RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa Ühenduse ning Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu rakendamine Zimbabwe praegust olukorda arvestades
14.1.2013 - (2013/2515(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Daniel Caspary, Alf Svensson, Filip Kaczmarek, Gay Mitchell, Iuliu Winkler, Peter Šťastný, Roberta Angelilli fraktsiooni PPE nimel
Véronique De Keyser, Bernd Lange, Vital Moreira, Richard Howitt, Ricardo Cortés Lastra, Michael Cashman fraktsiooni S&D nimel
Niccolò Rinaldi, Louis Michel, Catherine Bearder, Marielle de Sarnez fraktsiooni ALDE nimel
Robert Sturdy, Geoffrey Van Orden fraktsiooni ECR nimel
B7‑0027/2013
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Ühenduse ning Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide vahelise majanduspartnerluse vahelepingu rakendamise kohta Zimbabwe praegust olukorda arvestades
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse majanduspartnerluse vahelepingut ühelt poolt Madagaskari, Mauritiuse, Seišellide ja Zimbabwe ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse vahel, mida on ajutiselt kohaldatud alates 14. maist 2012. aastast,
– võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000 (Cotonou leping),
– võttes arvesse üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet (GATT), eelkõige selle XXIV artiklit,
– võttes arvesse ÜRO 8. septembri 2000. aasta aastatuhande deklaratsiooni, milles esitatakse aastatuhande arengueesmärgid,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 25. märtsi 2009. aasta resolutsiooni vahelepingu kohta, millega kehtestatakse raamistik ühelt poolt Ida- ja Lõuna-Aafrika riikide ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks[1],
– võttes arvesse Lõuna-Aafrika Arenguühenduse 1. juuni 2012. aasta erakorralise tippkohtumise kommünikeed,
– võttes arvesse nõukogu 23. juuli 2012. aasta järeldusi Zimbabwe kohta ning nõukogu rakendusotsust 2012/124/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta[2],
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Cotonou lepingu kaubanduskoostöö peatükk, mille alusel EL pikendas AKV riikide ühepoolsete kaubandussoodustuste kehtivust, aegus 31. detsembril 2007. aastal, ning et sellest ajast alates ei ole olukord vastanud WTO eeskirjadele;
B. arvestades, et majanduspartnerluslepingud on kooskõlas WTO eeskirjadega ning on suunatud piirkondliku integratsiooni toetamisele kaubavahetuse arendamise, jätkusuutliku kasvu ja vaesuse vähendamise abil, soodustades samas AKV riikide majanduse järkjärgulist maailmakaubandusse integreerumist;
C. arvestades, et majanduspartnerluse vahelepinguid võib pidada esimeseks sammuks täielike majanduspartnerluslepingute suunas tänu sellele, et need hõlmavad mitte üksnes kaubavahetuse eeskirju, vaid ka varases arenguetapis tööstuse kaitset ja päritolureegleid käsitlevaid peatükke;
D. arvestades, et Cotonou lepingu artikli 8, artikli 11b, artikli 96 ja artikli 97 kohaseid sätteid hea valitsemistava, poliitiliste ametikohtade läbipaistvuse ja inimõiguste kohta tuleb käsitada osana kõnealusest majanduspartnerluse vahelepingust ühelt poolt Madagaskari, Mauritiuse, Seišellide ja Zimbabwe ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse vahel;
E. arvestades, et kuigi praegune olukord Zimbabwes on inimõiguste ja demokraatia osas näidanud paranemismärke, on tulevase koostöö puhul liidu ja Zimbabwe vahel ette näha mitmeid probleeme, eelkõige seoses üldise poliitilise kokkuleppe täieliku elluviimise ning ahistamise ja inimõiguste rikkumise kõigi vormide likvideerimisega;
F. arvestades, et Zimbabwe majanduse elavnemine on veel ebakindel ja riigi teatavad poliitilised põhimõtted ohustavad tulevasi majandussuhteid liidu ja Zimbabwe vahel;
1. rõhutab, et majanduspartnerluse vahelepingu ajutine jõustumine on oluline samm ELi ja nelja asjaomase Aafrika riigi vahelise partnerluse tugevdamisel stabiilses õigusraamistikus; rõhutab läbirääkimiste jätkumise olulisust, et jõuda avatuma ja õiglasema kaubanduse, investeeringute ja piirkondliku integratsiooni edendamisele suunatud täieliku lepinguni;
2. on seisukohal, et inimõiguste komisjoni käsitleva seaduse jõustumine Zimbabwes on valitsuse paljulubav samm, pidades silmas inimõiguste olukorra paranemist riigis, ning tähendab kokkulepitud tegevuskava raames edusammu rahumeelsete ja usaldusväärsete valimiste suunas;
3. väljendab siiski muret kestva inimõiguste ja põhivabaduste rikkumise pärast Zimbabwes, mis kahjustab Zimbabwe rahvusliku ühtsuse valitsuse viimastel aastatel võetud kohustuste täitmist, ning eriti inimõiguste kaitsjate, ajakirjanike ja kodanikuühiskonna esindajate hiljutiste ahistamisjuhtumite pärast Zimbabwes; palub Zimbabwe valitsusel võtta kõik vajalikud meetmed tagamaks, et mitte kedagi ei ahistata ega hirmutata inimõigusküsimustega tegelemise pärast;
4. rõhutab, et kogunemis-, ühinemis- ja sõnavabadus on demokraatia alustalad, mille täieliku austamise kohustuse Zimbabwe võttis üldise poliitilise kokkuleppe raames; juhib tähelepanu kehtivale nõusolekumenetlusele ning rõhutab, et Euroopa Liiduga majanduspartnerluse vahelepingu ratifitseerimine on veel üks võimalus rõhutada vajadust täita lubadused ja kohustused;
5. rõhutab, et praeguses olukorras peaks Cotonou lepingu artikli 96 kohane ELi arengukoostöö peatamine jääma jõusse, kuid et EL täidab endiselt võetud kohustust toetada kohalikku elanikkonda;
6. toetab vastusena Zimbabwe poliitilisele ja inimõiguste olukorrale kehtestatud ELi praegusi sihtmeetmeid, tehes igal aastal otsuseid, mis võimaldavad ELil pidevalt jälgida Zimbabwe valitsuse kõrgemaid ametnikke; rõhutab ka, et majanduspartnerluse vaheleping nimetatud meetmeid ei mõjuta;
7. kinnitab veel kord, et on valmis kasutama kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, kui inimõiguste olukord peaks olulisel määral halvenema, sealhulgas ka võimalust kohaldada lepingu artikli 65 sätteid (nn täitmatajätmise klausel);
8. kutsub Harares asuvat ELi esindust üles pakkuma Zimbabwe rahvusliku ühtsuse valitsusele jätkuvalt oma abi inimõiguste olukorra parandamiseks, seades eesmärgiks rahumeelsed ja usaldusväärsed valimised vastavalt standarditele, mille täitmist EL eeldaks kõigi oma kaubanduspartnerite puhul;
9. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Euroopa välisteenistusele, Zimbabwe valitsusele ja parlamendile ning Lõuna-Aafrika Arenguühenduse liikmesriikide valitsustele.