Menetlus : 2012/2803(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0126/2013

Esitatud tekstid :

B7-0126/2013

Arutelud :

PV 13/03/2013 - 6
CRE 13/03/2013 - 6

Hääletused :

PV 13/03/2013 - 8.1
CRE 13/03/2013 - 8.1

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 127kWORD 60k
6.3.2013
PE507.378v01-00
 
B7-0126/2013

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Mitmeaastane finantsraamistik ja omavahendid (2012/2803(RSP))


Richard Ashworth fraktsiooni ECR nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (2012/2803(RSP))  
B7‑0126/2013

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 295, 310, 311, 312 ja 317,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 5 ja Lissaboni lepingu protokolli nr 1,

–   võttes arvesse 7.–8. veebruaril kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järeldustes väljendunud poliitilist kokkulepet,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt võtab nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt vastu määruse, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik, tehes otsuse ühehäälselt pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist;

B.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 310 lõike 1 kohaselt tuleb eelarves ära näidata kõik liidu tulu- ja kuluartiklid;

C. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 295 kohaselt konsulteerivad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon üksteisega ning korraldavad oma koostööd ühisel kokkuleppel, ning arvestades, et sellel eesmärgil tuleks vastu võtta institutsioonidevaheline kokkulepe, millega parandada iga-aastase eelarvemenetluse sujumist ja institutsioonidevahelist eelarvealast koostööd;

D. arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 312 lõikes 5 kutsutakse Euroopa Parlamenti, nõukogu ja komisjoni üles võtma kõik vajalikud meetmed finantsraamistiku vastuvõtmise hõlbustamiseks;

E.  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 311 kohaselt peab liit varustama end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega ning liidu eelarvet rahastatakse täielikult omavahenditest; arvestades, et enne kui nõukogu võtab vastu uue otsuse omavahendite reformi kohta, peab ta parlamendiga konsulteerima, ka peab ta saama parlamendilt nõusoleku enne omavahendite süsteemi rakendusmeetmete määruse vastuvõtmist;

F.  arvestades, et ELil peab olema selline eelarve ja selline eelarvemenetlus, mis kajastab täielikult parlamendi otsustus- ja kontrolliprotsessi läbipaistvat ja demokraatlikku olemust ühtsuse ja kõikehõlmavuse põhimõtete järgimisele tuginedes, mis eeldab seda, et kõik tulud ja kulud tuleb täies mahus eelarvesse kanda, ilma et neid vastastikku korrigeeritaks;

 

TAUST

1.  on ülimalt teadlik asjaolust, et 2014.–2020. aasta finantsraamistiku üle peetavad läbirääkimised toimuvad väga keerulises majanduslikus olukorras, kus liikmesriigid teevad oma riigieelarvete korrigeerimisel märkimisväärseid ja jätkuvaid pingutusi;

2.  tuletab meelde, et EL vajab kaasaegset eelarvet ja tulevikku suunatud investeeringuid nii liikmesriikide kui ELi tasandil; rõhutab praegustest investeerimispüüdlustest hoolimata, et pikaajalises perspektiivis on majanduskasvu soodustavate eelarve konsolideerimise meetmete puhul oluline kahetasandiline lähenemisviis, millega ühendatakse avaliku sektori eelarvepuudujäägi ja võla vähendamine selliste investeeringute edendamisega;

3.  märgib, et ELi kodanike täieliku toetuse võitmine on praeguses eelarvepiirangute olukorras väga oluline; toonitab, et liidu ees seisev suur ülesanne on tõhustada kulude tegemist tegelikele vajadustele keskendudes, mitte kulude suurendamine;

 

ÜLDISED KAALUTLUSED

Ülemmäärad

4.  kiidab heaks 7.–8. veebruaril toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäära osas saavutatud poliitilise kokkuleppe, mis kajastab pragmaatilist ja realistlikku lähenemist keerulistele eelarve- ja majandustingimustele kõigis liikmesriikides;

5.  tõdeb, et mitmeaastase finantsraamistiku ülemäärad on vaid üks tulevase eelarvestamise külg ning tõhus ja tulemuslik kulutuste tegemine on vähemalt niisama tähtis, kui mitte tähtsam; tuletab ühtlasi meelde, et kõik ELi kulutused tuleb uute ja vanade liikmesriikide vahelise võrdsuse ja solidaarsuse põhimõtet järgides suunata seda kõige enam vajavatesse piirkondadesse ja liikmesriikidesse;

Eelarve ühtsus

6.  väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Ülemkogu peab kinni põhimõttest, et kõik kuluartiklid, mõned paindlikkusinstrumendid välja arvatud, jääksid mitmeaastase finantsraamistiku alla ning allapoole kokkulepitud assigneeringute ülemmäärasid; märgib, et sellise korraga tagatakse mitmeaastase finantsraamistiku kohase rahastamise ettearvatavus, läbipaistvus ja ühtsus;

Rahaliste vahendite parem kasutamine

7.  kordab, et Euroopa lisaväärtuse saavutamine ja usaldusväärse finantsjuhtimise (säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse) tagamine peaksid olema nüüd enam kui kunagi varem ELi eelarve juhtpõhimõtted, järgides seejuures subsidiaarsuse põhimõtet, mis on määratletud ELi lepingu artiklis 5 ja kinnistatud Lissaboni lepingu protokollis nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus;

8.  nõuab, et ELi toimimise lepingu artikli 310 lõike 5 ja artikli 317 kohaselt täidavad liikmesriigid eelarvet usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt; tuletab liikmesriikidele meelde, et neil on õiguslik kohustus tagada, et eelarvesse kantud assigneeringute kasutamisel peetaks sellest põhimõttest kinni, ning et liikmesriigid peaksid kandma oma osa vastutusest kontrollikoja poolt välja selgitatud puuduste järjest kiiremaks kõrvaldamiseks;

Täitmata kulukohustused

9.  tunneb muret järjest suurenevate täitmata kulukohustuste üle ning tõdeb samas, et järgmisse mitmeaastasse finantsraamistikku ülekantuna põhjustab nende kulukohustuste suur maht väga suurt ebakindlust struktuurifondide maksete taseme osas, eriti 2014. ja 2015. aastal, mil on tõenäoline, et suur osa täitmata kulukohustustest makstakse N+2 reeglist tulenevalt välja;

10. toonitab, et liikmesriigid vajavad kindlust järgmiseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks kavandatavate struktuuri- ja ühtekuuluvusfondide maksete osas, selleks et näha ette tegelik osamaksete tase aasta kohta ning kavandada laekuvate vahendite kasutamist;

11. kutsub komisjoni üles selgitama täielikult seda, millest täitmata kulukohustused koosnevad, ning hindama, kas praegune täitmata kulukohustuste tipptase tuleneb peamiselt majanduskriisist või viitab see ulatuslikumatele struktuursetele probleemidele; nõuab tulemuslikumat eelarve haldamist, mis võimaldaks viia täitmata kulukohustused jätkusuutlikumale tasemele;

 

KONKREETSED TÄHELEPANEKUD

Kestus

12. võtab teadmiseks Euroopa Ülemkogu järelduse, et järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kestus on seitse aastat; kordab oma seisukohta, et eelistatav oleks raamistik, mille kestus ei oleks üle viie aasta;

13. nõuab seetõttu, et 2020. aastale järgnevad tulevased raamistikud ei oleks pikemad kui viis aastat, mis võimaldab suuremat paindlikkust ning reageerimist muutuvatele majandus- ja eelarvetingimustele pidevalt arenevas ülemaailmses keskkonnas, samuti mitmeaastase finantsraamistiku paremat ühitamist institutsioonide ametiaegadega, millega edendatakse demokraatlikku aruandekohustust ja vastutust;

Vahehindamine

14. väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu järelduste 11. punkti üle ning nõuab, et kõik Euroopa Parlamendiga kokku lepitavad mitmeaastased finantsraamistikud sisaldaksid õiguslikult siduvat läbivaatamisklauslit, mis võimaldaks ülemmäärade all juba kokku lepitud prioriteetsete kulutuste strateegilist analüüsi ja läbivaatamist ning võimaldaks ELi eelarvega reageerida mõjusamalt muutuvatele oludele; juhib tähelepanu sellele, et see annaks Euroopa Parlamendi uuele valitud koosseisule ja komisjoni uuele koosseisule võimaluse hinnata oma vastavate volitusteperioodide prioriteete; pakub strateegiliseks läbivaatamiseks välja järgmise ajakava:

· komisjon peaks pärast Euroopa Parlamendi valimisi ja sellele järgnevaid konsultatsioone liikmesriikide ja Euroopa Parlamendi uue koosseisuga esitama hiljemalt 2015. aasta juuniks iga kavandatava instrumendi, programmi ja fondi asjakohase rahastamise strateegilise ülevaate, millega vajaduse korral kaasnevad asjakohased ettepanekud;

· nõukogu ja Euroopa Parlament peaksid pärast sisemenetluste lõppemist ja kooskõlas asjakohaste aluslepingu sätetega jõudma kõigi komisjoni ettepanekute osas hiljemalt 30. märtsiks 2016. aastal ühisele seisukohale;

· strateegiline läbivaatamine peaks jõustuma aastate 2017–2020 osas, kui nii Euroopa Parlament kui nõukogu sellega nõustuvad;

Vaja on paindlikumat mitmeaastast finantsraamistikku

15. on makromajanduslikku keskkonda ja kiirelt arenevast maailmamajandusest tulenevaid suuri ülesandeid arvestades seisukohal, et väiksem eelarve eeldab suuremat paindlikkust nii rubriikide lõikes kui eelarveaastate vahel;

16. märgib, et Euroopa Parlament on valmis andma oma nõusoleku vaid siis, kui ta on saanud piisavad tagatised asjakohaselt paindliku eelarvestruktuuri kohta, mis annab liidule võimaluse reageerida nõuetekohaselt muutuvatele asjaoludele ja prioriteetidele juba kokku lepitud ülemäärasid järgides;

Omavahendid

17. võtab teadmiseks, et nõukogu jõudis aluslepingust tuleneva pädevuse kohaselt eelarve tulude poole osas üksmeelse kokkuleppele; märgib sellega seoses, et kuigi Euroopa Parlamendil ei ole konsulteerimisest suuremaid õigusalaseid õigusi nõukogu määruse osas, millega määratakse kindlaks liidu omavahendite süsteemi suhtes kohaldatavad sätted, peab Euroopa Parlament andma ELi toimimise lepingu artikli 311 kohaselt nõusoleku nõukogu määrusele, millega kehtestatakse rakendusmeetmed;

18. annab kindla lubaduse saavutada nõukoguga selles osas aluslepingu asjakohaste sätete kohaselt kiiresti kokkulepe;

 

INSTITUTSIOONIDEVAHELISED LÄBIRÄÄKIMISED

19. tuletab meelde, et ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt võtab nõukogu seadusandliku erimenetluse kohaselt vastu määruse, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik, tehes otsuse pärast Euroopa Parlamendilt selle liikmete enamusega antud nõusoleku saamist; nõuab seetõttu tungivalt, et institutsioonid leiaksid vastastikku kasulikud töömeetodid, et hoida ära potentsiaalselt kahjulik ja tarbetu eelarvekriis; juhib sellega seoses tähelepanu sellele, et tähtis on järgida ELi toimimise lepingu artikli 312 lõiget 5, milles sätestatakse, et institutsioonid peavad võtma „kõik vajalikud meetmed asjaomase vastuvõtmise hõlbustamiseks”;

20. toonitab, et see saab olema esimene kord, mil mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus võetakse vastu uute Lissaboni lepingu sätete kohaselt, mis sisaldavad uut institutsioonidevahelise koostöö korda, milles on ühendatud tõhus otsustamine ja vastavate ELi toimimise lepingus kindlaks määratud õigustega arvestamine;

21. väljendab valmisolekut alustada nõukoguga ELi toimimise lepingu artikli 312 lõike 2 kohaselt sisulisi läbirääkimisi eesmärgiga tagada nõusolek ja nii mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse kui institutsioonidevahelise kokkuleppe kiire vastuvõtmine, millega tagatakse stabiilne ja prognoositav õiguslik alus valdkondlike rahastavate programmide jaoks;

22. toonitab, et praegused läbirääkimised nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel, mida peetakse mitmeaastaste programmidega seonduvate seadusandlike ettepanekute üle, toimuvad seadusandliku tavamenetluse kohaselt; soovitab erikomisjonidel alustada läbirääkimisi vastavate nõukogu üksustega;

23. toonitab, et kui mitmeaastase finantsraamistiku kokkulepet ei saavutata, kahjustaks see keskpika perioodi programmitöö keskset loogikat, millega püütakse tagada mitme aasta vältel teostatavatele suuremahulistele programmidele stabiilne õiguslik ja eelarveraamistik; juhib tähelepanu asjaolule, et selline tulemus ei ole ühegi institutsiooni ega – mis kõige olulisem – liikmesriikides ELi programmidest toetuse saajate huvides;

24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning muudele asjaomastele institutsioonidele ja asutustele.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika