Menetlus : 2012/2788(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0438/2012

Esitatud tekstid :

B7-0438/2012

Arutelud :

Hääletused :

PV 13/09/2012 - 11.15
CRE 13/09/2012 - 11.15

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2012)0351

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 120kWORD 70k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0425/2012
10.9.2012
PE493.599v01-00
 
B7-0438/2012

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Olukord Süürias (2012/2788(RSP))


Charles Tannock, Ryszard Antoni Legutko, Tomasz Piotr Poręba, Ryszard Czarnecki, Paweł Robert Kowal fraktsiooni ECR nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Süürias (2012/2788(RSP))  
B7‑0438/2012

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta,

–   võttes arvesse nõukogu otsust 2011/523/EL, millega osaliselt peatatakse Euroopa Majandusühenduse ja Süüria Araabia Vabariigi vahelise koostöölepingu kohaldamine, nõukogu määrust 36/2012/EL, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias, ning nõukogu otsust 2012/424/ÜVJP, millega rakendatakse otsust 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid,

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja viimati 8. augustil ja 5. septembril 2012 tehtud avaldusi Süüria kohta,

–   võttes arvesse nõukogu 18. juuli, 10. oktoobri, 1. detsembri 2011. aasta ja 23. jaanuari, 23. aprilli, 14. mai, 25. juuni ja 23. juuli 2012. aasta järeldusi Süüria kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja kõrge esindaja 25. mai 2011. aasta ühist teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus lähenemisviis muutustele naaberriikides”,

–   võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 14. aprilli 2012. aasta resolutsiooni 2042 (2012) ja 21. aprilli 2012. aasta resolutsiooni 2043 (2012);

–   võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 3. augusti 2012. aasta resolutsiooni olukorra kohta Süürias,

–   võttes arvesse sõltumatu rahvusvahelise uurimiskomisjoni 15. augusti 2012. aasta aruannet Süüria Araabia Vabariigi kohta,

–   võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–   võttes arvesse 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Süüria on ühinenud,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et olukord Süürias muutub järjest halvemaks, arenedes pidevate konfliktide ja rahutuste saatel otse kodusõja suunas;

B.  arvestades, et ÜRO-l ei ole olnud võimalik kinnitada konfliktist tingitud inimohvrite arvu, mitmete organisatsioonide hinnangul on aga selles nüüdseks hukkunud üle 20 000 inimese, kellest enamus on tsiviilelanikud, ning arvestades, et vigastatuid on palju enam;

C. arvestades, et hinnangute järgi vajab Süürias praegu humanitaarabi 2,5 miljonit inimest ning seal on kuni 1,5 miljonit riigisisest põgenikku, ning arvestades, et ligikaudu 230 000 inimest on põgenenud naaberriikidesse;

D. arvestades, et Süüria kodanikke vahistatakse meelevaldselt ja vangistatakse ilma kohtuotsuseta või sõjaväekohtu otsuse alusel, et riigis puudub sõltumatu kohtusüsteem, mis inimesi kaitseks, ning et seadusega ei ole kodanikele tagatud ei sõnavabadust ega õigust meelt avaldada;

E.  arvestades, et paljud Süüria linnad ja asulad on väidetavalt valitsusvägede piiramisrõngas ning seal puudub juurdepääs toidule, meditsiinitarvetele ja sidevahenditele;

F.  arvestades, et kuigi president Bashar al-Assad on palju kordi avalikkuse ees poliitilisi reforme lubanud, ei ole ta siiski suutnud rakendada konkreetset reformikava, millega tagataks kodanikuvabadused ja kohtusüsteemi sõltumatus ning takistataks Süüria valitsust inimõigusi rikkumast;

G. arvestades, et ELi liikmesriigid leppisid viimati 23. juulil 2012 kokku, et lisaks Süüria vastu juba kehtestatud piirangutele võetakse kasutusele veelgi ulatuslikumad sanktsioonid;

H. arvestades, et president al-Assad on eiranud rahvusvahelise avalikkuse arvukaid üleskutseid lõpetada koletu vägivald Süürias;

I.   arvestades, et Araabia Liiga on juba varem pakkunud Süüriale rahuplaani ning peatas 28. jaanuaril 2012 oma järelevalvemissiooni Süürias kohapealsete tingimuste halvenemise tõttu;

J.   arvestades, et 2012. aasta aprillis alanud ÜRO järelevalvemissioon Süürias peatati juunis üha laienenud vägivalla tõttu ning pärast volituste aegumist 20. augustil 2012 seda enam ei pikendatud;

K. arvestades, et pärast Kofi Annani tagasiastumist 2. augustil 2012 nimetati 5. septembril ÜRO ja Araabia Liiga ühiseks eriesindajaks Süürias Lakhdar Barahimi;

L.  arvestades, et kodanikurahutused ja Süüria rahva jõhker mahasurumine Süüria ametivõimude poolt ähvardab nüüd kiskuda riigi üldisesse kodusõtta, mis võib omakorda tekitada piirkondliku konflikti;

1.  mõistab hukka julmuse, millega Süüria režiim on oma poliitikat järgides valimatult ja laiaulatuslikult toime pannud inimõiguste ränki rikkumisi; nõuab, et Süüria režiim viiks Süüria linnadest ja asulatest välja kõik Süüria väed; nõuab samuti, et Süüria režiim võimaldaks inimõiguste organisatsioonidele ja humanitaarabitöötajatele viivitamata ning tingimusteta juurdepääsu; rõhutab, et vägivalla käigus haavatuid ei tohi jätta arstiabita;

2.  mõistab kindlalt hukka igasuguse vägivalla kasutamise Süürias;

3.  taunib Hiina ja Venemaa otsust panna veto ÜRO hiljutistele püüdlustele koostada resolutsioon, millega mõistetakse hukka valitsusvastaste protestiavalduste vägivaldne mahasurumine Süürias; väljendab pettumust asjaolu pärast, et ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole ühiselt reageerinud Süüria ametivõimude jõhkrale tegevusele, ning kutsub rahvusvahelist üldsust koonduma ja mõistma hukka Süüria režiimi meetmed meeleavaldajate vastu;

4.  avaldab kahetsust selle üle, et Süüria kohapealne olukord on takistanud ÜRO järelevalvemissiooni pikendamist ning et Süüria režiim ei ole Annani rahuplaani täielikult rakendanud;

5.  märgib, et lõplik vastutus relvajõudude kogu tegevuse eest on president al-Assadil kui Süüria riigi põhiseaduse järgsel seaduslikul juhil; nõuab tungivalt, et president al-Assad tunnustaks asjaolu, et Süüria rahvas ei soovi tema valitsuse jätkumist, ning astuks Süüria ja selle rahva ühtsuse huvides ametist tagasi; palub sellega seoses, et kõik Süüria osalised teeksid koostööd Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja Araabia Riikide Liiga Süüriasse nimetatud ühise eriesindaja bürooga, et rakendada kiiresti Süüria küsimuste tegevusrühma poolt 30. juunil 2012 väljatöötatud üleminekuplaani;

6.  avaldab poolehoidu nõukogu 23. juuli järeldustele ja toetab Süüria režiimi vastaste sanktsioonide laiendamist;

7.  avaldab poolehoidu asjaolule, et Türgi, Saudi Araabia ja Egiptus on Süüria režiimi hukka mõistnud ning et Türgi ja Jordaania etendavad olulist osa pagulasi vastu võttes; peab kahetsusväärseks Iraani jätkuvat toetust president al-Assadi järeleandmatutele seisukohtadele ning oma rahva vastu suunatud julmadele repressioonidele;

8.  nõuab, et Süüria valitsus tagaks meeleavaldajatele kaitse ründamise eest, austaks nende õigust osaleda rahumeelsetel meeleavaldustel ja tagaks neile sõnavabaduse; kutsub seetõttu Süüria valitsust lõpetama viivitamata rahumeelsete meeleavaldajate vastu jõu kasutamise;

9.  nõuab, et Süüria valitsus lõpetaks poliitiliste aktivistide, inimõiguste kaitsjate ja ajakirjanike meelevaldse vahistamise ja kinnipidamise ning vabastaks kõik meelsusvangid; nõuab, et Süüria ametivõimud annaksid avalikult aru kõikide tapetud, viga saanud või kadunuks jäänud isikute kohta;

10. toetab rahvusvahelisi püüdlusi pöörduda Süürias valitseva olukorra küsimuses Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole;

11. avaldab tõsist muret, et ähvarduste kasutamine Süüria ametivõimude poolt võib laieneda pagenduses viibivatele opositsiooniaktivistidele;

12. tunneb sügavat muret ohu pärast, mis ähvardab mitmeid Süüria vähemusi, sealhulgas Iraagi pagulasi, ja eelkõige kristlasi, kes on jäänud kahe tule vahele vähemuses olevate alaviitide juhitava Baathi režiimi ning sunniitide juhitava ja ka äärmuslikke salafistlikke rühmitusi hõlmava Vaba Süüria Armee vahelises võitluses;

13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Egiptuse relvajõudude ülemnõukogule, Araabia Liiga peasekretärile ning Süüria Araabia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika