RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Horvaatiat käsitlev 2012. aasta üldine seirearuanne
9.4.2013 - (2012/2871(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Libor Rouček väliskomisjoni nimel
B7‑0160/2013
Euroopa Parlamendi resolutsioon Horvaatiat käsitleva 2012. aasta üldise seirearuande kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise lepingu eelnõu, protokolli ja lõppakti,
– võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta üldist seirearuannet Horvaatia ühinemiseks valmisoleku kohta (SWD(2012)0338 final),
– võttes arvesse komisjoni korrapäraseid aruandeid Horvaatia edusammude kohta ühinemise ettevalmistamisel aastatel 2005–2011,
– võttes arvesse 19. ja 20. juunil 2003. aastal Thessalonikis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise eesistujariigi järeldusi Lääne-Balkani riikide ja ELi laienemise kohta,
– võttes arvesse kõiki oma varasemaid resolutsioone ja raporteid Horvaatia edusammude ning laienemisprotsessi kohta, eelkõige 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni Horvaatia Vabariigi Euroopa Liiduga ühinemise kohta[1] ja sama kuupäeva resolutsiooni Horvaatia taotluse kohta Euroopa Liiduga ühinemiseks[2] ning 22. novembri 2012. aasta resolutsiooni laienemise kohta: poliitikavaldkonnad, kriteeriumid ja ELi strateegilised huvid[3],
– võttes arvesse ELi–Horvaatia parlamentaarse ühiskomisjoni kõiki varasemaid soovitusi,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Horvaatia ühineb ELiga 1. juulil 2013. aastal;
B. arvestades, et 24 liikmesriiki ja Horvaatia on ühinemislepingu ratifitseerinud ja kolmes liikmesriigis seisab ratifitseerimine veel ees;
C. arvestades, et Horvaatia teeb ajakava kohaselt viimaseid ettevalmistusi ELiga ühinemiseks ja tegeleb järelejäänud nõuete täitmisega;
D. arvestades, et reformipüüded peavad jätkuma ka pärast ühinemist, et Horvaatia kodanikud saaksid ELi kuulumisest täit kasu;
E. arvestades, et Horvaatia ühinemisprotsess tõendab ELi laienemispoliitika usaldusväärsust ja ümberkujundavat mõju liidu liikmeks pürgivatele riikidele;
F. arvestades, et Horvaatia ühinemine ELiga muudab liidu tugevamaks ja suurendab selle julgeolekut, rikastab kultuuri ja pärandit ning tuletab teistele liikmestaatust taotlevatele riikidele veenvalt meelde, et lubaduste kohusetundlik täitmine toob nende kodanikele tuntavat ja püsivat kasu;
G. arvestades, et Horvaatialt oodatakse konstruktiivset tegutsemist oma naabruskonnas ja tal on ainulaadsed eeldused, et edendada eelkõige ELi laienemist, demokraatia tugevdamist, piirkondlikku koostööd ja Lääne-Balkani rahvaste leppimist ning teha omalt poolt kõik, et kahepoolsed suhted neid protsesse ei takistaks;
1. rõõmustab selle üle, et Horvaatiast saab 1. juulil 2013. aastal ELi 28. liige tulenevalt Euroopa Parlamendi 1. detsembril 2011 hääletusel tehtud õiguslikult siduvast otsusest, millega kiideti heaks Horvaatia ühinemine, ning et see toimub Euroopa Ülemkogu poolt ühinemislepingus määratud kuupäeval; väljendab kindlat usku, et Horvaatias on tugev ja küps demokraatia ning sotsiaalne turumajandus, austatakse euroopalikke väärtusi ja suudetakse täita liikmestaatusega kaasnevad kohustused;
2. märgib, et Horvaatia teeb kavakohaselt viimaseid ettevalmistusi ELiga ühinemiseks, tegeledes järelejäänud nõuete täitmisega;
3. väljendab heameelt selle üle, et Horvaatia on teinud märkimisväärseid edusamme komisjoni üldises seirearuandes esile toodud ülesannete täitmisel, ning palub Horvaatia valitsusel lahendada kõik lahendamata küsimused 1. juuliks 2013 ja jätkata kõiki muid vajalikke reforme; kutsub Horvaatiat üles järgima kõiki ühinemisläbirääkimistel võetud kohustusi ja need täitma, et olla uue liikmesriigina täielikult valmis liidus osalema, kuna see on nii Horvaatia kui ka ELi huvides; rõhutab, et see protsess peaks olema läbipaistev ja kaasav ning hõlmama võimalikult suurel määral Horvaatia parlamenti ja kodanikuühiskonda;
4. võtab teadmiseks, et 24 ELi liikmesriiki ja Horvaatia on ühinemislepingu juba ratifitseerinud; palub nende kolme liikmesriigi parlamentidel, kes ei ole veel lepingut ratifitseerinud, seda õigeaegselt teha;
5. kordab oma seisukohta, et ELiga ühinemine ei tohiks olla protsessi lõpp, vaid pigem üks samm majanduse, halduse ja kohtusüsteemi moderniseerimise teel ning võimalus, mida saab täielikult ära kasutada vaid pideva poliitilise tegevuse kaudu; kutsub Horvaatiat üles ELiga ühinemiseks valmistudes jätkuvalt tõhusalt kasutama IPA (ühinemiseelse abi rahastamisvahend) vahendeid, samuti struktuurifonde ja ühtekuuluvusfondi;
6. õhutab Horvaatia poliitikuid ja ühiskondlikke toimijaid otsima uusi viise, kuidas ühinemisjärgsel ajal reformitempot ja -meelsust hoida ning tagada, et poliitikud vastutaksid ühinemislepingus võetud kohustuste täitmise eest; rõhutab sellega seoses tulemusliku parlamentaarse järelevalve ja kodanikuühiskonna järelevalve vajalikkust;
7. rõhutab veel kord sõltumatu kohtunikkonna, pädeva ja vastutustundliku avaliku halduse ja õigusriigi keskset osa demokraatia tugevdamisel ning investeerimise ja majandustegevuse toetamisel; kutsub Horvaatiat üles edasi tegutsema, et suurendada oma kohtusüsteemi ja selle liikmete sõltumatust, vastutust, erapooletust, professionaalsust ja tõhusust, muu hulgas vähendama lahendamata kohtuasjade hulka, ajakohastama otsuste jõustamist käsitlevaid õigusakte, kehtestama kohtunikele uue varade deklareerimise süsteemi ning jätkama uue distsiplinaarmenetluste süsteemi toimivuse parandamist; nõuab, et Horvaatia töötaks lõpuni välja kohtureformi strateegia ja rakendaks seda;
8. märgib, et Horvaatia on korruptsioonivastaseks võitluseks loonud rahuldava institutsioonilise ja õigusraamistiku; kutsub Horvaatia ametivõime üle veelgi tõhustama võitlust korruptsiooni, pettuse ja vahendite väärkasutamise vastu; rõhutab, et korruptsioonivastaste meetmete rakendamine peab jätkuma täie rangusega; kutsub ametivõime üles pidama arvestust huvide konflikti, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtumite ning kohtusüsteemi reformi tegevuskava täitmise üle ja parandama varade arestimist ja konfiskeerimist reguleeriva õigusraamistiku rakendamist;
9. palub Horvaatia võimudel olemasolevad korruptsioonivastased vahendid täielikult ära kasutada erapooletuks ja tulemuslikuks kohtulikule vastutusele võtmiseks ja otsuste langetamiseks, sealhulgas suurt avalikku tähelepanu pälvivatel juhtumitel, et tugevdada kodanike usaldust õigusriigi ja riigiasutuste suhtes; rõhutab, et korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses on vaja rakendada kestva iseloomuga meetmeid ning kohtusüsteemi on vaja reformida eelkõige Horvaatia kodanike huvides; rõhutab, et tuleb edendada sõltumatut uurivat ajakirjandust, kuna see on äärmiselt oluline korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse juhtumite paljastamisel;
10. palub Horvaatial kehtestada tugevad õigusnormid lobitöö ja teabele juurdepääsu korraldamisel, kindlustades sellega korruptsiooni ärahoidmise raamistikku; kutsub Horvaatia ametivõime üles panema ööle hiljuti loodud huvide konfliktide käsitlemise komisjoni ning rakendama täies ulatuses õigusaktide paketti, millega reguleeritakse riigihankeid ning erakondade ja valimiskampaaniate rahastamist;
11. palub Horvaatia võimudel jääda valvsaks, et tagada põhiõiguste täielik austamine, võideldes samas kõigi diskrimineerimise vormide ja sallimatuse ilmingutega, mis on suunatud rahvusvähemuste, roma kogukonna, sisserändajate, homo-, bi- ja transseksuaalide ning muude vähemusrühmade ja vähekaitstud rühmade vastu; palub lisaks Horvaatial soodustada sellise keskkonna tekkimist, mis tagab eespool nimetatud vähemustele (nt homo-, bi- ja transseksuaalidele) vabaduse väljendada oma vaateid ja veendumusi kooskõlas ELi põhiõiguste harta põhimõtetega;
12. kutsub ametivõime üles edendama sõnavabadust, sealhulgas meediavabadust ja -pluralismi; võtab teadmiseks, et uus avalik-õiguslikku ringhäälinguorganisatsiooni käsitlev seadus võeti vastu 2012. aasta juulis; kutsub ametivõime üles jätkama jõupingutusi selleks, et tagada avalik-õigusliku ringhäälingu sõltumatus ja vabadus poliitilisest ja majanduslikust survest ning suurendada selle läbipaistvust;
13. märgib, et Horvaatia on piisavalt ette valmistatud ELi struktuurifondidest ja ühtekuuluvusfondist rahastatavate tulevaste meetmete juhtimiseks ja rakendamiseks; kutsub Horvaatiat üles looma süsteemi Euroopa Regionaalarengu Fondiga (ERF) seotud projektide kavandamiseks ja teostamiseks; soovitab Horvaatia valitsusel veelgi tugevdada vastutavate asutuste haldussuutlikkust, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kooskõlas Euroopa Kontrollikoja 2012. aasta aruandes esitatud soovitustega; nõuab, et valitsus teeks kõik võimaliku korruptsiooni, pettuste ja rikkumiste ohu vähendamiseks ELi vahendite jaotamisel ja kasutamisel;
14. tuletab liikmesriikidele meelde, et mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavail läbirääkimistel tuleb arvestada ka kohustusi Horvaatia ning selle kodanike ees, pidades silmas Horvaatiale tulevikus majandusliku ja piirkondliku arengu vallas antavat abi;
15. soovitab Horvaatial jätkata struktuurireformide teostamist, et stimuleerida majanduskasvu ja elavdada tööturgu; kutsub Horvaatiat üles säilitama pangandussektori stabiilsust ja jätkama eelarve konsolideerimise poliitikat, et tugevdada konkurentsivõimet; peab õigeks, et Horvaatia osaleb alates 2013. aasta jaanuarist Euroopa poolaastal; toetab jõupingutusi ELi vahendite õigeaegse ja tulemusliku kasutamise tagamiseks ning Horvaatia transpordi-infrastruktuuri parandamiseks ja ühenduste parandamiseks ELi teiste liikmesriikide ja oma piirkonna riikidega; kutsub Horvaatia valitsust üles rakendama täies ulatuses väikeettevõtteid käsitlevat õigusraamistikku, rakendama selleks muu hulgas asjakohaseid poliitilisi meetmeid, parandama nendele ettevõtetele rahastamise kättesaadavust ja toetama VKEde rahvusvahelistumist;
16. on seisukohal, et majanduse kaasajastamisel tuleb erilist rõhku panna sotsiaalsele ja keskkonnamõõtmele; soovitab Horvaatial veelgi tugevdada sotsiaalset dialoogi ning kaitsta sotsiaalseid ja ametiühinguõigusi; kutsub Horvaatia ametivõime üles tagama läbipaistvuse suuremahulisi investeeringuid nõudvate projektide keskkonnamõju hindamisel; nõuab, et Horvaatia ametiasutused peaksid keskkonnakaitset eelkõige ruumilisel planeerimisel esmatähtsaks;
17. on mures, et kavandatav strateegilisi investeeringuid käsitlev seadus ei vasta Euroopa standarditele; palub Horvaatia valitsusel ja parlamendil see läbi vaadata, et kaitsta paremini põhiõigusi, eelkõige omandiõigusi, ja keskkonda;
18. kutsub ELi liikmesriike üles mitte piirama liidu kodanike põhiõigusi rohkem kui tingimata vaja, järgides ühinemislepingu artiklis 18 sätestatud üleminekumeetmeid; eelkõige palub liikmesriikidel võtta ajutisi meetmeid isikute vaba liikumise piiramiseks ainult faktiteabe põhjal ja üksnes tõsiste tööturuhäirete korral; tuletab meelde, et liidu eelmiste laienemisvoorude ajal kehtestatud üleminekuperioodi piirangud tööturule juurdepääsemisel on osutunud piiranguid rakendanud liikmesriikide heaolule kahjulikuks;
19. palub Horvaatia valitsusel tagada, et piiriületuspunktide ehitamine Neumi koridoris viiakse võimalikult peatselt lõpule;
20. kutsub Horvaatia ametivõime üles jätkama ka õigusaktide ühtlustamist, institutsioonidevahelise koostöö ja piirihalduse edendamist, et riik võiks kavakohaselt Schengeni alaga liituda;
21. soovitab Horvaatial jätkata koostööd endise Jugoslaavia asjade rahvusvahelise kriminaalkohtuga ning suurendada jõupingutusi sõjakuritegude uurimiseks ja kurjategijate vastutusele võtmiseks kooskõlas karistamatust käsitleva strateegiaga; kutsub Horvaatiat ja Serbiat üles heausksele koostööle sõjakurjategijate vastutusele võtmisel, et saavutada piirkonnas õiglus ja tõeline leppimine;
22. palub Horvaatial pöörata ka edaspidi erilist tähelepanu tagasipöörduvate põgenike õigustele ja sotsiaalsetele tingimustele kooskõlas Sarajevo deklaratsiooni protsessi eesmärkidega; toetab jätkuvalt RECOMi (tõe otsimise ja lepituse piirkondlik komisjon) algatust, mille eesmärk on tunnistada kõikide sõjakuritegude ohvrite kannatusi ja austada nende õigust tõele ja õiglusele;
23. kutsub Horvaatiat üles aktiivselt osalema Lääne-Balkani riikide stabiliseerimise ja Euroopaga integreerimise protsessis; on veendunud, et Horvaatia kogemused ja asjatundmine, mis on omandatud oma riigi ümberkujundamisel ja ELiga ühinemiseks valmistumisel, on teistele ELi liikmekandidaatidele ja kandidaadiks pürgivatele riikidele väga väärtuslikud; soovitab Horvaatial jagada oma kogemusi teiste kandidaatriikide ja võimalike kandidaatriikidega ning tugevdada piirkondlikku koostööd; on arvamusel, et ELi väärtuste ja liidu edasise laienemise propageerimine Horvaatia poolt põhineb heanaaberlikel suhetel ja leppimispüüetel;
24. kutsub Horvaatiat ja selle naaberriike üles aktiivselt osalema lahendamata kahepoolsete küsimuste lahendamises vastavalt rahvusvahelisel tasandil võetud kohustustele ning heanaaberlike suhete ja piirkondliku koostöö põhimõtetele; tunnustab sellega seoses Horvaatia valitsuse ja Serbia valitsuse samme omavaheliste suhete parandamiseks ning loodab, et nende riikide koostöö tiheneb; toetab Sloveenia ja Horvaatia jõupingutusi, millega püütakse leida konstruktiivne lahendus Ljubljanska Banka juhtumile; rõhutab, et kahepoolseid vaidlusi ei tohi kasutada praeguste või tulevaste kandidaatriikide integratsiooniprotsessi takistamiseks; kutsub sellega seoses kõiki liikmesriike üles õigeaegselt ratifitseerima Horvaatia ühinemislepingu;
25. kutsub Horvaatiat üles jätkama konstruktiivset tegevust piirkondliku koostöö arendamisel; kutsub Horvaatia võime üles täies ulatuses rakendama deklaratsiooni ELi väärtuste edendamise kohta Kagu-Euroopas, mille Horvaatia parlament kiitis heaks 21. oktoobril 2011; soovitab kõikidel selle piirkonna riikidel vastu võtta samalaadsed avaldused ja neid rakendada; nõuab, et Euroopa Komisjon abistaks selles osas kõiki piirkonna riike; palub komisjonil arvesse võtta liidu laienemisprotsessi seniseid kogemusi, sealhulgas Horvaatia ühinemisprotsessi, ning aidata selle piirkonna riikidel lahendada kahepoolseid vaidlusi selliselt, et see ei takistaks ühinemisprotsessi, vaid ELi olemasolevas institutsioonilises raamistikus loodaks abi- ja lepitusmehhanismid, mida piirkonna riigid saaksid soovi korral kasutada;
26. tunnustab vaatlejaliikmetena Euroopa Parlamendi töös osalevate horvaatide tegevust ja konstruktiivset osa ning tervitab rõõmuga Horvaatiat esindavaid EP liikmeid, kui Horvaatiast saab 1. juulil 2013 ELi liikmesriik;
27. hindab Euroopa Komisjoni tööd Horvaatia ühinemisprotsessi juhtimisel; palub komisjonil saadud kogemusi analüüsida ning neid tulevaste liikmekandidaatide puhul rakendada – näiteks kasutada üldist seirekorda läbirääkimiste lõpetamise ja ühinemispäeva vahelisel ajal; palub komisjonil hinnata kodanikuühiskonna ja parlamendi kaasatust kogu ühinemisprotsessi jooksul, et saada kogemusi praegusteks ja tulevasteks läbirääkimisteks; palub komisjonil konkreetselt sellega seoses teha ettepanekud, kuidas kandidaatriikides kodanikuühiskonda ja parlamenti paremini ühinemisprotsessi kaasata;
28. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Horvaatia Vabariigi valitsusele ja parlamendile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0538.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0539.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0453.