RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Komisjoni 2013. aasta tööprogramm
27.6.2012 - (2012/2688(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele
Enrique Guerrero Salom fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0346/2012
B7‑0350/2012
Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni 2013. aasta tööprogrammi kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist komisjoni 2012. aasta tööprogrammi kohta (COM(2011)0777),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkulepet[1], eriti selle IV lisa,
– võttes arvesse kõigi komisjoni liikmete ja parlamendikomisjonide regulaarse dialoogi tulemusi ning esimeeste konverentsile esitatud komisjonide esimeeste konverentsi 13. juuni 2012. aasta kokkuvõtvat aruannet,
– võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta resolutsiooni tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsiooni mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (2012/2678(RSP)),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 23. mai 2012. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, milles käsitletakse finantstehingute maksu ühist süsteemi ja millega muudetakse direktiivi 2008/7/EÜ (COM(2011)0594 – C7-0355/2011 – 2011/0261(CNS)),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni ühtse turu akti ja järgmiste sammude kohta majanduskasvuks (2012/2663(RSP)),
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu märtsi ja juuni kohtumiste järeldusi,
– võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020”,
– võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni 25. mai 2011. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Uus lähenemisviis muutuvale naabrusele” Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise kohta,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 70,
– võttes arvesse kodukorra artikli 35 lõiget 3,
A. arvestades, et ülemaailmne finantskriis on levinud reaalmajandusse, tekitades ülemaailmse majandusliku paigalseisu või languse, mis avaldab ulatuslikku negatiivset mõju tööhõivele;
B. arvestades, et vajadus abiskeemide järele avalike vahendite abil niisuguste finantsinstitutsioonide päästmiseks, mis on liiga suured, et need võiksid pankrotistuda, on märkimisväärselt halvendanud riikide rahandust ja süvendanud majanduslikku nõrkust ülemaailmsel ja Euroopa tasandil;
C. arvestades, et Euroopa peab pühenduma sotsiaalse turumajanduse mudelile, mis tagab jätkusuutliku majanduskasvu, et kindlustada töökohad ja parem elukvaliteet nii praegusele kui ka järgmisele põlvkonnale;
D. arvestades, et ühtekuuluvus ja solidaarsus on ELi kesksete eesmärkide hulgas, nagu kinnitatakse ELi toimimise lepingu artiklis 174, ning sellega on seatud sihiks leevendada majanduskriisi mõju liikmesriikides, sh nendes liikmesriikides, mille majandusraskuste põhjustajaks on finantsturud;
E. arvestades, et EL saab kriisist väljuda vaid aususele ja õiglusele toetudes;
I. Majanduspiirkonna ja euroala juhtimine: tungiv vajadus taastada majanduskasv ja tööhõive ning edendada ELi rahastamist
1. on veendunud, et olukorras, kus Euroopa Liit peab toime tulema finants- majandus- ja sotsiaalkriisist tingitud tohutute probleemidega, on pakiliselt vaja kaugeleulatuvate eesmärkidega Euroopa Komisjoni 2013. aasta töökava ning Euroopa poliitilisele projektile uue hoo andmist, et ergutada jätkusuutlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja elukvaliteedi paranemist Euroopas ning taastada kodanike usaldus Euroopa integratsiooni suhtes; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon võtaks endale kindla juhtrolli kriisile asjakohaste poliitiliste lahenduste leidmisel, kaitstes ja edendades ELi institutsioonilist tasakaalu ja tagades Euroopa ühishuvide esikohale seadmise riikide konkureerivate huvide ees;
2. on kindlalt veendunud, et tähtsaimad Euroopa Liidu ees seisvad ülesanded on konkurentsivõime säilitamine, majanduskasvu suurendamine, võitlus suure tööpuuduse vastu, korralikult toimivate tööturgude ja sotsiaalsete tingimuste tagamine, et parandada tööhõivet, edendada inimväärset tööd, tagada töötajate õigused ja parandada töötingimusi kogu Euroopas, ning vaesuse vähendamine; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks Euroopa tegevuskava jätkusuutliku majanduskasvu hoogustamiseks ja inimväärse töö tagamiseks;
3. on seisukohal, et hiljutised sündmused on näidanud, et euroala vajab julgemat majandusjuhtimist ning et rahapoliitika ei saa ilma finants-, fiskaal-, sotsiaal- ja majanduspoliitikata tulemuslik olla; nõuab eurorühma majanduspoliitika koordineerimise tõhustamist, sh õigusakti ettepanekut euroala ühtse välisesindatuse kohta; palub komisjonil ja Euroopa Parlamendil selle nimel ühiselt tegutseda;
4. nõuab Euroopa Parlamenti asjakohaselt kaasates majandus- ja fiskaalpoliitika koordineerimise ja rakendamise Euroopa poolaasta tõhustamist, mille eesmärgiks on aidata strateegia „Euroopa 2020” lahutamatu osana kaasa majanduskasvule, paremale eelarvedistsipliinile ja struktuuriprobleemide lahendamisele;
5. ergutab komisjoni viivitamata koostama tegevuskava stabiilsusvõlakirjade kasutuselevõtuks euroalal; juhib komisjoni tähelepanu asjaolule, et tegevuskava käivitusetapi üks element on Euroopa võlalunastamisfond, mida tuleks viie aasta pärast järk-järgult rakendada, et ühiselt vähendada rohkem kui 60% SKPst moodustavat valitsemissektori võlga liikmesriikides 25-aastase ajavahemiku vältel, korraldades samal ajal koordineeritult lühiajaliste võlakirjade emiteerimist;
6. hoiatab ebaproportsionaalsete, üldiste ja ebaselge suunitlusega kokkuhoiumeetmete jätkamise eest, mis õõnestab juhtivate majandusosaliste investeerimisvõimet; usub kindlalt, et Euroopa projektivõlakirjad aitaksid kasutusele võtta täiendavaid rahalisi vahendeid, millest rahastada Euroopa majanduskasvu ja innovatsioonipoliitikat, hoogustada erakapitali kasutamist reaalsete investeeringute tegemiseks, kaitsta euroala stabiilsust ja tagada liikmesriikide eelarvedistsipliini jätkusuutlik koordineerimine; ootab, et komisjon ja EIP teeksid kõik võimaliku, et tagada katseetapi kiire ja edukas rakendamine ajavahemikul 2012-2013; tuletab meelde, et ELi eelarvevahenditest toetamisele on range ülempiir seatud ja seetõttu ei teki ELi eelarves täiendavat tingimuslikku kohustust; kutsub komisjoni üles looma jätkusuutliku majanduskasvu soodustavat ja tsüklilisust vähendavat vahendit, millesse tuleks 10 aasta vältel kanda 1% SKPst;
7. palub komisjonil esitada konkreetsed ettepanekud, et arendada ELi eelarvel ja EIP või muude avaliku sektori pikaajaliste investorite vahenditel põhinevaid instrumente, eesmärgiga suurendada strateegia „Euroopa 2020” rakendamiseks mõeldud investeeringute rahastamist; tuletab meelde, et tähelepanu tuleks pöörata mitte üksnes ulatuslike infrastruktuuriprojektide (transpordi, energeetika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas) rahastamisele, vaid ka väikestele ja keskmise suurusega projektidele, mis võivad soodustada majanduskasvu kõigis ELi liikmesriikides, pöörates seejuures erilist tähelepanu nn problemaatilistele riikidele; rõhutab sellega seoses, et kõnealuse eesmärgi saavutamiseks on vaja EIP rekapitaliseerimist ja toekat ELi eelarvet ajavahemikuks 2014–2020;
8. tuletab meelde, et ELi eelarves peavad kajastuma ELi poliitilised prioriteedid; rõhutab, et ELi eelarve on tugeva võimendava mõjuga investeerimiseelarve, kuna 94% eelarveassigneeringutest on ette nähtud selleks, et soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning toetada ELi ülemaailmset rolli; nõuab tungivalt, et komisjon kaitseks ELi eelarvet kui võimsat vahendit, mille abil hoogustada ELi lisandväärtust andvaid strateegilisi investeeringuid, elavdada Euroopa majandust ning saavutada ühiselt kokku lepitud ELi poliitilised eesmärgid;
9. kutsub komisjoni üles kaitsma oma 29. juuni 2011. aasta ettepanekuid seoses järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga, ning toimima institutsioonidevahelistel läbirääkimistel ausa vahendajana, et saavutada mitmeaastase finantsraamistiku määruse osas Euroopa Parlamendi heakskiit; palub komisjonil tagada, et läbirääkimised, mida peetakse mitmeaastaseid programme puudutavate seadusandlike ettepanekute üle, toimuksid seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning need lõpetataks siis, kui programmidele eraldatavate rahastamispakettide osas on kokkulepe saavutatud;
10. rõhutab lisaks, et Euroopa parlament ei ole valmis andma heakskiitu mitmeaastase finantsraamistiku määrusele, kui ei saavutata poliitilist kokkulepet omavahendite süsteemi reformi osas, sh finantstehingute maksu kehtestamine ja käibemaksueeskirjade muutmine, mis vähendaks liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul põhinevat osalust ELi eelarves 2020. aastaks 40%-ni, ja kui liikmesriike eelarve konsolideerimisel ei abistata;
II. Ühtekuuluvama, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise liidu ehitamine
11. tuletab meelde vajadust võtta järjekindlamalt ja täielikumalt arvesse ELi poliitikavaldkondade territoriaalset mõõdet; teeb komisjonile ettepaneku lisada need elemendid edaspidi mõjuhinnangutesse; rõhutab, et varakult tuleb alustada kõigi mehhanismidega, mis on vajalikud õigeaegseks kavandamiseks ja rakendamiseks ühtekuuluvuspoliitika uue programmitöö perioodil pärast 2013. aastat;
12. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks uue ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu solidaarsusfondi kohta;
13. palub komisjonil süvalaiendada Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tegevuskava neli eesmärki kõigisse oma ettepanekutesse ning integreerida ILO sotsiaalkaitset käsitlevad soovitused iga-aastase majanduskasvu analüüsi, et kõikidele ELi töötajatele oleks kogu elu jooksul tagatud sotsiaalkaitse miinimumtase;
14. tuletab meelde ettepanekuid tööstuse muutuste ja tehnoloogilise ülemineku aruka käsitlemise kohta;
15. väljendab heameelt komisjoni ettepanekute üle, milles toonitatakse, kui kasulik on kehtestada miinimumpalk liikmesriigi tasandil, et võidelda töölkäivate inimeste vaesuse ja sotsiaalse dumpingu vastu ning suurendada kogunõudlust; palub komisjonil esildada ELi kodutuse kaotamise strateegia, milles käsitletaks muu hulgas süvenevat naiste vaesuse probleemi ning miinimumpensioni skeeme;
16. palub komisjonil tegeleda tööturu segmenteeritusega ja esitada terviklik pakett, milles käsitletaks alltöövõtu, näilise füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja ajutiste töötajate ja praktikandikohtade väärkasutamise probleeme, ning mis tagaks kõikidele töötajatele võrdsed õigused, inimväärse palga ja inimväärsed töötingimused, ametialase edutamise väljavaated ning täieliku õiguskaitse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse; rõhutab, et vaja on uut komisjoni ettepanekut tööaja direktiivi kohta, kui läbirääkimised sotsiaalpartnerite vahel ebaõnnestuvad;
17. rõhutab, et arvestades enamikus liikmesriikides valitsevat demograafilist olukorda peaks komisjon esitama ettepanekud aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse Euroopa aasta tulemuste süvalaiendamiseks ning pikaajalise hoolduse ja inimväärse pensioni õiguse küsimuses; tunneb heameelt komisjoni kava üle esitada ettepanekud nn Euroopa noortegarantii ja Euroopa praktika kvaliteediraamistiku kohta ning rõhutab nende olulisust;
18. peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni uue seadusandliku ettepaneku esitamine soolise tasakaalu parandamiseks ettevõtete juhatuses edeneb aeglaselt; peab kahetsusväärseks komisjoni initsiatiivi puudumist, et vaadata läbi direktiiv soolise võrdõiguslikkuse kohta võrdse töö eest võrdse tasustamise valdkonnas;
19. väljendab kahetsust selle üle, et komisjon ei ole võtnud järelmeetmeid isaduspuhkuse algatuse käivitamiseks; rõhutab, et vaja on õigusakti ettepanekut naiste vastu suunatud vägivalla kaotamiseks, nagu Euroopa Parlament on mitmes resolutsioonis nõudnud;
20. peab äärmiselt oluliseks ajavahemikuks 2013–2020 ette nähtud uue töötervishoiu- ja tööohutusstrateegia esitamist 2012. aasta detsembris;
21. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku energia vaatluskeskuse asutamiseks eesmärgiga saada paremaid andmeid energia imporditurgude kohta ning parandada eksporditurgude analüüsi; palub keskusel uurida ELi käsutuses olevate meetmete elujõulisust ja tõhusust, et luua uus Euroopa Energiaühendus[2] ja seda rakendada;
22. palub komisjonil koostada energiapuuduse vastu võitlemise strateegia ja esitada asjakohased ettepanekud, sh määratleda energiapuuduse mõiste ELi tasandil;
23. võtab teadmiseks komisjoni hiljutise teatise taastuvenergia kohta[3], kuid peab kahetsusväärseks selle mittesiduvat olemust; palub komisjonil esitada 2013. aasta alguses tõelised ettepanekud, sh uus taastuvenergia alane eesmärk aastaks 2030, et tagada seoses valdkondliku tehnoloogiaga investorite jaoks kindlus;
24. peab kahetsusväärseks nõukogu vastumeelsust jõuda kokkuleppele piisavalt edasipüüdlike eesmärkidega energiatõhususe direktiivi osas, et saavutada energiatarbimise 20% sääst võrreldes 2020. aasta prognoosiga; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks vajalikud meetmed selle probleemi lahendamiseks;
25. palub komisjonil võimalikult kiiresti algatada tuumaohutuse direktiivi läbivaatamine, toetudes vastupidavustesti põhjalikule analüüsile;
26. nõuab ressursitõhusust ja kliimameetmeid käsitleva õigusakti ettepanekut; tuletab meelde vajadust tagada, et keskkonna ja kliimamuutusega seotud eesmärgid oleksid kaasatud kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ja et see kajastuks vastavates eelarverubriikides; eelkõige tuleks jätkata kliimamuutustega kohandumist, et säilitada napi loodusvara mulla kõrgeim toidu- ja seemnetootmisvõime;
27. väljendab muret seoses tubakatoodete direktiivi läbivaatamise ettepaneku jätkuva viibimisega ja nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ettepaneku 2012. aasta lõpuks; peab kahetsusväärseks, et müra kontrollimise direktiivi oodatavat läbivaatamise ettepanekut ei ole veel esitatud, kuigi see on juba lisatud komisjoni 2011. aasta tööprogrammi;
28. nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku ökodisaini direktiivi läbivaatamiseks ja esitaks vajaliku seadusandliku ettepaneku;
29. ootab, et komisjon esitaks õhukvaliteedi direktiivi ja õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiivi läbivaadatud seadusandlikud ettepanekud;
30. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks seadusandliku ettepaneku kloonitud loomadest ja nende järglastest toodetud toidu turuleviimise keelustamiseks, mida parlament on korduvalt nõudnud;
31. kutsub komisjoni üles koostama ravimiresistentsuse vastaste meetmete õigusraamistikku, sest selle pärast avaldatakse järjest rohkem muret; tuletab meelde komisjoni kohustuse vaadata seoses kemikaalidega läbi oma strateegia, kriteeriumid ja määratlused, mida ta kohaldab sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate ainete suhtes;
32. tuletab meelde oma taotluse säilitada veinisektori istutusload pärast 2015. aastat ja kutsub komisjoni üles võtma seda arvesse istutuslubade süsteemi läbivaatamisel, mis kavatsetakse avaldada 2013. aastal;
33. nõuab, et esitatakse seadusandlik ettepanek põllumajandustoodete propageerimise kohta, eesmärgiga tõsta toodete mainet nii ELis kui ka kolmandates riikides, eelkõige seoses kvaliteedi, toiteväärtuse, toiduohutuse ja tootmismeetoditega;
34. kutsub komisjoni üles kaotama praegu liikmesriikide vahel valitsevat seisakut seoses pikaajaliste majandamiskavadega ja jätkama oma tööd pikaajalise kalavarude säilitamise ja taastamise valdkonnas; rõhutab vajadust tagada, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 2 on kõigi ühise kalanduspoliitika eesmärkidega seotud ettepanekute alus; palub komisjonil teavitada parlamenti kalanduspartnerluse lepingutega seotud menetluste kõigist etappidest;
35. on seisukohal, et integreeritud ja koostalitusvõimeline Euroopa raudteeturg peab pärast läbivaadatud esimese raudteepaketi vastuvõtmist sisaldama uuesti Euroopa Raudteeagentuuri pädevuse laiendamist raudteeveeremi ohutuse, sertifitseerimise ja ühtlustamise valdkonnas;
36. nõuab ühtse Euroopa taeva täielikku rakendamist, sealhulgas funktsionaalsete õhuruumiosade ja SESARi loomine, et vastata tulevastele õhuruumi läbilaskevõime ja turvalisusega seotud vajadustele;
37. kutsub üles edendama elektroonilisi ja arukaid piletisüsteeme kõigi transpordiliikide puhul, et toetada transpordisüsteemide mitmeliigilisust ja koostalitlusvõimet;
38. avaldab heameelt „Horisont 2020” paketi ettepaneku üle, millega nähakse ette ELi tulevase tippteadmistel põhineva teadus- ja uurimisraamistiku loomine; nõuab, et „Horisont 2020” ja struktuurifondid looks parema kooskõla, mis võimaldaks kõigil liikmesriikidel jõuda lähemale tipptasemele; usub, et „Horisont 2020” peab andma tugeva stiimuli inimkapitali edendamiseks teadus- ja arendustegevuses;
39. ootab, et komisjon esitab uued tsiviil-, kaubandus-ja menetlusõigusega seotud ettepanekud või vaatab läbi nendes valdkondades kehtivad õigusaktid (eriti Rooma II, Brüssel I või II a määrus);
40. tervitab komisjoni kolme seadusandlikku ettepanekut, mille eesmärk on luua mitmeaastaste programmide uus põlvkond, mille hulka kuulub muu hulgas haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Ühine Erasmus”, programm „Loov Euroopa” ja programm „Kodanike Euroopa”; kutsub komisjoni üles esitama uue Euroopa kultuuripealinnu käsitleva seadusandliku ettepaneku ning tagama programmi järjepidevuse pärast 2019. aastat;
III. Ühtse turu väljakujundamine ettevõtete, tarbijate ja kodanike jaoks
41. rõhutab vajadust rakendada ühtse turu suhtes ühtset lähenemisviisi, mis on jätkusuutliku majanduskasvu peamine mootor; tuletab meelde, kui tähtis on tulemuslik kollektiivne õiguskaitsemehhanism, millega tagada, et kodanikud saavad oma õigusi kasutada, ning luua taskukohane, asjakohane ja kättesaadav üleeuroopaline kollektiivne õiguskaitsemehhanism;
42. rõhutab, et hästitoimiv ühtne e-turg võib vallandada Euroopa majanduskasvu ja tööhõivepotentsiaali, eriti noorte jaoks; nõuab suuremaid jõupingutusi lairibaühenduse lõhe ületamiseks ning väga kiirete võrkude kasutuselevõtu kiirendamist Euroopa digitaalarengu tegevuskava kohaselt; nõuab e-turu puhul lihtsaid menetlusi, mis võimaldavad kiiret kohandumist tehnoloogia arengu ja innovatsiooniga; peab kahetsusväärseks komisjoni vastumeelsust tõsiselt võetaval viisil nn heade püüdluste internetiteenuste (best-effort Internet access) tagamise vastu;
43. rõhutab tungivalt, et e-kaubanduse konsolideerimiseks ja edendamiseks on vaja turvalist ja tundlikku süsteemi, et suurendada tarbijate ja ettevõtjate vahelist usaldust, tagades samal ajal kasutajate eraelu puutumatuse; nõuab, et erilist tähelepanu pöörataks VKEdele ning mikroettevõtetele, et tagada, et nõuetekohaselt kõrvaldatakse sellised piiriülese äritegevuse arendamise takistused nagu puudused tarbijakaitses ja intellektuaalomandi õiguste kaitses; tunneb heameelt komisjoni algatuste üle alternatiivsete vaidluselahendamise mehhanismide valdkonnas, mis tagab turvalised kauplemissuhted, eelkõige internetis;
44. nõuab tungivalt, et komisjon jätkaks autoriõiguste reformiga; ELi autoriõigus peaks sobima internetikeskkonnaga ja rajanema sotsiaalsel legitiimsusel; sel põhjusel peaks komisjon kinni pidama oma ajakavast 2001. aasta autoriõigusi ühiskonnas käsitleva 2001. aasta direktiivi ja intellektuaalomandi õiguste jõustamist käsitleva 2004. aasta direktiivi läbivaatamiseks; kinnitab, et majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks Euroopas on vaja lõpule viia intellektuaalomandi õiguste reform;
45. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks oodatud tulevase äriühinguõiguse strateegia, mis põhineks tugevamal tööstuspoliitikal ja tugevamatel töötajate osalemisõigustel; loodab, et komisjon viib läbi kavandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamist käsitleva direktiivi läbivaatamise, mida nõuti eelmisel aastal;
46. kutsub komisjoni üles esitama seadusandlikku ettepanekut, millega kehtestatakse kõigi ELi kodanike ja ELis seaduslikult elavate isikute üldine õigus juurdepääsuks põhimaksekontole, et tugevdada majanduslikku ja sotsiaalset kaasatust ning soodustada integratsiooni ja liikuvust ühtsel turul;
47. kutsub komisjoni üles tegema ettepanekut seadusandlike meetmete võtmiseks, et kaitsta tarbijate majanduslikke huve ja võimaldada õiguskaitset finantsteenuste jaeturul, et kaitsta väikeinvestoreid ja erasääste;
48. kutsub komisjoni üles vastu võtma kasutajasõbraliku, korrapäraselt ajakohastatava ja kättesaadava „kodaniku harta”, mis hõlmab õigusega elada ja töötada kõikjal Euroopa Liidus seotud eri aspekte, mida kõik ELi kodanikud saaksid kasutada juhendina liikumisel, töötamisel, ostlemisel ja müümisel üle piiride;
49. palub komisjonil esitada meetmeid, et töötada välja ühine terviklik horisontaalne koordineeritud lähenemisviis kaitsetute ja eelkõige alaealiste tarbijate huvide kaitseks;
50. tunneb heameelt komisjoni püüdluste üle edendada ELi ühinemist Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja julgustab komisjoni püüdlusi kokkuleppe saavutamiseks;
51. kutsub komisjoni üles esitama õigusakti online-hasartmängude sõltuvuse ärahoidmiseks ja selles valdkonnas ebaseaduslike operaatoritega võitlemiseks;
52. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks seadusandliku algatuse ühise turujärelevalve strateegia kohta, millega suurendada tooteohutust;
IV. Kodanikekeskne tegevuskava: vabadus, turvalisus ja õigus
53. kordab, et on vaja kehtestada uus Schengeni hindamismehhanism, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktil e ja mille eesmärk on vältida topeltstandardeid vanade ja uute liikmesriikide vahel, kui tegemist on Schengeni acquis`iga ühinemisega, ja kinnitab veel kord vajadust määratleda menetlusi, põhimõtteid ja vahendeid, et toetada ja hinnata liikmesriike Schengeni acquis `i järgimisel, eelkõige reageerides ettenägematutele sündmustele; on seisukohal, et selliseid mehhanisme võib vastu võtta ainult seadusandliku tavamenetluse kohaselt;
54. kutsub üles tegema olulisi ettepanekuid rände valdkonnas; tuletab meelde, et kavandatud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi vajalikkus ja tõhusus vajab ikka veel tõendamist; tuletab meelde, et Euroopa Liidu välis-ja sisepiiride tõhus ja integreeritud haldamine on tihedalt seotud sisserände-ja varjupaigapoliitikaga, sealhulgas liikuvus, ning on selle peamine vahend;
55. tunneb kahetsust seadusandliku ettepaneku puudumise pärast tõhusama ELi-sisese solidaarsuse kohta varjupaigapoliitikas, kuigi parlament on seda korduvalt nõudnud, arvestades et liit on omale võtnud kohustuse omada 2012. aastaks toimivat ühist varjupaigapoliitikat ning tagada kõrgetasemeline kaitse ja täielik põhiõiguste austamine;
56. toetab ettepanekut muuta määrust 168/2007 Euroopa Põhiõiguste Ameti kohta, et kohandada see Lissaboni lepingu järgse olukorraga ja lisada selle volitustesse endine kolmas sammas; kutsub komisjoni üles esitama üksikasjalikku ettepanekut seiremehhanismi ja varajase hoiatuse süsteemi kohta vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 258;
57. nõuab kiiresti ettepanekut Europoli määruse kohta, et viia endise kolmanda samba vahendite struktuurid vastavusse Lissaboni lepingu järgsete kohustustega, sealhulgas need, mis kuuluvad Põhiõiguste Ameti järelevalve alla;
58. palub komisjonil lõpule viia menetlusõiguste tegevuskava ja jälgida vastuvõetud direktiivide ülevõtmist, tagamaks, et kahtlusaluste ja süüdistatavate põhiõigused oleksid kriminaalmenetluses menetlusõiguste ühiste miinimumstandarditega piisavalt kaitstud, selleks et kindlustada vastastikuse tunnustamise põhimõtte järgimine;
59. eeldab, et komisjon jätkab tööd kriminaalõiguse väljatöötamisel aspektides, kus alusleping seda lubab, lähtudes Euroopa Parlamendi poolt tema resolutsioonis ELi lähenemisviisi kohta kriminaalõigusele esitatud seisukohtadest, ning tugevdab ja kohandab EUROJUSTi vastavalt tema uutele aluslepingu järgsetele volitustele, et luua Euroopa prokuratuur;
60. palub komisjonil koostada ELi tegevuskava seksuaalse sättumuse ja soolise identiteediga seotud võrdsuse tagamise kohta, et selle saaks võtta vastu 2014. aastal, kasutades selleks Euroopa Põhiõiguste Ameti läbiviidud uurimuse tulemusi; nõuab, et sõnastataks uuesti teatavate rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu kriminaalõiguse alusel võitlemist käsitlev nõukogu raamotsus, mis hõlmaks ka muud vaenamist ja vihakuritegevust, sealhulgas seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi ja soolise väljendusega seotud eelarvamustest ajendatud kuritegevust;
61. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekut kõigi perekonnaseisuaktide mõju täieliku vastastikuse tunnustamise kohta kogu ELis, sealhulgas abielutunnistused ja dokumendid registreeritud partnerluse kohta, et vähendada diskrimineerivaid õiguslikke ja haldustakistusi oma vaba liikumise õigust teostavatele kodanikele;
62. nõuab andmete säilitamise direktiivi 2006/24/EÜ põhjalikku läbivaatamist, sest kehtiv direktiivi ei vasta eraelu puutumatuse ja andmekaitse nõuetele; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks kiiresti läbivaadatud ettepaneku, mis täidaks vajalikkuse ja proportsionaalsuse kriteeriumid, millega ühtlustatakse andmete säilitamise kohustus ja sätestatakse, et andmete säilitamise jaoks peab olema selge ja täpne põhjus, võttes eelkõige arvesse Euroopa andmekaitseinspektori tähelepanekuid;
63. kutsub komisjoni üle arendama ja toetama õigusalast koolitust, et hõlbustada kodanike juurdepääsu õiguskaitsele ja edendada tõelist Euroopa õiguskultuuri, mis põhineb õigusalal tegutsejate dialoogil ja koordineerimisel olemasolevate koolitusasutuste ja võrkude kaudu;
64. tunneb heameelt ettepaneku üle õigusprogrammi 2014–2020 kohta ja ootab komisjonilt edasisi samme õiguskaitsele piiriülese juurdepääsu arendamisel;
65. tunneb suurt heameelt komisjoni kavatsuse üle võtta vastu kaks seadusandlikku ettepanekut Euroopa erakondade kohta, millest üks käsitleb põhikirja ja teisega muudetakse finantsmäärust;
V. Euroopa roll maailmas: kaalu lisamine maailmaareenil
66. nõuab, et järelmeetmena Euroopa Komisjoni teatisele ettevõtja sotsiaalse vastutuse valdkonnas (COM(2011)0681 final) esitataks ELi suunised ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta;
67. nõuab, et liidu suhetes lõunapoolsete naabritega rakendataks järjekindlalt komisjoni asepresidendi ja kõrge esindaja ning komisjoni 25. mai 2011. aasta teatises „Uus lähenemisviis muutustele naaberriikides” esitatud põhimõtteid, eelkõige tugeva demokraatia toetamise ja ühiskondadega partnerluse loomise vallas;
68. tuletab meelde, et parlament on juba määratlenud ettevalmistused rahalise välisabi vahendite järgmise põlvkonna rakendamiseks kui ühe komisjoni välistegevuse prioriteedi aastal 2013; rõhutab, et see peaks hõlmama iga vahendi eripärale vastavate selgete, läbipaistvate ja mõõdetavate näitajate väljatöötamist, millega hinnata, kuidas aitavad vahendid kaasa muutustele abisaavates riikides;
69. palub komisjonil võimaluse korral esitada asjaomase aruande põhjal seadusandlik ettepanek, võttes arvesse põhjalikku ja sõltumatut hinnangut Euroopa välisteenistuse vajaduste kohta, et ta saaks toimida tõhusalt liidu peamise rakendus- ja koordineeriva organina välissuhete vallas ja teha koostööd muude institutsioonidega;
70. tuletab meelde, et ELi inimõiguste suunistel on oluline roll inimõiguste integreerimisel ELi välissuhetesse; nõuab, et võetaks lisameetmeid, et parandada nende rakendamist olukordades kohapeal, suurendades selleks teadlikkust inimõiguste küsimustest ning koolitades diplomaate ja ELi delegatsioonide töötajaid, inimõiguste kaitsjaid ning valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajaid;
71. nõuab tsiviil-sõjalise suutlikkuse ja koostoime edasist arendamist, et tagada liidu võimalused anda oma panus rahvusvahelise rahu ja piirkondliku julgeoleku säilitamisse ning reageerida tõhusalt kriisidele, järgides ÜRO harta põhimõtteid ja rahvusvahelise õiguse sätteid;
72. eeldab, et komisjon jätkab pärast Horvaatiaga edukalt lõpuleviidud läbirääkimisi oma tööd käimasolevate ühinemisläbirääkimiste vallas Lääne-Balkani riikide, Islandi ja Türgiga, ning rõhutab, et need riigid peavad võtma kõik meetmed, et täielikult ja rangelt järgida kõiki Kopenhaageni kriteeriume; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata olukorrale Bosnias ja Hertsegoviinas ning jõupingutustele leida lahendus endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi nimevaidlusele; tunneb heameelt Euroopa Ülemkogu otsuse üle anda Serbiale kandidaatriigi staatus;
73. kutsub komisjoni üles saavutama tulemusi prioriteetsetes seadusandlikes valdkondades, nagu kaubanduse kaitsemeetmete reform ning intellektuaalomandi õiguste jõustamise ja e-kaubanduse direktiivide läbivaatamine;
74. tuletab meelde, et parlament tuleks täielikult kaasata kaubandus- ja investeerimislepingute läbirääkimistesse, sealhulgas läbirääkimisvolituste määramisse enne, kui nõukogu need vastu võtab; nõuab tungivalt, et liit annaks oma parima, et teha koostööd muude tähtsate arenenud ja arenguriikide esindajatega, et leida lahendus praegusele ummikseisule Doha läbirääkimistevoorus ja käivitada arutelu WTO reformimise üle, et suurendada mitmepoolse kaubandussüsteemi õiguspärasust ja tõhusust;
75. palub komisjonil lisada kõigisse kaubanduslepingutesse õiguslikult siduvad sätted inimõiguste, sotsiaal- ja keskkonnastandardite ning ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta koos selgete eeskirjadega Euroopa ettevõtete vastutustundliku käitumise kohta; kinnitab, et vabakaubanduslepingute sõlmimine Kanada, Singapuri, India ja Mercosuri riikidega on väga tähtis; on seisukohal, et Euroopa Liit peaks tugevdama oma kaubandussuhteid maailma muude tähtsate majandus- ja poliitiliste toimijatega;
76. tunneb heameelt idanaabritega põhjalike ja kõikehõlmavate vabakaubanduslepingute läbirääkimistel saavutatud edu üle ning algatuste üle, mida on võetud meie kaubandus-, majandus- ja poliitiliste suhete laiendamiseks Vahemere lõuna- ja idakaldal asuvate naabritega; nõuab sellega seoses tugevamat järelevalvet ELi naabrite demokraatiale ülemineku protsessi üle; julgustab komisjoni jätkama piirkondlikke dialooge ja koostööd keskmise sissetulekuga riikidega, arvestades nendest enamikus valitsevat majanduslikku ja sotsiaalset tasakaalustamatust;
77. palub komisjonil anda parlamendile aru edusammudest seoses seadusandliku ettepanekuga, mis käsitleb laste sunniviisilise tööga toodetud kaupade tulemuslikku jälgimismehhanismi; palub komisjonil arendada edasi olemasolevaid õiglase kaubanduse süsteeme, sest see on positiivne märguanne õiglase kaubanduse toetuseks;
78. kutsub komisjoni üles algatama konsultatsioone, et töötada välja võimalik õigusakt maa hõivamise nähtuse kohta, eelkõige seoses toiduga kindlustatusega arengumaades; nõuab tungivalt, et komisjon kehtestaks selgema ja kontsentreerituma toitumise strateegia, milles käsitletakse toiduga kindlustatuse haldamist;
79. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks ELi abi suurema mõjususe, arvestades võimalikku 2015. aasta järgset aastatuhande arengueesmärkide arendamise raamistikku;
80. palub, et komisjon laiendaks veelgi pääste-, taastamis- ja arengutegevuse eesmärke ajutistele olukordadele;
VI. Arukas reguleerimine. Õigusaktide tõhusus ja eelarve täitmine
81. nõuab seadusandlikku ettepanekut, et ühtlustada ELi institutsioonide, organite ja ametite haldusmenetluste põhimõtted, et üksikisikud saaksid ükskõik millise ELi institutsiooni poole pöördumisel lähtuda ühest ja samast eeskirjade kogumist;
82. rõhutab, kui väga tähtis on ELi õiguse kohane ja õigeaegne rakendamine liikmesriikide õiguses, ning nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks oma täitevvõimu; on seisukohal, et mis tahes vahendi, nt korrelatsioonitabelite kasutamine õigusaktide täitmise kohta andmete saamiseks tuleks muuta kohustuslikuks kõigis õigusaktides, ning eeldab, et komisjon rakendab seda põhimõtet oma tulevases tööprogrammis;
83. nõuab tungivalt, et komisjon kaitseks vähemalt oma 2013. aasta eelarveprojektis ette nähtud maksete assigneeringute määra; hoiatab, et kui maksete assigneeringuid on liiga vähe, võib see kahjustada majanduskasvu, konkurentsivõimet, teadusuuringuid ja ühtekuuluvust; soovitab tungivalt, et komisjon lahendaks õigeaegselt kõik tekkivad maksete assigneeringute probleemid, esitades paranduseelarve ettepaneku;
84. tunneb heameelt komisjoni konstruktiivse lähenemisviisi üle läbirääkimistes läbivaadatud finantsmääruses sisalduvate ühist haldust käsitlevate sätete kohta ning julgustab komisjoni võtma edasisi meetmeid, et suurendada liikmesriikide vastutust oma kontrollisüsteemide tõhususe ja mõjususe eest, kaasa arvatud alusetult makstud summade tagasisaamine ja finantskorrektsioonid;
85. palub komisjonil esitada ettepanekud ELi eelarveliste vahendite riikliku halduse täiustamise kohta, sealhulgas kohustuslike riiklike haldusdeklaratsioonide kasutuselevõtu ning ühise riiklike haldusdeklaratsioonide mudeli kehtestamise kohta;
86. tunneb heameelt komisjoni võetud kohustuse üle kehtestada raamistik ja tingimused Euroopa prokuratuuri loomiseks, et keskenduda liidu finantshuvide kaitsele; palub komisjonil teha tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, tagamaks, et Euroopa prokuratuur luuakse edukalt hiljemalt 2013. aasta lõpuks;
87. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.
- [2] http://www.notre-europe.eu/en/axes/competition-cooperation-solidarity/works/publication/towards-a-european-energy-community-a-policy-proposal/
- [3] Komisjoni teatis: „Taastuvenergia, Euroopa energiaturu oluline osaline” COM(2012)0271.