Menetlus : 2013/2542(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0099/2013

Esitatud tekstid :

B7-0099/2013

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/03/2013 - 8.8
CRE 14/03/2013 - 8.8

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0095

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 161kWORD 82k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0095/2013
6.3.2013
PE507.369v01-00
 
B7-0099/2013

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Olukord Egiptuses (2013/2542(RSP))


Marietje Schaake, Annemie Neyts-Uyttebroeck, Alexander Graf Lambsdorff, Ivo Vajgl, Jelko Kacin, Hans van Baalen, Alexandra Thein, Graham Watson, Marielle de Sarnez, Edward McMillan-Scott fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon olukorra kohta Egiptuses (2013/2542(RSP))  
B7‑0099/2013

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse kohta, eelkõige 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni hiljutiste sündmuste kohta Egiptuses(1),

–   võttes arvesse parlamendi täiskogu 12. juuni 2012. aasta, 4. juuli 2012. aasta ja 12. detsembri 2012. aasta arutelusid Egiptuse ja Lähis-Ida üle,

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni (esindaja) 18. märtsi 2012. aasta avaldust paavst Shenouda III surma kohta, 11. mai 2012. aasta avaldust Egiptuse olukorra kohta enne 23.–24. mai presidendivalimisi, 25. mai 2012. aasta avaldust Egiptuse presidendivalimiste kohta, 1. juuni 2012. aasta avaldust eriolukorra lõpetamise kohta Egiptuses, 15. juuni 2012. aasta avaldust Egiptuse kõrgema konstitutsioonikohtu 14. juuni otsuse kohta, millega kuulutati parlamendivalimiste õigusraamistik ebaseaduslikuks, 20. juuni 2012. aasta avaldust Egiptuse poliitilise olukorra kohta, 24. juuni 2012. aasta avaldust Mohammed Morsi valimise kohta Egiptuse presidendiks, 30. juuni 2012. aasta avaldust Egiptuse presidendi Morsi ametisseastumise kohta, 24. juuli 2012. aasta avaldust Egiptuse uue peaministri ametissenimetamise kohta, 5. detsembri 2012. aasta avaldust olukorra kohta Egiptuses, 25. detsembri 2012. aasta avaldust referendumi kohta Egiptuses ja 25. jaanuari 2013. aasta avaldust tapmiste kohta Port Saidis,

–   võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2012. aasta, 25. juuni 2012. aasta, 19. novembri 2012. aasta, 10. detsembri 2012. aasta ja 8. veebruari 2013. aasta järeldusi Egiptuse kohta,

–   võttes arvesse Euroopa naabruspoliitika paketi 15. mai 2012. aasta eduaruannet Egiptuse kohta,

–   võttes arvesse komisjoni 2. juulil 2012. aastal algatatud uut kõrghariduse teemalist dialoogi Vahemere lõunaosa riikide, kaasa arvatud Egiptusega, mille eesmärk on hinnata kõrghariduse probleeme ja tugevdada tulevikus ELi toetust ning koostööd,

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 18.–19. juuli 2012. aasta visiiti Egiptusesse ning 13. septembri 2012. aasta kohtumist president Morsiga Brüsselis,

–   võttes arvesse ELi-Egiptuse rakkerühma 13.–14. novembri 2012. aasta kohtumist, rakkerühma kaasesimeeste järeldusi, Egiptuse üleminekuaja majandusliku ja poliitilise abi paketti, eelkõige toetust töökohtade loomiseks ja noorte ametikoolituseks, samuti nelja kavatsusi märkiva dokumendi allkirjastamist, kus käsitletakse ELi ja Egiptuse ettevõtjate vastastikust kasu, samuti komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Euroopa naabruspoliitika voliniku Stefan Füle märkusi,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Araabia Liiga välisministrite teisel kohtumisel 13. novembril 2012. aastal vastu võetud Kairo deklaratsiooni,

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy avaldusi pärast 13. jaanuaril 2013. aastal Kairos toimunud kohtumist Egiptuse presidendi Mohammed Morsiga,

–   võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 2013. aasta pressiteadet „ELi vastus araabia kevadele. Olukord kaks aastat hiljem”,

–   võttes arvesse 9. veebruaril 2012. aastal välja kuulutatud Euroopa Investeerimispanga ja Islami Arengupanga koostööd, eelkõige Vahemere piirkonnas,

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 15. mai 2012. aasta ühist teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uue Euroopa naabruspoliitika teostamine”,

–   võttes arvesse 2001. aastal sõlmitud ELi–Egiptuse assotsieerimislepingut (mis jõustus 1. juunil 2004. aastal), mida tugevdavad tegevuskava ning 2007. aastal vastu võetud Euroopa naabruspoliitika,

–   võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Navi Pillay 7. detsembri 2012. aasta avaldust vägivalla kohta Egiptuses ja tõsiste probleemide kohta Egiptuse põhiseaduse eelnõus ning 29. jaanuari 2013. aasta avaldust selle kohta, et on vaja tõsist dialoogi ja liigne vägivald tuleb lõpetada,

–   võttes arvesse ÜRO peasekretäri esindaja 24. jaanuari 2013. aasta avaldust Egiptuse kohta,

–   võttes arvesse üksuse UN Women peadirektori Michelle Bachelet’ 31. jaanuari 2013. aasta avaldust, milles väljendatakse tõsist muret naistevastase vägivalla teravnemise pärast Egiptuse avalikes kohtades,

–   võttes arvesse Egiptuse kõrgema konstitutsioonikohtu 14. juuni 2012. aasta otsust, milles tunnistatakse 2012. aasta parlamendivalimised põhiseaduse vastaseks ja kolmandik valitutest ebaseaduslikeks, samuti tühistatakse nn poliitilise välistamise seadus, mille kohaselt endise presidendi Mubaraki režiimi osalistel ei lubatud valimistest osa võtta,

–   võttes arvesse Egiptuse relvajõudude ülemnõukogu 17. ja 18. juuni 2012. aasta põhiseaduslikke dekreete, millega muudetakse Egiptuse Araabia Vabariigi 30. märtsi 2012. aasta ajutist põhiseadust, laiendades sõjaväe rolli tsiviilõiguskaitses ning otsustamisvolitusi sisepoliitikas ja riikliku julgeoleku küsimustes,

–   võttes arvesse Egiptuse presidendivalimisi, mis toimusid 23.–24. mail ja 16.–17. juunil 2012. aastal, ning Moslemi Vennaskonna presidendikandidaadi Mohammed Morsi võitu endise kindrali Ahmed Shafiqi üle, kusjuures riikliku valimiskomisjoni 24. juuni 2012. aasta kinnituse kohaselt kogus Morsi 51,7% häältest,

–   võttes arvesse president Morsi 12. augusti 2012. aasta põhiseaduslikku deklaratsiooni, millega ta võttis endale ulatuslikud seadusandlikud ja täidesaatvad volitused ning rolli Egiptuse uue põhiseaduse koostamisel,

–   võttes arvesse president Morsi 22. novembri 2012. aasta põhiseaduslikku deklaratsiooni, millega kuulutatakse kõik presidendi määrused ja seadused puutumatuks ning välistatakse nende kohta kohtukaebuste esitamine või nende tühistamine, samuti kaitstakse Nõuandvat Kogu ja põhiseaduslikku assambleed laialisaatmise ning kohtuliku kontrolli eest ja antakse korraldus alustada uut kohtuprotsessi endise presidendi Hosni Mubaraki üle,

–   võttes arvesse põhiseadusliku deklaratsiooni tühistamist president Morsi poolt 8. detsembril 2012. aastal,

–   võttes arvesse 15. ja 22. detsembril 2012. aastal peetud põhiseaduse referendumit, kus enamik egiptlastest hääletas põhiseaduse poolt, kusjuures hääletusosalus oli 33%,

–   võttes arvesse 2013. aasta 22. aprillist kuni 24. juunini toimuvaid parlamendivalimisi ja Rahvusliku Muutuste Liidu, Rahvusliku Päästerinde ning Egiptuse Islami Džihaadi avalikke boikotikuulutusi valimiste vastu,

–   võttes arvesse Amnesty Internationali 2013. aasta jaanuari avaldust „Täielik karistamatus – 25. jaanuari revolutsiooni meeleavaldajate tapjad endiselt vastutusele võtmata” ja 2013. aasta veebruari avaldust „Naistevastane vägivald Egiptuses Tahriri väljaku ümbruses”,

–   võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning 1989. aasta rahvusvahelist lapse õiguste konventsiooni, millega Egiptus on nõustunud ühinema,

–   võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

Valimised ja põhiseadus

A. arvestades, et Egiptuse presidendivalimised toimusid 2012. aasta 23. maist 17. juunini ja arvestades, et valimistel osales ametlikult 12 kandidaati;

B.  arvestades, et 14. juunil 2012. aastal tunnistas Egiptuse kõrgem konstitutsioonikohus Egiptuse parlamendivalimiste õigusraamistiku põhiseadusvastaseks; arvestades, et pärast nimetatud kohtuotsuse teatavakstegemist teatas Egiptuse relvajõudude ülemnõukogu 16. juunil 2012. aastal, et parlament on laiali saadetud; arvestades, et Moslemi Vennaskond kuulutas relvajõudude ülemnõukogu otsuse ebaseaduslikuks; arvestades, et Nõuandev Kogu toimib ajutise seadusandliku koguna, 85% selle liikmetest on islamistid ning see valiti 10%-lise valimisosalusega;

C. arvestades, et 24. juunil 2012. aastal kuulutati Mohammed Morsi ametlikult Egiptuse presidendivalimiste võitjaks, kusjuures tegu oli esimeste vabade ja demokraatlike presidendivalimistega Egiptuses ning ühtlasi esimese juhtumiga, kus Araabia riikides on riigipeaks valitud islamistlik kandidaat;

D. arvestades, et 12. augustil 2012. aastal haaras president Morsi uuesti poliitilise võimu, pärast seda kui relvajõudude ülemnõukogu oli president Mubaraki kukutamisest saadik oluliselt laiendatud oma volitusi tsiviilküsimustes;

E.  arvestades, et 10. aprillil 2012. aastal saatis Kairo halduskohus laiali põhiseadusliku assamblee, millele oli ülesandeks tehtud uue põhiseaduse koostamine, ja arvestades, et 8. juunil 2012. aastal moodustati uus sajaliikmeline põhiseaduslik assamblee;

F.  arvestades, et 22. novembril 2012. aastal avaldas president Morsi põhiseadusliku dekreedi, millega laiendas oluliselt oma volitusi, vabastades kõik presidendi dekreedid ja seadused kohtulikust edasikaebamises ja tühistamisest, kaitstes Nõuandvat Kogu ja põhiseaduslikku assambleed laialisaatmise ja kohtuvastutuse eest, muutes põhiseadusliku assamblee volitused kaheksakuuliseks ja kuulutades kõik presidendi otsused ja dekreedid puutumatuks alates tema ametisseastumisest 30. juunil 2012. aastal kuni uue põhiseaduse ratifitseerimiseni; arvestades, et nimetatud dekreediga sai president ühtlasi ainuõiguse meetmete võtmiseks Egiptuse rahvusliku ühtsuse, julgeoleku ja revolutsiooni kaitseks;

G. arvestades, et 30. novembril 2012. aastal võttis põhiseaduslik assamblee vastu põhiseaduse eelnõu, mis inimõigusrühmituste ja rahvusvaheliste ekspertide sõnul sisaldas mitmeid ebamääraseid ja mitmetimõistetavaid punkte, eelkõige usulisi viiteid, mida on võimalik ulatuslikult tõlgendada, et nende abil piirata kodanikuõigusi, nagu sõnavabadus, kogunemisvabadus, usuvabadus ja naiste õigused; arvestades, et põhiseaduse eelnõu ei tee lõppu sõjaväelistele kohtuprotsessidele tsiviilisikute üle; arvestades, et põhiseaduse eelnõu võeti vastu 63,8%-lise häälteenamusega rahvahääletusel, mis toimus 15.–22. detsembril 2012. aastal ja millest võttis osa 32,9% hääleõiguslikest kodanikest, ning arvestades, et mitmed opositsioonijuhid on nimetanud uut põhiseadust seadusvastaseks ning püüavad takistada selle rakendamist;

H. arvestades, et 8. detsembril 2012. aastal kuulutas president Morsi kehtetuks oma 22. novembri 2012. aasta põhiseadusliku dekreedi;

I.   arvestades, et pärast 25. jaanuari revolutsiooni teise aastapäeva eelõhtul ja järgnenud nädalatel toimunud vägivaldseid kokkupõrkeid meeleavaldajate ja politsei vahel, kus hukkus kümneid inimesi ja mille vallandajaks oli Egiptuses suurenev seadusetus, tohutu majanduslangus ja kümnete tsiviilisikute surmamõistmine seoses nende osavõtuga 2012. aasta Port Saidi jalgpallirahutustest, ning mille järel president Morsi kuulutas mitmes linnas välja eriolukorra ja sõjavägi hoiatas riigi kokkuvarisemise eest, esitasid opositsioonijuhid üksmeele märgiks 30. jaanuaril 2013. aastal president Morsile üleskutse lõpetada vägivald meeleavaldajate vastu, moodustada rahvusliku ühtsuse valitsus ja alustada rahvuslikku dialoogi; arvestades, et president Morsi lükkas ühtsusvalitsuse moodustamise üleskutse tagasi;

J.   arvestades, et Egiptuses on välja kuulutatud uued parlamendivalimised, mis algavad 27. aprillil 2013. aastal ja lõpevad juuni lõpul; arvestades, et uus parlament tuleb kokku 6. juulil 2013. aastal; arvestades, et uus parlament peab heaks kiitma Egiptuse uue peaministri ametissenimetamise; arvestades, et Egiptuse kõrgem valimiskomisjon on heaks kiitnud nelja valitsusvälise organisatsiooni, Euroopa Liidu, Araabia Riikide Liiga ja Aafrika Liidu esindajate kohalviibimise valimiste „tunnistajana”; arvestades, et Nõuandev Kogu teeb ikka veel valimisseaduses muudatusi, vaatamata poliitiliste rühmituste ja põhiseadusliku nõukogu teravale kriitikale;

K. arvestades, et uute parlamendivalimiste eel on Egiptuse demokraatlik üleminekuprotsess raskustes ning seda pidurdab välistav poliitika, politsei ja julgeolekujõudude jätkuv vägivald meeleavaldajate vastu, liigne pisargaasi kasutamine, meelevaldsed vahistamised (ka laste vahistamised), naiste seksuaalne ahistamine, ilmalike ja liberaalsete aktivistide röövimine ja Mubaraki režiimiga võrreldav märgatav tagasilangus repressiivpoliitikasse;

L.  arvestades, et Egiptuses jätkuv vägivald ja kokkupõrked ohustavad tõsiselt valimiste turvalist ja sujuvat korraldamist; arvestades, et inimröövid ja hirmutamine ilma tõeliste politseiuurimisteta tekitavad karistamatuse õhkkonna, mis võib viia hirmutamise ja kallaletungideni parlamendikandidaatide toetajate vastu; arvestades, et inimõigusrühmitused on registreerinud ja avalikustanud mitmeid piinamisjuhtumeid, millest vähemalt kaks on viinud ohvri surmani; arvestades, et tuleks säilitada julgeolek ja avalik kord, vaoshoitus ning täielik austus inimõiguste ja põhivabaduste vastu;

ELi ja Egiptuse suhted

M. arvestades, et EL on korduvalt väljendanud oma pühendumust mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele ning naiste õigustele ja rõhutanud, et valitsuste kohustus on tagada need vabadused kõikjal maailmas; arvestades, et ELi välistegevus peab olema seaduslikult kooskõlas liidu aluspõhimõtetega, eelkõige inimõiguste ja põhivabaduste austamisega;

N. arvestades, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja külastas president Morsit Kairos 19. juulil 2012. aastal; arvestades, et president Morsi külastas Euroopa Komisjoni Brüsselis 12. septembril 2012. aastal, et arutada poliitilist ja majanduslikku olukorda ning järgmisi samme demokraatiale üleminekul;

O. arvestades, et 13.–14. novembril 2012. aastal tuli Kairos kokku ELi-Egiptuse rakkerühm, mille kaasesimeesteks on komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Egiptuse välisminister Kamel Amr, ning leppis kokku tähtsas majandusliku ja poliitilise abi paketis, mille eesmärk on toetada Egiptuse üleminekuprotsessi ja mille raames riik saab 2012.–2013. aastal kokku ligi 5 miljardit eurot laene ja toetust; arvestades, et rahaline abi sõltub (osaliselt) Egiptuse edusammudest Rahvusvahelise Valuutafondiga lepingu sõlmimisel ning inimõiguste, demokraatia ja majanduse juhtimise valdkonnas;

P.  arvestades, et EL ja Egiptus on otsustanud üheskoos otsida võimalusi kaubandus- ja investeerimissidemete tugevdamiseks, sealhulgas tehnilise abi toel, mis võib viia põhjaliku ja ulatusliku vabakaubanduslepingu sõlmimiseni;

Q. arvestades, et president Morsi avaldas põhiseadusliku deklaratsiooni, millega võttis endale enneolematud volitused ilma kohtuliku või parlamentaarse kontrollita, ainult kaheksa päeva pärast ELi-Egiptuse rakkerühma kohtumise lõppu; arvestades, et deklaratsiooni ajastus ja tagajärjed on vähendanud ELi usaldust presidendi kavatsuse suhtes rajada ELiga konstruktiivsed ja tasakaalustatud poliitilised ning kaubandussuhted;

R.  arvestades, et Egiptuse majandus on meeleheitlikus seisus, välisvaluutareserv on väike ja Egiptuse naela kurss on madalaimal tasemel pärast 2004. aastat; arvestades, et Egiptuse majanduse toibumine sõltub riigi pikaajalisest poliitilisest ja ühiskondlikust stabiilsusest; arvestades, et Egiptus läbib demokraatiale ülemineku kriitilist perioodi, mille käigus on tekkinud märkimisväärseid probleeme ja raskusi;

S.  arvestades, et EL on järjekindlalt pakkunud Egiptuse võimudele abi ja teadmiste jagamist üleminekul õiglasele, seaduspõhisele, vabale ja demokraatlikule ühiskonnale;

Kodanikuvabadused ja õiguste rikkumine

T.  arvestades, et poliitiline tasakaalustamatus ja igapäevase valitsemise, põhiseadusliku kontrolli ning tasakaalu puudumine, sealhulgas eelkõige võimude lahususe puudumine, selge põhiseadusliku raamistiku puudumine ning sotsiaalmajanduslike tingimuste halvenemine on loonud Egiptuses olukorra, kus inimõigusi rikutakse endiselt karistamatult;

U. arvestades, et kodanikuühiskonna aktivistide ja organisatsioonide seas on tekitanud rahutust vabaühenduste tegevust käsitleva uue seaduseelnõu versioonid, arvestades, et kindlustus- ja sotsiaalküsimuste ministeeriumi kirja kohaselt ei tohi ükski Egiptuse vabaühendus (nn kohalik üksus) võtta ühendust välispartneritega (nn rahvusvahelised üksused), ilma et selleks oleks saadud eelnev luba seni veel moodustamata avaliku julgeoleku organitelt, mis tähendab tegelikkuses kõigi ühiskondliku tegevuse ja organiseerumise vormide järelevalvet ning piiramist, sest paljud kodanikuühiskonna organisatsioonid sõltuvad välismaisest rahastamisest, sealhulgas ELi poolt; arvestades, et uus vabaühenduste seadus piirab oodatavasti ka teabekogumisvisiite ning muud keskse tähtsusega tegevust kõikjal Egiptuses, tegelikult takistades kodanikuühiskonna organisatsioone oma tööd tegemast;

V. arvestades, et Egiptuse vabaühendustel tuleb tegevusloa saamiseks juba praegu täita keerukaid haldusnõudeid; arvestades, et alates 2011. aastast on kolm rahvusvahelist vabaühendust ja 43 nende töötajat võetud kohtuvastutusele rahastamise hankimise eest ilma Egiptuse võimude eelneva heakskiiduta;

W. arvestades, et pärast seda, kui kohus soovitas 26. jaanuaril 2013. aastal mõista 21 Port Saidi elanikku surma aasta varem jalgpallimatši järel toimunud tapmiste eest, on kokkupõrgetes hukkunud 42 inimest, kaks neist politseinikud; arvestades, et surmaotsuste kinnitamine ja kohtuotsuse teatavakstegemine 52 ülejäänud süüaluse üle on kavandatud 9. märtsiks;

X. arvestades, et Port Saidis ja kõikjal mujal riigis võtavad politseijõud liiga kiiresti tarvitusele (surmava) vägivalla ja saavad seda teha ilma nõuetekohase uurimise ja vähimagi vastutuseta;

Y. arvestades, et Egiptuse avalik arvamus suhtub sõnavabaduse piiramisse väga kriitiliselt; arvestades, et kriminaalkoodeks ja äsja vastu võetud põhiseadus võivad sõnavabadust tõsiselt piirata, sest nendes keelatakse kaasinimeste, Prohveti ja presidendi solvamine; arvestades, et jätkuvad kriminaalsüüdistuste alusel algatatud kohtuprotsessid ajakirjanike ja koomikute vastu, kelle seas on Gamal Fahmy, Bassem Youssef and Okasha Tawfiq; arvestades, et presidendi solvamise eest on algatatud juba 24 kohtuasja; arvestades, et pärast president Morsi ametisseasumist on pühaduseteotuse süüdistuste arv kasvanud;

Z.  arvestades, et 9. veebruaril 2013. aastal keelustas Kairo halduskohus 30 päevaks YouTube’i ja mitu muud veebisaiti seoses videoga „Innocence of Muslims”; arvestades, et infotehnoloogia ja kommunikatsiooni ministeerium ning riiklik telekommunikatsiooni reguleerimise amet otsustasid pärast nõupidamist, et YouTube’i blokeerimine mõjutaks tehniliselt ka Google’i otsingu kasutamist Egiptuses, mis tähendaks riigile majanduslikke tagajärgi, ning avaldasid seetõttu kohtuotsusele vastuseisu; arvestades, et digitaalvabadused võimaldavad inimõiguste kasutamist ja neid tuleks kaitsta igal juhul, mitte üksnes majandushuvide tõttu;

AA. arvestades, et uus seadus, mis käsitleb avalikes kohtades rahumeelse meeleavaldamise õiguse kaitset, võib piirata sõnavabadust ja kogunemisvabadust, sest selles kasutatakse mitmetimõistetavat sõnastust, millest kõige problemaatilisem on „kodanike huvid” meeleavalduste keelamise või vägivaldse laialiajamise põhjendusena, samuti ei toetuta seaduses Egiptuse põhiseadusele ega rahvusvahelistele lepingutele;

BA. arvestades, et Egiptuses on laialt levinud vägivald naiste vastu, eelkõige meeleavalduste ajal; arvestades, et Egiptuse naiste riikliku nõukogu juht Mervat al-Tallawi kutsus kõiki naisi, kes on langenud seksuaalse kallaletungi ohvriks, kaebusi esitama ning liituma massilise kohtuprotsessiga valitsuse vastu;

CA. arvestades, et naiste nõukogu ja kodanikuühiskond on kritiseerinud võimude vaikimist ning soovimatust naistevastast vägivalda hukka mõista, mis annab märku sellest, et Egiptuses ei austata naiste õigusi;

1.  väljendab solidaarsust Egiptuse rahvaga praegusel otsustaval demokraatiale ülemineku ajajärgul; kutsub Egiptuse valitsust üles tagama, et täielikult järgitaks inimõigusi ja põhivabadusi, kaasa arvatud väljendus- ja kogunemisvabadus, ajakirjandus- ja meediavabadus, naiste õigused, usu-, südametunnistuse ja mõttevabadus, vähemuste kaitse ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimisest hoidumise nõue, ning tagama õigusriigi põhimõtete täitmise, võimude lahususe, kohtusüsteemi sõltumatuse ja õiglase õigusemõistmise, sest need on vaba ja demokraatliku ühiskonna hädavajalikud koostisosad;

2.  võtab teadmiseks Egiptuse võimude raskused riigi juhtimisel üleminekuajal, kuid peab samas põhiõiguste ja -vabaduste austamist miinimumnõudeks, millest kogu tegevuses ja poliitikas tuleks kinni pidada;

3.  kahetseb sügavalt suurt ohvrite ja vigastatute arvu hiljutistes kokkupõrgetes ning avaldab ohvrite peredele kaastunnet; nõuab surmajuhtumite ja vigastusteni viinud sündmuste sõltumatut uurimist ning tulemuslikke ja konkreetseid meetmeid tagamaks, et süüdlased võetakse vastutusele;

4.  palub Egiptuse julgeolekujõududel, politseil ja ametivõimudel lõpetada vägivald, repressioonid ja rahumeelsete meeleavaldajate kinnipidamine ning olla meeleavalduste kontrollimisel äärmiselt vaoshoitud; nõuab tungivalt, et ametivõimud tegutseksid rangelt kooskõlas riigi seaduste ja rahvusvaheliste kohustustega; kutsub meeleavaldajaid, aktiviste ja opositsioonijõude üles tagama, et meeleavaldused oleksid rahumeelsed;

5.  mõistab hukka Port Saidi jalgpallirahutustega seotud tsiviilisikute surmamõistmise, mõistab hukka surmanuhtluse kasutamise mis tahes olukorras ja kutsub Egiptuse valitsust üles kehtestama surmanuhtluste täideviimisele moratooriumi;

6.  väljendab muret seoses seksuaalse vägivallaga naiste, eelkõige naismeeleavaldajate vastu ning seoses võimude suutmatusega seda vägivalda ennetada ja hukka mõista ning süüdlasi vastutusele võtta; kutsub president Morsit, samuti valitsus- ja opositsiooniparteide juhte, ilmutama tugevat poliitilist algatusvõimet soolise vägivalla tõkestamiseks ning tagama, et kõiki naistevastase seksuaalse vägivalla ja naiste seksuaalse ahistamise juhtumeid uuritakse tulemuslikult, võttes rikkumiste toimepanijad vastutusele ja tagades, et ohvrid saavad piisavat hüvitust; nõuab tungivalt, et president Morsi võitleks naistevastase kroonilise vägivalla ja naiste diskrimineerimise vastu, võttes vastu naisõiguslaste soovitatud ahistamisvastased õigusaktid; kutsub Egiptuse võime üles hukka mõistma kõiki naistevastase vägivalla ja agressiooni vorme;

7.  kutsub Egiptuse ametivõime üles reformima politsei- ja julgeolekujõudusid, tühistama kõiki seadusi, mis võimaldavad politsei ja julgeolekujõudude piiramatut vägivalda tsiviilisikute vastu, nõuetekohaselt uurima kõiki tsiviilisikute, eriti laste ja naiste piinamise või nende vastu ülemäärase vägivalla rakendamise juhtumeid ja tagama vägivallategude toimepanijate täieliku vastutuselevõtmise kooskõlas peamiste inimõiguste ja põhivabadustega, samuti rahvusvaheliste lepingutega, millele Egiptus on alla kirjutanud;

8.  kutsub Egiptuse võime üles allkirjastama ja ratifitseerima Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamise Rooma statuuti ning hoiduma visiidile kutsumast riigijuhte, kelle kohta Rahvusvaheline Kriminaalkohus on avaldanud vahistamiskäsud;

9.  nõuab tungivalt, et Egiptuse ametivõimud hoiduksid esitamast seaduste ja määruste eelnõusid, mis takistavad võimude kritiseerimist ja tegelikkuses välistavad selle, jälgides kõiki vabaühendusi ja nende rahastamist; nõuab tungivalt, et Egiptuse võimud tunnustaksid kodanikuühiskonna organisatsioonide töö tähtsust ja tagaksid, et uued seadused ja määrused oleksid kooskõlas rahvusvaheliste õigusstandarditega;

10. väljendab kindlat toetust reformidele, mille eesmärk on demokraatia, õigusriigi ja sotsiaalse õigluse kehtestamine Egiptuses, nagu nõuab Egiptuse rahvas; kordab nõudmist täielikult lõpetada erakorraline seisukord kogu riigis; nõuab, et viivitamatult lõpetataks tsiviilisikute üle kohtumõistmine sõjaväekohtutes;

11. nõuab tungivalt, et Egiptuse võimud tagaksid, et väljakuulutatud parlamendivalimised toimuvad vabalt ja sujuvalt, ning uuriksid hiljutisi opositsiooniaktivistide ja ajakirjanike röövimisi, tagaksid täieliku väljendusvabaduse nii internetis kui väljaspool seda, et võimaldada avalikku poliitilist arutelu, ning tagaksid, et julgeolekujõud ei aja laiali rahumeelseid meeleavaldusi ja hoiduvad liigsest vägivallast;

12. väljendab heameelt selle üle, et Egiptuse valitsus on kutsunud mitmed rahvusvahelised vabaühendused ja rahvusvahelised organisatsioonid, kaasa arvatud ELi, eelseisvaid parlamendivalimisi vaatlema; kordab oma valmisolekut saata tihedas koostöös ja Egiptuse valitsusega kooskõlastatult Egiptusesse täielik valimisvaatlusmissioon, tagamaks, et valimised toimuvad vabalt ja õiglaselt;

13. kutsub Egiptuse võime ja opositsioonijõude leidma kompromisslahendust vägivalla ja lahkhelide vähendamiseks ning rõhutab, kui tähtis on korraldada vabad, õiglased ja läbipaistvad valimised, millest võtavad osa kõik jõud, et jätkata Egiptuse üleminekut tõelisele demokraatiale; ergutab ELi ja liikmesriike jätkama Egiptuse ametivõimude, parteide ja kodanikuühiskonna toetamist ja abistamist selle eesmärgi poole püüdlemisel;

14. kordab, et Egiptuse põhiseadus peaks olema nii kaasav kui võimalik ja saama avalikkuse võimalikult suure toetuse, jätmata võimalust ühegi Egiptuse ühiskonna liikme diskrimineerimiseks;

15. nõuab tungivalt, et Egiptuse võimud alustaksid tõelist rahvuslikku dialoogi eesmärgiga lahendada Egiptuse üleminekut ja 25. jaanuari revolutsiooni lubaduste elluviimist takistavad probleemid, eelkõige karistamatu vägivald, seksuaalne vägivald naiste vastu ja ülemäärane jõukasutus ning põhi- ja kodanikuvabaduste piiramine, samuti majanduslik ebastabiilsus; sellega seoses kutsub komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat, komisjoni ning liikmesriike üles täitma oma kohustusi ELi ühe tähtsaima naaberriigi suhtes ning sealse noore ja edasipüüdliku elanikkonna nimel;

16. on seisukohal, et poliitiline tasakaalustamatus on tihedalt seotud majandusliku tasakaalustamatusega, ning kutsub Egiptuse võime ja opositsioonijõude üles liikuma edasi rahulikus ja üksmeelses õhkkonnas, et ületada erimeelsused; kutsub üles majanduskoostöö arendamisele ELi ja Egiptuse vahel ning tugevdatud kahepoolsele dialoogile majandusreformide teemal, sest see on tähtis samm, et tugevdada nii investorite kui ka Rahvusvahelise Valuutafondi usaldust, kellest viimaselt saadav laen on Egiptuse majanduse püsimajäämiseks otsustavalt tähtis;

17. avaldab kahetsust selle üle, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ei mõistnud hukka president Morsi võimuhaaramist vaid mõned päevad pärast ELi-Egiptuse rakkerühma kohtumist ega reageerinud sellele mingil moel, vähendades sellega ELi usaldusväärsust demokraatia, õigusriigi ning inimõiguste ja põhivabaduste kindla kaitsjana;

18. peab kahetsusväärseks, et neli päeva pärast president Morsi deklaratsiooni, millega ta võttis endale enneolematud ja kontrollimatud volitused, uuendas nõukogu oma lubadust varade tagastamise ja ümberjaotamise kohta Egiptuse võimudele;

19. nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmesriigid kindlalt toetaksid Egiptuse rahvast tema võitluses vabaduse, väärikuse ja enesemääramise nimel;

20. nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjon arendaksid ühtsemalt ja praktilisemal viisil põhimõtet „rohkem rohkema eest”, nii et see oleks enamat kui lihtsalt kontseptsioon paberil, et sellele lisataks selged tingimused ja võrdlusalused juhuks, kui Egiptuse valitsus peaks eemalduma demokraatlikest reformidest ning inimõiguste ja vabaduste austamisest;

21. nõuab tungivalt, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja nõuaks Egiptuse võimudelt ning president Morsilt, et nad täidaksid oma lubadust austada inimõigusi ja põhivabadusi; palub, et EL ei annaks Egiptuse võimudele eelarvetoetust, kui nad ei täida põhitingimusi, nagu inimõiguste ja vabaduste austamine, demokraatlik valitsemine ja õigusriigi põhimõtted;

22. avaldab täielikku toetust ELi ja Egiptuse suuremale koostööle, toimugu see assotsieerimislepingu ja selle tegevuskavade raames, ELi-Egiptuse rakkerühma töö eduka jätkamise näol, korrapärase inimõigusdialoogi, tihedama ärikoostöö, Egiptuse kodanike ja eriti üliõpilaste ELi-suunalise liikuvuse parandamise, põhjaliku ja ulatusliku vabakaubanduslepingu kooskõlastamise või tulevase turuintegratsiooni kujul;

23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Egiptuse ametivõimudele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0064.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika