RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa Liidu terasetööstus
6.12.2012 - (2012/2833(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5
Jacky Hénin, Willy Meyer, Miloslav Ransdorf, Nikolaos Chountis fraktsiooni GUE/NGL nimel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust terasetööstuse kohta liidus (O-000184/2012 – B7-0368/2012),
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni, eelkõige selle artikleid 22 ja 23, mis käsitlevad majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ning õigust teha tööd,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, milles on sätestatud nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu kohustus tagada Euroopa tööstuse konkurentsivõime,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eelkõige selle IV jaotist solidaarsuse kohta,
– võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020”, mille kohaselt suurendatakse tööstuse osa Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist 2020. aastaks 16%-lt 20%-le,
– võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Euroopa Liidu huvides on säilitada ja arendada tugevat terasetööstust;
B. arvestades, et terasetööstusel on majanduses keskne osa ning see on mitmete majandusliku ja sotsiaalse heaolu jaoks hädavajalike tööstussektorite arendamise ja loomise nurgakivi;
C. arvestades, et praegune kriis on tohutult kahjustanud ja tõsiselt õõnestanud nii asjaomaseid piirkondi kui ka terasesektori töötajate ja sellest sektorist sõltuvate inimeste tulevikuväljavaateid;
D. arvestades, et kogu lootus majandus- ja sotsiaalkriisist väljuda lasub tugeva tööstus- ja terasesektori säilitamisel ja tõhustamisel;
E. arvestades, et Euroopas terasetööstuse saatust pikka aega juhtinud erasektor ja aktsionärid on terasesektori tasapisi allakäigule suunanud;
F. arvestades, et aastast aastasse sama poliitika kavandamine annab nüüd ja edaspidi samu katastroofilisi tulemusi;
G. arvestades, et niivõrd olulise sektori tuleviku nimel on hädavajalik võtta arvesse asjaomaste piirkondade ja töötajate vajadusi ja ettepanekuid;
H. arvestades, et ülemaailmsete raskuste tõttu tuleb samuti pidada dialoogi ja teha koostööd kõikide riikidega, kellel on samasugune soov tööstust toetada;
1. kinnitab taas, et praegu suures kriisis oleva terasesektori suhtes ei tohi rakendada üksnes turu finantseeskirju, mis hävitavad tööhõivet ja tootmissüsteemi; nõuab seetõttu terasetööstuse taasriigistamist; rõhutab, et praegu võib ühtaegu sektori tuleviku ja töötajate õigused tagada üksnes terasetööstuse avalik kontroll;
2. tuletab meelde, et avalikult kontrollitavad teraseettevõtted võivad olla elujõulised ja tõhusad;
3. kutsub komisjoni üles esitama muudatusettepanekuid kehtivate riigiabi käsitlevate õigusaktide kohta; täheldab, nagu seda on halastamatult meelde tuletanud ikka veel kestev finantskriis, et seni võetud meetmed ei võimalda mingil moel olukorda lahendada; on seisukohal, et terasetööstuse majanduslikke raskusi ja nende sotsiaalset mõju silmas pidades tuleks abi anda otse ettevõtetele, kasutades selleks eelnevat erandimenetlust;
4. nõuab, et austada tuleb esindavate ametiühingute õigust, mille kohaselt tuleb nendega konsulteerida iga terasetööstust käsitleva projekti küsimuses; leiab, et ametiühingutele tuleks anda vetoõigus, eelkõige juhul, kui ohus on tootmiskoht või töökohad;
5. kutsub Euroopa Keskpanka tungivalt üles muutma oma poliitilisi lähtekohti ja nõustuma andma teraseettevõtetele otsest laenu väga madala intressiga, kuid tööhõive ja tootmise tulevikuga seotud tingimustel;
6. rõhutab tungivat vajadust toetada rahaliselt ja arendada teadusuuringuid, eriti kõnealuste tööstuste ees seisvate küsimuste ja kasutatava tehnika vallas, eesmärgiga arendada sektoris tootlikkust ja tootmise jätkusuutlikkust ning piirata ühtlasi keskmises ja pikas perspektiivis just selliste energiamahukate tööstusharude energiakulusid;
7. palub komisjonil võtta asjakohaseid meetmeid, mis võimaldaks tegelikult kõikidel liikmesriikidel söe ja terase teadusuuringute fondide vahendeid taotleda ja saada;
8. rõhutab, kui oluline on, et komisjon, nõukogu ja liikmesriigid jälgiksid, et tööhõive ja tööstustootmine Euroopas säiliks ja areneks, ning sekkuksid selle nimel iga kord, kui see on vajalik;
9. rõhutab, kui tähtis on, et liit tegutseks ülemaailmsel tasandil, et omada rahvusvahelistes suhetes kaalu võitluses sotsiaalse dumpingu, tootmiskohtade ümberpaigutamise ja ülisuure kontsentratsiooni vastu, mis on kõik kulukad nähtused mitte üksnes keskkonnale, vaid ka majandusele, töötajatele ja elanikele;
10. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.