Menetlus : 2012/2830(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0086/2013

Esitatud tekstid :

B7-0086/2013

Arutelud :

PV 11/03/2013 - 22
CRE 11/03/2013 - 22

Hääletused :

PV 14/03/2013 - 8.2
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0089

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 131kWORD 82k
5.3.2013
PE507.350v01-00
 
B7-0086/2013

suuliselt vastatava küsimuse B7‑0108/2013 alusel

vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5


Euroopa Liidu tuumaelektrijaamade riskide ja ohutuse hindamine (nn vastupidavustestid) ja sellega seotud meetmed (2012/2830(RSP))


Amalia Sartori tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Liidu tuumaelektrijaamade riskide ja ohutuse hindamise (nn vastupidavustestide) ja sellega seotud meetmete kohta (2012/2830(RSP))  
B7‑0086/2013

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 4. oktoobri 2012. aasta teatist Euroopa Liidu tuumaelektrijaamade riskide ja ohutuse igakülgse hindamise (nn vastupidavustestide) ja sellega seotud meetmete kohta (COM(2012)0571),

–   võttes arvesse tuumaohutust reguleerivate asutuste Euroopa töörühma (ENSREG) korraldatud kohapealseid andmete kogumise külastusi, mis toimusid pärast vastupidavustestide hindamismenetluse lõppu eesmärgiga vahetada teavet võetud, kavandatud või kaalumisel olevate meetmete kohta kohapealsel tasandil, et suurendada vastupidavustestide tulemusena ohutust ja teha kindlaks head tavad, märkimisväärsed edusammud ning nimetatud meetmete rakendamisel saadud õppetunnid ja üleskerkinud probleemid,

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24.−25. märtsi 2011. aasta järeldusi ja eelkõige üleskutset Euroopa Liidu sõltumatutele riiklikele asutustele viia läbi kõigi ELi tuumarajatiste riskide ja ohutuse igakülgne ja läbipaistev hindamine, pidades silmas Jaapanis Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamas toimunud õnnetusest tehtud järeldusi,

–   võttes arvesse, et 1. augustil 2012 kiideti heaks ENSREGi tegevuskava, millega tagati, et liikmesriikide reguleerivad asutused ja ENSREG käsitlevad järjepidevalt vastupidavustestide vastastikusest hindamisest tulenevaid soovitusi ja ettepanekuid,

–   võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/71/Euratom, millega luuakse tuumaseadmete tuumaohutust käsitlev ühenduse raamistik(1) ja milles rõhutatakse, et liikmesriikide vastutust tuumaseadmete ohutuse eest peetakse aluspõhimõtteks ning liikmesriikide reguleerivatele asutustele kuulub esmane vastutus tuumaseadmete ohutuse järelevalve eest,

–   võttes arvesse ENSREGi aruannet ENSREGi ja komisjoni kohaldatud vastupidavustestide vastastikuse hindamise kohta ning sellega seonduvat ENSREGi ja komisjoni 26. aprillil 2012 esitatud ühisavaldust,

–   võttes arvesse 2011. aastal Jaapani Fukushima Daiichi tuumaelektrijaamas aset leidnud tuumakatastroofi,

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28.−29. juuni 2012. aasta järeldusi, eelkõige üleskutset, et liikmesriigid tagaksid ENSREGi avaldatud aruandes esitatud soovituste täieliku ja õigeaegse rakendamise pärast tuumaohutuse vastupidavustestide lõpuleviimist,

–   võttes arvesse nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiivi 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks(2),

–   võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 2 ja 30,

–   võttes arvesse küsimust komisjonile Euroopa Liidu tuumaelektrijaamade riskide ja ohutuse igakülgse hindamise (nn vastupidavustestide) ja sellega seotud meetmete kohta (O-183/2012 – B7-0108/2013),

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et Euroopa Parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni 16. oktoobri 2012. aasta raportis ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend, nõutakse, et tuumaohutus kolmandates riikides vastaks Euroopa ohutusstandarditele;

B.  arvestades, et Euroopa Liidu tuumaelektrijaamade riskide ja ohutuse igakülgne hindamine (nn vastupidavustestid) ja sellega seotud meetmed viidi läbi selleks, et lähemalt uurida tuumaelektrijaamade valmisolekut mitmeteks äärmuslikeks olukordadeks;

1.  võtab Fukushima õnnetuse kontekstis teadmiseks komisjoni teatise vastupidavustestide ja nende tulemuste kohta; tunnustab komisjoni eelkõige ENSREGi kaudu tehtud jõupingutusi ja liikmesriikide reguleerivate asutuste tööd selle nimel, et korraldada vastupidavustest 145 reaktorile ELis ja 20 reaktorile väljaspool Euroopa Liitu; rõhutab selle menetluse ja tema olemuse kui maailma tasandil enneolematu toimingu kasulikkust; loodab, et vastupidavustestide tulemused aitavad parandada Euroopa tuumaohutuse kultuuri, olles seega rahvusvaheliselt juhtivaks eeskujuks; avaldab kiitust püüdluste eest muuta vastupidavustestid võimalikult läbipaistvaks;

2.  võtab teadmiseks vastastikuse hindamise aruande peamised järeldused, milles tuuakse välja neli peamist valdkonda, milles tuleks Euroopas teha täiustusi: (1) Lääne-Euroopa tuumaohutust reguleerivate asutuste ühenduse (WENRA) suuniste koostamine loodusohtude ja ohutusvarude hindamise kohta, milles võetakse arvesse Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) olemasolevaid suuniseid, (2) ohutuse korralise ülevaatuse tähtsuse rõhutamine, (3) tunnustatud meetmete rakendamine ümbritseva kesta terviklikkuse säilitamiseks, ning (4) loodusohtudest tulenevate õnnetuste vähendamine ja nende tagajärgede piiramine;

3.  tõdeb, et pärast neid vastupidavusteste on riigid asunud rakendama või kavandama meetmeid, millega parandada oma tuumajaamade ohutust Fukushima õnnetusest saadud kogemuste alusel; avaldab heameelt asjaolu üle, et ENSREG ja komisjon leppisid kokku tegevuskavas soovitustel põhinevate järelmeetmete võtmiseks ning et kõiki meetmeid tuumaohutuse suurendamiseks võetakse ühiselt Euroopa tasandil; rõhutab, et komisjon tegi vastastikuse hindamise põhjal kindlaks meetmed, mille võtmist tuleks kaaluda ELi tasandil; kutsub kõiki osalejaid üles tagama viivitamata asjakohased järelmeetmed seoses vastastikuses eksperdihinnangus sisalduvate tulemuste ja soovitustega, sh kindlakstehtud heade tavadega; soovitab seoses sellega kinnitada ENSREGi juhtroll vastastikusel hindamisel põhinevate soovituste riiklikest tegevuskavadest lähtuva rakendamise järelevalves; palub ENSREGil anda korrapäraselt teavet edusammude kohta komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning palub teavitada parlamenti igal aastal tulemustest, meetmetest ja kavadest tuumaohutuse valdkonnas ja parlamendiga neis küsimustes konsulteerida;

4.  tuletab siiski meelde, et komisjoni ja ENSREGi algatusel läbi viidud vastupidavustestid olid ulatuselt piiratud ning nende põhieesmärk oli hinnata tuumaelektrijaamade töökindlust ja valmisolekut äärmiselt tõsiste välissündmuste korral; on seetõttu seisukohal, et vastupidavustestidega kavatseti eelkõige hinnata tuumaelektrijaamade töökindlust ja valmisolekut niisuguste tõsiste välissündmuste korral ning need ei olnud ega saanudki olla mõeldud asendama tuumaelektrijaamade üksikasjalikke ohutusülevaatusi, mis viiakse läbi liikmesriigi pädevuses tuumaelektrijaamade tuumaohutuse hindamiseks; palub komisjonil seetõttu lisada tulevastesse vastupidavustestidesse eraldi kriteeriumina tuumaelektrijaamade üldise töökindluse (iseäranis seoses võimalike pragudega surveanumates);

5.  märgib, et praegused tulemused kajastavad mitme ELi mittekuuluva riigi osalemist, kuigi osaliselt kasutati neis erinevat metoodikat ja ajakava;

6.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid ergutaksid tuumaelektrijaamu omavaid ELi mittekuuluvaid riike, eelkõige naaberriike, kohaldama vastupidavusteste ja jagama nende tulemusi; rõhutab, et tähtis on tugevdada rahvusvahelisi tuumaohutus- ja tuumajulgeolekunorme ning neid nõuetekohaselt rakendada; innustab ELi jätkama sellealast koostööd rahvusvahelisel tasandil, eelkõige IAEA raames;

7.  märgib, et tuumaohutuse konventsioon on õiguslik vahend, mille eesmärgiks on eelkõige tuumaohutuse kõrge taseme saavutamine ülemaailmsel tasandil ja mis kohustab konventsiooniosalisi (sh Euratomi) esitama oma kohustuste täitmise kohta aruandeid vastastikuseks hindamiseks konventsiooniosaliste korralistel koosolekutel, mis toimuvad IAEA egiidi all; ergutab kasutama tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendit, et edendada Euroopa kogemuste põhjal vastupidavustestide rakendamist rahvusvahelises ulatuses;

8.  tuletab meelde, et Fukushima tuumaõnnetus tõi taas päevakorda radioaktiivsete jäätmetega seotud ohud; märgib, et loodusõnnetused nagu maavärin või tsunami võivad kahjustada tegutsevate või ehitatavate tuumarajatiste ohutust ELis ja tema naaberriikides, kus on suur maavärina- ja tsunamioht, nagu näiteks Türgis Akkuyus; on arvamusel, et lisaks tuumaelektrijaamadele kohaldatavatele meetmetele tuleks liidu ja liikmesriikide tasandil võtta kõik asjakohased meetmed tagamaks, et radioaktiivsete jäätmete lõppladustamine ei toimu tuvastatud suure riskiga piirkondades; kutsub komisjoni üles toetama radioaktiivsete jäätmete võimalikult ohutuks ladustamiseks parimate ladustamiskohtade leidmist avatud ja erapooletul viisil; nõuab, et naaberriigid ja kandidaatriigid ühineksid Euroopa Liidu kiireloomulise radioloogilise teabe vahetuse süsteemiga (ECURIE);

9.  kutsub liikmesriike ja riiklikke seadusandjaid rakendama ENSREGi vastastikuse hindamise aruandes esitatud soovitusi ja ettepanekuid, muu hulgas kindlakstehtud häid tavasid, ja vajadusel kohandama oma õigusakte, et võtta arvesse Fukushima Daiichi õnnetusest saadud kogemusi;

10. kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid tuumaohutuse reguleerimispõhimõtete määratlemiseks ELi töötavatele, dekomisjoneeritavatele ja juba dekomisjoneeritud tuumajaamadele, eesmärgiga luua ELi tasandil tuumaohutuse järelevalvemehhanism ning määrata vastutus tuumaohutuse tagamise eest;

11. nõuab, et seni, kuni tuumaelektrijaamu käitatakse, pannakse esikohale järelevalveasutuste sõltumatus ja läbipaistvus;

12. nendib, et on erinevaid riiklikke lähenemisviise, kuidas hinnata lennuõnnetuse mõju tuumaelektrijaamade ohutusele; märgib, et lennuõnnetusi ei ole otsesõnu käsitatud käivitava sündmusena ohutuse hindamises ning üksnes nende mõju on välja toodud vastupidavustestide spetsifikatsioonides; peab siiski kahetsusväärseks, et ainult neli liikmesriiki on lisanud sellise hindamise oma vastupidavustestide aruannetesse; võtab sellegipoolest teadmiseks, et vastupidavustestide spetsifikatsioonides on märgitud, et „ohutusfunktsioonide kaotamise tagajärgede hindamine on asjakohane ka juhul, kui olukord on põhjustatud kaudsetest käivitavatest sündmustest, näiteks (…) lennuõnnetusest”; märgib samuti, et kuna see risk on eelkõige osa liikmesriigi riikliku julgeoleku probleemidest ja seega liikmesriigi suveräänsusest, tehti tuumajulgeoleku ajutisele töörühmale ülesandeks uurida seda küsimust üksikasjalikult ning avalikustada oma järeldused; on teadlik, et sel teemal kavandatakse edasisi liikmesriikidevahelisi arvamuste vahetusi asjakohaste foorumite, näiteks Euroopa tuumajulgeolekut reguleerivate asutuste ühenduse (ENSRA) raames; palub kõigil asjast huvitatud sidusrühmadel, sh liikmesriikidel, komisjonil, ENSREGil, ENSRA-l ja tuumaelektrijaamade käitajatel teha koostööd, et ette näha ja kokku leppida ühine lähenemisviis selle kohta, kuidas käsitleda lennuõnnetuse riski, tunnistades samas, et see risk on osa liikmesriikide riikliku julgeoleku probleemidest ja liikmesriikide suveräänsusest;

13. rõhutab, et ELis asub 47 tuumajaama kokku 111 reaktoriga kohtades, kus 30 km raadiuses elab üle 100 000 inimese; peab kahetsusväärseks, et vastupidavustestide ulatust ei laiendatud ümbruskonna hädaolukorraks ettevalmistatusele, hoolimata sellest, kui oluline see tegur on võimalike tuumaõnnetuste puhul elanikkonnale avalduva mõju vähendamisel; kiidab heaks komisjoni algatuse käivitada ENSREGi toetusel põhiliselt ELi piiriülestele regioonidele keskenduv uuring, mille eesmärk on anda 2013. aasta lõpuks soovitusi, sh ümbruskonna hädaolukorra ennetusmeetmeteks, ning palub tulemused avaldada 2014. aasta lõpuks; soovitab selles kontekstis tagada pädevate piiriüleste ametiasutuste kaasatus riiklikul ja piirkondlikul tasandil, pidades silmas nende ohutusalaseid tegevuskavu ning teabe- ja kommunikatsiooniprotsessi alaseid kogemusi juhtudel, kui tuumaelektrijaamad asuvad otse riigipiiril;

14. nõuab, et ELi kodanikke hoitaks täielikult kursis tuumaohutusega Euroopa Liidus ja nendega konsulteeritaks selles küsimuses;

15. rõhutab, et kindla tuumaohutuse kultuuri jaoks on ülimalt tähtis kogenud oskustööjõu olemasolu; nõuab seepärast, et ELi ja liikmesriikide tasandil rakendataks kõik vajalikud meetmed, et edendada ja hoida tuumaohutuse, tuumajäätmete käitlemise, kiirguskaitse ja hädaolukorraks ettevalmistatusega seotud oskuste kõrget taset; kutsub komisjoni üles ergutama ekspertide ja heade tavade piiriülest vahetust, ning rõhutab, kui oluline on tagada sobivad töötingimused, eeskätt tööaeg, et mitte kahjustada tuumaohutust;

16. soovitab ELil toetada rahvusvahelisi pingutusi, et töötada välja kõige kõrgemad ohutusnormid, mida tuleks rangelt kohaldada ja täiustada vastavalt teaduse arengule ja arvestades kodanike põhjendatud muresid; rõhutab sellega seoses, et ELi roll naabruspoliitikas on tuumaohutusalase koostöö vahend; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon tihedas koostöös IAEA, Espoo konventsiooni sekretariaadi ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega võtaksid ühise vastutuse rahvusvaheliste tuumaohutusnormide tugevdamise ning nõuetekohase rakendamise eest; palub komisjonil kaaluda IAEA Fukushima õnnetuse järgset tegevuskava ja esitada kõikehõlmav tegevuskava ja konkreetsed meetmed selle elluviimiseks; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid koostöös IAEAga tegeleksid konstruktiivselt riikidega, kes ei ole kohaldanud läbipaistvaid tuumaohutuse vastupidavusteste, nagu Valgevene, Venemaa ja Türgi, ning nõuaksid neilt rahvusvahelistest ohutusnormidest kinnipidamist ja koostööd rahvusvaheliste ekspertidega tuumaelektrijaamade ettevalmistamise, ehitamise, käitamise ja dekomisjoneerimise kõigil etappidel; on sellega seoses veendunud, et EL peab kasutama täiel määral ära rahvusvaheliste organisatsioonide ja organite eksperdiarvamused;

17. on seisukohal, et EL peaks Euratomi asutamislepingu kohaselt tegema tihedat koostööd IAEAga tuumaohutuse vallas; rõhutab, et nõukogu määruse, millega luuakse tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend, tulemuseks peaks olema teiste hulgas Jaapani abistamine Fukushima Daiichi tuumaobjekti stabiliseerimisel ja parandamisel ning abi andmine kiirguskaitse ja toiduohutuse valdkonnas riiklikul tasandil;

18. märgib, et riiklikud reguleerivad asutused tegid vastupidavustestide põhjal järelduse, et tehnilisi põhjusi ühegi ELis asuva tuumaelektrijaama sulgemiseks ei ole; rõhutab sellegipoolest, et vastupidavustestidest ilmnes, et praktiliselt kõikides tuumaelektrijaamades on vaja suurendada kohaspetsiifilist ohutust, kuna leiti, et on vaja võtta märkimisväärne arv tehnilise ajakohastamise meetmeid, ning et varasemate meetmete rakendamine ei ole veel lõpule viidud; nõuab vajalike ajakohastamismeetmete viivitamatut rakendamist ja juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikide kehtestatud kokkuhoiumeetmed ei tohi ohustada tuumajulgeoleku ja -ohutuse meetmete võtmist;

19. palub tõhusa poliitikakujundamise ja läbipaistva avaliku arutelu huvides, et vastupidavustestide alusel soovitatud ohutuse parandamiseks vajalike meetmete esialgseid hinnangulisi üldkulusid ELis kasutatava 132 reaktori jaoks (10–25 miljardit eurot lähiaastatel) lähemalt põhjendataks üksikasjalikuma kuluanalüüsiga, mille viivad läbi riiklikud reguleerivad asutused koostöös tuumajaamade käitajatega, ning võimaluse korral seotaks need kulud vastavate määratud soovitustega; on seisukohal, et selliste parandustega seotud mis tahes kulud peavad täies ulatuses kandma tuumajaamade käitajad ja mitte maksumaksjad; palub komisjonil seda küsimust lähemalt uurida, sealhulgas seoses oma pädevusega konkurentsipoliitikas;

20. rõhutab, et üldine tuumaohutuse ja -julgeoleku poliitika peaks hõlmama kõiki tuumarajatisi, tuumkütuse ja tuumareaktorite ohutust, tuumajäätmete käitlemist ja dekomisjoneerimist, käitamisohutust, piisavate inimressursside olemasolu, ohutustingimuste pidevat parandamist selle sektori töötajate jaoks ning hädaolukorraks valmisolekut, sh plaani piiriülese ümbruskonna hädaolukorra puhuks; lisaks tuleks selle poliitika abil tagada ranged ja sõltumatud reguleerivad asutused;

21. on seisukohal, et nii kaua, kui praegused tuumaelektrijaamad edasi tegutsevad ja ehitatakse uusi tuumajaamu, peab tuumaohutuse tase ELis ja samuti naabruskonna kolmandates riikides kajastama kõige esmases järjekorras kõrgeimaid ohutuse ja turvalisuse tavasid ja norme maailmas; rõhutab vajadust tagada nende probleemide käsitlemine tuumaelektrijaamade kogu olelusringi vältel, kuhu kuulub ka nende võimalik dekomisjoneerimine; rõhutab eelkõige, et tuumaelektrijaama ohutuskriteeriumite hindamisel tuleks võtta arvesse kulusid, mis tekivad olelusringi jooksul (asukohavalik, kavandamine, ehitus, kasutuselevõtt, käitamine ja dekomisjoneerimine); tuletab meelde, et kulude ja riskide analüüs mängib tuumarajatise edasisel käitamisel olulist rolli;

22. on seisukohal, et väliste ohtude juhtimisel tuleks lähtuda vähemalt IAEA suuniste kohasest hindamisest ning mittetehnilisi aspekte ei tohi alahinnata;

23. märgib, et erinevused liikmesriikide vahel võivad tuua kaasa erinevad lähenemisviisid tuumaohutuse reguleerimisele, aga et kõik liikmesriigid on IAEA tuumaohutuse norme kehtestava konventsiooni osalised ja neil kõigil on kohustus järgida ja rakendada 2009. aastal vastu võetud ELi tuumaohutusalaste õigusaktide sätteid;

24. tõdeb, et komisjoni teatise ja ENSREGi vastastikuse eksperdihinnangu aruande kohaselt näitas vastupidavustestide läbiviimine korrapäraste ohutusülevaatuste positiivset panust tõhusa vahendina, mille abil saab hoida ja parandada tuumaelektrijaamade ohutust ja töökindlust; toob näiteks ENSREGi seisukoha, et loodusõnnetuste oht ja asjakohased tuumajaamu käsitlevad sätted tuleks ümber hinnata vähemalt kord viie või kümne aasta tagant; soovitab, et korrapärased ülevaatused peaksid tuginema ühistele ohutusnormidele ja et tuumaohutuse õigusraamistiku läbivaatamisel käsitletaks vastavaid sätteid;

25. kiidab heaks tuumaohutuse direktiivi eelseisva läbivaatamise, millel peaksid olema kõrged eesmärgid ja mis peaks andma võimaluse oluliste täienduste tegemiseks sellistes valdkondades nagu ohutusmenetlused ja -raamistikud, tuumavaldkonda reguleeriva asutuse roll ja vahendid, suurendades eelkõige reguleeriva asutuse sõltumatust, avatust ja läbipaistvust ning tugevdades samas seiret ja vastastikust hindamist; rõhutab, et tuumaohutuse õigusraamistiku läbivaatamisel tuleks arvesse võtta käimasolevat rahvusvahelist tööd, mille üheks näiteks on IAEA tasandil tehtav töö;

26. tõdeb, et tähtis on rakendada soovitused tihedas koostöös tuumaohutusega tegelevate asutustega, andes hinnangu sellele, mil määral oleks vaja laiendada korrapärase ohutusülevaatuse ulatust; kordab, et vaja on tihedat piiriülest koostööd ja heade tavade vahetamist selles vallas, samuti teabevahetuse koordineerimist; on arvamusel, et samaaegselt tuleb kindlustada piiriülese ohutuse ja järelevalve tagatiste olemasolu; on seisukohal, et sellega seoses tuleb arvesse võtta tuumajaamast 50 km raadiuses elavaid inimesi, ja kui küsimus puudutab enamikku naaberliikmesriigi elanikest, tuleb kõikidesse otsustesse kaasata ka asjakohase liikmesriigi vastutav asutus;

27. on seisukohal, et liikmesriigid peaksid ühenduse osalusel edendama asjakohaseid teabe- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, et teavitada kodanikke vastupidavustestide vajadusest ja kasulikkusest;

28. kiidab sellega seoses heaks komisjoni kavatsuse esitada tuumakindlustuse ja -vastutuse valdkonnas ettepanekuid õiguslike ja muude vahendite kohta; tuletab meelde, et tuumaenergiaalast tsiviilvastutust juba reguleeritakse rahvusvaheliste konventsioonidega (Pariisi ja Viini konventsioon); on sellegipoolest arvamusel, et tuumajaamade käitajatel ja tuumajäätmete käitlemisloa omanikel peaksid olema ette nähtud täielikud finantstagatised, mis võimaldavad neil täiel määral katta kõik kulud, mida neilt võib sisse nõuda õnnetuse korral inimestele ja keskkonnale tekitatud kahjude eest; palub komisjonil sellega seoses esitada vastavateemalised ettepanekud 2013. aasta lõpuks;

29. palub liikmesriikidel nõustuda Euroopa Parlamendi aktiivse osalemisega Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (Euratomi asutamisleping) raames võetavate õigusaktide üle otsustamises;

30. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele.

(1)

ELT L 172, 2.7.2009, lk 18.

(2)

ELT L 199, 2.8.2011, lk 48.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika