RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Komisjoni 2013. aasta tööprogramm
27.6.2012 - (2012/2688(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele
József Szájer, Joseph Daul fraktsiooni PPE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0346/2012
B7‑0346/2012
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2013. aasta tööprogrammi kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist komisjoni 2012. aasta tööprogrammi kohta (COM(2011)0777),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni uusimat suhete raamkokkulepet, eriti selle 4. lisa,
– võttes arvesse kodukorra artikli 35 lõiget 3,
A. arvestades, et poliitiline tähtsusjärjestus peab olema vastavuses kasutadaolevate rahaliste vahenditega;
B. arvestades, et Euroopa poliitika ja tegevus, mis toimub koostöös liikmesriikidega ning kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, aitab ja peabki reaalselt aitama kodanikel kiireid ühiskondlikke muutusi ette näha ning neile reageerida;
C. arvestades, et EL peab järgima sotsiaalse turumajanduse mudelit ja tagama kestliku majanduskasvu, et pärandada järgmisele põlvkonnale töökohad, mitte võlad;
1. on seisukohal, et ELil seisab ees otsustav ajajärk, mil vajatakse kindlaid ja asjalikke otsuseid, ning palub komisjonil ilmutada õigusloometöö kavandamisel suuremat tundlikkust ja paindlikkust, et kiiremini reageerida kriisi tõsistele tagajärgedele, mida ELi kodanikel oma igapäevaelus taluda tuleb;
2. on kindlalt veendunud, et EL vajab majanduskasvuks eelarvelist tasakaalu ja tasakaalu ning jõukuse saavutamiseks majanduskasvu, mistõttu kriisi on võimalik ületada ainult siis, kui komisjon pöörab täielikult tähelepanu mõlemale aspektile ning töötab usalduse taastamise, investeeringute suurendamise ja majanduskasvu loomise nimel;
3. rõhutab, et struktuurireformid liikmesriikides on otsustavalt tähtsad ja vältimatud, et suurendada konkurentsivõimet ja uuenduslikkust, vähendada bürokraatiat nii kodanike kui ka ettevõtete, eriti VKEde jaoks ning edendada sotsiaalset lähenemist sotsiaalpartnerite usaldusliku dialoogi varal;
4. palub komisjonil üksikasjalikult lahti kirjutada Euroopa poolaasta nn Euroopa kasvukohustused ja vajalikud struktuurireformid; on veendunud, et Euroopa poolaasta peab ergutama iga liikmesriiki üle vaatama oma kohustusi seoses ELi 2020. aasta strateegia, laiendatud euroala pakti ja muude oluliste ELi eesmärkidega;
5. palub komisjonil täielikult kasutada kõiki uue raamistiku (nn kuuikpakett) alusel saadud vahendeid ja pädevusi, et taastada usaldus ELi majanduse vastu; leiab, et edasisi seadusandlikke ettepanekuid ei ole antud valdkonnas hetkel vaja; kordab samas oma üleskutset luua euroala jaoks ühtne välisesindusraamistik;
6. nõuab uuesti tugevat kogu ELi hõlmavat 2013. aasta järgset ühtekuuluvuspoliitikat ja seda, et kõnealuse tulevase ühtekuuluvuspoliitika ettevalmistamisel lihtsustataks olemasolevate vahendite ja programmide rakendamist, tagataks piisavad rahalised vahendid ja kooskõlastataks poliitika ELi 2020. aasta strateegia eesmärkidega, luues lisaväärtust koostoime kaudu muude sisepoliitika valdkondadega, et saavutada majanduskasv ja konkurentsivõime; ootab, et komisjon võtaks konstruktiivse vahendajarolli kõigis menetlustes, mis on seotud ühtekuuluvuspoliitikat hõlmavate määruste vastuvõtmisega, pidades kinni kaasotsustamise põhimõttest, et saavutada kokkulepe seadusandlikus menetluses võimalikult varakult, et vältida ebasoovitavaid viivitusi ja tulemuslikult ületada võimalikud käivitusraskused ühtekuuluvuspoliitika järgmise programmiperioodi rakenduskavade elluviimisel;
7. on veendunud, et sobival viisil suudetakse jõuda ühisele seisukohale ELi ühtekuuluvus- ja arengupoliitika suhtes, mis peaks olema suunatud majanduskasvule ja konkurentsivõime suurendamisele, tuginedes üheaegselt nii majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kui ka teadusliku tipptaseme põhimõtetele;
STABIILSUSEL JA VASTUTUSEL RAJANEVA EUROOPA LIIDU ÜLESEHITAMINE
Finantssektori reform
8. nõuab tungivalt niisuguste üksuste reguleerimist, mis on pangandussüsteemidega tihedalt seotud ja täidavad samalaadseid ülesandeid, kuid kelle suhtes ei kehti samad õigusnormid (nn varipangandus);
9. on kindlalt veendunud, et tuleb kiiresti rajada ühendatud Euroopa pangandussüsteem, et tarbijate ja kasutajate hüveks täielikult kasutada kogu ELi hõlmava finantsturu eeliseid;
10. rõhutab 2. tasandi meetmete kasvavat tähtsust finantsteenuste õigusraamistiku reformimisel; nõuab komisjonilt täielikku respekti ja lojaalsust seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastuvõetud direktiivides ja resolutsioonides ette nähtud 2. tasandi meetmete vastuvõtmisel;
Rahanduse tulevik: avaliku sektori jätkusuutliku tulu kindlustamine
11. nõuab tungivalt, et komisjon 2013. aasta eelarve täitmisel jälgiks pidevalt tegelikku maksete assigneeringute vajadust; need maksed peavad tulenema lisaks minevikus võetud kohustustele ka programmide tegelikust rakendamisest, mis tuleks täita 2013. aastaks, mil lõpeb praegune mitmeaastane finantsraamistik; hoiatab, et kui maksete assigneeringuid on liiga vähe, võib see kahjustada majanduskasvu, konkurentsivõimet, teadusuuringuid ja ühtekuuluvust; soovitab tungivalt, et komisjon lahendaks õigeaegselt kõik tekkivad maksete assigneeringute probleemid, esitades paranduseelarve ettepaneku;
12. oodates mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste edukat lõpuleviimist 2012. aasta lõpuks, nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks vajalikud meetmed uue, 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku seaduslikuks vastuvõtmiseks ja jõustumiseks; rõhutab eriti omavahendite tähtsust ja palub komisjonil pidada esmatähtsaks järelmeetmete võtmist pärast nõukogu peatset poliitilist kokkulepet omavahendite süsteemi reformimise üle, mis on vajalik eeltingimus mitmeaastase finantsraamistiku üle üldise kokkuleppe saavutamiseks, võttes arvesse Euroopa Parlamendi selget ja kindlat pühendumist sellele küsimusele; ühtlasi nõuab tungivalt, et komisjon annaks oma parima 2014.–2020. aasta mitmeaastaste programmide kiireks vastuvõtmiseks, mis võimaldab teha vajalikud ettevalmistused, et tagada järgmisel programmiperioodil nende võimalikult varajane tegelik rakendamine;
KESTLIKUL MAJANDUSKASVUL JA SOLIDAARSUSEL RAJANEVA LIIDU ÜLESEHITAMINE
Majanduskasvu soodustav ühtne turg
13. nõuab kohustusliku ajakava kehtestamist ühtset turgu käsitlevate õigusaktide jõustamiseks ning kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali vaba liikumise takistuste kõrvaldamiseks;
14. tuletab meelde intellektuaalomandiõiguste tähtsust majanduskasvu ja Euroopa loomingulise potentsiaali jaoks; avaldab heameelt kavandatava teatise üle, kus määratakse kindlaks tulevased prioriteedid Euroopa äriühinguõiguse valdkonnas, ning ootab kodifitseerimist, mis võimaldaks õigustiku kõnealuse osa läbipaistvamat ja tõhusamat kasutamist;
15. rõhutab, et hästitoimiv ühtne e-turg võib vallandada Euroopa majanduskasvu ja tööhõivepotentsiaali, eriti noorte jaoks; nõuab e-turu puhul lihtsaid menetlusi, mis võimaldavad kiiret kohandumist tehnoloogia arengu ja innovatsiooniga; rõhutab tungivalt, et e-kaubanduse konsolideerimiseks ja edendamiseks on vaja turvalist ja tundlikku süsteemi, et suurendada tarbijate ja ettevõtjate vahelist usaldust; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks VKEdele ning mikroettevõtetele, et nõuetekohaselt tegelda piiriülese äritegevuse takistuste kõrvaldamisega; tunneb heameelt komisjoni algatuste üle alternatiivsete vaidluselahendamise mehhanismide valdkonnas, mis tagab turvalised kauplemissuhted, eelkõige internetis;
16. rõhutab, kui tähtis on ühtse turu parem juhtimine, ja nõuab, et komisjon täidaks institutsioonidevahelist parema juhtimise kohustust; palub komisjonil uuendada haldustegevuse lihtsustamise eesmärke ja lisaks keskenduda ühtse turu akti teisele väljaandele, et paremini kohandada kehtiva ühtse turu õigustiku rakendamise ja jõustamise vahendeid; tuletab meelde, et komisjonile tuleb ühtse turu õigustiku jõustamisel anda võimalus nn kiire rikkumismenetluse rakendamiseks;
17. kutsub komisjoni üles koostama terviklikku neljandat raudteepaketti, nagu 2011. aasta algul välja kuulutati, käsitledes liinide eraldamist, raudtee siseturu avamist, koridoriküsimusi, koostalitlusvõimet Euroopa Raudteeagentuuri tugevdamise kaudu ning riiklike reguleerivate asutuste tugevamat kooskõlastamist ELi tasandil, et lõpuks saavutada Euroopa ühtne raudteepiirkond; palub komisjonil nõuda, et liikmesriigid kiirendaksid funktsionaalsete õhuruumiosade rakendamist ning esitaksid ja vaataksid läbi oma esimese arvestusperioodi (2012–2014) riiklikud tõhususkavad, et nõuetekohaselt täita ELi eesmärgid peamistes tegevusvaldkondades;
Inimeste kaasamine osalusühiskonnas
18. avaldab rahulolematust tööhõivepaketi ühisteatisega, kuid ootab konkreetseid Euroopa tasandi meetmeid eelarve ümberkujundamiseks majanduskasvu ja tööhõive edendamise huvides, nõuab siduvate eesmärkide ja ajakavade seadmist noorte liikuvuse, keeleoskuse ja noorte ettevõtluse valdkonnas, et vähendada suurt tööpuudust noorte seas, ning eeldab, et võetakse asjakohaseid meetmeid tööturu reformimiseks ja sotsiaalsete normide kehtestamiseks, et turvalist paindlikkust liikmesriikides konkreetselt rakendada;
Tee sillutamine jätkusuutlikku tulevikku
19. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle esitada konkreetsed poliitilised ettepanekud 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide kohta; tuletab meelde, et taastuvenergia valdkonnas nõudlikuma eesmärgi seadmine on võimalik ainult siis, kui üheaegselt selle täitmisega põhjalikult uuendatakse võrgutaristut ning arendatakse salvestamis- ning baaskoormusvalmidust; sellega seoses rõhutab, et ülimalt tähtis on rajada 2014. aastaks energia siseturg;
20. avaldab heameelt „Horisont 2020” paketi ettepaneku üle, millega nähakse ette ELi tulevase tippteadmistel põhineva teadus- ja uurimisraamistiku loomine; rõhutab, et ELi konkurentsivõime suurendamiseks on esmatähtis laiendada tööstusettevõtete, eelkõige VKEde osalemist; rõhutab, et on vaja suuremat koostoimet ja täiendavust Horisont 2020 ning struktuurifondide vahel, et suurendada kõigi liikmesriikide osavõttu praegusel otsustaval ajajärgul, ning rõhutab, et oluline on suurendada kõnealuse poliitikasuuna jaoks eraldatud eelarvet, sest see on ELi majanduskasvu huvides otsustavalt tähtis;
21. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks pärast oma vastavateemalist teatist ka avaliku arutelu tulemused võimaliku Euroopa Liidu Solidaarsusfondi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku üle ning püüaks parandada selle tulemuslikkust ja kasulikkust kodanike jaoks;
22. palub komisjonil esitada ettepanekud praeguse, 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ühtekuuluvuspoliitika assigneeringute kohta, mis tema sõnul ei ole veel ära kasutatud; teeb ettepaneku, et need võiks ümber suunata VKEde vajaduste rahuldamiseks[1];
23. Põllumajandus- ja kalanduspoliitika
– tervitab komisjoni valmisolekut toetada seoses ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) käimasoleva reformiga tugevat, säästvat, konkurentsivõimelist ja õiglast ühist põllumajanduspoliitikat; tuletab seetõttu meelde oma seisukohta, et tuleb järgida tasakaalustatud ja igakülgset lähenemisviisi täiendavate keskkonnameetmete kasutuselevõtu ja ÜPP peamise ülesande ehk tõhusa tootmise tagamise suhtes, et kindlustada ELi elanike varustatus kvaliteetse ja samas taskukohase toiduga; rõhutab, et äärmiselt tähtis on tugeva eelarve abil säilitada põllumajanduse mitmekülgne roll;
– avaldab heameelt komisjoni algatuse üle pakkuda välja sobivad meetmed ELi ühtse, tõhusa ja turunõuete seisukohast asjakohase müügiedenduspoliitika jaoks, et suurendada põllumajandussektori konkurentsivõimet ja suurendada teadlikkust Euroopa kvaliteetsetest põllumajandustoodetest nii ELis kui ülemaailmselt; nõuab eelkõige liberaalsema ja globaliseerunuma turu kontekstis, et ÜPP tagaks rahvusvahelisel tasandil konkureerimisel Euroopa põllumajandussektori vastavuse rangetele normidele;
– tervitab Euroopa metsandusstrateegia uuendamist, mille eesmärk on luua kogu liitu hõlmav raamistik, et paremini kooskõlastada mitmesuguseid metsandusega seotud poliitika-algatusi, võttes samas arvesse üksikute liikmesriikide vajadusi;
– palub komisjonil teha Euroopa Parlamendiga tihedat koostööd ühise kalanduspoliitika reformipaketi (ja kõigi sellega seotud õigusaktide, sh tehniliste meetmete raamistiku) kiireks ja tõhusaks vastuvõtmiseks enne aasta lõppu, ning tuletab meelde, et selleks tuleb eraldada piisavad rahalised vahendid; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et kõigi ühise kalanduspoliitika eesmärke käsitlevate seadusandlike ettepanekute õiguslikuks aluseks oleks ELi toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 ja et ELi toimimise lepingu artikli 43 lõiget 3 tõlgendataks rangelt ja seda ei laiendataks muudele punktidele peale kalapüügivõimaluste kindlaksmääramise, eelkõige aastast lubatud kogupüüki ja kvoote reguleerivate määruste raames;
Kodanikele avatud Euroopa
24. avaldab rahulolu komisjoni hiljutise teatisega ELi sisejulgeoleku strateegia rakendamise kohta, ning nõuab terrorismi ja selle rahastamise vastases võitluses õigusliku ja tehnilise raamistiku koostamist ELi uue tegutsemisviisi jaoks, mis seisneb finantstehinguid käsitlevate sõnumiandmete tsentraliseeritud kogumises ja analüüsimises;
25. tuletab meelde, kui tähtis on, et liikmesriigid koondaksid ELi tasandil oma jõupingutused ühiseks tegevuseks küberkuritegevuse vastu; tuletab komisjonile meelde tema lubadust teha kõik vajalikud ettevalmistused küberkuritegevuse vastase Euroopa keskuse rajamiseks 2013. aastal ning algatada koostöö muude rahvusvaheliste partneritega lisaks Ameerika Ühendriikidele, arendades samaaegselt küberkuritegevuse uurimise ja selle eest vastutuselevõtmise suutlikkust;
26. väljendab rahulolu komisjoni hiljutiste algatustega tsiviilõiguse valdkonnas, nt vaidluste alternatiivse lahendamise vahendid ning Euroopa ühise müügiõiguse normistik; ergutab komisjoni jätkama jõupingutusi Euroopa õiguskultuuri rajamiseks, toetades õiguskoolitusi kõikjal ELis;
27. tuletab meelde, kui tähtis on võimaldada sujuvat piiriületamist ja hõlbustada heausksete reisijate liikumist, suurendades samas julgeolekut; ergutab komisjoni jätkama pingutusi integreeritud piirihalduse strateegia terviklikuks edasiarendamiseks ning nõuab tungivalt, et komisjon esitaks niipea kui võimalik määruse ettepaneku riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loomiseks, määratledes selgelt süsteemi kohustused ja määrates kindlaks ELi välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike sisenemis- ja väljumisandmete registreerimise, säilitamise ja kasutamise tingimused;
ELi HÄÄLE KUULDAVAKSTEGEMINE ÜLEJÄÄNUD MAAILMAS
28. Välisasjad
– nõuab uut terviklikku lähenemist ELi välispoliitikas, et luua uut dünaamikat Lissaboni lepingu eesmärkide täitmiseks ja ELi välistegevuse kohandamiseks käesolevate ja tulevaste ülemaailmsete ülesannetega; avaldab heameelt seadusandlike ettepanekute üle rahalise välisabi õiguslike aluste muutmiseks 2014.–2020. aastal rõhutab, et nende vahendite kavandamine tuleb seada õigusaktide delegeerimise alusele, et võimaldada Euroopa Parlamendil selles täielikult ja nõukoguga võrdselt osaleda;
– nõuab Euroopa välisteenistuse, komisjoni ja liikmesriikide sidemete edasist tugevdamist, et saavutada koostoime ja seega tulemuslikum ning ühtsem välistegevus;
– kordab oma toetust laienemisele; rõhutab, et ELiga ühinemise aluseks jääb kõigi Kopenhaageni kriteeriumide täielik ja range täitmine ning ELiga integreerumise suutlikkus; tuletab meelde EP lubadust Lääne-Balkani riikide tuleviku kohta Euroopas;
– tervitab uue Euroopa naabruspoliitika põhimõtet „teha rohkem, et saavutada enamat” ja partnerlust ühiskonnaga ning seniseid algatusi demokraatliku arengu kindlustamiseks nn araabia kevade riikides, ning nõuab, et piirkonna edasisel toetamisel võetaks piisavalt paindlikult arvesse sealset sündmuste arengut; nõuab idapoolsete naaberriikide poliitilise ja sotsiaalse arengu õigeaegset ja tulemuslikku toetamist, eelkõige idapartnerluse eesmärkide saavutamise nimel;
29. Rahvusvaheline kaubandus
– rõhutab, et tänapäevases kaubanduspoliitikas tuleb arvesse võtta ka teisi poliitikavaldkondi inimõigustest tööstuspoliitikani, et kujundada ühtne kaubandus-, välis-, arengu-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitiline lähenemine, mis põhineb vastastikusel turulepääsul; rõhutab eelkõige seda, kui olulist rolli võib kaubanduspoliitika sobiv rakendamine mängida vaesusevastases võitluses väljaspool ELi ning teatavate naaberriikide puhul ELi piiride stabiilsuse tagamisel; on seetõttu seisukohal, et tugev rahvusvaheline kaubandus, investeerimistegevus ja turuintegratsioon on peamised tugeva, kestliku ja tasakaalustatud majanduskasvu hoovad; rõhutab avatud turgude ning õiglase, tugeva ja reeglipärase kaubandussüsteemi tähtsust; rõhutab tungivalt, et kõikjal maailmas tuleb hoiduda kaitsemeetmetest, sest see on õiglase konkurentsi põhitingimus, sellega seoses rõhutab WTO raamistikuga kooskõlastatud ja seda toetavate kahepoolsete ning mitmepoolsete jõupingutuste tähtsust;
– toetab komisjoni jõupingutusi kõigil käimasolevatel kahepoolsetel ja piirkondlikel kaubandusläbirääkimistel, et saavutada 2013. aastal positiivne tulemus laiahaardeliste ja tasakaalustatud kaubanduslepingute näol, millesse on järjekindlalt lisatud õiguslikult siduv säästvat arengut käsitlev klausel ja mis suurendaks märkimisväärselt ELi kaubandusalaseid väljavaateid ning ELi äriühingute võimalusi kogu maailmas; on seisukohal, et Euroopa Liit peaks tugevdama kaubandussuhteid maailma teiste suurte majanduses ja poliitikas osalejatega, eriti USA, Hiina ja Jaapaniga, kasutades olemasolevaid koostöövõimalusi ja -vahendeid ning neid igal võimalusel laiendades;
30. Arengupoliitika
– peab kahetsusväärseks, et igal aastal sureb hinnanguliselt 2,6 miljonit last alatoitluse tõttu ning kui seda ei suudeta piirata, ähvardavad järgmise 15 aasta jooksul peaaegu poolt miljardit last alatoitumusest tingitud püsivad kahjustused; avaldab kahetsust asjaolu pärast, et ainult 410 miljonit eurot ehk umbes 3,4% komisjoni 12 miljardi euro suurusest arenguabi aastaeelarvest on praegu eraldatud otseseks toiduabiks; usub, et alatoitluse probleemi kõrvaldamiseks tehtavad jõupingutused peavad hõlmama eri valdkondi ja paljusid osalejaid ning olema kooskõlas asjaomaste riikide prioriteetidega;
– palub komisjonil asutada arengumaade alatoitlusprobleemi lahendamisele pühendatud usaldusfond ning võtta kasutusele vajalikud vahendid hädavajalikuks sekkumiseks, mis võib aidata laste alatoitlust olulisel määral ära hoida, eelkõige kriitilise tuhandepäevase ajavahemiku jooksul eostamisest kuni kaheaastaseks saamiseni; muuhulgas tuleks ergutada laste rinnaga toitmist, selle asemel et tarbida reostatud vett, tagada väikelastele nõuetekohaselt vaheldusrikas toit, suurendada põhitoiduainete kättesaadavust ja jagada vitamiine; on veendunud, et niisugune usaldusfond võimaldaks mobiliseerida ja koondada komisjoni ning liikmesriikide ja võimaluse korral ka muude abiandjate vahendeid ning suurendada ELi elupäästmistegevuse nähtavust;
ARUKAS REGULEERIMINE JA TULEMUSLIK RAKENDAMINE
Arukam ühine kulutamine
31. rõhutab aruka reguleerimise tegevuskava toimivuskontrolli vajalikkust ja soovitab komisjonil kehtestada rangemad võrdlusalused ning liita need parema rakendamise iga-aastase järelevalvesüsteemiga;
32. palub komisjonil
hoolikalt jälgida uue finantskorralduse vahendite kasutamist järgmiste meetmete abil:
– hinnata ühtekuuluvuspoliitikas 2007.–2013. aasta programmiperioodil uue finantskorralduse vahendite kasutamisel saadud kogemusi;
– esitada riskihinnang, kus käsitletakse eri finantskorraldusvahendeid;
– töötada välja mehhanismid liikmesriikide aruandluskohustuse jõustamiseks
ning luua tulemuslik karistusmehhanism, et komisjon võiks vajaduse korral täielikult rakendada oma vastutust eelarve täitmise eest; see peaks hõlmama järgmist:
– netovähenduste reeglipärane kasutamine komisjoni finantskorrektsioonides;
– abikõlbmatute kulude võimalikult täielik tagasinõudmine lõplikelt abisaajatelt, et abikõlbmatute kulude tagajärgi kannaksid lõplikud toetusesaajad ja mitte liikmesriikide maksumaksjad;
– täieliku sanktsioonide nimistu (katkestamine, peatamine, finantskorrektsioonid ja karistused) kättesaadavuse tagamine, kaasa arvatud kohtumenetlus, juhul kui liikmesriigid ELi toimimise lepingu artikli 258 kohased kohustused järjekindlalt täitmata jätavad;
Arukam õigusloome
33. nõuab halduskoormuse vähendamist 2015. aastaks 25% võrra; tuletab meelde, et peamine vastutus lasub liikmesriikidel, kes ELi õigusakte sageli vääralt rakendavad või neile täiendavaid sätteid lisavad, mille tulemusel halduskoormus ulatub 40 miljardi euroni[2]; on veendunud, et edaspidi tuleb õigusakte nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil enne nende jõustamist põhjalikult arutada, et teha kindlaks nende mõju uute töökohtade loomise ja ettevõtluse, näiteks VKEde seisukohast, ning VKE-test peab muutuma palju rangemaks ja seda tuleb täiel määral kohaldada nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil;
34. nõuab tungivalt, et komisjon võimalikult peatselt kohandaks ELi õigustikku vastavalt ELi toimimise lepingu artiklite 290 ja 291 sätetele, ning nõuab delegeeritud ja rakendusaktide pidevat ning aluslepingutele vastavat kasutamist; palub komisjonilt õigusloome-eelses faasis olulist edasiliikumist mõjuhinnangute täiustamise teel;
35. nõuab seetõttu, et komisjon esitaks järgmised komisjoni 2012. aasta tööprogrammis juba nimetatud ettepanekud ning lisaks ülejäänud ettepanekud oma 2013. aasta tööprogrammi:
– seni esitamata ettepanekud 2012. aasta tööprogrammis, eelkõige pankade ja krediidiasutuste kriisilahendamise mehhanismi käsitlevad ettepanekud;
– jaepanganduse integreerimise ettepanekud;
– seadusandlik ettepanek jaekliendile suunatud kombineeritud investeerimistoodete kohta;
– ettepanekud jaepanganduse integreerimiseks, et kogu ELi hõlmava finantsturu eeliseid tarbijate ja kasutajate huvides täielikult ära kasutada;
– ettepanekud maksudest hoidumise ja maksupettuse tõkestamiseks, pöörates erilist tähelepanu käibemaksule, aga ka otsemaksustamisega seotud maksupettuste takistamise meetmetele;
– ettepanek autoriõiguste haldamise ühingute kohta;
– ühenduse kaubamärkide määruse ja riiklike kaubamärgiseaduste ühtlustamise direktiivi läbivaatamine;
– lühiajalised meetmed äriühingu registrijärgse asukoha piiriülest muutmist käsitleva neljateistkümnenda äriühinguõiguse direktiivi, maksejõuetust käsitlevate õigusaktide, äriühingu üldjuhtimise ja Euroopa vastastikuse ühingu põhikirja kohta;
– vahekokkuvõte äriühingute rühmi käsitleva üheksanda äriühinguõiguse direktiivi kohta – Euroopa äriühinguõiguse kodifitseerimine;
– seadusandlik ettepanek peamiste pangateenuste kohta;
– seadusandlik ettepanek neljanda raudteepaketi kohta;
– Ühtset Euroopa õhuruumi käsitlevate õigusaktide läbivaatamine;
– võrdse töötasu direktiivi läbivaatamine;
– ettepanekud tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste, töö käigus kantserogeensete ja mutageensete ainetega kokkupuutumise, suurimat puudust kannatavate isikute toiduga varustamise ning pensioniõiguste täiendava ülekantavuse kohta;
– tööaja direktiivi läbivaatamine;
– seadusandlik ettepanek Euroopa kultuuripealinnu käsitleva Euroopa Liidu meetme kehtestamiseks;
– ettepanek, milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel: direktiivi ettepanek direktiivi 1999/94/EÜ muutmiseks, milles käsitletakse kütusesäästuga ja süsinikdioksiidi heitmetega seotud andmete tarbijale kättesaadavust uute sõiduautode turustamisel;
– seadusandliku akti ettepanek tervikliku kohanemisstrateegia kohta tulevaste kliimamuutustega, eesmärgiga kujundada asjakohane ELi kohandamispoliitika raamistik;
– tubakatoodete valmistamist, esitlemist ja müüki käsitleva direktiivi läbivaatamine;
– uudsete ravimeetodite direktiivi uuestisõnastamine;
– tuumaohutuse direktiivi võimalikult kiire läbivaatamine stressitesti nõuetekohase analüüsi alusel;
– ettepanekud ühise strateegilise raamistiku kohta, mis hõlmab Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ja Euroopa Kalandusfondi ja mis lisatakse määruse ettepanekule, mis käsitleb ühenduse abi raamprogrammiga hõlmatud Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi reguleerivaid ühissätteid ning millega nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006;
– avaliku arutelu tulemused kavandatava Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse üle, mis käsitleb Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja meetmeid, mille eesmärk on parandada selle tulemuslikkust ja kasulikkust kodanike jaoks;
– ettepanekud seoses käesoleva, 2007.–2012. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ühtekuuluvuspoliitika assigneeringutega, mida komisjoni väitel ei ole veel ära kasutatud;
– ettepanek Euroopa terrorismi rahastamise jälgimissüsteemi õigusliku ja tehnilise raamistiku kohta;
– määruse ettepanek riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi loomise kohta;
– ettepanekud teatud perekonnaseisuaktide mõjujõu vastastikuse tunnustamise kohta, millega muudetakse Rooma II konventsiooni määruse ettepanekut seoses isikuõiguste ja laimu kohta kohaldatavate õigusaktidega;
– ettepanek piiriüleste liiklusõnnetuste kohta;
– ettepanek ELi ühise haldusõiguse kohta;
– seadusandlikud meetmed Euroopa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamiseks ning kaitsevõime tarnekindluse tagamiseks Euroopa ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonidel;
– ettepanek arengumaade alatoitlusprobleemi lahendamisele pühendatud usaldusfondi loomiseks ning vajalike vahendite kasutuselevõtmiseks hädavajaliku sekkumise tarbeks, mis võib aidata alatoitlust olulisel määral ära hoida;
– ettepanek määruse 2004/2003 muutmiseks, et anda ELi tasandi erakondadele ELi õiguse alusel juriidilise isiku staatus ning luua finantsmääruses uus jaotis, mis on mõeldud ainuüksi ja spetsiaalselt Euroopa erakondade ja sihtasutuste rahastamiseks;
36. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.