RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Relvaeksport: nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP rakendamine
5.6.2013 - (2013/2657(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Maria Eleni Koppa, Ana Gomes, Véronique De Keyser, Raimon Obiols, Pino Arlacchi fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0258/2013
B7‑0263/2013
Euroopa Parlamendi resolutsioon relvaekspordi kohta: nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP rakendamine
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid raporteid ja resolutsioone, eelkõige 13. juuni 2012. aasta resolutsiooni ÜRO relvakaubanduslepingu läbirääkimiste kohta[1],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiivi nr 2009/43/EÜ kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo tingimuste lihtsustamise kohta,
– võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad,
– võttes arvesse välisasjade nõukogu 19. novembri 2012. aasta kohtumisel vastu võetud järeldusi ühise seisukoha läbivaatamise kohta,
– võttes arvesse nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP (millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad) artikli 8 lõike 2 kohaselt koostatud tavarelvastuse ekspordi töörühma 14. aastaaruannet[2],
– võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu tavarelvastuse ekspordi töörühmas (COARM) käimasolevat ühise seisukoha läbivaatamist, mis ühise seisukoha artikli 15 kohaselt on ette nähtud pärast kolme aasta möödumist selle vastuvõtmisest,
– võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2002. aasta ühismeedet 2002/589/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu osalemist väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses ja millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 1999/34/ÜVJP, samuti väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastase võitluse ELi strateegiat, mille Euroopa Ülemkogu 15.– 16. detsembril 2005. aastal vastu võttis,
– võttes arvesse 12. mail 1996 sõlmitud Wassenaari kokkulepet tavarelvastuse ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrolli kohta, samuti 2011. ja 2012. aastal ajakohastatud loendeid nende kaupade, tehnoloogia ja laskemoona kohta,
– võttes arvesse ülemaailmse relvakaubanduslepingu vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 2. aprillil 2013 (ÜRO Peaassamblee resolutsioon 67/58) ning 3. juunil 2013 allkirjastamiseks avatud lepingu tervikteksti,
– võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus, millega volitatakse liikmesriike kirjutama Euroopa Liidu huvides alla relvakaubanduslepingule (COM (2013) 273 final), ja nõukogu 28. mai 2013. aasta järeldusi, millega ettepanek vastu võeti ning kutsuti liikmesriike üles kirjutama lepingule alla New Yorgis 3. juunil toimuval pidulikul tseremoonial või esimesel võimalusel,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et relvaeksport ja -kaubandus mõjutavad inimeste turvalisust, inimõigusi, demokraatiat, head valitsemistava ja sotsiaalmajanduslikku arengut, ja arvestades, et seepärast on oluline tugevdada sõjatehnoloogia ja -varustuse ELi ekspordikontrolli poliitikat, mis tuleks siduda läbipaistva, tõhusa ning ühiselt aktsepteeritud ja kindlaksmääratud relvastuskontrollisüsteemiga;
B. arvestades, et ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP on õiguslikult siduv raamistik, milles on kindlaks määratud kaheksa kriteeriumit, mille täitmatajätmise korral tuleks ekspordilitsentsi andmisest keelduda (kriteeriumid 1–4) või keeldumist vähemalt kaaluda (kriteeriumid 5–8); arvestades siiski, et liikmesriigid säilitavad lõpliku kontrolli kõikide relvaekspordi litsentsimise aspektide üle ja ühise seisukoha rakendamine ei kuulu Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla;
C. arvestades, et nende kriteeriumidega tuleb muu hulgas takistada sellist relvaeksporti, mis toob kaasa konfliktide teravnemise (kolmas ja neljas kriteerium) või inimõiguste rikkumise (teine kriteerium) või mõjutab negatiivselt vastuvõtjariigi arenguperspektiive (kaheksas kriteerium); arvestades, et ühisel seisukohal ei ole piiratud kohaldamisala ning seega kehtivad kaheksa kriteeriumit nii ELi-sisese ekspordi kui ka ELiga tihedalt assotsieerunud riikidesse tarnitava relvastuse suhtes;
D. arvestades, et vastavalt ühise seisukoha artiklile 3 on kaheksa kriteeriumiga kindlaks määratud üksnes miinimumnõuded ning need ei mõjuta liikmesriikide rangemaid relvastuskontrollipoliitika meetmeid;
E. arvestades, et ühise seisukoha artiklis 10 on selgelt märgitud, et kaheksa kriteeriumi järgimine on tähtsam kui liikmesriikide võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed, kaubanduslikud või tööstuslikud huvid;
F. arvestades, et ühise seisukoha kriteeriumitega tuleb arvestada Euroopa kaitsetööstuse restruktureerimise käigus, mis on oluline väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes loovad töökohti;
G. arvestades, et alates nõukogu aastaaruannete esitamisest kooskõlas nõukogu ühise seisukoha (millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad) artikli 8 lõikega 2 on täheldatud liikumist tugevama kontrolli- ja aruandlussüsteemi poole; arvestades siiski, et puudub standarditud kontrolli- ja aruandlussüsteem ning liikmesriigid peavad ületama seadusandlikke ja organisatsioonilisi takistusi, et saavutada kaheksa kriteeriumi parem järgimine;
H. arvestades, et ühise seisukoha järgimise kohta on tehtud akadeemilist uurimistööd ning avaldatud kodanikuühiskonna arvamusi; arvestades, et kaheksa kriteeriumi täitmist ei ole võimalik lasta sõltumatult kontrollida;
I. arvestades, et süsteemi, mille abil hinnatakse vastavust ühise seisukoha kaheksale kriteeriumile ja teostatakse nende järgimise üle järelevalvet, tuleks laiendada nii, et see hõlmaks ka tootmise etappi;
J. arvestades, et olukorras, kus lubatakse või keelatakse sama liiki sõjaliste kaupade eksporti samadesse sihtkohtadesse, kohaldavad ja tõlgendavad liikmesriigid ühise seisukoha kaheksat kriteeriumit erinevalt, hoolimata sellest, et selle kohta on olemas kasutusjuhend; arvestades, et seetõttu tuleb püüda saavutada ühtlane ja range kriteeriumide kohaldamine kõigis liikmesriikides;
K. arvestades, et COARMi aastaaruande eesmärk on kajastada ühise seisukoha rakendamist ning suurendada liikmesriikide relvaekspordi läbipaistvust; arvestades, et COARMi aastaaruanded on kaasa aidanud liikmesriikide relvaekspordi suuremale läbipaistvusele ning et kasutusjuhendis on suurenenud suuniste ja selgituste arv; arvestades, et ühise seisukoha tõttu on kasvanud relvaekspordi litsentside andmist puudutava teabe maht;
L. arvestades, et ELi õigusaktidega, mis käsitlevad kahesuguse kasutusega kaupu, reguleeritakse selliste kaupade eksporti, kaubandust, vahendamist ja transiiti ning neis juhindutakse määrusest (EL) nr 388/2012; arvestades, et veebruaris 2012 võeti Wassenaari kokkuleppe raames vastu kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ajakohastatud loend, kuid valdav enamus kahesuguse kasutusega kaupu, eelkõige jälgimistehnoloogia valdkonnas, ei ole ikka veel kaetud õiguslikult siduva ekspordi kontrollisüsteemiga;
