Menetlus : 2013/2543(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0125/2013

Esitatud tekstid :

B7-0125/2013

Arutelud :

PV 12/03/2013 - 6
CRE 12/03/2013 - 6

Hääletused :

PV 14/03/2013 - 8.3
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0090

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 148kWORD 84k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0121/2013
6.3.2013
PE507.377v02-00
 
B7-0125/2013/rev

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Rassismi, ksenofoobia, antisemitismi, romavastasuse, homofoobia, transfoobia ja vihakuritegude ning vaenuõhutamise kõikide muude vormide vastase võitluse tugevdamine (2013/2543(RSP))


Ulrike Lunacek, Nikos Chrysogelos, Carl Schlyter, Catherine Grèze, Jan Philipp Albrecht, Elisabeth Schroedter, Barbara Lochbihler, Franziska Keller, Raül Romeva i Rueda, Sandrine Bélier, Jean Lambert, Jean-Jacob Bicep, Nicole Kiil-Nielsen fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon rassismi, ksenofoobia, antisemitismi, romavastasuse, homofoobia, transfoobia ja vihakuritegude ning vaenuõhutamise kõikide muude vormide vastase võitluse tugevdamise kohta (2013/2543(RSP))  
B7‑0125/2013/rev

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse diskrimineerimist keelavaid rahvusvahelisi inimõigustealaseid dokumente, eelkõige ÜRO konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–   võttes arvesse Euroopa inimõiguste konventsiooni, eeskätt selle artiklit 14, millega keelatakse diskrimineerimine „selliste tunnuste alusel nagu sugu, rass, nahavärvus, keel, usutunnistus, poliitilised või muud veendumused, rahvuslik või sotsiaalne päritolu, rahvusvähemusse kuuluvus, varanduslik, sünni- või muu seisund”,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 21, millega keelatakse igasugune diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu või kodakondsuse alusel,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, milles on sätestatud, et EL „rajaneb sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus”,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 10, milles on sätestatud, et oma „poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel püüab liit võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel”,

–   võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 19, millega antakse ELile poliitiline volitus „astuda vajalikke samme, et võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel”,

–   võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 67, milles on sätestatud, et EL „püüab tagada kõrge turvalisuse taseme [...] rassismi ja ksenofoobia vältimise ja nende vastu võitlemise meetmetega”,

–   võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 83 lõiget 2, milles on sätestatud, et „kui kriminaalõiguse alaste õigus- ja haldusnormide lähendamine osutub möödapääsmatuks liidu poliitika tulemusliku elluviimise tagamiseks valdkonnas, kus on rakendatud ühtlustamismeetmeid”, antakse ELile õigus võtta vastu direktiive, et „kehtestada asjaomases valdkonnas kuritegude ja karistuste määratlemise miinimumeeskirjad”,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone rassismi, ksenofoobia, antisemitismi, islamofoobia, mustlastevastasuse, homofoobia, transfoobia, diskrimineerimise, vihavägivalla ja äärmusluse ning ELi lähenemisviisi kohta kriminaalõigusele,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametit (FRA) ja selle tööd diskrimineerimiskeelu, rassismi, ksenofoobia, antisemitismi, homofoobia ja sellega seotud sallimatuse ja vihavägivalla küsimustes,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et rassism, ksenofoobia, antisemitism, homofoobia, transfoobia, romavastasus ja sellega seotud sallimatused hõlmavad uskumusi, eelarvamusi ja hoiakuid, mis õigustavad teatavatest põhjustest tingitud diskrimineerimist, vägivalda ja vihkamist;

B.  arvestades, et kuigi kõik liikmesriigid on lisanud oma õigussüsteemidesse diskrimineerimiskeelu, et edendada kõigi võrdset kohtlemist, on ELis endiselt alles diskrimineerimine ja vihakuriteod, st vägivald ja kuriteod, mis on ajendatud rassismist, ksenofoobiast, romavastasusest, usulisest sallimatusest, antisemitismist, homofoobiast, transfoobiast või vähemusrühma kuuluvusest ning mille aluseks on Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud loetelus sisalduvad põhjused;

