ETTEPANEK VÕTTA VASTU OTSUS INSTITUTSIOONIDEVAHELISTE LÄBIRÄÄKIMISTE ALUSTAMISE JA MANDAADI KOHTA Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad

4.2.2013 - (COM(2011)0625 – C7‑0336/2011 – COM(2012)0552 – C7‑0311/2012 – 2011/0280(COD) – 2013/2528(RSP))

vastavalt kodukorra artikli 70 lõikele 2 ja artiklile 70a
Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon (*)

(*) Läbirääkimisrühm: esimees, raportöör ja variraportöörid

B7‑0079/2013

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi otsus institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise ja mandaadi kohta seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad

(COM(2011)0625 – C7‑0336/2011 – 2011/0280(COD) – 2013/2528(RSP))
 

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ettepanekut,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 70 lõiget 2 ja artiklit 70a,

–   arvestades, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale tehtud soovitus ning seda ei saa määrata kindlaks enne, kui jõutakse kokkuleppele ettepanekus võtta vastu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;

otsustab alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi järgmise mandaadi alusel:

MANDAAT

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud komisjoni teatises „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine” on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika võimalikud probleemid, eesmärgid ja suundumused pärast 2013. aastat. Kõnealuse teatise üle peetavat arutelu arvesse võttes, tuleks ÜPPd reformida jõustumisega alates 1. jaanuarist 2014. Kõnealune reform peaks hõlmama kõiki ÜPP põhivahendeid, sealhulgas nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003). Arvestades reformi ulatust, on asjakohane tunnistada määrus (EÜ) nr 73/2009 kehtetuks ja asendada see uue määrusega. Võimaluse korral peaks reformiga sätteid tõhustama ja lihtsustama.	(1) Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele esitatud komisjoni teatises „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine” on sätestatud ühise põllumajanduspoliitika võimalikud probleemid, eesmärgid ja suundumused pärast 2013. aastat. Kõnealuse teatise üle peetavat arutelu arvesse võttes, tuleks ÜPPd reformida jõustumisega alates 1. jaanuarist 2014. Kõnealune reform peaks hõlmama kõiki ÜPP põhivahendeid, sealhulgas nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta määrust (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, muudetakse määruseid (EÜ) nr 1290/2005, (EÜ) nr 247/2006, (EÜ) nr 378/2007 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003). Arvestades reformi ulatust, on asjakohane tunnistada määrus (EÜ) nr 73/2009 kehtetuks ja asendada see uue määrusega. Reformiga peaks ka sätteid tõhustama ja lihtsustama.

Or. en

 

Muudatusettepanek  2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Vaja on tugevat ühist põllumajanduspoliitikat, mida toetab piisav eelarve, mida iseloomustab aastatega 2007–2013 võrreldes tegelik kasv, et võimaldada Euroopa Liidus igal ajal toota vajalikus koguses ja valikus kvaliteetseid toiduaineid ning aidata edendada tööhõivet, säilitada ja toota keskkonnahüvesid, võidelda kliimamuutuste vastu ja hallata territooriumi. ÜPP peaks ühtlasi põhinema põllumajandustootjate, muude sidusrühmade ja üldiselt kodanike jaoks kergesti mõistetavatel sätetel, et tagada rakendamise läbipaistvus, võimaldada järelevalvet ning vähendada ettevõtjate ja haldusasutuste kulusid.

Or. en

 

Muudatusettepanek  3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 b) Üks ÜPP reformi peamisi eesmärke ja põhinõudeid on halduskoormuse vähendamine. Seda eesmärki tuleks otsetoetuste kava asjaomaste sätete kujundamisel kindlalt arvesse võtta. Toetuskavade hulk ei tohiks ületada vajalikku määra ning põllumajandustootjad ja liikmesriigid peaksid olema võimelised täitma nendega seotud nõudeid ja kohustusi ilma liigse bürokraatiata. Tegelikkusest lähtuvaid piirnorme, mõistlikke miinimummäärasid ja asjakohast tasakaalu usalduse ja kontrolli vahel tuleks kasutada selleks, et vähendada tulevikus liikmesriikide ja toetusesaajate halduskoormust.

Or. en

 

Muudatusettepanek  4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Selleks et võtta arvesse toetuskavasid käsitlevaid uusi õigusakte, mida võidakse vastu võtta pärast käesoleva määruse jõustumist, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et muuta käesoleva määrusega hõlmatud toetuskavade loetelu.	(8) Selleks et võtta arvesse toetuskavasid käsitlevaid uusi õigusakte, mida võidakse vastu võtta pärast käesoleva määruse jõustumist, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et muuta käesoleva määruse I lisas sätestatud toetuskavade loetelu.

Or. en

 

Muudatusettepanek  5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Selleks et võtta arvesse konkreetseid uusi elemente ja tagada toetusesaajate kaitse, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et sätestada täiendavad mõisted seoses käesoleva määruse kohase toetuse saamisega ning et kehtestada raamistik, mille alusel määratlevad liikmesriigid minimaalsed tegevused maa-alade hoidmiseks karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, ning kriteeriumid, mida põllumajandustootjad peavad järgima selleks, et täita kohustust hoida põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras, samuti kriteeriumid, et määrata kindlaks rohu või muude rohttaimede ülekaal püsirohumaa puhul.	(9) Selleks et võtta arvesse konkreetseid uusi elemente ja tagada toetusesaajate kaitse, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et kehtestada kriteeriumid, mille alusel määratlevad liikmesriigid minimaalsed tegevused maa-alade hoidmiseks karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, ning raamistik, mille alusel peavad liikmesriigid määratlema kriteeriumid, mida põllumajandustootjad peavad järgima selleks, et täita kohustust hoida põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras.

Or. en

 

Muudatusettepanek  6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Selleks et tagada toetusesaajate õiguste kaitse, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse liikmesriikide poolt põllumajandustootjate suhtes vastavalt finantsdistsipliinile kohaldatavate vähendamiste arvutamise alust.	välja jäetud

Or. en

 

 

Muudatusettepanek  7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Põllumajandustootjate eri toetuskavade kohaldamisest saadud kogemused on näidanud, et paljudel juhtudel olid toetusesaajateks ettevõtjad, kelle majanduslik eesmärk ei olnud kas üldse või oli üksnes vähesel määral suunatud põllumajanduslikule tegevusele, näiteks lennujaamad, raudtee-ettevõtjad, kinnisvaraettevõtjad ning spordiväljakuid haldavad ettevõtjad. Toetuse sihipärasema eraldamise tagamiseks peaksid liikmesriigid hoiduma otsetoetuste maksmisest kõnealustele füüsilistele või juriidilistele isikutele. Osalise tööajaga väikepõllumajandustootjad edendavad otseselt maapiirkondade elujõulisust, seepärast peaksid nad otsetoetusi siiski saama.	(13) Põllumajandustootjate eri toetuskavade kohaldamisest saadud kogemused on näidanud, et paljudel juhtudel olid toetusesaajateks füüsilised ja juriidilised isikud, kelle majanduslik eesmärk ei olnud kas üldse või oli üksnes vähesel määral suunatud põllumajanduslikule tegevusele. Et tagada toetuse parem sihipärane eraldamine ja kajastada riikide olukordi võimalikult täpselt, on tähtis, et vastutus „aktiivse põllumajandustootja” määratlemise eest antakse liikmesriikidele. Seega peaksid nad hoiduma otsetoetuste maksmisest niisugustele üksustele nagu transpordiettevõtted, lennujaamad, kinnisvaraettevõtjad, spordiväljakuid haldavad ettevõtjad, puhkeküla või -laagrit haldavad ettevõtjad ja kaevandusettevõtjad, kui need üksused ei suuda tõestada, et täidavad aktiivse põllumajandustootja määratluse kriteeriume. Osalise tööajaga väikepõllumajandustootjad edendavad otseselt maapiirkondade elujõulisust, seepärast peaksid nad otsetoetusi siiski saama.

Or. en

 

Muudatusettepanek  8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Põllumajandustootjate vahelist otsese sissetulekutoetuse jaotamist iseloomustab asjaolu, et toetussummad on jaotatud ebaproportsionaalselt pigem mõnede suurte toetusesaajate vahel. Mastaabisäästu tõttu ei vaja suured toetusesaajad samal tasemel kogutoetust selleks, et sissetulekutoetus täidaks tõhusalt oma eesmärki. Lisaks võimaldab suurte toetusesaajate kohanemisvõime neil madalama kogutoetuse tasemega lihtsamalt tegutseda. Seepärast on õiglane võtta suurte toetusesaajate suhtes kasutusele süsteem, kus toetuse taset vähendatakse järk-järgult ja lõpuks piiratakse, et parandada toetuste jaotamist põllumajandustootjate vahel. Sellise süsteemi puhul võetakse siiski arvesse palgaliste töötajate tööjõumahtu ebaproportsionaalse mõju vältimiseks suurtes paljude töötajatega põllumajandusettevõtetes. Kõnealuseid maksimumtasemeid ei peaks kohaldama toetuste suhtes, mida antakse kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade korral, kuna kasutoovad eesmärgid, mille poole püüeldakse, võivad selle tulemusel väheneda. Selleks et toetuse piiramine oleks tulemuslik, peaksid liikmesriigid kehtestama mõned kriteeriumid, et vältida põllumajandustootjate kuritahtlikku tegevust nendest mõjudest kõrvale hoidmiseks. Suurtele põllumajandustootjatele antavate toetuste vähendamisest ja piiramisest tulenevad summad peaks jääma liikmesriikidele, kus need tekkisid ja neid tuleks kasutada märkimisväärsel määral innovatsioonile kaasaaitavate projektide rahastamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrusele nr […] Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta [maaelu arengu määrus].	(15) Põllumajandustootjate vahelist otsese sissetulekutoetuse jaotamist iseloomustab asjaolu, et toetussummad on jaotatud ebaproportsionaalselt pigem mõnede suurte toetusesaajate vahel. Mastaabisäästu tõttu ei vaja suured toetusesaajad samal tasemel kogutoetust selleks, et sissetulekutoetus täidaks tõhusalt oma eesmärki. Lisaks võimaldab suurte toetusesaajate kohanemisvõime neil madalama kogutoetuse tasemega lihtsamalt tegutseda. Seepärast on õiglane võtta suurte toetusesaajate suhtes kasutusele süsteem, kus toetuse taset vähendatakse järk-järgult ja lõpuks piiratakse, et parandada toetuste jaotamist põllumajandustootjate vahel. Sellise süsteemi puhul võetakse siiski arvesse kasutatud tööjõudu (sealhulgas palgad ja töövõtja kulud) ebaproportsionaalse mõju vältimiseks suurtes paljude töötajatega põllumajandusettevõtetes. Kõnealuseid maksimumtasemeid ei peaks kohaldama toetuste suhtes, mida antakse kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade korral, kuna kasutoovad eesmärgid, mille poole püüeldakse, võivad selle tulemusel väheneda. Selleks et toetuse piiramine oleks tulemuslik, peaksid liikmesriigid kehtestama mõned kriteeriumid, et vältida põllumajandustootjate kuritahtlikku tegevust nendest mõjudest kõrvale hoidmiseks. Suurtele põllumajandustootjatele antavate toetuste vähendamisest ja piiramisest tulenevad summad peaks jääma liikmesriikidele, kus need tekkisid, ja neid tuleks kasutada märkimisväärsel määral innovatsioonile ja maaelu arengule kaasaaitavate projektide rahastamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrusele nr […] Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta [maaelu arengu määrus]. Seejärel on liikmesriikidel võimalik eraldada toetuste piiramisest saadud summad nendele suurtele põllumajandustootjatele, kelle suhtes nimetatud toetuste piiramist kohaldati, et nad saaksid investeerida innovatsiooni.

Or. en

 

Muudatusettepanek  9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Selleks et tagada toetuse parem jaotamine liidu põllumajandusmaade vahel, sealhulgas liikmesriikides, kes kohaldasid määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud ühtse pindalatoetuse kava, peaks uus põhitoetuskava asendama ühtse otsemaksete kava, mis kehtestati nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ning mille kohaldamist jätkati määrusega (EÜ) nr 73/2009, mis liitis varasemad toetusmehhanismid üheks tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste kavaks. Selline üleminek tähendab kõnealuste määruste alusel saadud toetusõiguste aegumist ning uute jaotamist, kuid siiski põhineks see kava esimesel rakendamisaastal põllumajandustootjate käsutuses olevatel toetuskõlblikel hektaritel.	(20) Selleks et tagada toetuse parem jaotamine liidu põllumajandusmaade vahel, sealhulgas liikmesriikides, kes kohaldasid määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud ühtse pindalatoetuse kava, peaks uus põhitoetuskava asendama ühtse otsemaksete kava, mis kehtestati nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) ning mille kohaldamist jätkati määrusega (EÜ) nr 73/2009, mis liitis varasemad toetusmehhanismid üheks tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste kavaks. Liikmesriigid peaksid muutma oma olemasolevaid toetussüsteeme, et viia need kooskõlla käesoleva määrusega, kaotamata tingimata oma praeguseid otsetoetuste mudeleid.

Or. en

 

Muudatusettepanek  10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Seoses eri sektorite järgneva integreerimisega ühtsesse otsemaksete kavasse ja põllumajandustootjatele antud järgneva kohandamisperioodiga on üha keerulisem põhjendada ajaloolistel võrdlussummadel põhinevate hektaripõhise toetuse tasemete märkimisväärsete individuaalsete erinevuste olemasolu. Seepärast peaks otsest sissetulekutoetust jaotama liikmesriikide vahel õiglasemalt, vähendades seost ajalooliste võrdlussummadega ning võttes arvesse liidu üldist eelarveolukorda. Selleks et tagada otsetoetuste võrdsem jaotus, võttes ühtlasi arvesse siiani eksisteerivaid palga- ja sisendkulude erinevusi, tuleks otsetoetuste määra hektari kohta kohandada järk-järgult. Liikmesriigid, kelle otsetoetused on alla 90% keskmisest, peaksid katma ühe kolmandiku oma praeguse taseme ja kõnealuse taseme vahest. Kõnealust lähendamist peaksid proportsionaalselt rahastama kõik liikmesriigid, kelle otsetoetused ületavad liidu keskmist. Lisaks peaks kõigil 2019. aastal liikmesriigis või piirkonnas aktiveeritud toetusõigustel olema ühesugune ühikuväärtus pärast kõnealusele väärtusele lähendamist, mis peaks üleminekuperioodil toimuma lineaarselt. Selleks et vältida kahjulikke rahalisi tagajärgi põllumajandustootjatele, peaks liikmesriikidel, kes kasutasid ühtset otsetoetuste kava, eelkõige ajaloolist mudelit olema osaliselt võimalik võtta uue kava esimesel kohaldamisaastal toetusõiguste väärtuse arvutamisel arvesse ajaloolisi tegureid. 2021. aastal algava järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetav arutelu peaks olema suunatud ka täieliku ühtlustumise eesmärgile, mis saavutatakse kõnealusel ajavahemikul otsetoetuste võrdse jaotamise abil kogu Euroopa Liidus.	(21) Seoses eri sektorite järgneva integreerimisega ühtsesse otsemaksete kavasse ja põllumajandustootjatele antud järgneva kohandamisperioodiga on üha keerulisem põhjendada ajaloolistel võrdlussummadel põhinevate hektaripõhise toetuse tasemete märkimisväärsete individuaalsete erinevuste olemasolu. Seepärast peaks otsest sissetulekutoetust jaotama õiglasemalt, vähendades järk-järgult seost ajalooliste võrdlussummadega ning võttes arvesse liidu üldist eelarveolukorda. Selleks et tagada otsetoetuste võrdsem jaotus, võttes ühtlasi arvesse siiani eksisteerivaid palga- ja sisendkulude erinevusi, tuleks otsetoetuste määra hektari kohta kohandada järk-järgult. Kõik 2019. aastal liikmesriigis või piirkonnas aktiveeritud toetusõigused peaksid lähenema ühesugusele ühikuväärtusele või saavutama selle pärast kõnealusele väärtusele lähendamist, mis peaks paindlikul üleminekuperioodil toimuma järk-järgult. Selleks et vältida kahjulikke rahalisi tagajärgi põllumajandustootjatele, peaks liikmesriikidel olema võimalik piirata konkreetsete isikute kaotusi ja liikmesriikidel, kes kasutasid ühtset otsetoetuste kava, eelkõige ajaloolist mudelit, peaks olema võimalik võtta toetusõiguste väärtuse arvutamisel arvesse ajaloolisi tegureid.

Or. en

 

Muudatusettepanek  11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(21 a) Lisaks toetusmaksete ühtlustamisele riiklikul ja piirkondlikul tasandil tuleks kohandada ka riiklikke assigneeringuid otsetoetusteks, nii et liikmesriikides, kus hektaripõhine otsetoetuste praegune tase on alla 70 % liidu keskmisest, vähendatakse seda vahet 30 %. Liikmesriikides, mille otsetoetuste tase on 70 % kuni 80 % keskmisest, tuleks vahet vähendada 25 % ja liikmesriikides, mille otsetoetuste tase on üle 80 % keskmisest, tuleks vahet vähendada 10 %. Pärast kõnealuste kohanduste tegemist ei tohiks ühegi liikmesriigi saavutatud tase olla alla 65 % liidu keskmisest. Liikmesriikide puhul, mille otsetoetuste tase on üle liidu keskmise, ei tohiks ühtlustamispüüdluste tagajärjeks olla selle taseme langemine keskmisest madalamale. Kõnealust lähendamist peaksid proportsionaalselt rahastama kõik liikmesriigid, kelle otsetoetused ületavad liidu keskmist.

Or. en

 

Muudatusettepanek  12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Ühtse otsemaksete kava kohaldamisel saadud kogemused näitavad, et mõned selle põhielemendid tuleks säilitada, sealhulgas riiklike ülemmäärade kindlaksmääramine, selleks et toetuse kogutase ei ületaks jooksvaid eelarvepiiranguid. Liikmesriigid peaksid jätkuvalt rakendama ka riiklikku reservi, mida tuleks kasutada selleks, et hõlbustada noortel uutel põllumajandustootjatel toetuskavas osalemist või võib kasutada selleks, et võtta arvesse teatavate piirkondade erivajadusi. Toetusõiguste üleandmist ja kasutamist käsitlevad eeskirjad tuleks säilitada praegusel kujul, kuid võimaluse korral tuleks neid lihtsustada.	(22) Ühtse otsemaksete kava kohaldamisel saadud kogemused näitavad, et mõned selle põhielemendid tuleks säilitada, sealhulgas riiklike ülemmäärade kindlaksmääramine, selleks et toetuse kogutase ei ületaks jooksvaid eelarvepiiranguid. Liikmesriigid peaksid vähemalt uue põhitoetuskava esimesel aastal jätkuvalt rakendama ka riiklikku reservi, mida võidakse hallata piirkondlikult, mida tuleks kasutada selleks, et hõlbustada noortel põllumajandustootjatel ja uutel põllumajandustootjatel toetuskavas osalemist, või mida võib kasutada selleks, et võtta arvesse teatavate piirkondade erivajadusi. Toetusõiguste üleandmist ja kasutamist käsitlevad eeskirjad tuleks säilitada praegusel kujul, kuid võimaluse korral tuleks neid lihtsustada.

Or. en

 

Muudatusettepanek  13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 a) Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata kindlaks vähendamiskoefitsient, mille väärtuseks võib olla null, et saada võimalus vähendada sellise toetuskõlbliku maa-ala suurust, mille saagikuse potentsiaal on väiksem või kus toodetakse teatavat spetsiifilist toodangut.

Or. en

 

Muudatusettepanek  14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Toetusesaajate õiguste kaitseks ning põhitoetuskava kohaldamisest tulenevate eriolukordade selgitamiseks, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse põllumajandustootjate toetuskõlblikkust ja juurdepääsu põhitoetuskavale tegeliku või eeldatava pärandi, rentimise, õigusliku seisundi või nimetuse muutumise korral ja põllumajandusliku majapidamise ühinemise või jagunemise korral; toetusõiguste väärtuse ja arvu arvutamist või toetusõiguste väärtuse suurendamist seoses toetusõiguste jaotamisega, sealhulgas võimalust esitada põllumajandustootja taotluse alusel jaotatud toetusõiguste esialgne väärtus ja arv või toetusõiguste esialgne suurendamine ning tingimusi toetusõiguste esialgse ja lõpliku väärtuse ja arvu kehtestamise kohta ning juhtumeid, kus müügi- või rendileping võiks mõjutada toetusõiguste jaotamist; riiklikust reservist saadud toetusõiguste väärtuse ja arvu kehtestamist ja arvutamist; toetusõiguste ühikuväärtuse muutmist toetusõiguste osade puhul ning toetusõiguste jaotamise kriteeriume seoses riikliku reservi kasutamisega ja põllumajandustootjatega, kes ei taotlenud 2011. aastal toetust.	(23) Toetusesaajate õiguste kaitseks ning põhitoetuskava kohaldamisest tulenevate eriolukordade selgitamiseks, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse põllumajandustootjate toetuskõlblikkust ja juurdepääsu põhitoetuskavale tegeliku või eeldatava pärandi, rentimise, õigusliku seisundi või nimetuse muutumise korral ja põllumajandusliku majapidamise ühinemise või jagunemise korral; toetusõiguste väärtuse ja arvu arvutamist või toetusõiguste väärtuse suurendamist seoses toetusõiguste jaotamisega, sealhulgas võimalust esitada põllumajandustootja taotluse alusel jaotatud toetusõiguste esialgne väärtus ja arv või toetusõiguste esialgne suurendamine ning tingimusi toetusõiguste esialgse ja lõpliku väärtuse ja arvu kehtestamise kohta ning juhtumeid, kus müügi- või rendileping võiks mõjutada toetusõiguste jaotamist; riiklikust reservist saadud toetusõiguste väärtuse ja arvu kehtestamist ja arvutamist; toetusõiguste ühikuväärtuse muutmist toetusõiguste osade puhul ning toetusõiguste jaotamise kriteeriume seoses riikliku reservi kasutamisega ja põllumajandustootjatega, kes ei taotlenud toetust aastatel 2009–2011.

Or. en

 

 

Muudatusettepanek  15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(24 a) Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada kasutada oma riikliku ülemmäära osa selleks, et maksta põllumajandustootjatele täiendavat iga-aastast esimeste hektarite toetust, et võtta paremini arvesse põllumajandusettevõtete erinevusi seoses nende majandusliku suuruse, tootmisvaliku ja tööhõivega.

Or. en

 

Muudatusettepanek  16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 26

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Üks uue ÜPP eesmärke on keskkonnahoidlikkuse suurendamine otsetoetuste keskkonnasäästlikumaks muutmise kohustusliku komponendiga, mis toetab kogu liidus kohaldatavaid kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid. Sellega seoses peaksid liikmesriigid kasutama oma otsetoetuste riikliku ülemmäära osa selleks, et maksta lisaks põhitoetusele ka iga-aastast toetust põllumajandustootjate järgitavate kohustuslike põllumajandustavade eest, mille puhul võetakse arvesse eelkõige kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärke. Need põllumajandustavad võivad olla lihtsate, üldistatud, mittelepinguliste ja iga-aastaste meetmete kujul, mis lähevad kaugemale nõuetele vastavusest ja on seotud põllumajandusega, nt põllukultuuride mitmekesistamine, püsirohumaa säilitamine, ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad. Kõnealuste põllumajandustavade kohustuslik iseloom peaks laienema ka põllumajandustootjatele, kelle põllumajanduslikud majapidamised asuvad täielikult või osaliselt NATURA 2000 aladel, mis on hõlmatud nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiviga 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiviga 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta), kui kõnealused põllumajandustavad vastavad asjaomastes direktiivides sätestatud eesmärkidele. Põllumajandustootjad, kes vastavad nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta) sätestatud tingimustele, peaksid saama kasu keskkonnasäästlikumaks muutmise komponendist ilma täiendavate kohustusteta, võttes arvesse mahepõllumajandussüsteemidest tulenevat üldtunnustatud keskkonnakasu. Kui keskkonnasäästlikumaks muutmise komponenti ei järgita, kohaldatakse karistusi vastavalt määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artiklile 65.	(26) Üks uue ÜPP eesmärke on keskkonnahoidlikkuse suurendamine. Sellega seoses peaksid liikmesriigid kasutama oma otsetoetuste riikliku ülemmäära osa selleks, et maksta ka iga-aastast toetust põllumajandustootjate järgitavate kohustuslike põllumajandustavade eest, mille puhul võetakse arvesse eelkõige kliima- ja keskkonnapoliitika eesmärke. Need põllumajandustavad võivad olla lihtsate, üldistatud, mittelepinguliste ja iga-aastaste meetmete kujul, mis lähevad kaugemale nõuetele vastavusest ja on seotud põllumajandusega, nt põllukultuuride mitmekesistamine, püsirohumaa ja püsikarjamaa säilitamine, ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad. Põllumajandustootjad, kes vastavad nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta) sätestatud tingimustele, määruse (EL) nr [...] [ maaelu arengu määrus] artiklis 29 sätestatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetuste saajad ning põllumajandustootjad, kelle põllumajanduslikud majapidamised asuvad NATURA 2000 aladel, peaksid saama kasu keskkonnasäästlikumaks muutmise komponendist ilma täiendavate kohustusteta. Teatavatel tingimustel peaks põllumajandustootjatel, kelle põllumajanduslik majapidamine on sertifitseeritud riikliku keskkonnaalase sertifitseerimiskava alusel, olema samuti võimalik saada kasu keskkonnasäästlikumaks muutmise komponendist. Põllumajandustootjad peaks olema vabastatud kultuuride mitmekesistamise kohustusest ja ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladega seotud kohustustest, kui vähemalt 75 % nende põllumajandusmaast on püsirohumaa või püsikarjamaa või vees kasvavate kultuuride all. Kõnealust erandit tuleks kohaldada ainult siis, kui ülejäänud toetuskõlbliku põllumajandusmaa põllumaa suurus ei ületa 50 hektarit.

Or. en

 

Muudatusettepanek  17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Selleks et põllumajandustootjad säilitaksid püsirohumaa sellisena ka edaspidi, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et kehtestada eeskirjad seoses meetme kohaldamisega.	(28) Selleks et liikmesriigid säilitaksid püsirohumaa ja püsikarjamaa sellisena ka edaspidi, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et kehtestada eeskirjad seoses meetme kohaldamisega.

Or. en

 

Muudatusettepanek  18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Selleks et tagada ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade meetme rakendamine tõhusalt ja ühetaoliselt, kuid olles kohandatud liikmesriikide eripäradele, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte, et määratleda täpsemalt kõnealuse meetme all nimetatud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liigid ning lisada ja määratleda muud selliste maa-alade liigid, mida võib võtta arvesse kõnealuses meetmes osutatud protsendimäära järgimiseks.	(29) Selleks et tagada ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade meetme rakendamine tõhusalt ja ühetaoliselt, kuid olles kohandatud liikmesriikide eripäradele, tuleks komisjonile aluslepingu artikli 290 kohaselt anda õigus võtta vastu õigusakte seoses eesmärgiga määratleda täpsemalt kõnealuse meetme all nimetatud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liigid, lisada ja määratleda muud selliste maa-alade liigid, mida võib võtta arvesse kõnealuses meetmes osutatud protsendimäära järgimiseks, ning sätestada kogu liitu hõlmav kaalumiskoefitsientide raamistik arvutamaks välja, mitu hektarit kuulub ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade eri liikide alla.

Or. en

 

Muudatusettepanek  19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Liikmesriikidel tuleks lubada kasutada oma otsetoetuste riikliku ülemmäära osa tootmiskohustusega seotud toetuse maksmiseks teatavates sektorites selgelt määratletud juhtudel. Tootmiskohustusega seotud toetusteks kasutatavad vahendid olema piiratud asjakohase tasemega, võimaldades samal ajal sellist toetust anda liikmesriikides või nende konkreetsetes piirkondades, kus teatavaid põllumajandusliku tootmise viise või teatavaid põllumajandussektoreid peetakse majanduslikel, keskkonnaalastel ja/või sotsiaalsetel põhjustel eriti tähtsaks ning kus valitseb teatav olukord. Liikmesriikidel tuleks lubada kõnealuseks toetuseks kasutada kuni 5 % oma riiklikust ülemmäärast või 10 % juhul, kui tootmiskohutusega seotud toetuse tase ületab 5 % vähemalt ühel aastal ajavahemikus 2010–2013. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, kui teatavad konkreetsed tundlikud vajadused piirkonnas on tõendatud ja pärast komisjoni heakskiitu, saaksid liikmesriigid kasutada rohkem kui 10 % oma kõnealusest ülemmäärast. Tootmiskohustusega seotud toetust tuleks anda üksnes määral, mis on vajalik praeguse tootmistaseme säilitamise innustamiseks asjaomastes piirkondades. Kõnealune toetus peaks olema kättesaadav ka põllumajandustootjatele, kes 31. detsembril 2013 omavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 ja määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt jaotatud eritoetusõigusi ja kellel ei ole toetuskõlblikke hektareid toetusõiguste aktiveerimiseks. Seoses sellise vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse heakskiitmisega, mis ületab 10 % liikmesriigiti määratud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, peaks komisjonil olema täiendavalt õigus võtta vastu rakendusakte ilma määrust (EL) nr 182/2011 kohaldamata.	(33) Liikmesriikidel tuleks lubada kasutada oma otsetoetuste riikliku ülemmäära osa tootmiskohustusega seotud toetuse maksmiseks teatavates sektorites selgelt määratletud juhtudel. Tootmiskohustusega seotud toetusteks kasutatavad vahendid olema piiratud asjakohase tasemega, võimaldades samal ajal sellist toetust anda liikmesriikides või nende konkreetsetes piirkondades, kus teatavaid põllumajandusliku tootmise viise või teatavaid põllumajandussektoreid peetakse majanduslikel, keskkonnaalastel ja/või sotsiaalsetel põhjustel eriti tähtsaks ning kus valitseb teatav olukord. Liikmesriikidel tuleks lubada kõnealuseks toetuseks kasutada kuni 15 % oma riiklikust ülemmäärast. Seda protsendimäära võib suurendada kolme protsendipunkti võrra nende liikmesriikide puhul, kes otsustavad kasutada vähemalt 3 % oma riiklikust ülemmäärast selleks, et toetada valgurikaste kultuuride kasvatamist. Tootmiskohustusega seotud toetust tuleks anda üksnes määral, mis on vajalik praeguse tootmistaseme säilitamise innustamiseks asjaomastes piirkondades, välja arvatud juhul, kui toetuse eesmärk on keskkonnaalane. Kõnealune toetus peaks olema kättesaadav ka põllumajandustootjatele, kes 31. detsembril 2013 omavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 ja määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt jaotatud eritoetusõigusi ja kellel ei ole toetuskõlblikke hektareid toetusõiguste aktiveerimiseks. Seoses sellise vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse heakskiitmisega tuleks kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 anda komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

Or. en

 

 

Muudatusettepanek  20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Tuleks võtta kasutusele lihtne ja konkreetne kava väikepõllumajandustootjate jaoks, et vähendada halduskulusid, mis on seotud otsetoetuste haldamise ja kontrollimisega. Sellega seoses tuleks ette näha kindlasummaline toetus, mis asendab kõik otsetoetused. Tuleks kehtestada formaalsuste lihtsustamist käsitlevad eeskirjad, mille eesmärk on muu hulgas vähendada väikepõllumajandustootjate kohustusi, mis on seotud nt toetuse taotlemise, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade, nõuetele vastavuse ja kontrolliga, nagu on sätestatud määruses (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus], ilma et see takistaks reformi üldiste eesmärkide saavutamist, kusjuures väikepõllumajandustootjate suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] II lisas osutatud liidu õigusakte. Kõnealuse kava eesmärk on toetada liidu väikepõllumajandustootjate olemasolevaid põllumajandusstruktuure, ilma et see pärsiks konkurentsivõimelisemate struktuuride loomist. Seepärast peaks toetuse andmine piirduma olemasolevate põllumajanduslike majapidamistega.	(38) Liikmesriikidel peaks olema võimalik võtta kasutusele lihtne ja konkreetne kava väikepõllumajandustootjate jaoks, et vähendada halduskulusid, mis on seotud otsetoetuste haldamise ja kontrollimisega. Sellega seoses peaks liikmesriikidel olema võimalik näha ette kindlasummaline toetus või kindlaksmääratud iga-aastane toetussumma ühe toetusesaaja kohta, mis asendab kõik otsetoetused. Põllumajandustootjad, kelle iga-aastased toetussummad ei ületa 1500 eurot, tuleks sellesse kavasse lülitada automaatselt. Võimalik peaks olema kehtestada formaalsuste lihtsustamist käsitlevad eeskirjad, mille eesmärk on muu hulgas vähendada väikepõllumajandustootjate kohustusi, mis on seotud nt toetuse taotlemise, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade, nõuetele vastavuse ja kontrolliga, nagu on sätestatud määruses (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus], ilma et see takistaks reformi üldiste eesmärkide saavutamist, kusjuures väikepõllumajandustootjate suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] II lisas osutatud liidu õigusakte. Kõnealuse kava eesmärk on toetada liidu väikepõllumajandustootjate olemasolevaid põllumajandusstruktuure, ilma et see pärsiks konkurentsivõimelisemate struktuuride loomist. Seepärast peaks toetuse andmine piirduma olemasolevate põllumajanduslike majapidamistega.

Or. en

 

Muudatusettepanek  21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(40) Lihtsustamise huvides ja äärepoolseimate piirkondade eriolukorra arvestamiseks tuleks kõnealustes piirkondades hallata otsetoetusi määrusega (EÜ) nr 247/2006 kehtestatud toetusprogrammide raames. Seepärast ei peaks käesoleva määruse sätteid seoses põhitoetuskava ja sellega seotud toetustega ning tootmiskohustusega seotud toetusega kohaldama kõnealuste piirkondade suhtes.	(40) Lihtsustamise huvides ja äärepoolseimate piirkondade eriolukorra arvestamiseks tuleks kõnealustes piirkondades hallata otsetoetusi määrusega (EÜ) nr 247/2006 kehtestatud toetusprogrammide raames. Seepärast ei peaks käesoleva määruse sätteid seoses põhitoetuskava ja sellega seotud toetustega ning tootmiskohustusega seotud toetusega kohaldama kõnealuste piirkondade suhtes. Siiski tuleks hinnata mõju, mida käesoleva määruse igasugune muutmine võiks avaldada kõnealustele piirkondadele.

Or. en

 

Muudatusettepanek  22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(40 a) Teatavates isoleeritud piirkondades õigustab ebaefektiivsete tootmissüsteemidega seotud põllumajandussektori mitmekesisus niisuguste konkreetsete põllumajanduspoliitika vahendite kasutamist, millega liidul on piisavalt kogemusi, et muuta see sektor rohkem turule orienteerituks, vähendada selle mõju keskkonnale põllumajandustegevusest loobumise abil ja säilitada maakogukonnad vastavalt jätkusuutlikkuse eesmärgile. Erikorra kehtestamist tuleks põhjalikult kaaluda liidu selliste saareterritooriumide osas, millel on sarnaseid jooni territooriumidega, kus need põllumajanduspoliitika vahendid on olnud edukad.

Or. en

 

Muudatusettepanek  23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Oma maaelu arengu poliitika tugevdamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus kanda oma otsetoetuste ülemmäära vahendeid üle maaelu arengu toetusesse. Samas tuleks anda liikmesriikidele, kelle otsetoetuste tase on alla 90 % liidu keskmisest tasemest, võimalus kanda oma maaelu arengu toetuse vahendeid üle oma otsetoetuste ülemmäära alla. Selliseid valikuid tuleks teha teatavate piirangutega ning ühekordselt käesoleva määruse kohaldamise aja jooksul.	(43) Oma maaelu arengu poliitika tugevdamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalus kanda oma otsetoetuste ülemmäära vahendeid üle maaelu arengu toetusesse. Kõigil liikmesriikidel peaks olema võimalik täiendada kõnealust ülekannet summaga, mis on proportsionaalne keskkonnasäästlikumaks muutmisele kulutamata jäänud rahaga, et täiendavalt toetada põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmeid. Samas tuleks anda liikmesriikidele, kelle otsetoetuste tase on alla 90 % liidu keskmisest tasemest, võimalus kanda oma maaelu arengu toetuse vahendeid üle oma otsetoetuste ülemmäära alla. Selliseid valikuid tuleks teha teatavate piirangutega ning need tuleks vaadata läbi kas 1. augustiks 2015 või 1. augustiks 2017.

Or. en

 

Muudatusettepanek  24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt b – alapunkt iii a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iii a) uut liidu poolt rahastatavat kava toetuste andmiseks mesilasperede pidamiseks mesindussektoris;

Or. en

 

Muudatusettepanek  25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisas sätestatud toetuskavade loetelu.	Õiguskindluse tagamiseks antakse komisjonile artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse I lisas sätestatud toetuskavade loetelu määral, mis on vajalik selleks, et võtta arvesse muudatusi, mida tehakse toetuskavasid käsitlevate uute seadusandlike aktidega, mis võetakse vastu pärast käesoleva määruse jõustumist.

Or. en

 

Muudatusettepanek  26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – taane 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– põllumajandustoodete tootmine ja kasvatamine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine;	– põllumajandustootmine, mis hõlmab põllumajandustoodete tootmist ja kasvatamist, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine;

Or. en

 

Muudatusettepanek  27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – taane 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma erilisi ja traditsioonilistest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid vajava ettevalmistava tegevuseta; või	– põllumajandusmaa hoidmine karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, kusjuures looduslikult sellises seisukorras püsivate põllumajandusmaade puhul kehtestavad liikmesriigid minimaalse tegevuse;

Or. en

 

Muudatusettepanek  28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt c – taane 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– liikmesriikide kehtestatav minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mida hoitakse karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras;	– liikmesriikide kehtestatav vajaduse korral minimaalsel loomkoormusel põhinev minimaalne tegevus põllumajandusmaal, mida hoitakse karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras;

Or. en

 

Muudatusettepanek  29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) „põllumajandusmaa” – põllumaa, püsirohumaa või püsikultuuride all olev maa-ala;	e) „põllumajandusmaa” – põllumaa, püsirohumaa ja püsikarjamaa või püsikultuuride all olev maa-ala;

Or. en

 

 

Muudatusettepanek  30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) „püsikultuurid” – külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks ja annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid ja lühikese raieringiga madalmets;	g) „püsikultuurid” – külvikorravälised kultuurid, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa, mis võtavad maa enda alla vähemalt viieks aastaks ja annavad korduvat saaki, sealhulgas puukoolid, traditsioonilised viljapuuaiad ja lühikese raieringiga madalmets;

Or. en

 

Muudatusettepanek  31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt h

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
h) „püsirohumaa” – maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem; see võib hõlmata muid karjatamise seisukohalt sobilikke liike, tingimusel et rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks;	h) „püsirohumaa ja püsikarjamaa” – maa, mida kasutatakse rohttaimede, põõsaste ja/või puude või mis tahes muude karjatamise seisukohalt sobilike liikide kasvatamiseks söödakultuurina kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel), ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud ja mida ei künta seitse aastat või kauem; see võib hõlmata muid elemente, mis on olulised maa iseloomustamiseks püsikarjamaana;

Or. en

 

Muudatusettepanek  32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt i

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) „rohi või muud rohttaimed” – kõik rohttaimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad liikmesriigi (kas loomade karjatamiseks mõeldud või mitte) karja- või rohumaade jaoks mõeldud seemnete segudes;	välja jäetud

Or. en

 

Muudatusettepanek  33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	j a) „traditsioonilised viljapuuaiad” – maa, millel kasvavad viljapuud ning mis on keskkonna ja kultuuri seisukohalt oluline;

Or. en

 

Muudatusettepanek  34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) sätestada täiendavad mõisted seoses käesoleva määruse alusel antava toetuse saamisega;	välja jäetud

Or. en

 

Muudatusettepanek  35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) kehtestada raamistik, mille kohaselt määratlevad liikmesriigid minimaalsed tegevused maa-aladel, mida hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras;	b) kehtestada kriteeriumid, mille kohaselt peavad liikmesriigid määratlema minimaalsed tegevused maa-aladel, mida hoitakse karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras;

Or. en

 

Muudatusettepanek  36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) kehtestada kriteeriumid, mida põllumajandustootjad peavad järgima, et täita kohustust hoida põllumajandusmaa karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, nagu on osutatud lõike 1 punktis c.	c) kehtestada raamistik, mille alusel peavad liikmesriigid määratlema kriteeriumid, mida põllumajandustootjad peavad järgima, et täita kohustust hoida põllumajandusmaa karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, nagu on osutatud lõike 1 punktis c.

Or. en

 

Muudatusettepanek  37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) kehtestada kriteeriumid, et määrata lõike 1 punkti h kohaldamisel kindlaks rohu ja rohttaimede ülekaal.	välja jäetud

Or. en

 

Muudatusettepanek  38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Artiklis 11 osutatud toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad, mis kajastavad II lisas sätestatud riiklike ülemmäärade, millele lisatakse artikli 44 kohaselt saadaolev summa, ja III lisas sätestatud netoülemmäärade vahelisest erinevust, tehakse liikmesriikidele igal aastal kättesaadavaks liidu toetusena EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavate meetmete jaoks, nagu on täpsustatud määruses (EL) nr […] [maaelu arengu määrus].	2. Artiklis 11 osutatud toetuse piiramisest tekkivad hinnangulised summad, mis kajastavad II lisas sätestatud riiklike ülemmäärade, millele lisatakse artikli 44 kohaselt saadaolev summa, ja III lisas sätestatud netoülemmäärade vahelisest erinevust, tehakse liikmesriikidele igal aastal kättesaadavaks liidu toetusena EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavate liikmesriikide poolt valitavate meetmete jaoks, nagu on täpsustatud määruses (EL) nr […] [maaelu arengu määrus].

Or. en

 

Muudatusettepanek  39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte seoses eeskirjadega, milles käsitletakse liikmesriikide poolt põllumajandustootjate suhtes vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 kohaldatavate vähendamiste arvutamise alust.	välja jäetud

Or. en

 

Muudatusettepanek  40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 9	Artikkel 9
Aktiivne põllumajandustootja	Aktiivne põllumajandustootja
1. Otsetoetusi ei anta füüsilistele või juriidilistele isikutele ega füüsiliste või juriidiliste isikute rühmadele, kelle suhtes kehtib üks järgmistest olukordadest:	1. Objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel koostavad liikmesriigid õigusraamistiku ja määratlevad mõisted, et vajaduse korral tagada, et otsetoetusi makstakse ainult neile põllumajandustootjatele, kelle põllumajandusmaad hoitakse põhiliselt karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras, tingimusel, et nad teostavad seal artikli 4 lõike 1 punkti c kohaselt liikmesriikide kehtestatavat minimaalset tegevust.
a) otsetoetuste iga-aastane summa on alla 5 % kogutulust, mida nad on saanud mittepõllumajanduslikust tegevusest kõige viimasel eelarveaastal; või
b) nende põllumajandusmaad hoitakse põhiliselt karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras ning seal ei toimu artikli 4 lõike 1 punkti c kohaselt liikmesriikide kehtestatavat minimaalset tegevust.
	Selliseid üksusi, nagu transpordiettevõtjad, lennujaamad, kinnisvaraettevõtjad, spordiväljakuid haldavad ettevõtjad, puhkeküla või -laagrit haldavad ettevõtjad ja kaevandusettevõtjad või muud mittepõllumajanduslikud ettevõtjad, keda liikmesriigid määratlevad sellistena objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel, ei käsitleta a priori aktiivsete põllumajandustootjatena, samuti ei ole neil õigust mis tahes otsetoetustele. Liikmesriigid võivad otsustada, et kõnealused üksused võivad taotleda toetuskõlblikkust, kui nad saavad esitada kontrollitavaid tõendeid selle kohta, et nende põllumajanduslik tegevus moodustab olulise osa nende üldisest majandustegevusest või et nende peamine tegevusala või äriühingu eesmärk seisneb põllumajanduslikus tegevuses.
	Pärast komisjoni nõuetekohast teavitamist võib liikmesriik otsustada lisada oma toetuskõlblike üksuste loetelusesse muid kui teises lõigus loetletud üksusi ja neid sealt kustutada, esitades seejuures oma otsust põhjendavad objektiivsed ja mittediskrimineerivad põhjendused.
2. Lõiget 1 ei kohaldata põllumajandustootjate suhtes, kes said eelneval aastal otsetoetusi vähem kui 5 000 eurot.	2. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada käesolevat artiklit nende põllumajandustootjate suhtes, kes said eelneval aastal otsetoetusi vähem kui 5 000 eurot.
3. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada:	3. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kriteeriumid, mille kohaselt käsitatakse põllumajandustootja põllumajandusmaad põhiliselt karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoitava maana.
a) kriteeriumid, et määrata lõigete 1 ja 2 kohaldamiseks kindlaks otsetoetuste summa, eelkõige toetusõiguste jaotamise esimesel aastal, kui toetusõiguste väärtus ei ole veel lõplikult kehtestatud ja seda ka uute põllumajandustootjate puhul;
b) erandid viimase eelarveaasta tulu arvessevõtmise kohta, kui vastavad näitajad ei ole kättesaadavad; ning
c) kriteeriumid, mille kohaselt käsitatakse põllumajandustootja põllumaad põhiliselt karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoitava maana.

Or. en

 

Muudatusettepanek  41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – taane 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	– pärast nimetatud vähendamiste kohaldamist saadava summa ülempiiriks on 300 000 eurot.

Or. en

 

Muudatusettepanek  42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 – taane 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
– 100 % osamakse puhul, mis ületab 300 000 eurot.	välja jäetud

Or. en

 

Muudatusettepanek  43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Lõiget 1 ei kohaldata ühistute või muude juriidiliste isikute suhtes, kes koondavad kokku mitut otsetoetuste saajat ning kes saavad ja suunavad toetusi enne nende täielikku jagamist oma liikmetele, kelle suhtes üksikisikutena kohaldatakse lõiget 1.

Or. en

 

Muudatusettepanek  44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud summa arvutamiseks lahutatakse eelneval aastal põllumajandustootja poolt tegelikult makstud ja deklareeritud palgad, sealhulgas tööhõivega seotud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed, põllumajandustootjale esialgselt makstavate otsetoetuste kogusummadest, ilma et võetaks arvesse käesoleva määruse III jaotise 2. peatüki kohaselt antavaid toetusi.	2. Lõikes 1 osutatud summa arvutamiseks lahutatakse eelneval aastal põllumajandustootja poolt tegelikult makstud ja deklareeritud palgad, sealhulgas tööhõivega seotud maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed ning teatava põllumajandusliku tegevuse puhul töövõtjate kasutamisega kaasnenud kulud, põllumajandustootjale esialgselt makstavate otsetoetuste kogusummadest, ilma et võetaks arvesse käesoleva määruse III jaotise 2. peatüki kohaselt antavaid toetusi.

Or. en

 

Muudatusettepanek  45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kõik järkjärgulisest vähendamisest või piiramisest tulenevad vahendid jäävad piirkonda või liikmesriiki, kust need saadud on, ja neid kasutatakse teise samba meetmete jaoks.

Or. en

 

Muudatusettepanek  46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 14	Artikkel 14
Sammastevaheline paindlikkus	Sammastevaheline paindlikkus
1. Enne 1. augustit 2013 võivad liikmesriigid otsustada kasutada EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavate meetmete jaoks, mis on täpsustatud määruses (EL) nr […] [maaelu arengu määrus], lisatoetust kuni 10 % oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas kalendriaastateks 2014–2019. Selle tulemusel ei saa vastavat summat kasutada enam otsetoetuste andmiseks.	1. Enne 1. augustit 2013 võivad liikmesriigid otsustada kasutada EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavate meetmete jaoks, mis on täpsustatud määruses (EL) nr […] [maaelu arengu määrus], lisatoetust kuni 15 % oma iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, mis on sätestatud käesoleva määruse II lisas kalendriaastateks 2014–2019. Selle tulemusel ei saa vastavat summat kasutada enam otsetoetuste andmiseks.
Esimeses lõigus osutatud otsusest teavitatakse komisjoni kõnealuses lõigus osutatud kuupäevaks.
Teise lõigu kohaselt teatatav protsendimäär jääb esimeses lõigus osutatud aastate jooksul samaks.
	1 a. Liikmesriigid võivad lisada artikli 33 kohaldamisest tulenevad eraldamata vahendid lõikes 1 osutatud maaelu arengu meetmete jaoks tehtavatele ülekannetele liidu toetusena põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmetele EAFRDst rahastatavate maaelu arengu programmide raames, mis on täpsustatud määruses (EL) nr […] [maaelu arengu määrus].
2. Enne 1. augustit 2013 võivad Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Soome ja Ühendkuningriik otsustada kasutada käesoleva määruse kohasteks otsetoetusteks kuni 5 % summast, mis on toetusena eraldatud EAFRDst aastatel 2015–2020 rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavatele meetmetele, mis on täpsustatud määruses (EL) nr […] [maaelu arengu määrus] Selle tulemusel ei saa vastavat summat enam kasutada maaelu arengu programmi kohaste toetusmeetmete puhul.	2. Enne 1. augustit 2013 võivad Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Leedu, Läti, Poola, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Soome ja Ühendkuningriik otsustada kasutada käesoleva määruse kohasteks otsetoetusteks kuni 10 % summast, mis on toetusena eraldatud EAFRDst aastatel 2015–2020 rahastatavate maaelu arengu programmide raames võetavatele meetmetele, mis on täpsustatud määruses (EL) nr […] [maaelu arengu määrus]. Selle tulemusel ei saa vastavat summat enam kasutada maaelu arengu programmi kohaste toetusmeetmete puhul.
Esimeses lõigus osutatud otsusest teavitatakse komisjoni kõnealuses lõigus osutatud kuupäevaks.	Esimeses lõigus osutatud otsusest teavitatakse komisjoni kõnealuses lõigus osutatud kuupäevaks.
Teise lõigu kohaselt teatatav protsendimäär jääb lõikes 1 osutatud aastate jooksul samaks.
	2 a. Piirkondliku rakendamise korral võidakse igale piirkonnale kohaldada erinevat protsendimäära.
	2 b. Liikmesriigid võivad otsustada kas 1. augustiks 2015 või 1. augustiks 2017 vaadata oma käesolevas artiklis viidatud otsused läbi jõustumisega alates järgmisest aastast.

Or. en

 

Muudatusettepanek  47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige -1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	- 1. Uue ÜPP hindamiseks vaatab komisjon 2017. aasta lõpuks läbi reformide elluviimise ning nende mõju keskkonnale ja põllumajandustootmisele.

Or. en

 

Muudatusettepanek  48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
I lisas loetletud toetuskavasid kohaldatakse, ilma et see piiraks majanduse arengute ja eelarveseisundi põhjal mis tahes ajal tehtavat võimalikku läbivaatamist.	I lisas loetletud toetuskavasid kohaldatakse, ilma et see piiraks majanduse arengute ja eelarveseisundi põhjal mis tahes ajal tehtavat võimalikku läbivaatamist seadusandliku akti abil.

Or. en

 

Muudatusettepanek  49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 18	Artikkel 18
Toetusõigused	Toetusõigused
1. Põllumajandustootjatele antakse põhitoetuskava alusel toetust juhul, kui nad saavad käesoleva määruse kohaselt toetusõigused, mis on antud kas esialgsel jaotamisel kooskõlas artikliga 21, riiklikust reservist kooskõlas artikliga 23 või üleandmise tulemusel kooskõlas artikliga 27.	1. Põllumajandustootjatele antakse põhitoetuskava alusel toetust juhul, kui nad saavad käesoleva määruse kohaselt toetusõigused, mis on antud kas esialgsel jaotamisel kooskõlas artikliga 21, riiklikust reservist kooskõlas artikliga 23 või üleandmise tulemusel kooskõlas artikliga 27.
2. Määruse (EÜ) nr 1782/2003 ja määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt ühtse otsemaksete kava alusel saadud toetusõigused aeguvad 31. detsembril 2013.	2. Erandina lõikest 1:
	a) võivad liikmesriigid, kes 31. detsembril 2013. aastal kasutavad määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklis 59 sätestatud piirkondlikul mudelil põhinevat ühtset otsemaksete kava, otsustada 1. augustiks 2013 säilitada toetusõigused, mis on eraldatud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1782/2003 ja/või määrusele (EÜ) nr 73/2009,
	b) võivad liikmesriigid, kes 31. detsembril 2013. aastal kasutavad ühtset pindalatoetuse kava, otsustada 1. augustiks 2013 säilitada oma olemasoleva kava üleminekusüsteemina kuni 31. detsembrini 2020.

Or. en

 

Muudatusettepanek  50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 19	Artikkel 19
Põhitoetuskava ülemmäär	Põhitoetuskava ülemmäär
1. Komisjon kehtestab rakendusaktidega põhitoetuskava iga-aastased riiklikud ülemmäärad, lahutades II lisas kehtestatud iga-aastastest riiklikest ülemmääradest artiklite 33, 35, 37 ja 39 kohaselt sätestatavad iga-aastased summad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.	1. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse iga liikmesriigi jaoks põhitoetuskava iga-aastased riiklikud ülemmäärad, lahutades II lisas kehtestatud iga-aastastest riiklikest ülemmääradest artiklite 33, 35, 37 ja 39 kohaselt sätestatavad iga-aastased summad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.
2. Iga liikmesriigi puhul on igal aastal kõigi jaotatud toetusõiguste ja riikliku reservi koguväärtus võrdne vastava riikliku ülemmääraga, mille komisjon on kehtestanud kooskõlas lõikega 1.	2. Iga liikmesriigi puhul on igal aastal kõigi jaotatud toetusõiguste ja riikliku reservi koguväärtus võrdne vastava riikliku ülemmääraga, mille komisjon on kehtestanud kooskõlas lõikega 1.
3. Juhul kui komisjoni poolt lõike 1 kohaselt kehtestatud ülemmäära muudetakse võrreldes eelneva aastaga, vähendab või suurendab liikmesriik lineaarselt kõigi toetusõiguste väärtust, et tagada vastavus lõikega 2.	3. Juhul kui komisjoni poolt lõike 1 kohaselt kehtestatud ülemmäära muudetakse võrreldes eelneva aastaga, vähendab või suurendab liikmesriik lineaarselt kõigi toetusõiguste väärtust, et tagada vastavus lõikega 2.
Esimest lõiku ei kohaldata, kui kõnealune muudatus tuleneb artikli 17b lõike 2 kohaldamisest.	Esimest lõiku ei kohaldata, kui kõnealune muudatus tuleneb artikli 17b lõike 2 kohaldamisest.

Or. en

 

Muudatusettepanek  51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 20	Artikkel 20
Riiklike ülemmäärade piirkondlik jaotamine	Riiklike ülemmäärade piirkondlik jaotamine
1. Liikmesriigid võivad enne 1. augustit 2013 otsustada kohaldada põhitoetuskava piirkondlikul tasandil. Sel juhul määratlevad liikmesriigid piirkonnad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt, nagu nende agronoomilised ja majanduslikud tunnusjooned ning piirkondlik põllumajanduspotentsiaal või nende institutsiooniline või haldusstruktuur.	1. Liikmesriigid võivad enne 1. augustit 2013 otsustada kohaldada põhitoetuskava piirkondlikul tasandil. Sel juhul määratlevad liikmesriigid piirkonnad objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt, nagu nende agronoomilised, keskkonnaalased ja sotsiaal-majanduslikud tunnusjooned ning piirkondlik põllumajanduspotentsiaal või nende institutsiooniline või haldusstruktuur.
2. Liikmesriigid jaotavad artikli 19 lõikes 1 osutatud riiklikud ülemmäärad piirkondade vahel objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt.	2. Liikmesriigid jaotavad artikli 19 lõikes 1 osutatud riiklikud ülemmäärad piirkondade vahel objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt.
3. Liikmesriigid võivad otsustada, et neid piirkondlikke ülemmäärasid muudetakse järk-järgult igal aastal vastavalt varem kindlaksmääratud aastasele etapile ning selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt nagu põllumajanduspotentsiaal ja keskkonnakriteeriumid.	3. Liikmesriigid võivad otsustada, et neid piirkondlikke ülemmäärasid muudetakse järk-järgult igal aastal vastavalt varem kindlaksmääratud aastasele etapile ning selliste objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide kohaselt nagu põllumajanduspotentsiaal ja keskkonnakriteeriumid.
4. Liikmesriigid vähendavad lineaarselt või suurendavad toetusõiguste väärtust igas oma piirkonnas määral, mis on vajalik lõike 2 või 3 kohaselt kindlaksmääratud kohaldatavate piirkondlike ülemmäärade järgimiseks.	4. Liikmesriigid vähendavad lineaarselt või suurendavad toetusõiguste väärtust igas oma piirkonnas määral, mis on vajalik lõike 2 või 3 kohaselt kindlaksmääratud kohaldatavate piirkondlike ülemmäärade järgimiseks.
5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni 1. augustiks 2013 lõikes 1 osutatud otsusest ning lõigete 2 ja 3 kohaldamiseks võetud meetmetest.	5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni 1. augustiks 2013 lõikes 1 osutatud otsusest ning lõigete 2 ja 3 kohaldamiseks võetud meetmetest.

Or. en

 

Muudatusettepanek  52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 21	Artikkel 21
Toetusõiguste esialgne jaotamine	Toetusõiguste esialgne jaotamine
1. Lõike 2 kohaselt jaotatakse toetusõigused põllumajandustootjatele, kui nad esitavad 15. maiks 2014 taotluse põhitoetuskava alusel jaotatavate toetusõiguste saamiseks, välja arvatud vääramatu jõu ja erandlike asjaolude korral.	1. Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt ja ilma, et see piiraks artikli 18 lõike 2 kohaldamist, jaotatakse toetusõigused põllumajandustootjatele, kui nad esitavad 15. maiks 2014 taotluse põhitoetuskava alusel jaotatavate toetusõiguste saamiseks, välja arvatud vääramatu jõu ja erandlike asjaolude korral.
2. Põllumajandustootjad, kes on 2011. aastal või Horvaatia puhul 2013. aastal aktiveerinud vähemalt ühe toetusõiguse ühtse otsemaksete kava raames või taotlenud ühtse pindalatoetuse kava kohast toetust – mõlemaid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 73/2009 – saavad toetusõigused põhitoetuskava esimesel kohaldamisaastal, tingimusel et neil on artikli 9 kohaselt õigus saada otsetoetusi.	2. Põllumajandustootjad, kes:
	– on liikmesriikide valikul kas 2009., 2010. või 2011. aastal või Horvaatia puhul 2013. aastal aktiveerinud vähemalt ühe toetusõiguse ühtse otsemaksete kava raames või taotlenud ühtse pindalatoetuse kava kohast toetust – mõlemaid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 73/2009 – või
	– said 2012. aastal toetusõigusi vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklitele 41 ja 63 või
	– esitasid tõendid aktiivse põllumajandustootmise kohta ja kes 2011. aastal tegelesid põllumajandustoodete tootmise või kasvatamisega, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine, saavad toetusõigused põhitoetuskava esimesel kohaldamisaastal, tingimusel et neil on artikli 9 kohaselt õigus saada otsetoetusi.
Erandina esimesest lõigust saavad põllumajandustootjad toetusõigused põhitoetuskava esimesel kohaldamisaastal, tingimusel et neil on artikli 9 kohaselt õigus saada otsetoetusi ning et 2011. aastal:	Erandina esimesest lõigust saavad põllumajandustootjad toetusõigused põhitoetuskava esimesel kohaldamisaastal, tingimusel et neil on artikli 9 kohaselt õigus saada otsetoetusi ning et 2011. aastal:
a) nad ei aktiveerinud ühtse otsemaksete kava alusel mitte ühtegi toetusõigust, kuid kasvatasid üksnes puu- ja köögivilja ja/või harisid üksnes viinamarjaistandusi;	a) nad ei aktiveerinud ühtse otsemaksete kava alusel mitte ühtegi toetusõigust, kuid kasvatasid üksnes puu- ja köögivilja, seemne- või söögikartulit ja dekoratiivkultuure ja/või harisid üksnes viinamarjaistandusi;
b) nad ei taotlenud ühtse pindalatoetuse kava kohast toetust ning neile kuulus üksnes põllumajandusmaa, mis ei olnud 30. juunil 2003 heas põllumajandusseisundis, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 124 lõikega 1.	b) nad ei taotlenud ühtse pindalatoetuse kava kohast toetust ning neile kuulus üksnes põllumajandusmaa, mis ei olnud 30. juunil 2003 heas põllumajandusseisundis, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 124 lõikega 1.
Välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral, võrdub põllumajandustootjale jaotatud toetusõiguste arv toetuskõlblike hektarite arvuga artikli 25 lõike 2 tähenduses, mille ta deklareerib 2014. aastaks vastavalt artikli 26 lõikele 1.	Välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral, võrdub põllumajandustootjale jaotatud toetusõiguste arv toetuskõlblike hektarite arvuga artikli 25 lõike 2 tähenduses, mille ta deklareerib 2014. aastaks vastavalt artikli 26 lõikele 1.
3. Kui põllumajanduslik majapidamine või selle osa müüakse või renditakse, võivad lõikele 2 vastavad füüsilised või juriidilised isikud enne 15. maid 2014 sõlmitud lepingu alusel anda lõikes 1 osutatud toetusõiguste saamise õiguse üle üksnes ühele põllumajandustootjale, tingimusel et viimane vastab artiklis 9 sätestatud tingimustele.	3. Kui põllumajanduslik majapidamine või selle osa müüakse, ühendatakse, jaotatakse või renditakse, võivad lõikele 2 vastavad põllumajandustootjad enne 15. maid 2014 sõlmitud lepingu alusel anda lõikes 1 osutatud toetusõiguste saamise õiguse üle põllumajandustootjatele, kes saavad endale selle põllumajandusliku majapidamise või osa sellest, tingimusel et viimased vastavad artiklis 9 sätestatud tingimustele.
4. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad toetusõiguste jaotamise aastal jaotatavate toetusõiguste saamiseks esitatud taotluste kohta, kui kõnealuseid toetusõigusi ei saa veel lõplikult kehtestada ning sellist jaotamist mõjutavad erandlikud asjaolud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.	4. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad toetusõiguste jaotamise aastal jaotatavate toetusõiguste saamiseks esitatud taotluste kohta, kui kõnealuseid toetusõigusi ei saa veel lõplikult kehtestada ning sellist jaotamist mõjutavad erandlikud asjaolud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Or. en

 

Muudatusettepanek  53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 22	Artikkel 22
Toetusõiguste väärtus ja selle ühtlustamine	Toetusõiguste väärtus ja selle ühtlustamine
1. Toetusõiguste ühikuväärtuse arvutamiseks igal asjaomasel aastal jagatakse artiklite 19 või 20 kohaselt kehtestatud riiklik või piirkondlik ülemmäär, mille suhtes on kohaldatud artikli 23 lõikega 1 ettenähtud lineaarset vähendamist, artikli 21 lõike 2 kohaselt 2014. aastaks riiklikul või piirkondlikul tasandil jaotatud toetusõiguste arvuga.	1. Toetusõiguste ühikuväärtuse arvutamiseks igal asjaomasel aastal jagatakse artiklite 19 või 20 kohaselt kehtestatud riiklik või piirkondlik ülemmäär, mille suhtes on kohaldatud artikli 23 lõikega 1 ettenähtud lineaarset vähendamist, artikli 21 lõike 2 kohaselt 2014. aastaks riiklikul või piirkondlikul tasandil jaotatud toetusõiguste arvuga.
2. Liikmesriigid, kes kohaldasid määrusega (EÜ) nr 73/2009 ettenähtud ühtset otsemaksete kava, võivad piirata lõikega 1 ettenähtud toetusõiguste ühikuväärtuse arvutamist summaga, mis vastab mitte vähem kui 40 %-le artiklite 19 või 20 kohaselt kehtestatud riiklikust või piirkondlikust ülemmäärast, mille suhtes on kohaldatud artikli 23 lõikega 1 ettenähtud lineaarset vähendamist.	2. Liikmesriigid, kes kohaldasid määrusega (EÜ) nr 73/2009 ettenähtud ühtset otsemaksete kava, võivad piirata lõikega 1 ettenähtud toetusõiguste ühikuväärtuse arvutamist summaga, mis vastab mitte vähem kui 10 %-le artiklite 19 või 20 kohaselt kehtestatud riiklikust või piirkondlikust ülemmäärast, mille suhtes on kohaldatud artikli 23 lõikega 1 ettenähtud lineaarset vähendamist.
3. Lõikega 2 ettenähtud võimalust rakendavad liikmesriigid kasutavad kõnealuse lõike kohaldamisest järelejäänud ülemmäära osa selleks, et suurendada toetusõiguste väärtust juhul, kui põhitoetuskava alusel põllumajandustootjatele jaotatud toetusõiguste koguväärtus, mis on arvutatud lõike 2 kohaselt, on väiksem kui selliste toetusõiguste, sealhulgas eritoetusõiguste koguväärtus, mida ta omas määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud ühtse otsemaksete kava alusel 31. detsembril 2013. Selleks suurendatakse asjaomase põllumajandustootja toetusõiguse igat riiklikku või piirkondlikku ühikuväärtust osa võrra, mis vastab erinevusele lõike 2 kohaselt arvutatud ja põhitoetuskava alusel jaotatavate toetusõiguste koguväärtuse ja selliste toetusõiguste, sealhulgas eritoetusõiguste koguväärtuse vahel, mida ta omas määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud ühtse otsemaksete kava alusel 31. detsembril 2013.	3. Lõikega 2 ettenähtud võimalust rakendavad liikmesriigid kasutavad kõnealuse lõike kohaldamisest järelejäänud ülemmäära osa selleks, et suurendada toetusõiguste väärtust juhul, kui põhitoetuskava alusel põllumajandustootjatele jaotatud toetusõiguste koguväärtus, mis on arvutatud lõike 2 kohaselt, on väiksem kui selliste toetusõiguste, sealhulgas eritoetusõiguste koguväärtus, mida ta omas määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud ühtse otsemaksete kava alusel 31. detsembril 2013. Selleks suurendatakse asjaomase põllumajandustootja toetusõiguse igat riiklikku või piirkondlikku ühikuväärtust osa võrra, mis vastab erinevusele lõike 2 kohaselt arvutatud ja põhitoetuskava alusel jaotatavate toetusõiguste koguväärtuse ja selliste toetusõiguste, sealhulgas eritoetusõiguste koguväärtuse vahel, mida ta omas määrusega (EÜ) nr 73/2009 kehtestatud ühtse otsemaksete kava alusel 31. detsembril 2013.
Suurendamise arvutamiseks võib liikmesriik võtta arvesse ka määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 52, artikli 53 lõike 1 ja artikli 68 lõike 1 punkti b kohaselt 2013. kalendriaastal antud toetust, tingimusel et liikmesriik ei kavatse kohaldada käesoleva määruse IV jaotises sätestatud vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetust asjaomaste sektorite suhtes.	Suurendamise arvutamiseks võib liikmesriik võtta arvesse ka määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 52, artikli 53 lõike 1 ja artikli 68 lõike 1 punkti b kohaselt 2013. kalendriaastal antud toetust, tingimusel et liikmesriik ei kavatse kohaldada käesoleva määruse IV jaotises sätestatud vabatahtlikku tootmiskohustusega seotud toetust asjaomaste sektorite suhtes.
Esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse 31. detsembril 2013 toetusõigusi omava põllumajandustootjana põllumajandustootjat, kellele on kõnealuseks kuupäevaks jaotatud või jäädavalt üle antud toetusõigused.	Esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse 31. detsembril 2013 toetusõigusi omava põllumajandustootjana põllumajandustootjat, kellele on kõnealuseks kuupäevaks jaotatud või jäädavalt üle antud toetusõigused.
4. Lõike 3 kohaldamisel võib liikmesriik objektiivsete kriteeriumide alusel näha ette, et juhul kui põllumajandusmaa rendileping müüakse, kingitakse või see lõppeb täielikult või osaliselt pärast määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 35 kohaselt määratud kuupäeva ja enne käesoleva määruse artikli 26 kohaselt määratud kuupäeva, kantakse asjaomasele põllumajandustootjale jaotatava toetusõiguste väärtuse suurenemine või osa sellest tagasi riiklikku reservi, kui toetusõiguste suurenemisega kaasneks asjaomasele põllumajandustootjale ootamatu tulu.	4. Lõike 3 kohaldamisel võib liikmesriik objektiivsete kriteeriumide alusel näha ette, et juhul kui põllumajandusmaa rendileping müüakse, kingitakse või see lõppeb täielikult või osaliselt pärast määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 35 kohaselt määratud kuupäeva ja enne käesoleva määruse artikli 26 kohaselt määratud kuupäeva, kantakse asjaomasele põllumajandustootjale jaotatava toetusõiguste väärtuse suurenemine või osa sellest tagasi riiklikku reservi, kui toetusõiguste suurenemisega kaasneks asjaomasele põllumajandustootjale ootamatu tulu.
Kõnealused objektiivsed kriteeriumid kehtestatakse sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine ning need hõlmavad vähemalt järgmist:	Kõnealused objektiivsed kriteeriumid kehtestatakse sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine ning need hõlmavad vähemalt järgmist:
a) rendilepingu miinimumkestus;	a) rendilepingu miinimumkestus;
b) saadud toetuste osa, mis kantakse tagasi riiklikku reservi.	b) saadud toetuste osa, mis kantakse tagasi riiklikku reservi.
5. Hiljemalt alates 2019. taotlusaastast on kõigi toetusõiguste ühikuväärtus liikmesriigis või artikli 20 kohaldamisel piirkonnas ühesugune.	5. Hiljemalt alates 2019. taotlusaastast omavad kõik toetusõigused liikmesriigis või artikli 20 kohaldamisel piirkonnas
	a) ühesugust ühikuväärtust;
	a a) ühikuväärtusi, mis võivad erineda keskmisest ühikuväärtusest kuni 20 %.
	Lõigete 2, 3 ja 5 kohaldamisel võivad liikmesriigid võtta meetmeid selle tagamiseks, et kui toetusõigusi põllumajandusettevõtte tasandil vähendatakse, ei jääks 2019. aastal aktiveeritud toetusõiguste tase 2014. aasta tasemele alla rohkem kui 30 %.
6. Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel liiguvad liikmesriigid, järgides liidu õiguse üldpõhimõtteid, riiklikul või piirkondlikul tasandil toetusõiguste väärtuse ühtlustamise suunas. Selleks määravad liikmesriigid 1. augustiks 2013 kindlaks võetavad sammud. Nende kohaselt muudetakse toetusõigusi järk-järgult igal aastal vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.	6. Lõigete 2 ja 3 kohaldamisel liiguvad liikmesriigid, järgides liidu õiguse üldpõhimõtteid, riiklikul või piirkondlikul tasandil toetusõiguste väärtuse ühtlustamise suunas. Selleks määravad liikmesriigid 1. augustiks 2013 kindlaks võetavad sammud. Nende kohaselt muudetakse toetusõigusi järk-järgult igal aastal vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.
Esimeses lõigus osutatud sammudest teavitatakse komisjoni kõnealuses lõigus osutatud kuupäevaks.	Esimeses lõigus osutatud sammudest teavitatakse komisjoni kõnealuses lõigus osutatud kuupäevaks.

Or. en

 

Muudatusettepanek  54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 22 a
	Riigisisene ühtlustamine
	1. Erandina artiklist 22 võivad liikmesriigid lähendada oma riikliku või piirkondliku tasandi toetusõiguste väärtust osaliselt taotlusaasta 2021 ühtsetele riiklikele või piirkondlikele väärtustele, kuid mitte nendega võrdsustada. Selle võimaluse kasutamise korral võivad liikmesriigid kasutada välise ühtlustamise valemit. Kõnealust ühtlustamist rahastatakse nende 2013. aasta toetusõiguste väärtuste vähendamisega, mis ületavad liikmesriikide poolt määratud künnist või riigi keskmist.
	2. Lõikes 1 osutatud erandi kasutamisel võivad liikmesriigid otsustada, et III jaotise 2. peatükis osutatud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetust, mis vastavalt artikli 33 lõikele 1 moodustab 30 % riiklikust ülemmäärast, makstakse põllumajandustootjatele protsendimäärana nende põhitoetusest.
	3. Lõikes 1 osutatud erandi kasutamisel määravad liikmesriigid 1. augustiks 2013 kindlaks võetavad meetmed liidu õiguse üldpõhimõtteid järgides. Nende meetmete kohaselt muudetakse toetusõigusi järk-järgult vastavalt objektiivsetele ja mittediskrimineerivatele kriteeriumidele.
	Esimeses lõigus osutatud meetmetest teavitatakse komisjoni 1. augustiks 2013.

Or. en

 

Muudatusettepanek  55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 23	Artikkel 23
Riikliku reservi kehtestamine ja kasutamine	Riikliku reservi kehtestamine ja kasutamine
1. Iga liikmesriik kehtestab riikliku reservi. Riikliku reservi moodustamiseks kohaldavad liikmesriigid põhitoetuskava esimesel kohaldamisaastal põhitoetuskava kohase riikliku ülemmäära suhtes lineaarset vähendusprotsenti. See vähendusprotsent ei ole suurem kui 3, välja arvatud juhul, kui on vaja hõlmata aastaks 2014 lõikes 4 sätestatud jaotamise vajadused.	1. Iga liikmesriik kehtestab riikliku reservi. Riikliku reservi moodustamiseks kohaldavad liikmesriigid põhitoetuskava esimesel kohaldamisaastal põhitoetuskava kohase riikliku ülemmäära suhtes lineaarset vähendusprotsenti. Aastaks 2014 ei ole see vähendusprotsent suurem kui 3, välja arvatud juhul, kui on vaja hõlmata lõikes 4 sätestatud jaotamise vajadused. Järgnevateks aastateks võivad liikmesriigid igal aastal määrata vähendamise ülemmäära vastavalt jaotamise vajadustele.
2. Liikmesriigid võivad riiklikku reservi hallata piirkondlikul tasandil.	2. Liikmesriigid võivad riiklikku reservi hallata piirkondlikul tasandil.
3. Liikmesriigid kehtestavad riiklikust reservist jaotatavad toetusõigused objektiivsete kriteeriumide kohaselt ja sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine.	3. Liikmesriigid kehtestavad riiklikust reservist jaotatavad toetusõigused objektiivsete kriteeriumide kohaselt ja sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine.
4. Liikmesriigid kasutavad riiklikku reservi toetusõiguste jaotamiseks, seejuures on eelistatud põllumajanduslikku tegevust alustatavad noored põllumajandustootjad.	4. Liikmesriigid kasutavad riiklikku reservi toetusõiguste jaotamiseks, seejuures on eelistatud põllumajanduslikku tegevust alustatavad uued põllumajandustootjad ja noored põllumajandustootjad.
Esimese lõigu kohaldamisel on „põllumajanduslikku tegevust alustavad noored põllumajandustootjad” artikli 36 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavad põllumajandustootjad, kellel puudus põllumajanduslik tegevus oma nimel ja omal vastutusel või kes ei olnud juhtinud põllumajandusliku tegevusega tegelevat juriidilist isikut viie aasta jooksul enne uue põllumajandusliku tegevuse algust. Juriidilise isiku puhul ei tohi juriidilist isikut juhtival füüsilisel isikul olla varasemat põllumajanduslikku tegevust oma nimel ja omal vastutusel ja ta ei tohi olla juhtinud põllumajandustootmisega tegelevat juriidilist isikut viie aasta jooksul enne juriidilise isiku põllumajandusliku tegevuse algust.	Esimese lõigu kohaldamisel on „põllumajanduslikku tegevust alustavad noored põllumajandustootjad” artikli 36 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavad põllumajandustootjad, kellel puudus põllumajanduslik tegevus oma nimel ja omal vastutusel või kes ei olnud juhtinud põllumajandusliku tegevusega tegelevat juriidilist isikut viie aasta jooksul enne uue põllumajandusliku tegevuse algust. Juriidilise isiku puhul ei tohi juriidilist isikut juhtival füüsilisel isikul olla varasemat põllumajanduslikku tegevust oma nimel ja omal vastutusel ja ta ei tohi olla juhtinud põllumajandustootmisega tegelevat juriidilist isikut viie aasta jooksul enne juriidilise isiku põllumajandusliku tegevuse algust.
	Esimese lõigu kohaldamisel on „põllumajanduslikku tegevust alustavad uued põllumajandustootjad” füüsilised isikud, kellele ei ole seni kunagi toetusõigusi määratud. Liikmesriigid võivad lisaks määrata objektiivseid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume, millele uued põllumajandustootjad peavad vastama, eriti asjakohaste oskuste, kogemuste ja/või koolitusnõuete osas.
5. Liikmesriigid võivad kasutada riikliku reservi vahendeid:	5. Liikmesriigid võivad kasutada riikliku reservi vahendeid:
a) toetusõiguste jaotamiseks põllumajandustootjatele aladel, kus kohaldatakse ümberkorralduskavasid ja/või arenguprogramme seoses riiklikku sekkumisega, et vältida maa kasutamisest loobumist ja/või aidata põllumajandustootjatel toime tulla ebasoodsate asjaoludega kõnealustel aladel;	a) toetusõiguste jaotamiseks põllumajandustootjatele aladel, kus kohaldatakse ümberkorralduskavasid ja/või arenguprogramme seoses riiklikku sekkumisega, et vältida maa kasutamisest loobumist ja/või aidata põllumajandustootjatel toime tulla ebasoodsate asjaoludega kõnealustel aladel;
	a a) toetusõiguste jaotamiseks põllumajandustootjatele, kelle põllumajanduslik majapidamine asub liikmesriigis, mis on otsustanud kasutada artikli 18 lõikes 2 sätestatud võimalust, ning kes ei saanud toetusõigust määruse (EÜ) nr 1782/2003 või määruse (EÜ) nr 73/2009 või nende mõlema alusel, kui nad deklareerivad toetuskõlblikke põllumajandusmaid 2014. aasta kohta;
	a b) toetusõiguste jaotamiseks põllumajandustootjatele, kes alustasid oma põllumajanduslikku tegevust pärast 2011. aastat ning kes tegutsevad teatavates põllumajandussektorites, mille määravad kindlaks liikmesriigid objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel;
	a c) põhitoetuskava toetusõiguste väärtuse suurendamiseks kuni toetusõiguste riikliku või piirkondliku keskmise ühikuväärtuseni nendele põllumajandustootjatele, kes põhitoetuskavale ülemineku tulemusena pannakse eriolukorda, sest nende määruse (EÜ) nr 73/2009 järgse ühtse otsemaksete kava kohaste toetusõiguste väärtus on ajalooliselt madal, või toetusõiguste väärtuse suurendamiseks nendele põllumajandustootjatele, kes omasid 31. detsembril 2013. aastal eritoetusõigusi;
	a d) põllumajandustootjatele iga-aastase hüvitise maksmiseks – mida võib suurendada väikepõllumajandustootjatele mõeldud lisatoetuse võrra – määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 7 lõikes 1 sätestatud 5000 euro suuruse toetuse kaotamise eest.
b) selleks, et lineaarselt suurendada põhitoetuskava alusel riiklikul või piirkondlikul tasandil jaotatavate toetusõiguste väärtust, kui riiklik reserv ületab 3 % mis tahes asjaomasel aastal, tingimusel et lõike 4, käesoleva lõigu punkti a ning lõike 7 alusel jaotatavaid summasid on piisavalt.	b) selleks, et lineaarselt suurendada põhitoetuskava alusel riiklikul või piirkondlikul tasandil jaotatavate toetusõiguste väärtust, kui riiklik reserv ületab 3 % mis tahes asjaomasel aastal, tingimusel et lõike 4, käesoleva lõigu punkti a ning lõike 7 alusel jaotatavaid summasid on piisavalt. Toetusõiguste väärtuse suurendamisel vastavalt käesolevale punktile võivad liikmesriigid otsustada kasutada lineaarse meetodi asemel mõnda muud meetodit.
6. Lõike 4 ja lõike 5 punkti a kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid toetusõiguste jaotamise aastal toetusõiguste riikliku või piirkondliku keskmise väärtuse põhjal põllumajandustootjatele jaotatavate toetusõiguste väärtuse.	6. Lõike 4 ja lõike 5 punkti a kohaldamisel kehtestavad liikmesriigid toetusõiguste jaotamise aastal toetusõiguste riikliku või piirkondliku keskmise väärtuse põhjal põllumajandustootjatele jaotatavate toetusõiguste väärtuse.
7. Kui põllumajandustootjal on õigus saada toetusõigusi või suurendada olemasolevate toetusõiguste väärtust lõpliku kohtumääruse või liikmesriigi pädeva asutuse lõpliku haldusakti alusel, saab põllumajandustootja kõnealuses määruses või aktis kehtestatud arvul ja väärtuses toetusõigused liikmesriigi määrataval kuupäeval, kuid hiljemalt põhitoetuskava raames taotluse esitamise viimasel kuupäeval, mis järgneb kohtumääruse või haldusakti kuupäevale ning võttes arvesse artiklite 25 ja 26 kohaldamist.	7. Kui põllumajandustootjal on õigus saada toetusõigusi või suurendada olemasolevate toetusõiguste väärtust lõpliku kohtumääruse või liikmesriigi pädeva asutuse lõpliku haldusakti alusel, saab põllumajandustootja kõnealuses määruses või aktis kehtestatud arvul ja väärtuses toetusõigused liikmesriigi määrataval kuupäeval, kuid hiljemalt põhitoetuskava raames taotluse esitamise viimasel kuupäeval, mis järgneb kohtumääruse või haldusakti kuupäevale ning võttes arvesse artiklite 25 ja 26 kohaldamist.

Or. en

 

Muudatusettepanek  56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Põhitoetuskava raames makstakse põllumajandustootjatele toetust toetuskõlbliku hektari kohta toetusõiguse aktiveerimisel vastavalt artikli 26 lõike 1 kohasele deklareerimisele liikmesriigis, kus toetusõigused jaotati. Aktiveeritud toetusõigused annavad õiguse nendega kindlaksmääratud iga-aastase toetussumma saamiseks, ilma et see piiraks finantsdistsipliini, toetuse järkjärgulise vähendamise ja piiramise ning lineaarsete vähendamiste kohaldamist vastavalt artiklile 7, artikli 37 lõikele 2 ja artikli 51 lõikele 1 ning määrusega (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] ettenähtud mis tahes vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamist.	1. Põhitoetuskava raames makstakse põllumajandustootjatele toetust toetuskõlbliku hektari kohta toetusõiguse aktiveerimisel vastavalt artikli 26 lõike 1 kohasele deklareerimisele liikmesriigis, kus toetusõigused jaotati. Aktiveeritud toetusõigused annavad õiguse nendega kindlaksmääratud iga-aastase toetussumma saamiseks, ilma et see piiraks finantsdistsipliini, toetuse järkjärgulise vähendamise ja piiramise ning lineaarsete vähendamiste kohaldamist vastavalt artiklile 7, artikli 37 lõikele 2 ja artikli 51 lõikele 1 ning määrusega (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] ettenähtud mis tahes vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamist. Erandina esimesest lausest võivad liikmesriigid, kes kasutavad 2013. aastal ühtse pindalatoetuse kava, jätkuvalt kohaldada põhitoetuse rakendamise mudelit.

Or. en

 

Muudatusettepanek  57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2 – lõik 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Esimese lõigu punkti a kohaldamisel võivad liikmesriigid toetuskõlbliku põllumajandusmaa suuruse määramisel kasutada objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel vähendamiskoefitsienti nende maa-alade suhtes, mille saagikuse potentsiaal on väiksem või kus toodetakse teatavat spetsiifilist toodangut.

Or. en

 

Muudatusettepanek  58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Toetusõiguste müümisel ilma maata võivad liikmesriigid liidu õiguse põhiprintsiipe järgides otsustada kanda osa müüdud toetusõigustest riiklikku reservi või vähendada nende ühikuväärtust riikliku reservi kasuks.

Or. en

 

Muudatusettepanek  59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõik 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) kriteeriume, mida liikmesriigid kohaldavad toetusõiguste jaotamiseks põllumajandustootjatele, kes ei ole 2011. aastal toetusõigusi aktiveerinud ega taotlenud 2011. aastal ühtse pindalatoetuse kava kohast toetust, nagu on ette nähtud artikli 21 lõikega 2, ning selleks et jaotada toetusõigusi artikli 21 lõikes 3 osutatud lepingu klausli kohaldamisel;	e) kriteeriume, mida liikmesriigid kohaldavad toetusõiguste jaotamiseks põllumajandustootjatele (välja arvatud uued põllumajandustootjad ja noored põllumajandustootjad), kes ei ole aastatel 2009–2011 ühelgi aastal toetusõigusi aktiveerinud ega taotlenud aastatel 2009–2011 ühelgi aastal ühtse pindalatoetuse kava kohast toetust, nagu on ette nähtud artikli 21 lõikega 2, ning selleks et jaotada toetusõigusi artikli 21 lõikes 3 osutatud lepingu klausli kohaldamisel;

Or. en

 

Muudatusettepanek  60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – punkt g

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
g) eeskirju toetusõiguste deklareerimise ja aktiveerimise kohta;	g) eeskirju toetusõiguste deklaratsiooni sisu ja aktiveerimise nõuete kohta;

Or. en

 

Muudatusettepanek  61

Ettepanek võtta vastu määrus

Peatükk 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 A. PEATÜKK
	ESIMESTE HEKTARITE TÄIENDAV TOETUS
	Artikkel 28 a
	Üldeeskirjad
	1. Liikmesriigid võivad otsustada anda täiendavat iga-aastast toetust põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust 1. peatükis osutatud põhitoetuskava raames.
	2. Liikmesriigid määravad kindlaks esimeste hektarite arvu, mis on abikõlblikud seda toetust saama, mis vastab põllumajandustootja poolt vastavalt artikli 26 lõikele 1 aktiveeritud toetusõiguste arvule, kuni ülempiirini, milleks on 50 hektarit.
	3. Kõnealuse toetuse rahastamiseks kasutavad liikmesriigid kuni 30 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast.
	4. Liikmesriigid arvutavad igal aastal esimeste hektarite täiendava toetuse suuruse, jagades lõikes 3 nimetatud summa kõnealust toetust saavate hektarite arvuga.
	5. Liikmesriigid tagavad, et ühtegi toetust ei maksta põllumajandustootjatele, kelle puhul on pärast komisjoni käesoleva määruse vastuvõtmist käsitleva ettepaneku avaldamist ilmnenud, et nad on kunstlikult loonud tingimusi käesolevas artiklis osutatud toetuse saamiseks.
	6. Liikmesriigid teatavad oma lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud otsustest komisjonile 1. augustiks 2013.

Or. en

 

 

Muudatusettepanek  62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Põllumajandustootjad, kellel on õigus saada toetust 1. peatükis osutatud põhitoetuskava alusel, järgivad artikli 25 lõikes 2 määratletud toetuskõlblikel hektaritel järgmisi kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid:	1. Põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust 1. peatükis osutatud põhitoetuskava alusel, makstakse lisaks iga-aastast toetust kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade eest, kui nad asjakohasel juhul järgivad artikli 25 lõikes 2 määratletud toetuskõlblikel hektaritel järgmisi tavasid:
a) kasvatavad oma põllumaal kolme eri põllukultuuri, kui põllumajandustootja põllumaa on suurem kui kolm hektarit ning suurema osa aastast ei kasutata seda täielikult rohu tootmiseks (külvatud või looduslik) ega kesana või sellel ei kasvatata üksnes vees kasvavaid põllukultuure;	a) põllukultuuride mitmekesistamine;
b) säilitavad oma põllumajandusliku majapidamise olemasoleva püsirohumaa ning	b) põllumajandusliku majapidamise olemasoleva püsirohumaa säilitamine;
c) nende põllumajandusmaa hõlmab ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala.	c) nende põllumajandusmaa hõlmab ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala.
2. Ilma et see piiraks lõigete 3 ja 4 ning finantsdistsipliini, artikli 7 kohaste lineaarsete vähendamiste ja määrusega (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] ettenähtud mis tahes vähendamiste ja karistuste kohaldamist, annavad liikmesriigid käesoleva peatüki kohast toetust põllumajandustootjatele, kes järgivad lõikes 1 osutatud kolme põllumajandustava hulgast nende jaoks olulisi, täites seejuures artikli 30, 31 ja 32 nõudeid.	2. Ilma et see piiraks lõigete 3, 4 ja 4 a ning finantsdistsipliini ja artikli 7 kohaste lineaarsete vähendamiste kohaldamist, annavad liikmesriigid käesoleva peatüki kohast toetust neile põllumajandustootjatele, kes järgivad lõikes 1 osutatud põllumajandustavade hulgast nende põllumajandusliku majapidamise suhtes kohaldavaid põllumajandustavasid, täites seejuures artikli 30, 31 ja 32 nõudeid.
3. Põllumajandustootjad, kelle põllumajanduslikud majapidamised asuvad täielikult või osaliselt direktiiviga 92/43/EMÜ või 2009/147/EÜ hõlmatud aladel, on õigus saada käesolevas peatükis osutatud toetust, tingimusel et nad järgivad kõnealuses lõikes osutatud põllumajandustavasid sellises ulatuses, et need on asjaomases põllumajanduslikus majapidamises kooskõlas kõnealuste direktiivide eesmärkidega.	3. Põllumajandustootjatel on ipso facto õigus saada käesolevas peatükis osutatud toetust, kui nad kuuluvad ühte või mitmesse järgmisse kategooriasse:
	– põllumajandustootjad, kes järgivad määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 29 lõike 1 kohaseid mahepõllumajandusliku tootmise nõudeid, või
	– määruse (EL) nr [...] [ maaelu arengu määrus] artiklis 29 sätestatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetuste saajad või
	– põllumajandustootjad, kelle põllumajanduslikud majapidamised asuvad direktiiviga 92/43/EMÜ või 2009/147/EÜ hõlmatud Natura 2000 võrgustiku aladel.
4. Põllumajandustootjatel, kes vastavad määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 29 lõikes 1 sätestatud nõuetele seoses mahepõllumajandusega, on iseenesest õigus saada käesolevas peatükis osutatud toetust.	4. Artiklites 30 ja 32 sätestatud kohustustest on vabastatud need põllumajandustootjad, kelle puhul rohkem kui 75 % põllumajandusliku majapidamise toetuskõlblikust põllumajandusmaast on püsirohumaa või püsikarjamaa või seda kasutatakse rohu või muude söödakultuuride tootmiseks või kus kasvatatakse kultuure, mis olulise osa aasta jooksul kasvavad vees, ja kelle puhul ülejäänud toetuskõlbliku põllumajandusmaa pindala ei ületa 50 hektarit.
Esimest lõiku kohaldatakse üksnes selliste põllumajanduslike majapidamiste üksuste suhtes, mida kasutatakse määruse (EÜ) nr 834/2007 artikli 11 kohaselt mahepõllumajanduslikuks tootmiseks.
	4 a. Kui põllumajandustootja põllumajanduslik majapidamine on sertifitseeritud riikliku või piirkondliku keskkonnaalase sertifitseerimiskava alusel, loetakse, et kõnealune põllumajandustootja järgib lõikes 1 osutatud asjakohaseid põllumajandustavasid, tingimusel et kõnealustel kavadel on lõikes 1 osutatud asjaomaste tavadega vähemalt võrdne mõju.
5. Lõikes 1 osutatud toetust makstakse iga-aastase toetusena artikli 26 lõike 1 kohaselt deklareeritud toetuskõlbliku hektari kohta; toetussumma arvutamiseks jagatakse artikli 33 lõike 1 kohaldamisest tulenev summa asjaomases liikmesriigis artikli 26 kohaselt deklareeritud toetuskõlblike hektarite koguarvuga.	5. Lõikes 1 osutatud toetust makstakse iga-aastase toetusena artikli 26 lõike 1 kohaselt deklareeritud toetuskõlbliku hektari kohta; toetussumma arvutamiseks jagatakse artikli 33 lõike 1 kohaldamisest tulenev summa asjaomases liikmesriigis artikli 26 kohaselt deklareeritud toetuskõlblike hektarite koguarvuga.
	5 a. Erandina käesoleva artikli lõikest 5, makstakse nende liikmesriikidele puhul, kes kohaldavad käesoleva määruse artiklit 22 a, põllumajandustootjatele käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetust, mis vastavalt artikli 33 lõikele 1 peab moodustama 30 % riiklikust ülemmäärast, protsendimäärana nende põhitoetusest.
	5 b. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 55, et kontrollida lõikes 4 a nimetatud sertifitseerimiskavasid, tagamaks, et kõnealustel kavadel on lõikes 1 osutatud asjaomaste tavadega vähemalt võrdne mõju.
	Kõnealused sertifitseerimiskavad võivad sisaldada järgmisi meetmeid:
	– põllumajandusettevõtte toitainete haldamise kava;
	– põllumajandusettevõtte põllumajandusliku majapidamise energiatõhususe kava, sealhulgas heitvete kasutamise optimeerimine;
	– elurikkuse tegevuskava, sealhulgas elurikkuse koridoride loomine või hooldamine;
	– veemajanduskava;
	– pinnakate;
	– integreeritud kahjuritõrje.

Or. en

 

Muudatusettepanek  63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 30	Artikkel 30
Põllukultuuride mitmekesistamine	Põllukultuuride mitmekesistamine
1. Kui põllumajandustootja põllumaa on suurem kui kolm hektarit ning suurema osa aastast ei kasutata seda täielikult rohu tootmiseks (külvatud või looduslik) ega kesana ning sellel ei kasvatata üksnes vees kasvavaid põllukultuure, siis kasvatatakse põllumaal vähemalt kolme eri põllukultuuri. Mitte ühtki neist kolmest põllukultuurist ei hõlma alla 5 % põllumaast ning peamine põllukultuur ei hõlma üle 70 % põllumaast.	1. Kui põllumajandustootja põllumaa suurus on 10 kuni 30 hektarit, kasvatatakse põllumaal vähemalt kahte eri põllukultuuri. Kumbki neist põllukultuuridest ei hõlma üle 80 % põllumaast.
	Kui põllumajandustootja põllumaa on suurem kui 30 hektarit, siis kasvatatakse põllumaal vähemalt kolme eri põllukultuuri, v.a põllumajanduslikes majapidamistes, mis asuvad 62. laiuskraadist põhja pool. Peamine põllukultuur ei hõlma üle 75 % põllumaast ning kaks peamist põllukultuuri kokku ei hõlma üle 95 % põllumaast.
2. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda põllukultuuri mõiste ja kehtestada eeskirjad eri põllukultuuride osakaalu täpseks arvutamiseks.	2. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda põllukultuuri mõiste ja kehtestada eeskirjad eri põllukultuuride osakaalu täpseks arvutamiseks.

Or. en

 

Muudatusettepanek  64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 31	Artikkel 31
Püsirohumaa	Püsirohumaa ja püsikarjamaa
1. Põllumajandustootjad säilitavad püsirohumaana oma põllumajandusliku majapidamise alad, mis on 2014. taotlusaastaks määruse (EL) nr XXX (horisontaalne ÜPP määrus) artikli 74 lõike 1 kohaselt esitatud taotlusel deklareeritud püsirohumaana (edaspidi „püsirohumaa võrdlusalad”).	1. Liikmesriigid tagavad, et püsirohumaa ja püsikarjamaa aluse maa suuruse suhe kogu põllumajandusmaa suurusesse jääb samaks. Liikmesriigid võivad kõnealust kohustust kohaldada riiklikul, piirkondlikul või piirkondlikust madalamal tasandil.
	Esimese lõigu kohaldamisel loetakse püsirohumaa ja püsikarjamaa alune maa vastavaks põllumajandusliku majapidamise aladele, mis on 2014. taotlusaastaks määruse (EL) nr XXX (horisontaalne ÜPP määrus) artikli 74 lõike 1 kohaselt esitatud taotlusel deklareeritud püsirohumaana ja püsikarjamaana (edaspidi „püsirohumaa ja püsikarjamaa võrdlusalad”).
Püsirohumaa võrdlusalasid suurendatakse juhul, kui põllumajandustootjal lasub kohustus muuta alad 2014. ja/või 2015. aastal püsirohumaaks, nagu on osutatud määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artiklis 93.	Püsirohumaa ja püsikarjamaa võrdlusalasid suurendatakse juhul, kui põllumajandustootjal lasub kohustus muuta alad 2014. ja/või 2015. aastal püsirohumaaks, nagu on osutatud määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artiklis 93.
2. Põllumajandustootjad võivad muuta kuni 5 % oma püsirohumaa võrdlusaladest. Kõnealust piirangut ei kohaldata vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral.	2. Lubatud on muuta kuni 5 % püsirohumaa ja püsikarjamaa võrdlusaladest, erandiks on süsinikurikkad mullad, märgalad ning poollooduslikud rohumaad ja karjamaad. Erandlike asjaolude korral võib kõnealust piirangut suurendada 7 %-ni.
3. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse püsirohumaa võrdlusalade suurendamist vastavalt lõike 1 teisele lõigule, püsirohumaa uuendamist, põllumajandusmaa muutmist püsirohumaaks, juhul kui ületatakse lõikes 2 osutatud lubatud vähendamist ning püsirohumaa võrdlusalade muutmist maa üleandmise korral.	3. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada eeskirjad, milles käsitletakse püsirohumaa ja püsikarjamaa võrdlusalade suurendamist vastavalt lõike 1 kolmandale lõigule, püsirohumaa ja püsikarjamaa uuendamist, põllumajandusmaa muutmist püsirohumaaks ja püsikarjamaaks juhul, kui ületatakse lõikes 2 osutatud lubatud vähendamist, ning lõikes 2 osutatud erandlikke asjaolusid ning püsirohumaa ja püsikarjamaa võrdlusalade muutmist maa üleandmise korral.

Or. en

 

Muudatusettepanek  65

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 32	Artikkel 32
Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad	Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad
1. Põllumajandustootjad tagavad, et vähemalt 7 % nende toetuskõlblikest hektaritest vastavalt artikli 25 lõikele 2, välja arvatud püsirohumaa all olev maa, on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala, näiteks kesa, veepüüde terrassid, maastikule iseloomulikud vormid, puhvervööndid ja artikli 25 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud metsastatud alad.	1. Kui põllumaa on suurem kui 10 hektarit, tagavad põllumajandustootjad käesoleva määruse rakendamise esimesel aastal, et vähemalt 3 % nende toetuskõlblikest hektaritest vastavalt artikli 25 lõikele 2, välja arvatud püsirohumaa ja püsikarjamaa ning püsikultuuride all olev maa, on ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala, näiteks kesa, veepüüde terrassid, maastikule iseloomulikud vormid, sh hekid, kraavid, kiviaiad, üksikud puud ja tiigid, alad, kus kasvavad lämmastikku siduvad kultuurid, puhvervööndid ja artikli 25 lõike 2 punkti b alapunktis ii osutatud metsastatud alad. Põllumajandustootjad võivad seda meedet kohaldada kogu oma põllumajandusliku majapidamise suhtes.
	Põllumajandustootjad võivad tootmiseks kasutada ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala, kui nad ei kasuta pestitsiide ega väetisi.
	1. jaanuaril 2016. aastal suurendatakse esimeses lõigus esitatud protsendimäära 5 protsendile.
	1 a. Enne 31. märtsi 2017 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõike 1 kohaste meetmete hindamisaruande, lisades sellele vajalikud seadusandlikud ettepanekud, et vajaduse korral suurendada lõikes 1 nimetatud protsendimäära 7 protsendini aastaks 2018, ja olles võtnud arvesse keskkonnale ja põllumajandustootmisele avaldatavat mõju.
	1 b. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid alates 1. jaanuarist 2016 otsustada rakendada kuni kolme protsendipunkti ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-aladest piirkondlikul tasandil, et omandada külgnevad ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alad.
	1 c. Põllumajandustootjad võivad kohalikult asutuselt tagasi rentida suure loodusväärtusega põllumajandusmaa, mis on läinud avaliku sektori omandisse maa konsolideerimise või sarnaste menetluste tulemusena, ja võivad määrata selle ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alaks, tingimusel et see vastab lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele.
	1 d. Ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alasid võib kaaluda nende ökoloogilise tähtsuse järgi. Komisjon kiidab heaks liikmesriikide esitatud kaalumiskoefitsientide kogumi, võttes arvesse samaväärseid keskkonna- ja kliimaalase tulemuslikkuse kriteeriume.
2. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendavalt määratleda lõikes 1 osutatud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liigid ning lisada ja määratleda muid ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liike, mida võib võtta arvesse kõnealuses lõikes osutatud protsendimäära järgimiseks.	2. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täiendavalt määratleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liigid, sätestada kogu liitu hõlmav kaalumiskoefitsientide raamistik, mille eesmärk oleks selle arvutamine, mitu hektarit kuulub käesoleva artikli lõikes 1 d nimetatud ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade eri liikide alla, ning lisada ja määratleda muid ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade liike, mida võib võtta arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud protsendimäära hindamiseks ja käesoleva artikli lõikes 1 b nimetatud piirkondliku tasandi määratlemiseks.

Or. en

 

 

Muudatusettepanek  66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Lõikes 1 osutatud hektaripõhise toetuse arvutamiseks jagatakse artikli 35 kohaldamise tulemusel saadud summa artikli 26 lõike 1 kohaselt deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvuga aladel, mille puhul on liikmesriigid otsustanud anda käesoleva artikli lõike 2 kohast toetust.	4. Lõikes 1 osutatud hektaripõhise toetuse arvutamiseks jagatakse artikli 35 kohaldamise tulemusel saadud summa artikli 26 lõike 1 kohaselt deklareeritud niisuguste toetuskõlblike hektarite arvuga, mille puhul on liikmesriigid otsustanud anda käesoleva artikli lõike 2 kohast toetust.

Or. en

 

Muudatusettepanek  67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid võivad hektaripõhist toetust varieerida objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

Or. en

 

Muudatusettepanek  68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 4 – lõik 1 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Esimese lõigu kohaldamisel võivad liikmesriigid määrata toetuse maksmisel arvesse võetava maksimaalse hektarite arvu põllumajandusliku majapidamise kohta.

Or. en

 

Muudatusettepanek  69

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Vastavalt iga liikmesriigi poolt lõike 1 kohaselt kasutatava riikliku ülemmäära protsendimäärale, kehtestab komisjon igal aastal rakendusaktidega kõnealuse toetuse vastava ülemmäära. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.	2. Vastavalt iga liikmesriigi poolt lõike 1 kohaselt kasutatava riikliku ülemmäära protsendimäärale antakse komisjonile õigus võtta artikli 55 kohaselt vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada igal aastal kõnealuse toetuse vastav ülemmäär.

Or. en

 

Muudatusettepanek  70

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 36	Artikkel 36
Üldeeskirjad	Üldeeskirjad
1. Liikmesriigid annavad iga-aastast toetust noortele põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust 1. peatükis osutatud põhitoetuskava raames.	1. Liikmesriigid annavad käesolevas peatükis sätestatud tingimustel iga-aastast toetust noortele põllumajandustootjatele, kellel on õigus saada toetust 1. peatükis osutatud põhitoetuskava raames.
2. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab mõiste „noor põllumajandustootja”:	2. Käesoleva peatüki kohaldamisel tähendab mõiste „noor põllumajandustootja”:
a) füüsilisi isikuid, kes asuvad esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina või kes on asutanud sellise ettevõtte viis aastat enne seda, kui nad esitasid esimest korda määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artikli 73 lõikes 1 osutatud põhitoetuskava kohase taotluse, ning	a) füüsilisi isikuid, kes asuvad esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina või kes on asutanud sellise ettevõtte viis aastat enne seda, kui nad esitasid esimest korda määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artikli 73 lõikes 1 osutatud põhitoetuskava kohase taotluse, ning
b) kes on punktis a osutatud taotluse esitamise hetkel nooremad kui 40 aastat.	b) kes on punktis a osutatud taotluse esitamise hetkel nooremad kui 40 aastat.
	b a) Liikmesriigid võivad kindlaks määrata objektiivsed ja mittediskrimineerivad lisakriteeriumid, millele noored põllumajandustootjad peavad vastama eelkõige asjaomaste oskuste, kogemuste ja/või koolitusnõuete valdkonnas.
3. Ilma et see piiraks finantsdistsipliini, toetuse järkjärgulise vähendamise ja piiramise, artikli 7 kohaste lineaarsete vähendamiste ning määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artikliga 65 ettenähtud mis tahes vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamist, antakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lisatoetust igal aastal pärast põllumajandustootjale antud toetusõiguste aktiveerimist.	3. Ilma et see piiraks finantsdistsipliini, toetuse järkjärgulise vähendamise ja piiramise, artikli 7 kohaste lineaarsete vähendamiste ning määruse (EL) nr […] [horisontaalne ÜPP määrus] artikliga 65 ettenähtud mis tahes vähendamiste ja väljaarvamiste kohaldamist, antakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lisatoetust igal aastal pärast põllumajandustootjale antud toetusõiguste aktiveerimist.
4. Lõikes 1 osutatud toetust antakse põllumajandustootjale maksimaalselt viieaastaseks perioodiks. Kõnealust perioodi vähendatakse aastate arvuga, mis jääb tegevuse alustamise ja lõike 2 punktis a osutatud taotluse esmakordse esitamise vahele.	4. Lõikes 1 osutatud toetust antakse põllumajandustootjale maksimaalselt viieaastaseks perioodiks. Kõnealust perioodi vähendatakse aastate arvuga, mis jääb tegevuse alustamise ja lõike 2 punktis a osutatud taotluse esmakordse esitamise vahele.
5. Liikmesriigid arvutavad lõikes 1 osutatud toetuse summa igal aastal, korrutades näitaja, mis vastab 25 %-le põllumajandustootjale antud toetusõiguste keskmisest väärtusest, artikli 26 lõike 1 kohaselt aktiveeritud toetusõiguste arvuga.	5. Liikmesriigid arvutavad lõikes 1 osutatud toetuse summa igal aastal, korrutades näitaja, mis vastab 25 %-le toetusõiguste keskmisest väärtusest asjaomases liikmesriigis või piirkonnas, artikli 26 lõike 1 kohaselt aktiveeritud toetusõiguste arvuga.
Esimese lõigu kohaldamisel võtavad liikmesriigid arvesse järgmisi aktiveeritud toetusõiguste arvu ülempiire:	Esimese lõigu kohaldamisel määravad liikmesriigid kindlaks ülempiiri, mis võib olla kuni 100 hektarit.
a) kuni 25 toetusõigust liikmesriigis, kus põllumajandusliku majapidamise keskmine suurus, nagu on sätestatud VI lisas, on kuni 25 hektarit;
b) mitte vähem kui 25 toetusõigust, aga mitte rohkem kui kõnealune keskmine suurus liikmesriigis, kus põllumajandusliku majapidamise keskmine suurus VI lisa kohaselt on suurem 25 hektarit.
6. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda tingimused, mille kohaselt võib juriidilist isikut käsitada toetuskõlblikuna lõikes 1 osutatud toetuse saamiseks, eelkõige seoses lõike 2 punktis b sätestatud vanusepiirangu kohaldamisega ühe või enama füüsilise isiku suhtes, kes osalevad juriidilises isikus.	6. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et määratleda tingimused, mille kohaselt võib juriidilist isikut käsitada toetuskõlblikuna lõikes 1 osutatud toetuse saamiseks, eelkõige seoses lõike 2 punktis b sätestatud vanusepiirangu kohaldamisega ühe või enama füüsilise isiku suhtes, kes osalevad juriidilises isikus.

Or. en

 

Muudatusettepanek  71

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 37	Artikkel 37
Finantssätted	Finantssätted
1. Artiklis 36 osutatud toetuse rahastamiseks kasutavad liikmesriigid II lisas sätestatud iga-aastase riikliku ülemmäära protsendimäära, mis ei ole suurem kui 2 %. Nad teavitavad komisjoni 1. augustiks 2013 toetuse rahastamiseks vajalikust hinnangulisest protsendimäärast.	1. Artiklis 36 osutatud toetuse rahastamiseks kasutavad liikmesriigid 2 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast.
	Kui artiklis 36 osutatud toetuse rahastamiseks vajalik hinnanguline protsendimäär on madalam kui 2 %, siis võivad liikmesriigid eraldada vastavate summade ülejäägi selleks, et lineaarselt suurendada riikliku reservi toetusõiguste väärtust, seades prioriteediks noored põllumajandustootjad ja uued põllumajandustootjad vastavalt artikli 23 lõikele 4.
	Erandina esimeses lõigus sätestatust võivad liikmesriigid otsustada suurendada kõnealuses lõigus nimetatud protsendimäära valitud toetusesaajate eelistamiseks riiklikul tasandil objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Sellisest otsusest teavitatakse komisjoni enne 1. augustit 2013.
Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2016 vaadata läbi oma hinnangulise protsendimäära jõustumisega alates 1. jaanuarist 2017. Nad teavitavad komisjoni 1. augustiks 2016 läbivaadatud protsendimäärast.	Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2016 vaadata läbi oma hinnangulise protsendimäära, mis on vajalik artiklis 36 osutatud toetuse rahastamiseks, jõustumisega alates 1. jaanuarist 2017. Nad teavitavad komisjoni 1. augustiks 2016 läbivaadatud protsendimäärast.
2. Ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud 2 % maksimummäära kohaldamist ja kui liikmesriigis asjaomasel aastal antava toetuse kogusumma ületab lõike 4 kohaselt sätestatud ülemmäära ning kui kõnealune ülemmäär on alla 2 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, vähendavad liikmesriigid lineaarselt kõiki artikli 25 kohaselt kõigile põllumajandustootjatele antavaid toetusi.	2. Ilma et see piiraks lõikes 1 sätestatud 2 % maksimummäära kohaldamist ja kui liikmesriigis asjaomasel aastal antava toetuse kogusumma ületab lõike 4 kohaselt sätestatud ülemmäära ning kui kõnealune ülemmäär on alla 2 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, vähendavad liikmesriigid lineaarselt kõiki artikli 25 kohaselt kõigile põllumajandustootjatele antavaid toetusi.
3. Kui liikmesriigis asjaomasel aastal antava toetuse kogusumma ületab lõike 4 kohaselt sätestatud ülemmäära ning kui kõnealune ülemmäär on 2 % II lisas kehtestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, vähendavad liikmesriigid lineaarselt artikli 36 kohaselt makstavaid summasid kõnealuse ülemmäära järgimiseks.	3. Kui liikmesriigis asjaomasel aastal antava toetuse kogusumma ületab lõike 4 kohaselt sätestatud ülemmäära ning kui kõnealune ülemmäär on 2 % II lisas kehtestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, vähendavad liikmesriigid lineaarselt artikli 36 kohaselt makstavaid summasid kõnealuse ülemmäära järgimiseks.
4. Komisjon kehtestab rakendusaktidega igal aastal artiklis 36 osutatud toetuse vastava ülemmäära vastavalt lõikele 1 liikmesriikide teavitatud hinnangulise protsendimäära alusel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.	4. Komisjon kehtestab rakendusaktidega igal aastal artiklis 36 osutatud toetuse vastava ülemmäära vastavalt lõikele 1 liikmesriikide teavitatud hinnangulise protsendimäära alusel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.

Or. en

 

 

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Tootmiskohustusega seotud toetust võib anda järgmistes sektorites ja järgmistele toodetele: teravili, õliseemned, valgurikkad kultuurid, kaunviljad, lina, kanep, riis, pähklid, kartulitärklis, piim ja piimatooted, seemned, lamba- ja kitseliha, veise- ja vasikaliha, oliiviõli, siidiussid, kuivsööt, humal, suhkrupeet, suhkruroog ja sigur, puu- ja köögivili ning lühikese raieringiga madalmets.	Tootmiskohustusega seotud toetust võib anda sektorites ja toodetele, mida on nimetatud aluslepingu I lisas, välja arvatud kalandustooted.

Or. en

 

 

Muudatusettepanek  73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Tootmiskohustusega seotud toetusteks ette nähtud eelarveassigneeringud eraldatakse esmajärjekorras toodetele, mille jaoks anti tootmiskohustusega seotud toetust ajavahemikul 2010–2013 määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklite 86, 101 ja 111 kohaselt.

Or. en

 

Muudatusettepanek  74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Liikmesriigid võivad anda käesoleva määruse III jaotise 1. peatükis osutatud põhitoetusest sõltumatult tootmiskohustusega seotud toetust põllumajandustootjatele, kellele oli määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklite 60 ja 65 kohaselt ette nähtud eritoetusõigused aastal 2010.

Or. en

 

Muudatusettepanek  75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 b. Liikmesriigid võivad anda tootmiskohustusega seotud toetust loomakasvatajatele, kellele ei kuulu suurem osa nende kasutatavast maast.

Or. en

 

Muudatusettepanek  76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 3 c (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 c. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse kõnealuste põllumajandustootjate suhtes üleminekumeetmed.

Or. en

 

Muudatusettepanek  77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Erandina esimesest lõigust võib tootmiskohustusega seotud toetuse piirmäära suurendada üle määra, mis on vajalik praeguse tootmistaseme hoidmiseks, eeldusel et tootmiskohustusega seotud toetuse eesmärk on keskkonnaalane. Asjaomane liikmesriik sätestab niisuguse piirmäära kooskõlas konkreetsete keskkonnaalaste eesmärkide või ülesannetega. Komisjoni teavitatakse sätestatud piirmäärast vastavalt artiklile 40 ja see kiidetakse heaks vastavalt artiklile 41.

Or. en

 

Muudatusettepanek  78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse rahastamiseks võivad liikmesriigid kõnealuse toetuse esimesele rakendamisaastale eelneva aasta 1. augustiks otsustada kasutada kuni 5 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast.	1. Vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse rahastamiseks võivad liikmesriigid kõnealuse toetuse esimesele rakendamisaastale eelneva aasta 1. augustiks otsustada kasutada kuni 15 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast.

Or. en

 

Muudatusettepanek  79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Lõikes 1 osutatud protsendimäära riiklikust ülemmäärast võib suurendada kolme protsendipunkti võrra nende liikmesriikide puhul, kes otsustavad kasutada vähemalt 3 % II lisas määratletud riiklikust ülemmäärast selleks, et toetada käesoleva peatüki alusel valgurikaste kultuuride kasvatamist.

Or. en

 

Muudatusettepanek  80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada kasutada kuni 10 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, tingimusel et:	välja jäetud
a) nad kohaldasid kuni 31. detsembrini 2013 määruse (EÜ) nr 73/2009 V jaotises sätestatud ühtse pindalatoetuse kava või nad rahastasid meetmeid kõnealuse määruse artikli 111 alusel või nende suhtes on tehtud artikli 69 lõikega 5 ettenähtud erand või Malta puhul kõnealuse määruse artikli 69 lõikega 1 ettenähtud erand; ja/või
b) nad suunasid ajavahemikul 2010–2013 vähemalt ühel aastal enam kui 5 % summadest, mis olid eraldatud määruse (EÜ) nr 73/2009 III, IV ja V jaotisega (välja arvatud IV jaotise 1. peatüki 6. jagu) ettenähtud otsetoetuste andmiseks, määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotise 2. peatüki 2. jaos sätestatud meetmete rahastamiseks, kõnealuse määruse artikli 68 lõike 1 punkti a alapunktidega i–iv ning lõike 1 punktidega b ja e ettenähtud toetuseks või kõnealuse määruse IV jaotise 1. peatüki (välja arvatud 6. jagu) kohasteks meetmeteks.

Or. en

 

Muudatusettepanek  81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid, kes suunasid ajavahemikul 2010–2013 vähemalt ühel aastal enam kui 10 % summadest, mis olid eraldatud määruse (EÜ) nr 73/2009 III, IV ja V jaotisega (välja arvatud IV jaotise 1. peatüki 6. jagu) ettenähtud otsetoetuste andmiseks, määruse (EÜ) nr 73/2009 III jaotise 2. peatüki 2. jaos sätestatud meetmete rahastamiseks, kõnealuse määruse artikli 68 lõike 1 punkti a alapunktidega i–iv ning lõike 1 punktidega b ja e ettenähtud toetuseks või kõnealuse määruse IV jaotise 1. peatüki (välja arvatud 6. jagu) kohasteks meetmeteks, pärast komisjoni artikli 41 kohase heakskiidu saamist otsustada kasutada enam kui 10 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast.	välja jäetud

Or. en

 

Muudatusettepanek  82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 4 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2016 vaadata oma lõigete 1–3 kohase otsuse läbi ja teha alates 2017. aastast jõustuva otsuse:	4. Liikmesriigid võivad 1. augustiks 2016 vaadata oma lõigete 1 ja 1 a kohase otsuse läbi ja teha alates 2017. aastast jõustuva otsuse:

Or. en

 

Muudatusettepanek  83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 4 – punkt a

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) suurendada lõigete 1 ja 2 kohaselt kindlaksmääratud protsendimäära kõnealustes lõigetes sätestatud piirides, kui see on asjakohane ning vajaduse korral muuta toetuse andmise tingimusi;	a) suurendada lõigete 1 ja 1 a kohaselt kindlaksmääratud protsendimäära kõnealustes lõigetes sätestatud piirides, kui see on asjakohane ning vajaduse korral muuta toetuse andmise tingimusi;

Or. en

 

 

Muudatusettepanek  84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 5

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Komisjon kehtestab rakendusaktidega igal aastal toetuse vastava ülemmäära, võttes aluseks iga liikmesriigi lõigete 1–4 kohaselt tehtud otsuse kasutatava riikliku ülemmäära osakaalu kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.	5. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada igal aastal toetuse vastav ülemmäär, võttes aluseks iga liikmesriigi lõigete 1, 1 a ja 4 kohaselt tehtud otsuse kasutatava riikliku ülemmäära osakaalu kohta.

Or. en

 

Muudatusettepanek  85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 39 a
	Vabatahtlik täiendav riiklik toetus
	1. Liikmesriigid, kes otsustavad anda vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetust ammlehma kasvatamise sektoris kooskõlas artikliga 38, võivad anda põllumajandustootjatele täiendavat riiklikku toetust, et täiendada samal kalendriaastal põllumajandustootjatele makstavat tootmiskohustusega seotud toetust.
	2. Liikmesriigid teevad põllumajandustootjatele täiendava riikliku toetuse maksmise tingimused teatavaks samaaegselt tootmiskohustusega seotud toetuse tingimuste teatamisega ja sama korra alusel.

Or. en

 

Muudatusettepanek  86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon kiidab rakendusaktiga artikli 39 lõikes 3 või vajaduse korral artikli 39 lõike 4 punktis a osutatud otsuse heaks, kui asjaomases piirkonnas või sektoris on tõendatud üks järgmistest vajadustest:	1. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte artikli 39 lõike 4 punktis a osutatud otsuse heakskiitmiseks, kui asjaomases piirkonnas või sektoris on tõendatud üks järgmistest vajadustest:

Or. en

 

Muudatusettepanek  87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 47	Artikkel 47
Üldeeskirjad	Üldeeskirjad
1. Põllumajandustootjad, kellel on artikli 21 kohaselt 2014. aastal jaotatud toetusõigused ja kes vastavad artikli 10 lõikega 1 ettenähtud miinimumnõuetele, võivad valida, kas osaleda käesolevas jaotises sätestatud tingimuste alusel lihtsustatud kavas (edaspidi „väikepõllumajandustootjate kava”).	1. Liikmesriigid võivad kehtestada käesolevas jaotises sätestatud tingimuste alusel lihtsustatud väikepõllumajandustootjate kava. Kui liikmesriik sellist kava rakendab, osalevad põllumajandustootjad, kellel on artikli 21 kohaselt 2014. aastal jaotatud toetusõigused ja kes vastavad artikli 10 lõikega 1 ettenähtud miinimumnõuetele, käesolevas jaotises sätestatud tingimuste alusel lihtsustatud kavas („väikepõllumajandustootjate kava”).
	Põllumajandustootjad, kellel vastavalt III ja IV jaotisele on õigus toetustele vähem kui 1500 euro ulatuses, lülitatakse automaatselt niisugusesse väikepõllumajandustootjate kavasse.
2. Väikepõllumajandustootjate kava kohased toetused asendavad III ja IV jaotise kohaselt makstavad toetused.	2. Väikepõllumajandustootjate kava kohased toetused asendavad III ja IV jaotise kohaselt makstavad toetused.
3. Väikepõllumajandustootjate kavas osalevad põllumajandustootjad on vabastatud III jaotise 2. peatükiga ettenähtud põllumajandustavade järgimisest.	3. Väikepõllumajandustootjate kavas osalevad põllumajandustootjad on vabastatud III jaotise 2. peatükiga ettenähtud põllumajandustavade järgimisest.
4. Liikmesriigid tagavad, et toetust ei anta põllumajandustootjatele, kelle puhul on alates käesoleva komisjoni määruse eelnõu avaldamise kuupäevast tehtud kindlaks, et nad jagavad oma põllumajandusliku majapidamise üksnes selleks, et saada toetust väikepõllumajandustootjate kava alusel. See kehtib ka põllumajandustootjate suhtes, kelle põllumajanduslikud majapidamised on moodustatud sellise jagamise tulemusel.	4. Liikmesriigid tagavad, et toetust ei anta põllumajandustootjatele, kelle puhul on alates käesoleva komisjoni määruse eelnõu avaldamise kuupäevast tehtud kindlaks, et nad jagavad oma põllumajandusliku majapidamise üksnes selleks, et saada toetust väikepõllumajandustootjate kava alusel. See kehtib ka põllumajandustootjate suhtes, kelle põllumajanduslikud majapidamised on moodustatud sellise jagamise tulemusel.

Or. en

 

Muudatusettepanek  88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 48

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 48	Artikkel 48
Osalemine	Osalemine
Väikepõllumajandustootjate kavas osaleda soovivad põllumajandustootjad esitavad selleks taotluse 15. oktoobriks 2014.	Liikmesriikide ametiasutused teavitavad artikli 47 lõikes 1 osutatud põllumajandustootjate loetelust komisjoni 15. oktoobriks 2014.
Põllumajandustootjad, kes ei ole esitanud 15. oktoobriks 2014. aastaks taotlust osaleda väikepõllumajandustootjate kavas või kes ei soovi enam selles pärast kõnealust kuupäeva osaleda või kes on välja valitud määruse (EL) nr […] [maaelu arengu määrus] artikli 20 lõike 1 punkti c kohase toetuse saamiseks, ei saa enam kõnealuses kavas osaleda.	Artikli 47 lõikes 1 osutatud põllumajandustootjad, kes ei soovi enam pärast kõnealust kuupäeva väikepõllumajandustootjate kavas osaleda või kes on välja valitud määruse (EL) nr […] [maaelu arengu määrus] artikli 20 lõike 1 punkti c kohase toetuse saamiseks, ei saa enam kõnealuses kavas osaleda.

Or. en

 

Muudatusettepanek  89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 49	Artikkel 49
Toetussumma	Toetussumma
1. Liikmesriigid kehtestavad väikepõllumajandustootjate kava kohase iga-aastase toetussumma ühel järgmistest tasemetest, mille suhtes kehtivad lõiked 2 ja 3:	1. Liikmesriigid kehtestavad väikepõllumajandustootjate kava kohase iga-aastase toetussumma ühel järgmistest tasemetest, mille suhtes kehtivad lõiked 2 ja 3:
a) summa, mis ei ületa 15 % keskmisest riiklikust toetusest toetusesaaja kohta;	a) summa, mis ei ületa 25 % keskmisest riiklikust toetusest toetusesaaja kohta;
b) summa, mis vastab keskmisele riiklikule toetusele hektari kohta, mida on korrutatud hektarite arvule vastava näitajaga, mis ei ole rohkem kui kolm.	b) summa, mis vastab keskmisele riiklikule toetusele hektari kohta, mida on korrutatud hektarite arvule vastava näitajaga, mis ei ole rohkem kui viis.
	Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid otsustada, et iga-aastane toetussumma on võrdne summaga, millele põllumajandustootjal oleks kavaga liitumise aastal õigus artiklite 18, 29, 34, 36 ja 38 alusel, kuid mitte suurem kui 1 500 eurot.
Liikmesriigid kehtestavad esimese lõigu punktis a osutatud riikliku keskmise, võttes aluseks II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riikliku ülemmäära ning artikli 21 lõike 1 kohaselt toetusõigusi saanud põllumajandustootjate arvu.	Liikmesriigid kehtestavad esimese lõigu punktis a osutatud riikliku keskmise, võttes aluseks II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riikliku ülemmäära ning artikli 21 lõike 1 kohaselt toetusõigusi saanud põllumajandustootjate arvu.
Liikmesriigid kehtestavad esimese lõigu punktis b osutatud riikliku keskmise, võttes aluseks II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riikliku ülemmäära ning artikli 26 kohaselt 2014. aastal deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvu.	Liikmesriigid kehtestavad esimese lõigu punktis b osutatud riikliku keskmise, võttes aluseks II lisas 2019. kalendriaastaks sätestatud riikliku ülemmäära ning artikli 26 kohaselt 2014. aastal deklareeritud toetuskõlblike hektarite arvu.
2. Lõikes 1 osutatud summa jääb 500 euro ja 1 000 euro vahele. Ilma et see piiraks artikli 51 lõike 1 kohaldamist ning juhul, kui lõike 1 kohaldamise tulemusel jääb summa alla 500 euro või on suurem kui 1 000 eurot, ümardatakse kõnealune summa vastavalt üles- või allapoole miinimum- või maksimumsummaks.	2. Lõikes 1 osutatud summa jääb 500 euro ja 1 500 euro vahele. Ilma et see piiraks artikli 51 lõike 1 kohaldamist ning juhul, kui lõike 1 kohaldamise tulemusel jääb summa alla 500 euro või on suurem kui 1 500 eurot, ümardatakse kõnealune summa vastavalt üles- või allapoole miinimum- või maksimumsummaks.
3. Erandina lõikest 2 võib Horvaatias, Küprosel ja Maltal lõikes 1 osutatud summa väärtuseks kehtestada vähem kui 500 eurot, kuid mitte vähem kui 200 eurot.	3. Erandina lõikest 2 võib Horvaatias, Küprosel ja Maltal lõikes 1 osutatud summa väärtuseks kehtestada vähem kui 500 eurot, kuid mitte vähem kui 200 eurot.

Or. en

 

Muudatusettepanek  90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 51	Artikkel 51
Finantssätted	Finantssätted
1. Käesolevas jaotises osutatud toetuse rahastamiseks lahutavad liikmesriigid summad, mis vastavad summadele, mille saamiseks oleks väikepõllumajandustootjatel õigus III jaotise 1. peatükis osutatud põhitoetusena, III jaotise 2. peatükis osutatud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetusena ning vajaduse korral III jaotise 3. peatükis osutatud looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetusena, III jaotise 4. peatükis osutatud noorte põllumajandustootjate toetusena ning IV jaotises osutatud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetusena, maha vastavate toetuste jaoks ettenähtud kogusummadest.	1. Käesolevas jaotises osutatud toetuse rahastamiseks lahutavad liikmesriigid summad, mis vastavad summadele, mille saamiseks oleks väikepõllumajandustootjatel õigus III jaotise 1. peatükis osutatud põhitoetusena, III jaotise 2. peatükis osutatud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetusena ning vajaduse korral III jaotise 3. peatükis osutatud looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetusena, III jaotise 4. peatükis osutatud noorte põllumajandustootjate toetusena ning IV jaotises osutatud vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetusena, maha vastavate toetuste jaoks ettenähtud kogusummadest.
Väikepõllumajandustootjate kava kohaselt kõigi makstavate toetuste summa ja esimese lõigu kohaselt rahastatava kogusumma vahe rahastatakse selliselt, et kohaldatakse lineaarset vähendamist kõigi artikli 25 kohaselt makstavate toetuste suhtes.	Väikepõllumajandustootjate kava kohaselt kõigi makstavate toetuste summa ja esimese lõigu kohaselt rahastatava kogusumma vahe rahastatakse selliselt, et kohaldatakse lineaarset vähendamist kõigi artikli 25 kohaselt makstavate toetuste suhtes.
	Liikmesriigid, kes kasutavad artikli 20 lõikes 1 sätestatud võimalust, võivad kohaldada piirkondlikul tasandil erinevaid vähendamismäärasid.
Tingimused, mille põhjal esimeses lõigus osutatud summad kehtestatakse, jäävad samaks kogu põllumajandustootja kavas osalemise aja jooksul.	Tingimused, mille põhjal esimeses lõigus osutatud summad kehtestatakse, jäävad samaks kogu põllumajandustootja kavas osalemise aja jooksul.
2. Juhul kui väikepõllumajandustootjate kava kohane toetuste kogusumma ületab 10 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, vähendavad liikmesriigid lineaarselt kooskõlas käesoleva jaotisega makstavaid summasid kõnealuse protsendimäära järgmiseks.	2. Juhul kui väikepõllumajandustootjate kava kohane toetuste kogusumma ületab 15 % II lisas sätestatud iga-aastasest riiklikust ülemmäärast, vähendavad liikmesriigid lineaarselt kooskõlas käesoleva jaotisega makstavaid summasid kõnealuse protsendimäära järgmiseks.

Or. en

 

Muudatusettepanek  91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 2 – punkt d a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d a) esitatava teabe haldamise kord, samuti eeskirjad teatiste sisu, vormi, ajastuse, sageduse ja tähtaegade kohta.

Or. en

 

Muudatusettepanek  92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53 – lõige 3 – lõik 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) esitatava teabe haldamise korra, samuti eeskirjad teatiste sisu, vormi, ajastuse, sageduse ja tähtaegade kohta;	välja jäetud

Or. en

 

Muudatusettepanek  93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eriolukorras vajalikud ja põhjendatud meetmed konkreetsete probleemide lahendamiseks. Sellised meetmed võivad käesoleva määruse sätetest kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 56 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele.	1. Komisjonile antakse artikli 55 kohaselt õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis on vajalikud ja põhjendatud konkreetsete probleemide lahendamiseks eriolukorras. Sellised delegeeritud õigusaktid võivad käesoleva määruse teatavatest osadest kõrvale kalduda, kuid üksnes sellises ulatuses ja sellise aja jooksul, mis on hädavajalik.

Or. en

 

Muudatusettepanek  94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu lõikes 1 osutatud meetmete puhul, võtab komisjon vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid vastavalt artikli 56 lõikes 3 osutatud menetlusele.	2. Kui see on lõikes 1 osutatud meetmetega seoses tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 55 a sätestatud menetlust.

Or. en

 

Muudatusettepanek  95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Käesolevas määruses osutatud volitused antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.	2. Käesolevas määruses osutatud volituste delegeerimine komisjonile kehtib viis aastat alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppu pikendamise kohta vastuväiteid.

Or. en

 

Muudatusettepanek  96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 55 a
	Kiirmenetlus
	1. Käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktid jõustuvad viivitamata ja neid kohaldatakse seni, kuni nende suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.
	2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti kohta vastuväiteid esitada artikli 55 lõikes 5 osutatud menetluse kohaselt. Sellisel juhul tunnistab komisjon õigusakti kehtetuks kohe, kui talle on teatatud Euroopa Parlamendi või nõukogu otsusest esitada vastuväiteid.

Or. en

 

Muudatusettepanek  97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 58 a
	Aruandlus
	1. märtsiks 2017 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ja lisab vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

Or. en

 

Muudatusettepanek  98

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa

 

Komisjoni ettepanek

 

						(Tuhandetes eurodes)
Kalendriaasta		2014	2015	2016	2017	2018	2019 ja järgnev aasta
Belgia		553 521	544 065	534 632	525 205	525 205	525 205
Bulgaaria		655 661	737 164	810 525	812 106	812 106	812 106
Tšehhi Vabariik		892 698	891 875	891 059	890 229	890 229	890 229
Taani		942 931	931 719	920 534	909 353	909 353	909 353
Saksamaa		5 275 876	5 236 176	5 196 585	5 156 970	5 156 970	5 156 970
Eesti		108 781	117 453	126 110	134 749	134 749	134 749
Iirimaa		1 240 652	1 239 027	1 237 413	1 235 779	1 235 779	1 235 779
Kreeka		2 099 920	2 071 481	2 043 111	2 014 751	2 014 751	2 014 751
Hispaania		4 934 910	4 950 726	4 966 546	4 988 380	4 988 380	4 988 380
Prantsusmaa		7 732 611	7 694 854	7 657 219	7 619 511	7 619 511	7 619 511
Horvaatia		111 900	130 550	149 200	186 500	223 800	261 100
Itaalia		4 023 865	3 963 007	3 902 289	3 841 609	3 841 609	3 841 609
Küpros		52 273	51 611	50 950	50 290	50 290	50 290
Läti		163 261	181 594	199 895	218 159	218 159	218 159
Leedu		396 499	417 127	437 720	458 267	458 267	458 267
Luksemburg		34 313	34 250	34 187	34 123	34 123	34 123
Ungari		1 298 104	1 296 907	1 295 721	1 294 513	1 294 513	1 294 513
Malta		5 316	5 183	5 050	4 917	4 917	4 917
Madalmaad		806 975	792 131	777 320	762 521	762 521	762 521
Austria		707 503	706 850	706 204	705 546	705 546	705 546
Poola		3 038 969	3 066 519	3 094 039	3 121 451	3 121 451	3 121 451
Portugal		573 046	585 655	598 245	610 800	610 800	610 800
Rumeenia		1 472 005	1 692 450	1 895 075	1 939 357	1 939 357	1 939 357
Sloveenia		141 585	140 420	139 258	138 096	138 096	138 096
Slovakkia		386 744	391 862	396 973	402 067	402 067	402 067
Soome		533 932	534 315	534 700	535 075	535 075	535 075
Rootsi		710 853	711 798	712 747	713 681	713 681	713 681
Ühendkuningriik		3 624 384	3 637 210	3 650 038	3 662 774	3 662 774	3 662 774

 

Muudatusettepanek

 

	2014	2015	2016	2017	2018	2019 ja järgnevad aastad
Belgia	554 701	548 646	542 261	535 640	535 640	535 640
Bulgaaria	657 571	735 055	805 495	814 887	814 887	814 887
Tšehhi Vabariik	891 307	892 742	893 686	894 054	894 054	894 054
Taani	940 086	929 824	919 002	907 781	907 781	907 781
Saksamaa	5 237 224	5 180 053	5 119 764	5 057 253	5 057 253	5 057 253
Eesti	113 168	125 179	137 189	149 199	149 199	149 199
Iirimaa	1 236 214	1 235 165	1 233 425	1 230 939	1 230 939	1 230 939
Kreeka	2 098 834	2 075 923	2 051 762	2 026 710	2 026 710	2 026 710
Hispaania	4 939 152	4 957 834	4 973 833	4 986 451	4 986 451	4 986 451
Prantsusmaa	7 655 794	7 572 222	7 484 090	7 392 712	7 392 712	7 392 712
Horvaatia	111 900	130 550	149 200	186 500	223 800	261 100
Itaalia	4 024 567	3 980 634	3 934 305	3 886 268	3 886 268	3 886 268
Küpros	52 155	51 585	50 985	50 362	50 362	50 362
Läti	176 500	206 565	236 630	266 695	266 695	266 695
Leedu	402 952	426 070	449 189	472 307	472 307	472 307
Luksemburg	33 943	33 652	33 341	33 015	33 015	33 015
Ungari	1 295 776	1 297 535	1 298 579	1 298 791	1 298 791	1 298 791
Malta	5 365	5 306	5 244	5 180	5 180	5 180
Madalmaad	809 722	800 883	791 561	781 897	781 897	781 897
Austria	706 071	706 852	707 242	707 183	707 183	707 183
Poola	3 079 652	3 115 887	3 152 121	3 188 356	3 188 356	3 188 356
Portugal	582 466	598 550	614 635	630 719	630 719	630 719
Rumeenia	1 485 801	1 707 131	1 928 460	2 002 237	2 002 237	2 002 237
Sloveenia	140 646	139 110	137 491	135 812	135 812	135 812
Slovakkia	391 608	397 576	403 543	409 511	409 511	409 511
Soome	533 451	535 518	537 295	538 706	538 706	538 706
Rootsi	709 922	712 820	715 333	717 357	717 357	717 357
Ühendkuningriik	3 652 541	3 655 113	3 657 684	3 660 255	3 660 255	3 660 255

Or. en