Resolutsiooni ettepanek - B7-0373/2012Resolutsiooni ettepanek
B7-0373/2012

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa Liidu poliitika seoses Jordani Läänekalda ja Ida-Jeruusalemmaga

27.6.2012 - (2012/2964(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Margrete Auken, Nicole Kiil-Nielsen, Hélène Flautre, Ana Miranda, Keith Taylor, Jill Evans, Judith Sargentini, Daniel Cohn-Bendit, Raül Romeva i Rueda fraktsiooni Verts/ALE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0373/2012

Menetlus : 2012/2694(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0373/2012
Esitatud tekstid :
B7-0373/2012
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B7‑0373/2012

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu poliitika kohta seoses Jordani Läänekalda ja Ida-Jeruusalemmaga

(2012/2964(RSP))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Lähis-Ida, Palestiina ja Iisraeli kohta, eriti 29. septembri 2011. aasta resolutsiooni olukorra kohta Palestiinas[1] ja 9. septembri 2010. aasta resolutsiooni Jordani jõe olukorra kohta, eelkõige alamjooksu piirkonnas[2],

–   võttes arvesse nõukogu 14. mai 2012. aasta, 18. juuli ja 23. mai 2011. aasta järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta,

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni avaldusi, eriti 8. juuni 2012. aasta avaldust asunduste laiendamise kohta, 25. aprilli 2012. aasta avaldust seoses Iisraeli ametivõimude otsusega okupeeritud Palestiina aladel paiknevate Sansana, Rechelimi ja Bruchini asunduste staatuse kohta ning 22. veebruari 2012. aasta avaldust Iisraeli asunduste tunnustamise kohta,

–   võttes arvesse ELi missiooni juhtide 2012. aasta jaanuari aruannet Ida-Jeruusalemma kohta, ELi missiooni juhtide 2011. aasta juulis esitatud aruannet piirkonna C ja Palestiina riigi ülesehitamise kohta ning ELi missiooni juhtide 2011. aasta aprilli aruannet asunike vägivallatsemise kohta ja sellega kaasnevat ELi missiooni juhtide 2012. aasta veebruari ametlikku märgukirja asunike vägivallatsemise kohta,

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2012. aasta järeldusi ELi piiritoetusmissiooni kohta Rafah’s,

–   võttes arvesse kõrge esindaja pressiesindaja 22. mai 2012. aasta avaldust Bassem Tamimi juhtumi kohta,

–   võttes arvesse 1949. aasta neljandat Genfi konventsiooni tsiviilisikute sõjaaegse kaitse kohta,

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 1967. aasta resolutsiooni 242, 1968. aasta resolutsiooni 252, 1973. aasta resolutsiooni 338, 1980. aasta resolutsiooni 476, 1980. aasta resolutsiooni 478, 2002. aasta resolutsiooni 1397, 2003. aasta resolutsiooni 1515 ja 2008. aasta resolutsiooni 1850,

–   võttes arvesse nn Lähis-Ida neliku avaldusi, eelkõige 11. aprilli 2012. aasta ja 23. septembri 2011. aasta avaldust,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt väljendanud toetust kahe riigi lahendusele, kus Iisraeli riik ning tema naabrina sõltumatu, demokraatlik ja elujõuline Palestiina riik elavad kõrvuti rahus ja julgeolekus, arvestades, et tunnistada ei tohi mingeid 1967. aasta eelsete piiride muudatusi, sealhulgas ka Jeruusalemmas, peale nende, milles osapooled on kokku leppinud;

B.  arvestades, et osapoolte vahelised otsesed rahukõnelused on seiskunud ja kõik hiljutised jõupingutused rahukõneluste jätkamiseks on ebaõnnestunud; arvestades, et usaldusväärne, püsiv ja terviklik kokkulepe nõuab rahvusvaheliste inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse, sealhulgas tsiviilisikute kaitse neljanda Genfi konventsiooni kohaldamist;

C. arvestades, et nõukogu 14. mai 2012. aasta järeldustes rõhutatakse pakilist vajadust taasalustada Lähis-Ida rahuprotsess ka seoses pidevate muutustega lõunapoolsetes riikides alates sellest ajast, kui araabia kevadet kavatsetakse korrata, et vastata piirkonna elanike õigustatud ootustele;

D. arvestades, et ELi missioonijuhtide hiljutistes, ka ajakirjandusse lekitatud aruannetes piirkonna C ja Palestiina riigi ülesehitamise, Ida-Jeruusalemma ning asunike vägivallatsemise kohta kinnitatakse veel kord, et nimetatud piirkondades toimuvad ohtlikud ja potentsiaalselt pöördumatud arengud, mis õõnestavad sügavalt nn kahe riigi lahenduse teostatavust;

E.  arvestades, et rahvusvahelise õiguse järgi on Jordani Läänekallas ja Ida-Jeruusalemm ning Gaza sektor okupeeritud ala, mille kohta kehtib täiel määral rahvusvaheline humanitaarõigus, kaasa arvatud neljas Genfi konventsioon; arvestades, et Iisrael kui okupeeriv riik on muu hulgas kohustatud heas usus tagama okupeeritud Palestiina elanike põhivajaduste rahuldamise, korraldama oma okupatsiooni kohalikele elanikele soodsal viisil, kaitsma ja säilitama tsiviilobjekte ning hoiduma oma elanike ümberpaigutamisest okupeeritud aladele ja okupeeritud alade elanike ümberpaigutamisest oma territooriumile;

F.  arvestades, et Jordani Läänekalda piirkond C, mis 1993. aasta Oslo kokkuleppe kohaselt on Iisraeli tsiviil- ja julgeolekukontrolli all, moodustab 62% Läänekalda territooriumist ja on Läänekalda kõige viljakama pinnasega ning ressurssiderikkaim piirkond; arvestades, et Jordani Läänekalda jaotamine piirkondadeks A; B ja C oli algselt kavandatud ajutise meetmena; arvestades, et 1995. aasta vahelepingus Läänekalda ja Gaza sektori kohta deklareeritakse, et piirkond C viiakse järk-järgult üle Palestiina jurisdiktsiooni alla, kuid seda ei ole seni tehtud;

G. arvestades, et Iisraeli valitsuse poliitilised meetmed on palestiinlaste kohaloleku piirkonnas C ohtu seadnud; arvestades, et nende meetmete tulemusena elab piirkonnas C vaid 5,8% Läänekalda palestiinlastest, samal ajal kui Iisraeli asunikke on seal hinnanguliselt 310 000 ehk üle kahe korra rohkem kui palestiinlastest elanikke;

H. arvestades, et ÜRO Palestiina Vabastus- ja Töödeagentuuri UNRWA aruannete kohaselt on ehitustööd palestiinlastele piirkonnas C 70% ulatuses täielikult keelatud ja 29% ulatuses tugevalt piiratud; arvestades, et 2011. aastal toimus 90% kõikidest elumajade lammutamistest ja 92% kõikidest sunniviisilistest ümberasustamistest piirkonnas C ; arvestades, et seetõttu on palestiinlaste ja nende õiguste kaitse piirkonnas C ülimalt tähtis, et hoida kahe riigi lahendust elujõulisena;

I.   arvestades, et 1980. aastal vastu võetud alusseaduses (basic law) Iisraeli pealinna Jeruusalemma kohta kuulutatakse Jeruusalemm „Iisraeli terviklikuks ja ühendatud pealinnaks”; arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu 1980. aasta resolutsioonis 478 on määratud, et kõik Iisraeli kui okupeeriva riigi poolt võetud seadusandlikud ja halduslikud meetmed – sealhulgas eriti ülalnimetatud alusseadus –, millega on muudetud või tahetakse muuta Jeruusalemma olemust ja staatust, on õigustühised ja need tuleb viivitamatult tühistada;

J.   arvestades, et praegu Ida-Jeruusalemmas toimuv – seda rõhutatakse ka ELi missioonijuhtide aruandes – muudab võimaluse, et Jeruusalemm saaks edaspidi kahe riigi pealinnaks, üha vähem tõenäoliseks ja vähem teostatavaks;

K. arvestades, et Ida-Jeruusalemmas elavatel palestiinlastel (kes moodustavad 37% Jeruusalemma elanikkonnast) on alalise elaniku staatus, mille saab lastele üle kanda vaid teatavatel tingimustel ja mis ei ole automaatselt ülekantav abielu kaudu, ning seega ei ole paljude Ida-Jeruusalemma alaliste elanike abikaasadel ja lastel võimalik oma perekonnaliikmetega koos elada; arvestades teisalt, et Ida-Jeruusalemmas ja selle ümbruskonnas elab umbkaudu 200 000 Iisraeli asunikku;

L.  arvestades, et 2011. aastal toimus Jeruusalemma piirkonnas suurim asunduste laiendamine 1967. aastast saadik; arvestades, et Iisraeli asundused on rahvusvahelise õiguse järgi ebaseaduslikud ja on suureks takistuseks rahupüüetele, kuna Iisraeli valitsus toetab neid aineliselt, tehes suuri soodustusi maksustamise, elamuasemete, infrastruktuuri ja maanteede valdkonnas ning vee, hariduse ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks;

M. arvestades, et asunike vägivallatsemine ning palestiinlastest tsiviilelanike ja palestiinlaste õigusi toetavate rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide aktivistide ahistamine, samuti vara võõrandamine on viinud tõsiste vahejuhtumiteni ja inimeste surmaga lõppenud vigastuste tekitamiseni; arvestades, et ELi tõhusa kontrollimehhanismi puudumise tõttu jätkub Iisraeli asundustes valmistatud toodete sooduskorras importimine Euroopa turule;

N. arvestades, et inimõiguste kaitsja Bassem Tamimi, kes võitleb vägivallatute algatustega Iisraeli asunduste laiendamise vastu palestiinlaste aladel, mõisteti 20. mail 2012. aastal Iisraeli sõjaväelise kohtu poolt süüdi salajastes demonstratsioonides osalemise ja demonstrantide ässitamise eest kividega loopimisele;

O. arvestades, et Iisraeli ehitatud eraldusmüür, mis ei järgi nn eraldusjoont (Green Line), lõikab ära suure osa Palestiina territooriumist nii Jordani Läänekaldal kui ka Ida-Jeruusalemmas; arvestades, et Rahvusvahelise Kohtu 2004. aasta nõuandvas arvamuses Palestiina okupeeritud alale turvamüüri ehitamise õiguslike tagajärgede kohta rõhutatakse, et Iisraeli kui okupeeriva riigi poolt müüri ehitamine okupeeritud Palestiina aladele, sealhulgas Ida-Jeruusalemma ja selle ümber, ning müüriga seonduv kord on vastuolus rahvusvahelise õigusega;

P.  arvestades, et rohkem kui 4000 palestiinlastest vangi, kelle seas on 27 Palestiina seadusandliku kogu liiget ja ligi 240 last, ning rohkem kui 300 haldusaresti korras kinnipeetavat palestiinlast on endiselt Iisraeli vanglates ja kinnipidamiskeskustes; arvestades, et alates 2000. aastast on Iisraeli sõjaväekohtud algatanud menetluse ligikaudu 7000 Palestiina lapse vastu, pärast seda, kui Iisraeli armee, politsei või julgeolekutöötajad on lapsed vahistanud, nad üle kuulanud ja kinni pidanud ning arvestades, et lapsed on pidanud taluma ebainimlikku ja alandavat kohtlemist; arvestades, et enamik neist lastest on süüdi mõistetud kividega loopimise eest;

Q. arvestades, et Iisraeli ametivõimud kasutavad Palestiina poliitilise aktiivsuse piiramiseks haldusaresti ja kohaldavad meedet piiramatuks ajaks ning ilma süüdistusest teada andmata; arvestades, et paljud haldusarestis kinnipeetavatest palestiinlastest on korraldanud näljastreigi, et protesteerida Iisraeli ilma süüdistuseta kohaldatava haldusaresti vastu;

R.  arvestades, et veenappus on eluliselt tähtis ja ülioluline küsimus Jordani Läänekalda, eriti piirkonna C ning Ida-Jeruusalemma palestiinlastest elanikele; arvestades, et Palestiina põllumehi mõjutab tugevasti niisutamiseks kasutatava vee puudus, kuna suurema osa kõnealusest veest kasutavad ära Iisrael ja Iisraeli asunikud; arvestades, et piisavate veevarude kättesaadavus on hädavajalik tulevase Palestiina riigi elujõulisuse seisukohalt;

S.  arvestades, et araabia beduiinid on põliselanikud, kes viljelevad väheliikuvat ja traditsiooniliselt põllumajanduslikku eluviisi oma esivanemate maadel ning taotlevad oma ainulaadse seisundi ja staatuse ametlikku ja püsivat tunnustamist; arvestades, et araabia beduiinid, kelle elatise hankimine on Iisraeli poliitika tõttu ohus ning keda muu hulgas ähvardab sunniviisiline ümberasustamine, on nii okupeeritud Palestiina aladel kui ka Negevis (Nagab) eriti haavatav elanikerühm; arvestades, et vastavalt UNRWA andmetele on vaatamata humanitaarabile ligi 55% beduiinide/karjuste kogukonnast piirkonnas C toiduga ebapiisavalt varustatud;

T.  arvestades, et ümberasustamise töögrupi (DWG) 14. mai 2012. aasta aruande ja ÜRO humanitaarküsimuste koordineerimisbüroo (OCHA) igakuise väljaande Humanitarian Monitor kohaselt on Iisraeli jõud alates 2011. aasta jaanuarist purustanud enam kui 60 struktuuri, k.a päikesepaneelid, veehoidlad ja põllumajandusehitised, mida on rahastanud komisjon ja mitmed liikmesriigid, sealhulgas Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad, Ühendkuningriik, Poola, Iirimaa ja Hispaania;

U. arvestades, et mitmel korral on ELi institutsioonid ja liikmesriigid kinnitanud oma põhimõttekindlat toetust Iisraeli julgeolekule, mõistnud kõige rangemal moel hukka tsiviilisikute vastu suunatud tahtliku vägivalla, sealhulgas Gaza sektorist lähtuvad raketirünnakud, ning kutsunud üles tõkestama relvade salakaubavedu Gazasse;

V. arvestades, et Gaza sektoris on alates juunist 2007 kestnud blokaad ja humanitaarkriis, kuigi rahvusvaheline üldsus on korduvalt esitanud üleskutseid piiriületuskohtade viivitamatuks, püsivaks ja tingimusteta avamiseks, et toimetada humanitaarabi, kaupu ja inimesi Gazasse ja Gazast välja; arvestades, et Hamasi tugeva mõju põhjus Gaza omavalitsusasutustele peitub Gaza sektori sulgemises ja isoleerimises; arvestades, et mõne päeva eest katkestasid Iisraeli jõudude õhurünnakud ja Hamasi relvastatud harude poolt Lõuna-Iisraelisse tulistatud raketid enam kui aasta Iisraeli-Gaza piiril kestnud mitteametliku relvarahu;

1.  kinnitab taas oma veendumust, et puudub alternatiiv kahe riigi lahendust käsitlevatele läbirääkimistele, mille aluseks oleks 1967. aasta piirid ja Jeruusalemm mõlema riigi pealinnana ning mille puhul Iisraeli riik ning tema naabrina sõltumatu, demokraatlik ja elujõuline Palestiina riik eksisteerivad kõrvuti rahus ja julgeolekus; rõhutab veel kord, et EL ei tunnista ühepoolseid muudatusi piirkonnas;

2.  väljendab täielikku toetust nõukogu 12. mai 2012. aasta järeldustele Lähis-Ida rahuprotsessi kohta ja mõistab sellega seoses hukka Iisraeli välisministeeriumi negatiivse reageeringu kõnealustele järeldustele;

3.  kiidab eelkõige heaks nõukogu korduva seisukohavõtu rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaldamise kohta okupeeritud Palestiina aladel ja seda arvestades palub komisjoni asepresidendil ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal tagada, et Iisraeli kui okupeeriva riigi kohustused seoses rahvusvaheliste inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõigusega oleksid kaasatud kõikidesse ENP instrumentidesse, sealhulgas riigi inimõiguste strateegiasse, et tagada ELi rahvusvahelisest humanitaarõigusest kinnipidamise edendamise suuniste täielik rakendamine;

4.  peab ülimalt murettekitavaks piirkonnas C ja Jordani Läänekaldal toimuvat, mida kirjeldatakse ELi missioonijuhtide 2011. aasta juulis esitatud aruandes piirkonna C ja Palestiina riigi ülesehitamise kohta ning 2012. aasta jaanuaris esitatud aruandes Ida-Jeruusalemma kohta, kuna sealsed suundumused seavad ohtu kahe riigi lahenduse teostatavuse; kutsub kõiki osapooli üles hoiduma ühepoolsetest sammudest, mis võivad kohapeal ohustada läbirääkimiste kaudu kahepoolse kokkuleppe saavutamist, et luua soodsaim keskkond selliste läbirääkimiste taastamiseks, eriti kui arvestada Iisraeli asundustega;

5.  nõuab seoses sellega, et viivitamatult, täielikult ja püsivalt peatataks Iisraeli asunduste ehitamine ja laiendamine, mis kujutab endast tõsist ohtu kahe riigi lahenduse teostatavusele ja on peamine takistus otseste rahukõneluste taastamisel, ning nõuab, et lammutataks kõik kontrollpunktid, mis on rajatud 2001. aasta märtsist saadik;

6.  mõistab kindlalt hukka asunike kõik ekstremistlikud, vägivaldsed ja ahistavad teod, mis on suunatud palestiinlastest tsiviilelanike vastu, ning esitab Iisraeli valitsusele ja ametivõimudele üleskutse teha lõpp praegu valitsevale seadusetusele ja karistamatusele ning anda selliste tegude toimepanijad kohtu alla ning panna nad oma tegude eest vastutama; väljendab solidaarsust selliste tegude ohvritega ja avaldab sümpaatiat kõikide inimõigusaktivistide suhtes, kes teevad suuri jõupingutusi, et rahumeelselt ja vägivallatult võidelda palestiinlaste õiguste eest;

7.  nõuab, et ELi ja Iisraeli kahepoolsete lepingutega seoses rakendataks täielikult ja tõhusalt ELi kehtivaid õigusnorme, ning nõuab, et komisjon töötaks välja asjakohase ja tõhusa komisjoni juhitava ELi kontrollimehhanismi, et hoida ära Iisraeli asundustes valmistatud toodete sooduskorras importimine Euroopa turule; kordab tõsiasja, et EL peaks hoolt kandma selle eest, et ELi ja Iisraeli vahelise koostöö olemasolevatest ja tulevastest instrumentidest saaksid osa ning kasu üksnes Iisraeli ettevõtted, nende peakorterid, haru- ja tütarettevõtted, mis on registreeritud ja paiknevad Iisraelis ning mille tegevus hõlmab ka sama territooriumi;

8.  tuletab Iisraeli ametivõimudele meelde Iisraeli kui okupeeriva riigi kohustusi ja esitab neile üleskutse lõpetada viivitamatult palestiinlaste majade lammutamine, palestiinlaste väljatõstmine ja sunniviisiline ümberasustamine, samuti üleskutse hõlbustada palestiinlaste projekteerimis-ja ehitustegevust ja Palestiina arenguprojektide teostamist ning kaitsta Palestiina kodanike õigust maale ja varale; nõuab sellega seoses tungivalt, et Iisrael muudaks viivitamata oma otsust majade ja struktuuride lammutamise kohta Hebroni lähedal Sousiyyas, kuna see kahjustaks 160 palestiinlast, sealhulgas 60 last;

9.  nõuab tungivalt, et Iisraeli ametivõimud teeksid kõik endast oleneva, et hõlbustada palestiinlaste juurdepääsu põllu- ja karjamaadele ning tagada aus varustamine veega ja vee jaotamine nii, et see vastaks Palestiina elanikkonna vajadustele;

10. peab tervitatavaks 14. mail 2012 saavutatud kokkulepet, mis tõi kaasa palestiinlastest vangide näljastreigi lõpetamise, ning nõuab selle täielikku ja kohest rakendamist; mõistab hukka haldusaresti kohaldamise ja palub Iisraeli valitsusel lõpetada selline poliitika; nõuab Palestiina laste, poliitiliste vangide ja haldusaresti kandjate, k.a Hassan Safadi (kes kokkuleppe kohaselt oleks pidanud vabastatama) vabastamist; kordab oma nõuet vabastada Palestiina seadusandliku kogu vangistatud liikmed, nende hulgas Marwan Barghouti;

11. nõuab, et kaitstaks okupeeritud Palestiina aladel ja Negevis (Naqab) elavaid araabia beduiine; nõuab, et selle elanikerühma suhtes koheselt lõpetataks igasugune sunniviisiline ümberasustamine ning vara võõrandamine või lammutamine, ning nõuab, et selle elanikerühma elutingimusi parandataks sellega, et nendele pakutakse piisavalt teenuseid oma esivanemate maadel;

12. kutsub üles taastama otseseid rahukõnelusi ja rõhutab, et mõlemapoolsel tõsiseltvõetaval, ulatuslikul ja tulemustele orienteeritud tegevusel on hea mõju kogu regioonile ning see aitab kaasa rahumeelsele üleminekuprotsessile kõikides asjaomastes riikides;

13. toetab sellega seoses president Abbasi vägivallatu vastupanu poliitikat ning kutsub palestiinlasi üles Palestiina-sisesele lepitusele ja Palestiina riigi loomisele, kusjuures selle protsessi olulisteks osadeks oleksid presidendi- ja parlamendivalimised;

14. kordab taas oma tugevat toetust Iisraeli riigi julgeolekule ja mõistab hukka mis tahes vägivallateo, sealhulgas Gaza sektorist lähtuvad raketirünnakud;

15. kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles algatama ametlikku uurimist, et kohapeal kontrollida kõiki süüdistusi seoses ELi rahastatud struktuuride ja projektide hävitamise ja kahjustamisega Iisraeli jõudude poolt okupeeritud aladel, samuti palub nõukogul tagada, et Iisrael kannaks selliste tegude eest rahalist vastutust;

16. palub nõukogul ja komisjonil jätkata jõupingutusi abi ja toetuse andmiseks Palestiina asutustele ja arenguprojektidele piirkonnas C ja Ida-Jeruusalemmas, et kaitsta ja tugevdada Palestiina elanikkonda;

17. peab ülimalt murettekitavaks hiljutisi kokkupõrkeid Iisraeli-Gaza piiril, mis põhjustasid 18 palestiinlase, nende hulgas 4 lapse surma ning vigastasid mõlemalt poolelt kümneid inimesi; kutsub kõiki osapooli üles viivitamatult lõpetama kõik sõjalised operatsioonid ja kättemaksumeetmed ning täitma oma rahvusvahelise õigusega seotud kohustusi, eelkõige tsiviilelanike suhtes; kordab oma nõudmist, et Gaza sektori blokaad viivitamatult, püsivalt ja tingimusteta lõpetataks ning võetaks meetmeid, mis võimaldaksid selle piirkonna taas üles ehitada ja sealset majandust elavdada; nõuab Iisraeli õiguspäraseid julgeolekuvajadusi tunnustades, et vaja on ka tõhusat kontrollimehhanismi, mis aitaks takistada relvade ebaseaduslikku toimetamist Gaza sektorisse;

18. võtab teadmiseks nõukogu otsuse pikendada Euroopa piiritoetusmissiooni Rafah’i piiripunktis kuni 30. juunini 2013 ning avaldab lootust, et see täidab oma eesmärgid ning avaldab otsustavat ja tõhusat mõju piiriülestele suhete igapäevasele kooskõlastamisele ning Iisraeli ja Palestiina ametivõimude vahelise usalduse kujunemisele;

19. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, ELi eriesindajale Lähis-Ida rahuprotsessis, Lähis-Ida neliku eriesindajale, Iisraeli Knessetile ja valitsusele, Palestiina omavalitsuse presidendile ning Palestiina seadusandlikule kogule.