M. arvestades, et sõjaliste kaupade ühine Euroopa Liidu nimekiri ning kahesuguse kasutusega kaupade ELi loend ei hõlma kaugeltki kogu jälgimistehnoloogiat ja -tarkvara ning paljusid muid kaupu, mida kasutatakse arvukates vastuvõtjariikides repressiivmeetmete rakendamiseks sealse elanikkonna vastu;
N. arvestades, et arengumaad on jätkuvalt välismaise relvamüügi ja relvatarnijate tähelepanu keskpunktis; arvestades, et ajavahemikul 2004–2011 moodustasid relvakaubanduslepingud arengumaadega kaks kolmandikku kõikidest sellistest lepingutest kogu maailmas; arvestades, et vastutustundetu relvakaubandus ja relvadega seotud võlad kahjustavad paljude arengumaade võimalusi aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks;
O. arvestades, et sellised sündmused nagu araabia kevad Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonnas on jälle näidanud, et problemaatiline seos demokratiseerumise ja inimõiguste küsimuste vahel on halvemus, kui tegemist on relvakaubandusega kõnealuste riikidega; arvestades, et araabia kevade sündmused on jälle näidanud, kui hädavajalik ja oluline on ühine seisukoht ja selle kaheksa kriteeriumit, samuti sellised ulatuslikumad rahvusvahelised lepingud nagu relvakaubandusleping; arvestades, ettenägelikkus peaks võimaldama tulevastel algatustel ja aruannetel kasutada neid õppetunde, eriti kui tegemist on kaubeldavate relvade jagamisega valitsusvälistele osalejatele, nagu näiteks Liibüa puhul, ja võimaliku otsekaubandusega mässulistega, nagu näiteks Süüria puhul;
P. arvestades, et Transparency International peab rahvusvahelist relvakaubandust üheks kolmest kõige korrumpeerunumaks ärivaldkonnaks maailmas; arvestades, et Bonni Rahvusvahelise Ümberkorralduskeskuse (BICC) uurimiste kohaselt rikuti väidetavalt näiteks Saksamaal 2011. aastal 17 568 antud relvaekspordi litsentsi puhul 5 149 juhul (mis on ligi 30% eksporditehingutest 76 eri riigiga) ühte või mitut nõutavast kaheksast kriteeriumist;
1. märgib, et Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi andmetel kuuluvad ELi liikmesriigid kokku maailma suurimate relvaeksportijate hulka, ennetades USAd ja Venemaad, ning et sellest ekspordist läheb üha suurem osa – 2011. aastal 61% – väljaspool Euroopa Liitu asuvatesse riikidesse;
2. peab tervitatavaks asjaolu, et Euroopa ja muude maailmajagude kolmandad riigid on ühinenud relvaekspordi kontrollisüsteemiga ühise seisukoha ja relvakaubanduslepingu alusel; võtab siiski murelikult teadmiseks, et kaheksat kriteeriumit ei kohaldata ega tõlgendata ELi liikmesriikides ühetaoliselt; nõuab seepärast ühise seisukoha ning kõigi sellest lähtuvate kohustuste ühtsemat ja läbivaadatud tõlgendamist ja täielikku rakendamist, nähes ette mehhanismi, mille abil tegeleda liikmesriikide relvaekspordiga seonduvate julgeolekuprobleemidega;
3. märgib, et ELil on ainsana riikide ühendustest ülemaailmselt ainulaadne õiguslikult siduv raamistik, mille abil parandada kontrolli relvaekspordi üle, sealhulgas ka kriisipiirkondadesse ja riikidesse, kus inimõiguste olukord on küsitav, ja riikidesse, mille puhul esineb tõendatud oht, et kaup edastatakse ebaseaduslikult muudele lõppkasutajatele;
4. võtab teadmiseks Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide ELi inimõiguste ja demokraatia strateegilise raamistiku tegevuskava meetme 11 punkti e raames võetud kohustuse tagada, et nõukogu ühise seisukoha läbivaatamisel võetakse arvesse inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust; palub, et Euroopa välisteenistus annaks aru selle kohustuse täitmiseks võetud meetmetest;
5. tuletab meelde, et menetluste läbipaistmatuse tõttu on relvaostud aidanud oluliselt kaasa mõne riigi, sealhulgas mitme liikmesriigi liigvõlastumisele; rõhutab seepärast, et relvade ostmine ja müümine peaks olema läbipaistvam ning teave ühendusesisese relvakaubanduse kohta peaks olema jätkuvalt lisatud ELi aastaaruannetesse;
6. peab vajalikuks ühtlustatud kontrolli- ja aruandlussüsteemi loomist, et oleks võimalik riiklikult hinnata, kas ja mil määral on üksikute liikmesriikide ekspordi riskihindamistes ja otsustes lähtutud ühise seiskoha kaheksast kriteeriumist, et oleks võimalik teha järeldusi selle kohta, millisel määral on liikmesriikide ametiasutused kriteeriume kohaldanud; peab oluliseks sellise süsteemi põhinemist läbipaistvuse põhimõttel;
7. kordab läbivaatamisprotsessi silmas pidades, et ühise seisukoha sõnastust tuleb muuta täpsemaks ja ühemõttelisemaks, et tagada kriteeriumite ühetaolisem tõlgendamine ja kohaldamine; nõuab eelkõige ühise seisukoha artikli 10 järgimist; nõuab, et kasutusjuhendis antaks teise ja seitsmenda kriteeriumi all täpsemad juhised ja ajakohastataks I kuni IV lisa ning lisataks viide ELi inimõigustealastele riigistrateegiatele;
8. peab kahetsusväärseks asjaolu, et ei ole võimalik lasta sõltumatult kontrollida kaheksa kriteeriumi täitmist ning et praegu ei ole ega ka kavandata sanktsioonimehhanisme liikmesriigi suhtes, kes neid kaheksat kriteeriumit rikub; on seisukohal, et tuleks näha ette võimalused, kuidas läbi viia sõltumatut kontrolli ning kehtestada sanktsioonimehhanismid ühise seisukoha rikkumise korral;
9. võtab teadmiseks asjaolu, et kriteeriumitele vastavuse kontroll toimub riiklike normide kohaselt ning et kaheksa kriteeriumi täitmist ei ole võimalik lasta sõltumatult kontrollida ning et liikmesriiki, kes neid kaheksat kriteeriumit rikub, ei oota mingid sanktsioonid; on seisukohal, et tuleks näha ette võimalused, kuidas läbi viia sõltumatut kontrolli ühise seisukoha rikkumise korral; on arvamusel, et liikmesriikide parlamendid või parlamentaarsed eriorganid (näiteks parlamentaarsed järelevalvekomiteed) peaksid teostama kriteeriumite kohaldamise üle tõhusat järelevalvet;
10. palub liikmesriikidel ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil püüda saavutada kaheksa kriteeriumi ühetaoline ja range kohaldamine kõigis liikmesriikides; palub liikmesriikidel ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgel esindajal ja komisjoni asepresidendil edendada ka oluliselt suuremat läbipaistvust, avaldades aegsamini täielikuma teabe kõigi liikmesriikide relvaekspordi kohta; toonitab, kui oluline on teha selles valdkonnas koostööd kodanikuühiskonnaga;
11. nõuab lisaks ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP kriteeriumite paremat kohaldamist ning soovitab uurida võimalust kaheksa kriteeriumi kohaldamiseks ja laiendamiseks ühise seisukoha sätete raames, et hõlmata relvaekspordiga seonduvad teenused; nõuab, et kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia eksportimisel kontrollitaks vastavust kaheksale kriteeriumile, kui on põhjust arvata, et sellise kaupade ja tehnoloogia eksport oleks vastuolus ühega kaheksast kriteeriumist;
