Resolutsiooni ettepanek - B7-0262/2013Resolutsiooni ettepanek
B7-0262/2013
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Relvaeksport ja nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP rakendamine

5.6.2013 - (2013/2657(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Michael Gahler, José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Elmar Brok, Arnaud Danjean, Mairead McGuinness, Krzysztof Lisek, Tunne Kelam, Elena Băsescu fraktsiooni PPE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0260/2013

Menetlus : 2013/2657(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0262/2013
Esitatud tekstid :
B7-0262/2013
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B7‑0262/2013

Euroopa Parlamendi resolutsioon relvaekspordi ja nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP rakendamise kohta

(2013/2657(RSP))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad[1],

–   võttes arvesse nõukogu tavarelvastuse ekspordi töörühmas (COARM) käimasolevat ühise seisukoha läbivaatamist, mis ühise seisukoha artikli 15 kohaselt on ette nähtud pärast kolme aasta möödumist selle vastuvõtmisest,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta[2],

–   võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2002. aasta ühismeedet 2002/589/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu osalemist väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses ja millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 1999/34/ÜVJP, samuti väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastase võitluse ELi strateegiat, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 15.– 16. detsembril 2005. aastal[3],

–   võttes arvesse nõukogu 23. juuni 2003. aasta ühist seisukohta nr 2003/468/ÜVJP relvavahenduse kontrolli kohta[4],

–   võttes arvesse sõjaliste kaupade ühist Euroopa Liidu nimekirja, mida ajakohastati 27. veebruaril 2012[5],

–   võttes arvesse nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP korrapäraselt ajakohastatavat kasutusjuhendit, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad[6],

–   võttes arvesse 12. mail 1996 sõlmitud Wassenaari kokkulepet tavarelvastuse ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrolli kohta, samuti 2011. ja 2012. aastal ajakohastatud loendeid nende kaupade, tehnoloogia ja laskemoona kohta[7],

–   võttes arvesse välisasjade nõukogu 25. juuni 2012. aasta kohtumisel vastu võetud järeldusi (milles väljendatakse ELi toetust ÜRO raames sõlmitavale rahvusvahelisele relvakaubanduslepingule, mis kehtestaks tavarelvastuse ülemaailmse kaubanduse jaoks siduvad ühised standardid)[8] ja välisasjade nõukogu 27. ja 28. mai 2013. aasta järeldusi,

–   võttes arvesse oma 18. jaanuari 2007. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi rakendussätte 8 kohase nõukogu seitsmenda ja kaheksanda aastaaruande kohta[9],

–   võttes arvesse oma 13. juuni 2012. aasta resolutsiooni ÜRO relvakaubanduslepingu läbirääkimiste kohta[10],

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 42 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 346,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et relvaekspordil võivad muu hulgas olla olulised kaitsepoliitilised, aga ka arengupoliitilised tagajärjed, ning arvestades, et seetõttu on oluline tugevdada Euroopa Liidu ekspordikontrolli poliitikat sõjatehnoloogia ja -varustuse alal;

B.  arvestades, et ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP on õiguslikult siduv raamistik ning selles on kindlaks määratud kaheksa kriteeriumi, mille rikkumise korral ekspordilitsentsi andmisest kas keeldutakse (kriteeriumide 1–4 puhul) või vähemalt kaalutakse keeldumist (kriteeriumide 5–8 puhul);

C. arvestades, et kolmandad riigid, nagu Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Island, Kanada, Horvaatia, Montenegro ja Norra on ametlikult liitunud ühises seisukohas kindlaks määratud kriteeriumide ja põhimõtetega;

D. arvestades, et vastavalt ühise seisukoha artiklile 3 on kaheksa kriteeriumiga kindlaks määratud üksnes miinimumnõuded ning need ei mõjuta liikmesriikide õigust rakendada rangemate piirangutega siseriiklikku poliitikalt;

E.  arvestades, et ühise seisukoha artiklis 10 on kirjas: „Kuigi liikmesriigid võivad vajadusel arvesse võtta ka kavandatava ekspordi mõju nende majanduslikele, sotsiaalsetele, kaubanduslikele ja tööstuslikele huvidele, ei tohi need asjaolud mõjutada eespool nimetatud kriteeriumite kohaldamist”;

F.  arvestades, et ühine seisukoht määratleb kõige laiema ühise arusaama sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrollimise kohta, mis teenib riiklike ekspordi kontrollisüsteemide koordineerimise huve;

G. arvestades, et alates nõukogu aastaaruannete esitamisest kooskõlas nõukogu ühise seisukoha (millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad) artikli 8 lõikega 2 on täheldatud liikumist tugevama kontrolli- ja aruandlussüsteemi poole; arvestades, et liikmesriigid peaksid ületama seadusandlikud ja organisatsioonilised takistused, et paremini järgida kaheksat sõltumatult kontrollitavat kriteeriumi;

H. arvestades, et on toimunud märkimisväärne edasiminek, et saavutada liikmesriikide vaheline kokkulepe ühise seisukoha kaheksa kriteeriumi rakendamise ja tõlgendamise suhtes, ning see on eelkõige toimunud tänu ühise seisukoha kasutusjuhendile, mille koostas COARM ja milles kirjeldatakse üksikasjaliselt parimaid tavasid nende kriteeriumide rakendamiseks;

I.   arvestades, et araabia kevade sündmused Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonnas on näidanud, et ühist seisukohta on tõhusalt rakendatud; arvestades, et neid sündmusi on arutatud 2011. aasta algusest peale peaaegu igal COARMi koosolekul, ja arvestades, et need kohtumised võimaldasid ühtlustada liikmesriikide riikliku poliitika nõutud läbivaatamist seoses ekspordiga asjaomastesse riikidesse; arvestades, et selle liikmesriikide vahelise konsulteerimisprotsessiga on kaasnenud tugevdatud hoolsusmeetmeid, peatamismeetmed ja meetmed lubade andmise edasilükkamiseks, ja arvestades, et tänu olemasolevatele teabevahetussüsteemidele – nii COARMi sees kui sellest väljaspool said eri liikmesriigid sellekohased otsused langetada kiiresti;

J.   arvestades, et viimastel aastatel on liikmesriigid eksportinud sõjatehnoloogiat ja -varustust eri määral maailma eri piirkondadesse;

K. arvestades, et tööstusringkondades nõutakse relvaekspordi laiendamist, et kompenseerida prognoositavat vähenevat sisenõudlust Euroopa Liidu ning aidata tugevdada Euroopa relvatööstuse baasi;

L.  arvestades, et kaitsetööstus jääb ELis oluliseks tööstusharuks ja tööandjaks, aidates märkimisväärselt parandada tööhõivet ja arendustegevust, mis on eriti hinnatav majandus- ja finantskriisi ajal;

M. arvestades, et kaitsetööstuses toimuval teadus- ja arendustegevusel on suur ülekanduv mõju mitmesugustele tsiviilotstarbelistele rakendustele;

N. arvestades, et kaitse-eelarvete märkimisväärse kärpimise tõttu alates majanduskriisi algusest 2008. aastal muutub eksport kaitsetööstuse jaoks üha tähtsamaks;

1.  võtab teadmiseks, et Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi andmetel kuuluvad Euroopa Liidu riigid tervikuna USA ja Venemaa järel maailma suurimate relvaeksportijate hulka [11]ning et väljaspool Euroopa Liitu asuvate riikide osakaal selles ekspordis üha suureneb – 2011. aastal oli see juba 61,4%[12];

2.  tõdeb, et Euroopa Liit on ainus riikide ühendus, kellel on ülemaailmselt ainulaadne õiguslikult siduv raamistik, mille abil parandada kontrolli relvaekspordi üle sealhulgas ka kriisipiirkondadesse ja riikidesse, kus inimõiguste olukord on kehv, ning tervitab sellega seoses Euroopa ja muude maailmajagude kolmandate riikide ühinemist relvaekspordi kontrollisüsteemiga ühise seisukoha alusel; võtab siiski teadmiseks, et kaheksa kriteeriumi rakendamist ja tõlgendamist käsitatakse ELi liikmesriikides erineva rangusega; nõuab seepärast ühise seisukoha ning kõigi sellest lähtuvate kohustuste ühtsemat tõlgendamist ja rakendamist;

3.  võtab teadmiseks, et kriteeriumide täitmise kontroll toimub vastavalt liikmesriikide õigusnormidele; on arvamusel, et liikmesriikide parlamendid või parlamentaarsed eriorganid peavad tagama tõhusa kontrolli kriteeriumide täitmise üle;

4.  väljendab heameelt selle üle, et nõukogu võttis vastu Wassenaari kokkuleppe ajakohastatud loendi laskemoona kohta ja selles loendis on arvesse võetud kõiki 2011. aastal loendis tehtud muudatusi; kutsub nõukogu üles vastu võtma ka viimaseid muudatusi, mis tehti 2011. aastal kahesuguse kasutusega kaupade loendis ja milles ekspertide rühm 2012. aasta detsembris kokku leppis;

5.  kutsub liikmesriike üles ekspordikontrolli ja kaheksa kriteeriumi kohaldamist arvestades pöörama suuremat tähelepanu kogu sõjatehnoloogiale ja -varustusele, mis on loetletud ühises seisukohas 288/944/ÜVJP;

6.  nõuab lisaks, et ühises seisukohas 288/944/ÜVJP loetletud kriteeriume veel paremini rakendataks, enne kui hakatakse uusi kriteeriume esitama;

7.  rõhutab riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi olulist rolli ühise seisukoha kokkulepitud standardite rakendamisel ja jõustamisel nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil ning läbipaistva ja aruandekohustusliku kontrollisüsteemi kehtestamisel; nõuab seepärast läbipaistvat ja töökindlat kontrollimehhanismi, mis tugevdaks parlamentide rolli;

8.  rõhutab, et parlamentaarne järelevalve relvaekspordikontrolli andmete ja rakendamise üle on oluline ja õiguspärane, ning nõuab seepärast meetmeid, toetust ja andmeid, mis on vajalikud, et tagada selle kontrollifunktsiooni täitmine riiklikul ja üleeuroopalisel tasandil;

9.  väljendab heameelt, et pärast seitse aastat kestnud läbirääkimisi sõlmiti õiguslikult siduv relvakaubandusleping tavarelvastuse rahvusvahelise kaubanduse ja tarnimise kohta ÜRO egiidi all, millega luuakse tõhus rahvusvaheline relvastuskontrollisüsteem, suurendatakse läbipaistvust ja vastutust ning kehtestatakse kõrged rahvusvahelised normid, nii et tavarelvade vastutustundetu ja ebaseaduslik kasutamine muutub veelgi raskemaks;

10. tunnistab, et relvakaubanduslepingu vastuvõtmisega ÜRO Peaassambleel näitas maailma riikide ühendus kindlat valmidust reguleerida rahvusvahelist relvakaubandust kookõlas läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtetega;

11. rõhutab, et oluline on relvakaubanduslepingut tulemuslikult ja usaldusväärselt täita;

12. tunnustab ELi ja selle liikmesriikide ühtset ja järjekindlat toetust rahvusvahelisele protsessile siduvate eeskirjade kehtestamiseks rahvusvahelisele relvakaubandusele;

13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO peasekretärile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika