RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Komisjoni 2013. aasta tööprogrammi ettevalmistamine
27.6.2012 - (2012/2688(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 3
Emilie Turunen fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0346/2012
B7‑0348/2012
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2013. aasta tööprogrammi ettevalmistamise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 2012. aasta tööprogrammi (COM(2011)777),
– võttes arvesse 20. oktoobril 2010 vastu võetud Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahelist raamkokkulepet, eriti selle IV lisa,
– võttes arvesse parlamendikomisjonidega peetava korrapärase dialoogi tulemusi,
– võttes arvesse kodukorra artikli 35 lõiget 3,
A. arvestades, et praegune majandus-, sotsiaal- ja keskkonnakriis nõuab rohkem kui kunagi varem tugevat Euroopa juhtrolli ja tugevamat integreerumist ELi tasandil;
B. arvestades, et kõnealusest kriisist ei saa püsivalt väljuda, kui otsida abi poliitikast, mis selleni viis; arvestades, et oleks aeg vaadata üle meie mudel laiema poliitilise kontseptsiooni mõttes, kus poliitika kujundamise keskmesse seatakse inimesed ja keskkonnakaitse ning püütakse luua heaolu ja parimaid võimalusi kõigile;
C. arvestades, et Euroopa Komisjoni töö hindamise aluseks peaksid olema saavutused selle kolmekordse kriisi ületamisel, ühenduse meetodi kaitsmine, Euroopa Liidu rolli kindlaksmääramine ülemaailmsel tasandil poliitiliste meetmete kaudu inimõiguste, arengu, kaubanduse ja välispoliitika valdkonnas, Euroopa Liidu muutmine demokraatlikumaks piirkonnaks, mis on oma elanikele ligipääsetav ja tagab nende kodanikuõigused, ning läbipaistvuse ja demokraatliku järelevalve tagamine, mis kõik nõuab uusi ideid ja kindlakäelist tegutsemist;
Kriisiga toimetulek
1. rõhutab, et ühisraha säilimiseks on vaja kindlat pühendumist põhjalikuma ja täiuslikuma majandus- ja rahaliidu saavutamisele ning vastavat kava, mis hõlmab selget suundumist tugevamal demokraatlikul õiguspärasusel rajaneva pangandusliidu ja suurema fiskaalse ja poliitilise integratsiooni suunas;
2. rõhutab, et sellel eesmärgil on praegu esmatähtis konkreetne tegevus euroala pangandusliidu loomiseks, et murda siseriiklike pankade ja riikide vaheline nõiaring; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks lähimatel kuudel oma tööprogrammi täiendamiseks uued seadusandlikud ettepanekud, sealhulgas järgmise kohta:
– ühine järelevalveasutus, kellel on lõplik otsustusõigus vähemalt siseriiklike kohalike või piiriüleste pankade kohta;
– ühine hoiuste tagamise skeem, mille eesmärk on suurendada hoiustajate kindlustunnet ja ära hoida massilist raha väljavõtmist;
– ühine pangakriiside lahendamise asutus süsteemselt oluliste ja piiriüleste institutsioonide jaoks, mis oleks tagatud ühise pangakriiside lahendamise fondiga, mis peaks olema piisavalt suur, et tulla toime süsteemsete kriisidega, ja mida rahastaksid pangad ise, et tagada koormuse jagamine ja piirata võimalikult suurel määral kulusid maksumaksjatele;
– üks ühtne eeskirjade kogum kõigi pankade usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve kohta ja üks makrousaldatavuse järelevalve raamistik, et ära hoida edasist finantskillustatust;
– õigusakti ettepanek euroala pangandussektori struktuurireformi kohta, mis isoleeriks tõhusalt reaalmajanduse peamised pangateenused spekulatiivsest tegevusest finantsturgudel ning oleks suunatud selliste institutsioonide kaotamisele, mis on "läbikukkumiseks liiga suured või liiga keerulised";
– „sama riski puhul sama reegel” regulatiivne raamistik, mis tagab, et pangandusteenuste taolisi teenuseid osutavad pangandusvälised organisatsioonid, kes pankadega suhtlevad, ei jääks reguleerijate haardeulatusest välja;
– pankade „finantstervise” usaldusväärne ja korrapärane stressitestimine, millega soodustatakse probleemide varajast avastamist ja tõhusat sekkumist;
3. palub, et komisjon kasutaks lühiajalise üleminekumeetmena õiguslikke ja praktilisi viise, mida Euroopa stabiilsusmehhanism vajab liikmesriikide selliste probleemsete pangandusasutuste otseseks rekapitaliseerimiseks, millel on tõsised raskused finantsstabiilsusega või millel on oht sellistesse raskustesse sattuda, ning et Euroopa stabiilsusmehhanismile võidaks anda pangalitsents;
4. nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks konkurentsipoliitika raamistikku kasutades ranged tingimused asutustele, mis said kasu kriisiga seotud riigiabist ja EKP likviidsusliinide toest;
5. on veendunud, et majandus- ja rahaliidu elujõulisuse tagamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi seisukohale „kahe õigusakti” kohta on esimese sammuna täieulatuslikult väljakujundatud eurovõlakirjade suunas vaja kehtestada piiratud vormis ühine võlg koos asjakohaste juhtimise kaitsemeetmetega; nõuab seepärast tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku Euroopa võlalunastamisfondi viivitamatu loomise ja ühise lühiajalise võla väljastamise kohta euroala võlakirjade vormis, et vähendada vahesid intressimäärades, kaitsta liikmesriike paanikat tekitavate negatiivsete väliskulude eest ning siseriiklike pankade ja riikide vahelise nõiaringi eest;
6. on seisukohal, et praegune allakäiguspiraal euroalal vajab komisjoni poolt otsustavamat tegutsemist, et kasutada täielikult ja kasutoovalt ära ELi fiskaaleeskirjades sisalduv paindlikkus, mis lubab tõsise majandussurutise korral kasutada eelarve konsolideerimisel erinevaid teid; nõuab, et komisjon esitaks eelnevast lähtudes vastavalt Euroopa Parlamendi seisukohale „kahe õigusakti” kohta säästva arengu algatust käsitleva ettepanekute kogumi , mille eesmärk oleks edendada pikaajalisi investeeringuid ja täiendada vajalikke struktuurireforme, et muuta Euroopa majandus ökoloogilisemaks ja taastada see koos paljude keskkonnasõbralike töökohtadega;
7. rõhutab, et paindlikum EMU vajab kiiresti ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse püsivat ja sümmeetrilist vähendamist; ootab komisjoni lubatud uuringu tulemusi selle kohta, kuidas eelarve ülejäägiga riigid saaksid aidata kaasa tasakaalu üldisele taastamisele; ootab, et 2012. aastal kehtestatakse makromajandusliku tasakaalustamatuse täiustatud tulemustabel, mis peaks sisaldama uusi näitajaid, mis heidavad valgust makromajandusliku tasakaalustamatuse ja finantssektori arengu seosele;
8. rõhutab, et komisjoni järelmeetmed tema topeltmaksustamise vältimist käsitleva teatise kohta peavad viima konkreetsete muutusteni ELi maksuõiguses, et kõrvaldada lüngad, mida ettevõtted kasutavad maksudest kõrvalehoidmiseks, ning toonitab, et järelmeetmed maksuparadiiside teatisele (mida veel oodatakse) peavad viima kõikehõlmavate õigusakti ettepanekuteni, milles käsitletakse kõiki maksuparadiiside ja maksudest kõrvalehoidmise aspekte; palub komisjonil kinnitada selliste liikmesriikide osalemist, kes on teada andnud oma osalemissoovist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 331 kohase finantstehingumaksu kehtestamiseks tehtavas süvendatud koostöös;
9. kutsub komisjoni üles integreerima Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9 kõigisse oma ettepanekutesse ja võtma arvesse nõudeid, mis on seotud tööhõive kõrge taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega, ning seega esitama tasakaalustatud soovitusi Euroopa poolaasta kohta ning õigusakte seoses finants- ja majanduskriisiga. palub komisjonil esitada riigipõhised soovitused ja majanduskasvu aastaaruanne, mis hõlmaks kõiki ELi 2020. aasta strateegia sihte ja peamisi eesmärke;
10. palub komisjonil võtta järelmeetmed (kavandatava) nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb noortegarantiid ja praktika kvaliteediraamistikku, ning võtta seadusandlikke meetmeid, et suurendada noorte tööhõivet ja suunata ühenduse rahastamine selles suunas;
11. väljendab heameelt lähenemisviisi üle, mida komisjon esitles oma paketis „Töövõimalusterohke majanduse taastumine”, tunnistades vajadust keskkonnasõbralikule ja ressursitõhusale majandusele ülemineku järele, ning kiidab heaks juba ammu vajaliku poliitikamuutuse töökohtade loomise suunas; palub komisjonil võtta järelmeetmeid peamiste tööhõivealaste meetmete osas ja edendada keskkonnasõbraliku tööhõive integreerimist riiklikesse tööhõivekavadesse ning ergutada investeeringute tegemist ressursitõhususe ja taastuvenergia valdkonnas;
Arukas, säästev ja kaasav Euroopa Liit
12. palub komisjonil esitada ettepanek tööaja direktiivi läbivaatamise kohta, kui läbirääkimised tööturu osapooltega ebaõnnestuvad;
13. palub komisjonil esitada viivitamata – kui see ei juhtu juba 2012. aastal – töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2013–2020, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi Delli raportis ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegia (2007–2012) vahehindamise kohta (2011/2147);
14. usub, et kriisi tuleks kasutada võimalusena kujundada meie ühiskonna arengumudel nii, et see vastaks suure tõhususega, taastuvenergial põhinevale ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusruumile; rõhutab, et komisjonil oleks vaja esitada 2030. aasta energia- ja kliimapaketi kohta konkreetsed poliitikaalased ettepanekud, mis põhinevad praegusel kolmel sambal – kasvuhoonegaasid, taastuvenergia ja energiatõhusus;
15. eeldab, et komisjon esitab ressursitõhususe ja kliimameetmete vallas 2013. aastal kõikehõlmavad õigusaktide ettepanekud ressursikasutuse absoluutseks vähendamiseks, raskeveokite CO2 heite vähendamiseks, õhukvaliteedi poliitika ja ökomärgise direktiivi läbivaatamiseks ning jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse kohandamiseks;
16. kritiseerib teravalt asjaolu, et komisjon ei ole veel ikka esitanud keskkonnapoliitika kohta seadusandlikke või läbivaatamise ettepanekuid, millest ta oli teada andnud või mille suhtes ta oli kohustuse võtnud 2011. aastal või enne seda, eelkõige lennundusest pärit NOx heite, müra kontrollimise, tarbijatele autokütuse säästmist ja CO2 heidet käsitleva teabe andmise, geenivaramutele juurdepääsu ja nendest saadava kasu jagamise ning nanomaterjalide regulatiivsete aspektide kohta; nõuab ühtlasi, et komisjon esitaks kõik 2012. aastaks väljakuulutatud seadusandlikud ettepanekud, eelkõige lubatud paketid tubakatoodete direktiivi läbivaatamise, meretranspordi heite, fluoritud kasvuhoonegaaside ning autodelt ja kaubikutelt pärit CO2 heite vähendamise kohta;
17. on endiselt kindlalt veendunud, et tuumaenergial ei ole kohta jätkusuutlikus energeetikatulevikus, rõhutades samas vajadust tagada kõrgeimad ohutusstandardid tuumajaamade sulgemise perioodil; nõuab, et selline järkjärguline sulgemine peab algama kõige ohtlikumatest tuumajaamadest; nõuab tuumaenergia küsimuste puhuks demokraatlikumat protsessi, eelkõige kaasotsustamismenetlust, nii nagu see on juba kõigi muude energiaallikate puhul;
18. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku kloonitud loomadest ja nende järglastest toodetud toidu turuleviimise keelustamiseks ning uue seadusandliku ettepaneku uuendtoidu kohta, võttes arvesse eelmise (tulemusteta) seadusandliku menetluse raames esitatud Euroopa Parlamendi seisukohti; nõuab lisaks tungivalt, et komisjon tagaks kooskõlas 4. detsembril 2008 toimunud keskkonnanõukogu kohtumise järeldustega geneetiliselt muundatud organismide tahtlikku keskkonda viimist käsitleva direktiivi sätete ja eelkõige keskkonnaohu hindamise nõuete asjakohase rakendamise;
19. on veendunud, et ühiste geenivaramute piiramine eelkõige põllumajanduses traditsiooniliselt kasutatavate taimede ja loomade aretustehnoloogiate patentimise kaudu on vastuolus Euroopa ja maailma toiduga kindlustatusega, sest see võtab vabaduse tegelda põllumajandusega, teha aretustööd ja vahetada geneetilist materjali, mida on tehtud aastatuhandeid ja millel rajaneb maailma toidutootmissüsteem;
20. nõuab tungivalt, et komisjon kaitseks kindlalt oma põhiettepanekuid ühise põllumajanduspoliitika reformimise kohta liikmesriikide ja nõukogu algatuste vastu, kes püüavad saavutada, et jääks alles praegune olukord, ning ergutab teda veelgi täpsemalt välja töötama põllumajandustootjate otsetoetustega seotud ökoloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste ulatust ja rakendamise tõhusust, et muuta põllumajandus ja toidusüsteemid kogu ELis säästvamaks; tuletab meelde, et terved, tugevad ja vastupidavad ökosüsteemid on alus, millel rajaneb jätkusuutlik majanduskasv, eelkõige elavsüsteemidest ja loodusvaradest sõltuvates sektorites;
21. toetab komisjoni ettepanekut kärpida otsetoetusi ja muuta nende maksete jätkamine sõltuvaks tööhõivest ja keskkonna-alastest tulemustest; nõuab, et komisjon teeks tööprogrammi osana algatuse täielikult kaotada eksporditoetuste vahend, mis ei ole kooskõlas ELi arengu eesmärkidega;
22. keeldub kasutamast nii kriisireservi põllumajandussektoris kui ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi põllumajandustootjatele, sest see tähendaks, et Euroopa Liit peab neid vahendeid hüvituseks negatiivsete vabakaubanduslepingute eest; rõhutab, et komisjonil on vaja sidusat lähenemisviisi põllumajanduse ja maaelu arenguga seotud poliitikavaldkondades, nt kaubandus, keskkond, areng - ühes valdkonnas saavutatud või loodetavat kasu ei tohiks vähendada või olematuks teha teise valdkonnaga; on vaja sidusat lähenemisviisi, et muuta maamajandus elavaks ja hoida põllumajandustootjaid põllumajanduses, mis jätkusuutlikkuse seisukohast on pikaajalise toiduga kindlustatuse ja eelarvetõhususe huvides;
23. tunneb heameelt komisjoni algatuse üle laiendada põllumajandustootjate, tarbijate ja kodanikuühiskonna vaheliste nn alt-üles partnerluste ulatust, integreerides LEADERi meetodi kõikidesse struktuurifondidesse; hoiatab siiski, et komisjon ei loobuks põhimõttest, mille kohaselt teatav protsent ÜPP eelarvest eraldatakse sihtotstarbeliselt just selliste partnerluste arendamisele ja konkreetsetele põllumajanduse keskkonnameetmetele, et põllumajandus muutuks säästvateks ja integreeritud süsteemideks, mis reageerivad sellistele probleemidele nagu kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse ja mulla viljakuse vähenemine ning vee kvaliteedi säilitamine;
24. soovib teha komisjoni ja nõukoguga koostööd ühise kalanduspoliitika põhjalikuks ja radikaalseks reformimiseks ning julgustab komisjoni järgima põhieesmärki säilitada rikkalikud kalavarud, mis ületavad maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagada võimaldavat taset; tunneb muret mõju pärast, mida kalapüügiõiguse erastamine avaldab kalavarudele ja kalandusega tegelevatele kogukondadele; tuletab meelde, et taastamiskavad on jätkusuutliku kalanduspoliitika ülitähtis osa, ning nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et artikli 43 lõige 2 on tema ettepanekute õiguslik alus, ning piiraks artikli 43 lõike 3 kasutamist rangelt ettepanekutega, mis puudutavad kalapüügivõimaluste kehtestamist ja eraldamist;
25. nõuab, et ühtekuuluvuspoliitika seadusandliku paketi rakendusmeetmetes keskendutaks ühtekuuluvuspoliitika keskkonnasõbralikumaks muutmisele ja austataks täielikult partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid;
26. tunneb heameelt komisjoni kavatsuse üle ületada nõukogu vastuseis seoses ELi Solidaarsusfondiga uue ettepaneku esitamisega;
27. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks neljanda raudteepaketi, mis sisaldaks ühtse raudteepiirkonna parandamiseks tugevamaid meetmeid rahastamise, koostoimimisvõime, reisijate õiguste, piiriüleste piletite, teabe ja teenuste kohta;
28. julgustab komisjoni võtma lennujaamade paketist tagasi oma ettepanekut määruse kohta, mis käsitleb õhusõidukite maapealset teenindust lennujaamades;
29. nõuab, et komisjon lisaks oma „maanteepaketi” ettepanekutesse esimesed meetmed väliskulude arvessevõtmise teel kogu maanteetranspordi sektoris;
30. rõhutab, kui suure strateegilise tähtsusega on ühtse turu akt jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisel ning tasakaalustatud lähenemisviisi leidmisel ühtse turu akti teises väljaandes, milles võetakse nõuetekohaselt ja võrdselt arvesse majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõõdet;
31. rõhutab, kui tähtis on tagada VKEde ja mikroettevõtete juurdepääs avalikele hangetele, sealhulgas seoses e-hankele üleminekuga; nõuab teenuste direktiivi tegeliku mõju õiget hindamist mitte ainult majanduskasvule, vaid ka tööhõivele ja teenuste osutamise kvaliteedile; nõuab turu järelevalve tugevdamist seoses üldise tooteohutuse direktiivi läbivaatamisega;
32. leiab, et kaitsetumate tarbijate kaitse peaks olema tarbijatega seotud õigusaktides esmatähtis, eelkõige seoses tarbijakrediidi ja online-hasartmängudega; nõuab mõjusa, taskukohase ja juurdepääsetava kollektiivse õiguskaitsemehhanismi rakendamist kõigi Euroopa tarbijate huvides;
33. palub komisjonil mitmeaastase finantsraamistiku alla kuuluva teadusuuringute ja innovatsioonipaketi vastuvõtmisel ja rakendamisel:
– edendada konkurentsivõime eesmärgi ja ELi kodanikele ja ühiskonnale tervikuna toodava kasu vahelist tasakaalu;
– tagada, et avatud innovatsiooni ja avatud juurdepääsu poliitika abil saadakse maksimaalne kasu teadmuse loomisest ja teadmussiirdest;
– lisada mittetehnoloogilise ja mitteärilised tegevused;
– edendada ühiskonna osalejate, nt kodanikuühiskonna organisatsioonide ja VKEde laialdast osalemist;
34. rõhutab ühtlasi, et avaliku ja erasektori partnerlused peaksid lakkama olemast suletud süsteemid, ning palub komisjonil anda avaliku ja erasektori partnerlustele põhjalik hinnang, et kehtestada valitsemis- ja juhtimisraamistikud, mis ergutaksid ühiskonnas osalejate laialdast osalemist, edendaksid VKEde osalemist ja hoiaksid ära huvide konfliktid;
35. palub komisjonil läbi vaadata elektroonilise side reguleeriva raamistiku rakendamise, eelkõige võrgu neutraalsuse olukorra ELis, eriti selle põhimõtte rikkumise valguses;
36. palub komisjonil ühenduse kaubamärgi määruse ja kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise direktiivi läbivaatamise ettepanekute koostamisel võtta nõuetekohaselt arvesse õiguslikke probleeme, mis on ilmnenud seoses ACTA lepingut puudutavate lahkarvamustega;
37. nõuab tungivalt, et komisjon ei viivitaks enam õiguste kollektiivse haldamise kohta ettepaneku esitamisega, mis kava järgi peaks veel ikka toimuma 2012. aasta juunis, et edendada kaupade ja teenuste piiriülest voogu Euroopa ühtsel turul ning paremini korraldada ja tagada kollektiivse esindamise organisatsioonide tõhus toimimine;
38. peab meeste ja naiste töö võrdse tasustamise põhimõtte rakendamist käsitlevaid kehtivaid õigusakte ebatõhusateks ja mittejõustatavateks; nõuab tungivalt, et komisjon vaataks läbi kehtivad õigusaktid, nagu nõudis parlament on 13. märtsil 2012. aastal vastu võetud resolutsioonis;
39. palub komisjonil käivitada laiahaardeline strateegia võitluseks naistevastase vägivalla vastu, nagu on lubatud Stockholmi tegevuskavas ja nagu on nõudnud parlament mitmetes oma resolutsioonides ja viimati Svenssoni 2011. aasta aprilli raportis; kordab, et komisjonil oleks vaja esitada seadusandlik kriminaalõigust käsitlev õigusakt soopõhise vägivallaga võitlemiseks;
40. palub komisjonil esitada töö-, pere- ja eraelu ühildamise parandamiseks seadusandlik ettepanek eri tüüpi puhkuste kohta (isa-, lapsendamis-, hooldus- ja vanemahoolduspuhkus), mis peaks ühtlasi kõrvaldama nõukogu vastuseisu rasedus- ja sünnituspuhkusele;
41. väljendab heameelt komisjoni seadusandliku ettepaneku üle, mis käsitleb soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute nõukogudes, ja märgib, et sooline võrdsus on väga oluline ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime seisukohast;
42. rõhutab, kui tähtis on lõpule viia kultuuri ja hariduse valdkonna mitmeaastaste programmide järgmise põlvkonna seadusandlikud menetlused, ning juhib sellega seoses tähelepanu lahkarvamustele, mis on seotud programmile „Kodanike Euroopa” valitud õigusliku alusega; nõuab sellega seoses kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitset kõikides uutes tekstides ja programmides ning kunstnike ja loojate võtmerolli meelespidamist, eelkõige nende internetipõhist tööd silmas pidades, ning toetab Euroopa digitaalse raamatukogu (EUROPEANA) arendamiseks kavandatavat regulatiivset raamistikku ja rahastamist;
43. tunneb heameelt komisjoni teate üle esitada kaks ettepanekut Euroopa erakondade kohta, et Euroopa erakonnad saaksid ELi õiguse alusel juriidiliseks isikuks, ning kohandada finantseeskirjad nende erivajadustele, et nad saaksid oma aluslepingutes sätestatud ülesandeid täita; rõhutab, et komisjon peaks aluslepingute täitmise järelevalvajana olema huvitatud institutsioonide vahelisest koostööst, et uurida ja heastada võimalikke liidu õiguse rikkumisi, ning palub komisjonil seetõttu olla konstruktiivne kokkuleppe leidmisel institutsioonide vahel, et tugevdada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 226 kohaseid parlamendi uurimisõiguse rakendamise sätteid;
44. palub komisjonil jõuliselt kaitsta Schengeni acquis’d ja Schengeni hindamismehhanismi ettepanekut ning ettepanekut muuta Schengeni piirieeskirju, mis säilitavad ja arendavad ELi sisepiirideta alana ning loovad Euroopa lähenemisviisi otsuste tegemisele; palub komisjonil ühtlasi säilitada nimetatud kahele ettepanekule valitud õiguslik alus, võttes täielikult arvesse Euroopa Parlamendi õigusi kaasseadusandjana Schengeni piirihalduses;
45. nõuab sellist ELi piirihalduspoliitikat, milles täielikult austatakse põhiõigusi, varjupaika käsitlevate õigusaktide rakendamist ja vaba liikumise õigust; nõuab, et aruka piirisüsteemi arendamisel austataks ja võetaks arvesse vajalikkuse, proportsionaalsuse ja üksikisiku eraelu puutumatuse põhimõtteid;
46. nõuab sellist riiki sisenemise ja riigist väljumise süsteemi, mis tagaks ja hõlbustaks isikute vaba liikumist üle välispiiride ning säilitaks ja arendaks Euroopa Liitu kui avatud ja juurdepääsetavat ala; mõistab hukka piirihalduse järelevalve- ja kontrollisüsteemi, mis igal juhul piirab või vähendab ELi välispiire ületavate isikute eraelu ja isikupuutumatust; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku, mis on täielikult kooskõlas liidu kohustustega põhiõiguste vallas;
47. ootab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti määruse läbivaatamist, et viia see kooskõlla Lissaboni lepinguga ja tugevdada Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti rolli ja sõltumatust, võttes arvesse Euroopa Parlamendi esitatavaid ettepanekuid selles küsimuses; palub komisjonil täita oma kohustus anda kõikidele seadusandlikele ettepanekutele hinnang nende mõju kohta põhiõigustele;
48. nõuab sellist ELi õiguskaitsepoliitikat, mis oleks kooskõlas liidu kohustustega ja poliitikaga põhiõiguste vallas, keskendub kuritegude ennetamisele ja sotsiaaltööle, eemaldub surve- ja järelevalveprojektidest ning peab esmatähtsaks võitlust finants-, majandus- ja keskkonnakuritegude vastu, mille tagajärjed on kõige rängemad just tavainimestele ja õõnestavad nende usaldust ELi vastu praeguses kriisiolukorras kõige enam;
49. palub komisjonil esitada seadusandlikud ettepanekud õigusabi kohta isikutele, kes on kriminaalkuriteos kahtlustatavad või süüdistatavad või viibivad eelvangistuses seoses kriminaalmenetlusega, et suurendada usaldust õigusalase koostöö vastu kriminaalasjades;
50. tunneb heameelt komisjoni andmekaitsepaketi üle; nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon teeksid kõik jõupingutused, et tagada kõikehõlmavate standardite vastuvõtmine, mis vastaksid liidu kohustustele põhiõiguste vallas;
Euroopa maailmas
51. rõhutab, kui tähis on Lääne-Balkani riikide ühinemisprotsessi edendamine, ning märgib, et see tuleks tihedamini siduda võrdlusalustega, muuta läbipaistvamaks ja vastastikku aruandluskohustuslikuks; nõuab tungivalt, et komisjon teeks uusi, veenvaid ja tegelikke pingutusi laiendamisprotsessi elavdamiseks ning tõstaks oma laiendamispoliitikas jätkuvalt esikohale selliseid tingimusi nagu konstruktiivne poliitiline dialoog, õigusriigi põhimõtete tugevdamine, sealhulgas sõnavabaduse tagamine ja vähemuste õiguste kaitsmine, tulemuslik korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, kohtusüsteemi tõhususe ja sõltumatuse parandamine, haldussuutlikkuse ja liidu õigustikuga seotud õigusaktide jõustamise jälgimise parandamine, rahvuste- ja religioonidevaheliste pingete leevendamine ning pagulaste ja põgenike olukorraga tegelemine ja lahendamata kahepoolsete küsimuste lahendamine;
52. väljendab heameelt käimasoleva protsessi üle, mille eesmärk on võtta vastu inimõigusi ja demokraatiat käsitlev ELi strateegia, et tuua ELi inimõiguste poliitikasse rohkem sidusust, järjekindlust, tõhusust ja nähtavust; nõuab võimalikult kiiresti institutsioonidevahelise inimõiguste deklaratsiooni väljatöötamist;
toetab komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike kaasava ELi tegevuskava vastuvõtmist;
kutsub sellega seoses komisjoni üles tagama tegevuskava täielikku rakendamist, eelkõige mis puudutab poliitika suurema sidususe saavutamist seeläbi, et kõiki lepinguid ja nende läbirääkimisi hinnatakse enne lepingute rakendamist süstemaatiliselt nende mõju seisukohast inimõigustele; väljendab oma otsusekindlust kasutada täielikult Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 218, mille kohaselt komisjon peab parlamenti teavitama kõikide rahvusvaheliste lepingute läbirääkimiste kõigis etappides;
53. on veendunud, et uuendatud Euroopa naabruspoliitikas tuleb nõuetekohaselt täita ülesanne luua ühiskonnaga tõeline partnerlus, ning kiidab sellega seoses heaks ELi tegevuskavas sätestatud otsuse teha seda koos kolmandate riikide kodanikuühiskonnaga, sealhulgas kohalikul tasandil; kordab oma toetust kodanikuühiskonnaga seotud institutsionaalse konsulteerimis- ja järelevalvemehhanismi loomisele Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendi ja muude rahastamisvahendite, poliitikavaldkondade ja strateegiate jaoks;
54. palub komisjonil koostada tihedas koostöös Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Parlamendiga valimiste ELi vaatlusmissioonide aruannetele piisavad ja konkreetsed järelmeetmete programmid, kindlustades selle, et need seotakse ka kõigi arenguprogrammidega;
55. peab esmatähtsaks, et komisjon hindaks oma peaaegu kogu maailma katvate laialdaste kahepoolsete vabakaubanduslepingute poliitikat pikaajalise kogu ELi hõlmava tööstuspoliitika valguses;
56. on arvamusel, et kaubanduspoliitika peaks kogu ELi hõlmava tööstuspoliitika raames andma Euroopa tootmisele lisandväärtust, eelkõige jätkusuutlikkuse parandamise, keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate kiirema turuleviimise ning mittetaastuvate ja haruldaste toorainete asendamise kaudu; nõuab tungivalt, et komisjon rajaks oma kaubanduspoliitika sellisele pikaajalisele strateegiale ning tooks täpselt välja, milliseid tööstussektoreid ELis järgmise 30 aasta jooksul edasi arendada ja säilitada ning kus võivad tekkida tõsised probleemid, et lihtsustada tööturu osapoolte ja kodanike avatud ja ausat dialoogi kõikjal Euroopa Liidus ning valmistuda pikaajaliseks ohustatud sektorite ümberkorraldamiseks ja nende töötajate ümberkoolitamiseks;
57. rõhutab vajadust teha järeldusi finants-, majandus-, kliima-, toidu- ja energiakriisist ning reformida ülemaailmseid kaubanduseeskirju, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmeid, et võidelda sotsiaalse ja keskkonnaalase dumpingu vastu;
58. tunneb kahetsust jätkuvate raskuste ja viivituste pärast kaubandusvaldkonna kohandamisel Lissaboni lepinguga; tunneb kahetsust, et üldises soodustuste süsteemis ja majanduspartnerluslepinguid mitte sõlminud AKV riikide turulepääsu käsitlevas veel vastu võtmata määruses ei järgita poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning arenguriikide huve ja muresid;
59. palub komisjonil leida uued võimalused, kuidas suurendada riikidevaheliste korporatsioonide ja nendega seotud ettevõtete vastutust seoses sotsiaal- ja keskkonnaalaste õigustega ja neid paremini rakendada, eelkõige mäetööstuses;
60. nõuab teatist arenguriikide ja -piirkondadega sõlmitud vabakaubanduslepingute mõju kohta inimõiguste ja poliitikavaldkondade arengusidususe edendamisele ning juurdepääsule toidule ja toiduga kindlustatusele nendes riikides;
61. väljendab muret geneetiliselt muundatud organismide tehnoloogiate leviku pärast vaestes riikides; on veendunud, et toiduga kindlustatuse saavutamiseks peaks EL pigem investeerima jätkusuutlikku põllumajanduslikku tootmisse ning hoiduma julgustamast ja rahaliselt toetamast biotehnoloogia arenguga seotud projekte;
62. nõuab samuti, et tuleb välja töötada õiguslikult siduvad jätkusuutlikkuse kriteeriumid, millega hoitaks ära negatiivne kliima-, keskkonna- ja sotsiaalne mõju, mida tekitab biomassi tootmine energia saamiseks;
Elluviimine
63. rõhutab, et ELi eelarve koondab oma piiratud suurusest hoolimata ressursid, toimib katalüsaatorina ja tagab mastaabisäästu ja piiriülese mõju ELi ühiselt kokkulepitud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks; on sügavalt veendunud, et ELi eelarve on väga tugev vahend Euroopa lisandväärtust andvate strateegiliste investeeringute suurendamiseks; nõuab ELi eelarvesse uusi omavahendeid, et rahastada nõuetekohaselt ELi 2020. aasta strateegiat ja uusi Lissaboni lepinguga sätestatud pädevusi, ning märgib, et see vähendaks riikide makseid ELi eelarvesse, mis omakorda hõlbustaks riiklikul tasandil eelarve konsolideerimist;
64. kinnitab, et Euroopa Parlament omab tahet ja valmisolekut pidada mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) üle läbirääkimisi, kuid tuletab meelde parlamendi seisukohta mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel, mille järgi parlament ei ole valmis andma oma heakskiitu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku määrusele, kui omavahendite süsteemi muutmise kohta ei saavutata poliitilist kokkulepet, millega kaotatakse praegused tagasimaksed ja muud korrektsioonimehhanismid ning tagatakse suurem läbipaistvus, õiglus ja jätkusuutlikkus; kinnitab, et liidu poliitilisi eesmärke ei saavutata ilma piisava rahastamiseta tugevast ELi eelarvest;
65. on mures maksete assigneeringute olukorra pärast ELi eelarves; on veendunud, et komisjoni poolt 2013. aasta eelarve suhtes nõutav maksete assigneeringute määr on absoluutselt väikseim, millega veel saaks täita võetud kohustused; palub komisjonil jälgida 2013. aasta jooksul tähelepanelikult maksete assigneeringuid ja esitada vajaduse korral paranduseelarve projektid; on seisukohal, et maksete assigneeringute vähesus ELi eelarves on selges vastuolus vajadusega stimuleerida majanduskasvu, nagu on soovitanud Euroopa Ülemkogu;
66. nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks oma volitusi ja täidaks kohustused ning algataks rikkumismenetlused nende liikmesriikide vastu, kes ei ole ELi õigusest tulenevaid kohustusi täitnud; tuletab meelde, et aluslepingutega komisjonile rikkumiste menetlemiseks antud kaalutlusõiguse kasutamisel tuleb austada õigusriigi põhimõtet, läbipaistvuse ja avatuse nõuet ning proportsionaalsuse põhimõtet, kuid mingil juhul ei tohi see ohustada kaalutlusõiguse esmast eesmärki, milleks on ELi õiguse õigeaegne ja korrektne kohaldamine; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et kodanikke / kaebuse esitajaid ei jäetaks ELi õiguse järgimise küsimuse menetlemisest välja, ning palub komisjonil esitada ettepaneku võtta vastu määrus menetluskorra kehtestamiseks vastavalt uuele õiguslikule alusele, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 289, millega nähakse ette avatud, tõhus ja sõltumatu Euroopa halduskorraldus;
67. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.