C. arvestades, et äärmuslikud ja populistlikud juhid, kelle erakonnad on mitmes liikmesriigis saavutanud ka parlamentaarse esindatuse ning koguni esindatuse valitsuses, edendavad viha ja sallimatust levitavaid kõnesid, kampaaniaid, trükiseid ja programme;

D. arvestades, et Austria populistlik parempoolne Vabaduspartei (FPÖ) lubab ja koguni julgustab üha enam vihakuritegusid ja vaenuõhutamist; arvestades, et Austria populistlik FPÖ poliitik on postitanud oma Facebooki lehele antisemiitlikke koomikseid; arvestades, et antisemiitlike intsidentide arv on Austrias ühe aastaga kahekordistunud – kui 2011. aastal registreeriti neid 71, siis 2012. aastal juba 135; arvestades, et Austria antirassistlik organisatsioon ZARA teatas 2011. aastal 706 rassismiga seotud juhtumist (sealhulgas mõrvad, kinnipidamised rassilistel põhjustel, diskrimineerimine ja vihkamist õhutavad avaldused), eeskätt Aafrika päritolu ja islamiusku inimeste vastu; arvestades lisaks, et hiljutised rünnakud noorte geide vastu on näidanud, et ka Austria LGBT kogukond kannatab vihakuritegude ja vihkamist õhutavate avalduste tõttu;

E.  arvestades, et Kreeka populistlik neonatside partei Chrisi Avgi (Kuldne Koidik) julgustab üha enam vihakuritegusid ja vihkamist õhutavaid avaldusi ning Kreeka politsei lubab vihakuritegude karistamata jätmist; arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvoliniku andmetel registreeriti Kreekas 2012. aastal jaanuarist septembrini 87 rassistlikku kuritegu, millest 15 pani toime politsei – sealhulgas rassistlikku vägivalda ja jõhkrust; arvestades, et ümberasujate ühenduste andmetel pandi Kreekas 2011. ja 2012. aastal toime üle 600 rassistliku kuriteo, eeskätt Pakistani või Afganistani päritolu või islamiusku inimeste vastu; arvestades, et Kreeka politseis hiljuti moodustatud vihakuritegude üksused ei tegutse piisavalt hästi, mistõttu paljud vihakuriteod jäävad sellistena registreerimata; selle kohta on tuntuimaks näiteks Pakistani sisserändaja hiljutine mõrv (jalgrattasõidu ajal kahe neonatsi poolt surnuks pussitatud); arvestades, et Kreeka LGBT kogukonna teatel on homofoobsed ja transfoobsed vihakuriteod ja vihkamist õhutavad avaldused ärevakstegevalt sagenenud; arvestades, et väidetavalt ei pea Kreeka politsei transfoobseid ja homofoobseid kuritegusid vihakuritegude üksuste pädevusse kuuluvaks, keeldudes võtmast vastu avaldusi selliste kuritegude ohvritelt või ebaseaduslikelt sisserännanutelt, kes on sattunud vihakuritegude ohvriks;

F.  arvestades, et Ungari Fideszi partei prominentne konservatiivne kommentaator ja asutajaliige Zsolt Bayer on tekitanud Ungaris ja välismaal suurt meelepaha, võrreldes romasid loomadega ja väites, et „neil ei tohiks lubada elada” ja et „märkimisväärne osa mustlastest ei ole ühiseks eksisteerimiseks sobilikud. Nad ei ole sobilikud inimeste hulgas elama. Need romad on loomad ja nad käituvad nagu loomad. Kui nad kohtavad vastupanu, siis nad tapavad. Nad ei ole võimelised inimlikuks suhtlemiseks. Nende loomalikest pealuudest tuleb artikuleerimata hääli [...]”; arvestades, et lisaks sellele on Ungari paremäärmuslikku parteisse Jobbik kuuluv välispoliitika kriitik Márton Gyöngyösi nõudnud nn juudi nimekirja koostamist, väites, et juudid kujutavad endast julgeolekuriski;

G. arvestades, et Rootsi 2011. aasta statistika religioonivastaste ajenditega vihakuritegude kohta näitab, et islamifoobiast ajendatud kuritegude arv on vähenenud, kuid antisemiitlike kuritegude arv on kasvanud; arvestades, et kõige suurema kategooria moodustasid siiski ksenofoobsed ja rassistlikud kuriteod; arvestades, et Rootsi politsei lahendab ainult 7% vihakuritegudest, samas kui kuritegudest üldse lahendatakse 17%; arvestades, et on tulnud mitmeid teateid antisemiitliku vägivalla kohta Malmös, mida on ära märkinud muu hulgas ka ÜRO ja USA president; arvestades, et 2012. aasta septembris plahvatas Malmös juudi kogukonna keskuse juures pomm ning arvestades, et kaks noormeest peeti kinni selles kuriteod kahtlustatavana;

H. arvestades, et Human Rights Watch avaldas 9. detsembril 2011 uurimuse olukorra kohta Saksamaal ning selles märgitakse, et vihakuritegude ohvreid koheldakse õiguskaitseasutustes sageli ebaadekvaatselt, sealhulgas jätab politsei ründaja suhtes reageerimata, keeldub otsimast tunnistajaid või salvestamast nende ütlusi, ning mõnedel juhtudel koheldakse tegelikku ohvrit nagu ründajat;

I.   arvestades, et rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon (ECRI) väljendas oma 2011. aasta aruandes Hispaania kohta muret seoses konstitutsioonikohtu 2007. aasta otsusega kuulutada holokausti eitamise kriminaliseerimine põhiseaduse vastaseks; arvestades, et kohtu otsuses öeldakse, et mõnede faktide lihtne, neutraalne eitamine ilma mingi kavatsuseta õigustada või õhutada vägivalda, vihkamist või diskrimineerimist ei ole kuritegelik; arvestades, et 12 kohtunikust 4 hääletasid selle otsuse vastu; arvestades, et ECRI on saanud teateid selle kohta, et Rahvapartei kohalik juht on teinud Barcelona lähedal asuvas Badalona linnas mitmete aastate jooksul vihkamist õhutavaid avaldusi, väites, et Rumeenia ja Roma sisserännanud on kuritegevuse põhjuseks selles linnas; arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonid on väljendanud muret rassismi ja rassilise diskrimineerimise nn nähtamatuse pärast Hispaanias, samuti passiivsuse pärast ja soovimatuse pärast probleemi tunnistada ja sellega tegeleda madalamatel valitsustasanditel; arvestades, et asjaolu, et rassismi ja rassilise diskrimineerimise kohta ei ole kättesaadavaid andmeid, tekitab mulje, et rassismi ei olegi; arvestades, et 2009. aasta oktoobris loodi Barcelona prokuratuuri juurde vihakuritegude ja diskrimineerimise teenistus pärast kahte suurt tähelepanu saanud kohtuprotsessi Barcelona raamatupoe omanike üle, kes müüsid genotsiidi õigustavaid ja propageerivaid teoseid; arvestades, et võimude sõnul ei ole praegu kavas teistes Hispaania linnades samasuguseid teenistusi luua ning selle tõhusust on veel vara hinnata;

J.   arvestades, et Ühendkuningriigis on märgatavalt kasvanud puuetega inimeste suhtes toime pandud vihakuritegude arv;

K. arvestades, et EL ja liikmesriigid peavad kindlasti võtma meetmeid, et võidelda sellise käitumise vastu nii era- kui ka avalikus elus, ennetades seda austuse, aktsepteerimise ja sallivuse vaimus antava haridusega ning tagades, et ohvrid annavad sellisest käitumisest teada ning et õiguskaitseasutused uurivad seda ja kohtusüsteem määrab selle eest karistuse;

L.  arvestades, et EL on võtnud selliste tegude ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks vastu mitmeid õigusakte: nõukogu direktiiv 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (rassilise võrdsuse direktiiv)(1); nõukogu direktiiv 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (võrdse tööalase kohtlemise direktiiv)(2), millega keelustatakse tööhõive valdkonnas diskrimineerimine usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel; nõukogu raamotsus 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (raamotsus rassismi ja ksenofoobia kohta)(3) ning romade integreerimise riiklike strateegiate ELi raamistik;

M. arvestades, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded(4), nõutakse, et liikmesriigid kaitseksid ja toetaksid vihavägivalla ohvreid ilma neid diskrimineerimata, sealhulgas ka nende õigusliku seisundi osas, ning tunnistatakse, et viha või eelkõige isikuomadustega seostuda võiva diskrimineerimise ajendil sooritatud kuriteo ohvrid võivad kuriteo erilise olemuse tõttu vajada erikaitset;

N. arvestades, et komisjoni 2008. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kaitstakse tööhõivevälise võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (võrdse kohtlemise direktiiv), ei ole nõukogu pärast viis aastat kestnud arutelusid ikka veel vastu võtnud, kuna mõned liikmesriigid on kindlalt selle vastu;

O. arvestades, et FRA teatel registreeritakse kõige sagedamini ametlikke andmeid rassistlike/ksenofoobsete kuritegude kohta (25 liikmesriigis), sellele järgnevad antisemtiitlikud kuriteod (12), isiku seksuaalsest sättumusest ajendatud kuriteod (8), ekstremistlikud kuriteod (7), religioosse motiiviga kuriteod (6) ja islamofoobsed kuriteod (6); arvestades, et neljas liikmesriigis registreeritakse andmeid kuritegude kohta, mille motiiviks on isiku sooline identiteet, kuulumine roma vähemuse hulka või puue;

P.  arvestades, et FRA aruande kohaselt on iga neljas vähemusrühma kuuluv isik olnud rassilistel põhjustel sooritatud kuriteo ohver, kuni 90% neist intsidentidest jäävad politseile teatamata, ning et üksnes neljas ELi liikmesriigis kogutakse või avaldatakse andmeid romade vastase kuritegevuse kohta ning üksnes kaheksas ELi liikmesriigis registreeritakse ohvri (eeldatavast) seksuaalsest sättumusest ajendatud kuriteod;

Q. arvestades, et FRA andmetel on iga neljas vähemusrühma kuuluv isik olnud rassilistel põhjustel sooritatud kuriteo ohver, ning kuni 90% kõigist rünnakutest ja ähvardustest, mida rändajad või etniliste vähemusrühmade liikmed kogevad, jäävad politseile teatamata;

R.  arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt kutsunud komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles tugevdama võitlust sellise vihal põhineva vägivalla ja diskrimineerimise vastu, mille aluseks on näiteks rassism, ksenofoobia, antisemitism, islamofoobia, homofoobia, transfoobia ja romavastasus;

S.  arvestades, et Euroopa Parlament on eelkõige nõudnud:

a)  juba vastu võetud diskrimineerimisvastaste direktiivide ning rassismi ja ksenofoobiat käsitleva raamotsuse täielikku rakendamist;

b)  võrdse kohtlemise direktiivi viivitamatut vastuvõtmist;

c)  rassismi ja ksenofoobiat käsitleva raamotsuse läbivaatamist, et laiendada selle reguleerimisala ning tugevdada selle sätteid ja tõhusust;

d)  vihakuritegude, nende aluseks olevate vihkamisajendite ja ohvritele avalduva mõju tunnustamist nii siseriiklikus kui ka Euroopa õiguses ning sellekohaste andmete kogumist;

e)  seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alast võrdõiguslikkust käsitleva tegevuskava koostamist;

f)   meetmeid, mis tugevdaksid võitlust romavastasuse vastu ning tagaksid romade põhiõigused kaitseks tagakiusamise, diskrimineerimise ja väljasaatmise eest;

g)  avaliku elu tegelastelt hoidumist avaldustest, millega ergutatakse või õhutatakse vihkamist või inimrühmade häbimärgistamist nende rassi, etnilise päritolu, usuliste veendumuste, puude, seksuaalse sättumuse või rahvuse alusel;

T.  arvestades, et eesistujariik Iirimaa algatas 17.–18. jaanuaril 2013 toimunud justiits- ja siseküsimuste nõukogu mitteametlikul istungil arutelu ELi tegevuse üle vihakuritegude, rassismi, antisemitismi, ksenofoobia ja homofoobia vastu võitlemiseks ning rõhutas asjaolu, et on vaja parandada kaitset ja andmete kogumist, ning et juhid peaksid rohkem pühenduma Euroopa väärtuste aktiivsele kaitsmisele ning vastastikuse austuse tugevdamisele erineva usulise või etnilise tausta või seksuaalse suundumusega isikute puhul ning nende paremale kaasamisele;

U. arvestades, et ELi siseküsimuste volinik Cecilia Malmström hoiatas hiljuti, et paremäärmuslik poliitiline diskursus toidab vihkamist kogu ELis, kuna vähemusrühmi nagu romasid, moslemeid, juute ja immigrante halvustavad sõnavõtud muutuvad üha sagedamaks; arvestades, et rassistlikud, äärmuslust toetavad ja populistlikud sõnavõtud võivad nn üksikuid hunte ajendada valimatule tapmisele, kui vägivaldse äärmusluse oht levib;

V. arvestades, et koguda tuleb kollektiivseid, võrreldavaid ja usaldusväärseid eristatud andmeid, mis võimaldaksid tõestada diskrimineerimist kohtumenetluses, mõõta ebavõrdsust ja mitmekesisust, hinnata diskrimineerimisvastaste õigusaktide tulemuslikkust ja kavandada tulemuslikku riiklikku poliitikat;

W. arvestades, et FRA peatselt esitatavas aruandes homo-, bi- ja transseksuaalide (LGBT) diskrimineerimist ning ohvristamist käsitleva uurimuse kohta tuuakse eeldatavasti välja, kui laialt on ELis levinud homofoobsed ja transfoobsed vihakuriteod ja vihkamist õhutavad avaldused;

X. arvestades, et kõik Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE) osalevad riigid, sealhulgas kõik liikmesriigid, on tunnistanud, et vihast ajendatud kriminaalkuritegudena määratletavate vihakuritegude vastu tuleb võidelda kriminaalõiguse ja konkreetse oludele kohandatud poliitika kaudu;

1.  kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles tugevdama liikmesriikides võitlust vihal põhineva vägivalla ja diskrimineerimise vastu, tehes selleks järgmist:

a)   tegema ettepaneku raamotsuse 2008/913/JSK põhjalikuks läbivaatamiseks Euroopa Parlamendi suuniste alusel, mille raames lisatakse selgesõnaliselt teatavad antisemitismi, islamofoobia, homofoobia, transfoobia ja romavastasuse vormid ja ilmingud;

b)   tagades, et kõik asjakohased ELi kriminaalõigusvahendid, sealhulgas raamotsus, on täielikult kooskõlas inimõiguste standarditega, kaasa arvatud sõnavabaduse valdkonnas, käsitledes teatavaid selgelt määratletud ja piiratud teguviise, mida ei saa tõhusalt käsitleda vähem rangete meetmete abil, ning kaasates laiemas valikus astmelisi karistusi, sealhulgas vajadusel alternatiivseid karistusi, nagu ühiskondlikult kasulik töö;

c)  luues laiaulatusliku strateegia vihakuritegude, vihavägivalla ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks;

d)  võttes viivitamata vastu võrdse kohtlemise direktiivi, mis on üks peamistest ELi vahenditest tõelise võrdväärsuse edendamiseks ja tagamiseks ELis ning vihkamise ja mitmesuguse diskrimineerimise vastu võitlemiseks;

e)  tagades romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku täieliku rakendamise ja tugevdades seda raamistikku, tunnustades selleks eelkõige võitlust romavastasuse vastu ja pakkudes sellele pikaajalist toetust muu hulgas selleks, et võimaldada kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel arendada ja rakendada romade kaasamiseks tulemuslikke inimõigustega kooskõlas olevaid poliitikasuundi, programme ja meetmeid, kasutades selleks kättesaadavaid vahendeid, kaasa arvatud ELi vahendeid; jälgides rangelt põhiõiguste austamist ja vaba liikumise direktiivi rakendamist;

f)   hinnates süstemaatiliselt eksperdiarvamusi, mis on kujunenud välja tänu mitmetele asjakohastele ELi programmidele (Daphne, Põhiõigused ja kodakondsus 2007-2013, Õigused ja kodakondsus 2014–2020 ning Õigus 2014–2020), võttes seejuures arvesse ka asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist;

g)  tagades, et vihakuritegude kohta kogutakse rohkem usaldusväärseid andmeid, mis kajastaksid vähemalt üldsuse poolt teatatud ja ametiasutustes registreeritud vahejuhtumite arvu, süüdimõistmiste arvu, põhjuseid, miks süütegu leiti olevat diskrimineeriv, ja määratud karistusi, ning et viidaks läbi ohvristumist käsitlevad uuringud, keskendudes teatamata kuritegude laadile ja ulatusele, kuriteoohvrite kogemustele õiguskaitsega, mitteteatamise põhjustele ning vihakuritegude ohvrite teadlikkusele oma õigustest;

h)  luues mehhanisme selleks, et vihakuriteod saaksid ELis nähtavaks, näidates ametiasutuste tõsist suhtumist vihakuritegudesse, julgustades vihakuritegude ohvreid ja tunnistajaid vahejuhtumitest teatama ning võimaldades süüdlaste vastutuselevõtmist nende tegude eest;

i)   täites Euroopa Parlamendi korduva palve koostada tegevuskava seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi alase võrdõiguslikkuse teemal;

j)   allkirjastades ELi poolt ÜRO konventsiooni rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, kui kõik liikmesriigid on selle juba ratifitseerinud;

k)  rakendades liikmesriikide asjakohaseid kohustusi, mis on võetud muudel rahvusvahelistel foorumitel, kaasa arvatud OSCE ministrite nõukogu otsust nr 9/09 vihakuritegude vastu võitlemise kohta ning Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitust CM/Rec(2010)5 seksuaalse sättumuse või soolise identiteedi alusel toimuva diskrimineerimise vastu võitlemise meetmete kohta;

l)   toetades ja täiendades riiklikke poliitikaid ja programme peamise eesmärgiga kaotada puuetega inimeste vastane vägivald, viies ellu Euroopa puuetega inimeste strateegiat 2010–2020;

m) süvalaiendades vihavägivalla kõigi vormidega seotud küsimusi ELi ametite (nt FRA, Eurofound, Euroopa Politseikolledži, Eurojusti, FRONTEXi ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti) töökavas;

2.  palub, et need liikmesriigid, kes on võrdse kohtlemise direktiivi vastu ja takistavad selle vastuvõtmist, teeksid oma põhjused avalikuks, et nende üle saaks avalikult ja läbipaistvalt arutleda;

3.  palub neil liikmesriikidel tagada, et nende juhid ja asutused kõikidel tasanditel ja kõikides valdkondades (valitsus, riik, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused, õiguskaitseasutused, kohtusüsteem, erakonnad, poliitilised ja usujuhid jne) ja nende tegevus ning avaldused ei õhutaks diskrimineerimist, vägivalda ja vihkamist ega vaataks sellele läbi sõrmede;

4.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

(2)

EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

(3)

ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.

(4)

ELT L 315, 14.11.2012, lk 57.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika