RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Poliitilistel eesmärkidel kohtuvõimu kasutamine Venemaal
10.9.2012 - (2012/2789(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Charles Tannock, Marek Henryk Migalski, Paweł Robert Kowal, Ryszard Antoni Legutko, Tomasz Piotr Poręba, Roberts Zīle, Ryszard Czarnecki fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0427/2012
B7‑0436/2012
Euroopa Parlamendi resolutsioon poliitilistel eesmärkidel kohtuvõimu kasutamise kohta Venemaal
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Venemaa Föderatsiooni vahelist kehtivat partnerlus- ja koostöölepingut[1] ning 2008. aastal alustatud läbirääkimisi ELi ja Venemaa vahelise uue lepingu sõlmimiseks,
– võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi uue lepingu üle, mis annab ELi ja Venemaa suhetele uue tervikraamistiku, ning 2010. aastal algatatud moderniseerimispartnerlust,
– võttes arvesse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR), OSCE Parlamentaarse Assamblee ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee avaldust, mis tehti pärast 4. detsembril 2011. aastal toimunud Riigiduuma valimiste rahvusvahelist vaatlusmissiooni,
– võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni 11. mai 2012. aasta avaldust opositsioonijuhtide vahistamise kohta Moskvas ja 12. juuni 2012. aasta avaldust avalikke kogunemisi käsitleva uue seaduse kohta,
– võttes arvesse 20. juuli 2012. aasta seadust valitsusväliste organisatsioonide kohta, millega muudetakse Venemaa Föderatsiooni teatavaid õigusakte seoses välisagendi ülesandeid täitvate mittetulundusorganisatsioonide tegevuse reguleerimisega,
– võttes arvesse oma varasemaid raporteid ja resolutsioone ELi ja Venemaa suhete kohta, olukorra kohta Venemaal ning Venemaa viimaste Riigiduuma ja presidendi valimiste kohta,
– võttes arvesse ELi ja Venemaa inimõigustealaseid konsultatsioone,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Venemaa Föderatsiooni konstitutsioon tagab oma kodanikele täielikud õigused ja vabadused; arvestades, et Venemaa kui Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liige ning kui riik, kes on alla kirjutanud paljudele rahvusvahelistele lepingutele, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsioonile, inimõiguste ülddeklaratsioonile, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelisele paktile, on võtnud endale kohustuse kaitsta ja edendada inimõigusi, põhivabadusi ja õigusriigi põhimõtteid;
B. arvestades, et Vladimir Putini valitsemisajal ei ole Venemaa Föderatsioonis piisavalt usku õigusriiklusesse ja kohtusüsteemi sõltumatusesse, kohtuprotsessid ei vasta ilmselgelt rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele, vaid on poliitiliselt motiveeritud;
C. arvestades, et opositsiooniaktivistide vahistamisi ning süüdimõistvaid kohtuotsuseid, mis näevad ette karistuse kandmise vangis või karistuskoloonias, kasutatakse poliitilistel eesmärkidel Venemaa poliitilise opositsiooni juhtide hirmutamiseks;
D. arvestades, et president Putin on teatanud, et Venemaal on vaja kiiresti lahendada ulatusliku korruptsiooni probleem, ning on avalikult lubanud tugevdada Venemaal õigusriigi põhimõtteid ja väljendanud muret Venemaa kohtu- ja õigussüsteemi sõltumatuse pärast;
E. arvestades, et 9. juuni 2012. aasta uute seadusemuudatustega avalike kogunemiste kohta nähakse ette suured trahvid ebaseaduslikel avalikel kogunemistel osalejatele, samuti karistatakse ühiskondlikult kasuliku tööga neid inimesi, kes takistavad jalakäijate ja sõidukite liikumist või soodustavad teistele inimestele vigastuste tekitamist; arvestades, et selle seaduse kohaselt ei saa need inimesed, kellele halduskaristus on teistkordselt määratud, enam meeleavaldusi korraldada;
F. arvestades, et sõltumatud valitsusvälised organisatsioonid ja kodanikuühiskonna tegevus on demokraatia ja moodsa ühiskonna nurgakivid; arvestades, et Duumas vastu võetud uute õigusaktidega ühiskondliku tegevuse kohta suurendatakse nõudeid valitusvälistele organisatsioonidele, kes saavad toetust välismaalt, ning neile omistatakse „välisagendi” staatus, taastatakse laimu kriminaliseerimine ning nähakse ette võimalus blokeerida sobimatu sisuga veebisaidid; arvestades, et kodanikuühiskonna uus seadus takistab muudatusi Venemaa ühiskonnas ning pidurdab selle arengut, samuti takistatakse uue seadusega opositsiooni tegevust, mis muutub nüüd nii rahalises kui ka poliitilises mõttes kulukamaks;
G. arvestades, et peamised valitsusvälised organisatsioonid on teatanud, et nad jätkavad toetuse vastuvõtmist välismaalt, kuid ei registreeri end „välisagendina”, vaid vaidlustavad selle seaduse kohtus;
H. arvestades, et Euroopa Parlamendi seisukoht oli, et Duuma viimased valimised ei olnud vabad ja õiglased; arvestades, et sest ajast, kui Venemaal on võimul Vladimir Putin, ei ole Lääne vaatlejad kunagi tunnistanud, et selles riigis toimunud valimised oleksid olnud vabad ja demokraatlikud;
I. arvestades, et 26. juunil 2012. aastal võeti USA Senati komisjonis ühehäälselt vastu seadus, millega keelustatakse Ameerika Ühendriikidesse siseneda ametnikel, keda kahtlustatakse inimõiguste rikkumises, see seadus nimetati Magnitski seaduseks Sergei Magnitski auks, kes suri 2009. aastal vanglas pärast seda, kui oli paljastanud korruptsiooni Venemaa maksuameti ja siseministeeriumi ridades; Magnitski vahistamine ja sellele järgnenud surm on paljude jaoks saanud Venemaa õiglusetuse sümboliks; arvestades, et Venemaa on selle seaduse vastuvõtmise hukka mõistnud;
J. arvestades, et Vene prokuratuuri uurimiskomitee esimees Aleksandr Bastrõkin tegi tapmisähvarduse sõltumatu nädalalehe Novaja Gazeta asetoimetajale Sergei Sokolovile;
K. arvestades, et 28. augustil 2012. aastal mõistis Smolenski oblasti kohus kaheksaks aastaks vangi opositsioonilise ja registreerimata partei Teine Venemaa aktivisti Taissija Ossipova; arvestades, et Taissija Ossipova ennast süüdi ei tunnistanud; arvestades, et tema abikaasa Sergei Fomtšekov on partei Teine Venemaa üks juhte;
L. arvestades, et uus veebisaitide seadus, mis peaks kaitsma lapsi pornograafia eest ja tõkestama sobimatuid veebisaite, toob kaasa demokraatliku opositsiooni, vaba meedia ja kodanikuühiskonna aktivistide edastatava teabe meelevaldse tsenseerimise;
M. arvestades, et suhetes Venemaa Föderatsiooniga on oluline, et EL räägiks ühel häälel ning näitaks oma solidaarsust ja ühtsust;
N. arvestades, et moderniseerimispartnerluse ühisavalduses väitsid nii EL kui ka Venemaa, et nende arenev suhe rajaneb demokraatia põhimõtete, põhi- ja inimõiguste ning õigusriigi põhimõtete ja kohtusüsteemi sõltumatuse sügaval austamisel; arvestades, et moderniseerimispartnerlus peaks olema uue partnerlus- ja koostöölepingu lahutamatu osa;
1. rõhutab, et ELi ja Venemaa suhete edasine areng sõltub jõupingutustest tugevdada demokraatiat, õigusriiklust ja põhiõiguste austamist Venemaa Föderatsioonis;
2. märgib, et pärast 2012. aasta märtsis Venemaal toimunud presidendivalimisi on Venemaa Föderatsioonis kiiresti vastu võetud terve rida repressiivseid seadusi, mis esimest korda Venemaa nõukogudejärgses ajaloos põhimõtteliselt piiravad kolme põhivabadust – sõna-, kogunemis- ja ühinemisvabadust; see pretsedenditu õigusaktide pakett on Vene ametivõimude selge vastus 2012. aasta talvel ja kevadel toimunud arvukatele protestimeeleavaldustele; nende seaduste vastuvõtmise tagajärjel, millega on kaasnenud valitsuse vaenulik retoorika protestimeeleavaldusest osavõtjate, poliitilise opositsiooni, inimõiguste kaitsjate ja valitsusväliste organisatsioonide aadressil, on oluliselt halvenenud õiguslikud ja poliitilised tingimused valitsusväliste organisatsioonide jaoks;
3. kutsub Venemaad üles täitma oma kohustusi seoses inimõiguste, õigusriikluse ja kohtuprotsesside sõltumatusega kui Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) liige ning kui riik, kes on allakirjutanud paljudele rahvusvahelistele lepingutele, sealhulgas Euroopa inimõiguste konventsioonile, inimõiguste ülddeklaratsioonile, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisele paktile ning majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelisele paktile;
4. kutsub kõrget esindajat ja asepresidenti ning komisjoni üles avaldama püsivat ja tugevat toetust kodanikuühiskonna aktivistidele ja uue rohujuuretasandi sotsiaalse liikumise esindajatele vastuseisus Venemaa ametivõimude ebademokraatlikele tavadele; kutsub ELi üles avaldama pidevat survet Venemaa ametivõimudele, et nad täidaksid OSCE standardeid inimõiguste, demokraatia, õigusriikluse ja kohtusüsteemi sõltumatuse vallas;
5. mõistab teravalt hukka Venemaa Riigiduuma kehtestatud uued seadused avalike kogunemiste ja valitsusväliste organisatsioonide kohta ning kutsub Venemaa ametivõime üles need uued seadused läbi vaatama; nõuab piirangute kõrvaldamist seoses sõltumatute valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna aktivistide tegevusega; nõuab täpseid seadusesätteid uutes õigusaktides, et vältida mitmeti tõlgendamise võimalusi ja uute seaduste kasutamist poliitilistel eesmärkidel;
6. peab väga murettekitavaks Venemaal 20. juuli 2012. aasta seadusega kehtestatud muudatusi, mis käsitlevad valitsusväliste organisatsioonide reguleerimist ja millega välismaalt toetust saavad valitsusvälised organisatsioonid sildistatakse kui „välisagendina tegutsevad mittetulundusorganisatsioonid”;
7. rõhutab, et valitsusväliste organisatsioonide sildistamine „välisagentideks” on ajaloolistel põhjustel tahtlik reaalsuse moonutamine, mis annab negatiivse tähendusvarjundi ja häbimärgistab organisatsioone, kes saavad raha välismaalt, seeläbi õõnestatakse avalikkuse toetust neile organisatsioonidele Venemaal;
8. rõhutab, et „poliitilise tegevuse” määratlus on uues seaduses sihilikult ebamäärane ega põhine õigusmõistetel, mistõttu on valitsusvälistel organisatsioonidel ja nende liikmetel võimatu aru saada, kas nad rikuvad seadusesätteid või mitte, see loob tingimused seaduse vääraks, valikuliseks ja poliitiliselt motiveeritud kohaldamiseks;
9. nõuab, et ELi rakendaks välisasjade nõukogu järeldused inimõiguste olukorra kohta Venemaal, et rõhutada ELi muret seoses jätkuvalt vaenuliku suhtumisega inimõigustesse, see puudutab ka kodanikuühiskonna võimalusi tegutseda õigustamatute piiranguteta ning inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna aktivistide turvalisust; peab murettekitavaks vohavat karistamatust seoses jätkuva piinamise, isikute sunniviisilise kadumise ja muude tõsiste rikkumistega Venemaa Föderatsiooni regioonides ning rõhutab, et Venemaa peab täielikult rakendama Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused, et seeläbi tegeleda nende rikkumistega;
10. märgib, et moderniseerimispartnerlus peaks hõlmama mitte ainult majandus- ja tehnoloogilisi küsimusi ja probleeme, vaid see peaks rajanema ka laialdasel koostööl, eelkõige sellistes valdkondades nagu õigusriiklus, inimõiguste kaitse ja usaldusväärse õigussüsteemi arendamine;
11. väljendab heameelt, et USA Senati komisjonis võeti vastu seadus, millega keelustatakse Ameerika Ühendriikidesse siseneda ametnikel, keda kahtlustatakse inimõiguste rikkumises; toetab Magnitski juhtumit käsitlevaid seadusandlikke algatusi Kanada, Ühendkuningriigi, Madalmaade ja Poola parlamendis; ärgitab Euroopa Komisjoni ja liikmesriike võtma vastu sarnaseid õigusakte; lisaks nõuab, et Venemaa ametivõimud lõpetaksid Sergei Magnitski veidra postuumse kohtuliku jälitamise;
12. tuletab meelde poliitilist konteksti ja valikulist õigusemõistmist seoses Mihhail Hodorkovski ja Platon Lebedevi teise kohtuprotsessi, kohtuotsuse ja pika vanglakaristusega; märgib, et poliitilistel eesmärkidel kohtu kasutamine selle juhtumi puhul on halvim näide Venemaa kohtusüsteemi sõltumatuse puudumise kohta; kutsub president Putinit üles täielikult järgima ja rakendama soovitusi, mida seoses selle juhtumiga on andnud Venemaa presidendi juures tegutsev inimõiguste nõukogu;
13. tuletab meelde Mihhail Hodorkovski pikaajalist kohtuasja, mida siiani peetakse üheks kõige mustemaks näiteks Venemaa Föderatsioonis kohtuvõimu valikulise ja politiseeritud kasutamise kohta; märgib, et Mihhail Hodorkovski vastu esitatud süüdistuse poliitilist olemust on tunnistanud ja selle on hukka mõistnud juhtivad inimõigusorganisatsioonid ja õiguseksperdid; tuletab meelde, et pärast teist kohtuprotsessi, süüdimõistmist ja jätkuvat vangistust on Amnesty International tunnistanud Mihhail Hodorkovski meelsusvangiks;
14. mõistab teravalt hukka Venemaa ametivõimude kõik repressiooniaktid, mis on suunatud kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni esindajate vastu;
15. tunnistab Venemaa ametivõimude kaalutlusõigust reguleerida avalike pühapaikade kaitset; peab siiski väga murettekitavaks punkansambli Pussy Riot liikmete suhtes kehtestatud ebaproportsionaalselt karme sanktsioone;
16. on mures selle pärast, et Venemaal on Falun Gongi järgijate seaduslikke õigusi rikutud õigusliku menetluse käigus ning Venemaa ülemkohus lükkas 4. juulil 2012 tagasi Falun Gongi apellatsiooni;
17. peab väga murettekitavaks teisi poliitiliselt motiveeritud kohtuprotsesse, eelkõige süüdistuse esitamist teadlastele, keda süüdistatakse spionaažis, kuna nad tegid koostööd välismaiste teadusasutustega, opositsiooniaktivisti Taissija Ossipova kriminaalkorras süüdimõistmist kaheksaks aastaks vangi kohtuprotsessil, mida peetakse poliitiliselt motiveerituks ja kus kasutati kahtlasi ja arvatavasti fabritseeritud asitõendeid ega täidetud õiglase kohtuliku arutamise nõudeid, Moskvas 6. mail toimunud protestimeeleavaldustel osalenud rohkem kui tosinkonna inimese kinnipidamist ja neile poliitiliselt motiveeritud kriminaalsüüdistuste esitamist, meeleavaldajaid süüdistatakse alusetult väidetavates „massirahutustes” osalemises, ning opositsiooniaktivistide Aleksei Navalnõi, Boriss Nemtsovi ja Sergei Udaltsovi vastu algatatud kriminaaluurimisi;
18. kutsub Euroopa Komisjoni üles toetama kodanikuühiskonna tugevdamist Venemaal; rõhutab, et rahvusvahelise toetuseta võib kodanikuühiskonna organisatsioonide areng pidurduda ja vähikäiku teha;
19. kutsub komisjoni üles toetama valitsusväliseid organisatsioone, institutsioone ja muid organisatsioone, kes jälgivad inimõiguste küsimusi ja kohtute sõltumatust Venemaa Föderatsioonis;
20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Gruusia valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.
- [1] EÜT L 327, 28.11.1997, lk 3.