12. sedastab, et liikmesriikides on kasutusel erinevad andmete kogumise meetodid ja relvaekspordi andmekogude avaldamise tavad, mistõttu sisaldab COARMi aastaaruanne ühtlustatud teavet välja antud ekspordilitsentside kohta, kuid ei sisalda teatavat olulist teavet relvade tegeliku ekspordi kohta; nõuab seepärast, et võetaks kasutusele standarditud tegelikku eksporti puudutava teabe aruannete esitamise kord, mida kohaldataks ühetaoliselt kõikides liikmesriikides; peab tervitatavaks liikmesriikides sellise olukorra parandamiseks tehtavaid algatusi, et teavet täpselt, õigeaegselt ja täielikult edastataks ja avaldataks; nõuab, et ekspordilitsentsi andmisest keeldumise juhtumid toodaks välja COARMi aastaaruandes, viidates kriteeriumi numbrile, mille alusel litsentsi andmisest keelduti, ning liikmesriigile, kes seda tegi;
13. kutsub liikmesriike üles esitama täiendavat ajakohasemat teavet, mille põhjal saaks vajaduse korral koostada loendi sellisest riikide relvaekspordist ja -kaubandusest, mille puhul rikutakse ühte või mitut kaheksast kriteeriumist, ja mis võiks olla riikide ja ühiselt kokkulepitud rahvusvahelistele järelevalveasutustele parema mõistmise ja parema kontrolli aluseks ning mida võiks samuti kasutada COARMi aastaaruandes; teeb sellega seoses ettepaneku luua ekspordijärgne kontrollimehhanism;
14. nõuab, et COARMi aastaaruanne sisaldaks ka teavet Euroopa-sisese ekspordi lõppsihtkoha kohta, võimaliku problemaatilise kolmandatesse riikidesse üleandmise kohta ning litsentseeritud tootmise kohta väljaspool ELi; teeb lisaks ettepaneku, et COARMi aastaaruanne sisaldaks ka eelmistes aruannetes osutatud relvaekspordiga seotud probleemide järelmeetmeid ning liikmesriikide poolt nende probleemide lahendamiseks võetud meetmeid;
15. märgib rahuloluga, et COARMi ja nõukogu inimõiguste töörühma ühistel koosolekutel peetakse nõu – ja tuleks pidada korrapärasemalt nõu – valitsusametnikega, kes vastutavad riiklike ekspordilitsentside andmise eest, sest nad saavad oluliselt kaasa aidata ühise seisukoha rakendamisele ja vahetatavate andmete paremale kvaliteedile; on lisaks seisukohal, et nõu tuleks pidada ka kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja kaitsetööstuse esindajatega, kes tegelevad relvaekspordi kontrolli teemaga;
16. väljendab taas oma täielikku toetust sellele, et tugev ja õiguslikult siduv relvakaubandusleping tavarelvastuse rahvusvahelise kaubanduse ja üleandmise kohta sõlmitaks ÜRO egiidi all; rõhutab, et see eesmärk peab seetõttu olema üks ELi välispoliitika prioriteetidest ning tervitab nõukogu otsust anda liikmesriikidele luba relvakaubanduslepingu allkirjastamiseks;
17. nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja teised läbirääkimistes osalejad kirjutaksid relvakaubanduslepingule alla, selle ratifitseeriksid ja seda täielikult rakendaksid;
18. rõhutab, kui olulised on kõigi relvastuskontrolli käsitlevate rahvusvaheliste lepingute tõhusa rakendamise jaoks läbipaistvus- ja vastutusmehhanismid; nõuab seetõttu, et lisataks mehhanismid teabe ja parimate tavade vahetamiseks riikide vahel, kes osalevad relvade eksporti, importi ja üleandmist käsitlevates otsustes, aga ka kindlad ja selged sätted, milles käsitletakse osalisriikide iga-aastast avalikku aruandlust relvade üleandmise kõikide otsuste kohta;
19. toonitab ja peab tervitatavaks asjaolu, et lepinguga keelatakse konkreetselt teatavate tavarelvade, sealhulgas väikerelvade üleandmine, kui see rikub sanktsioone ja eelkõige ÜRO harta VII peatüki kohaselt kehtestatud relvaembargot, kui see on vastuolus ekspordiriigi rahvusvaheliste lepingute raames võetud rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige nendega, mis puudutavad tavarelvade üleandmist või ebaseaduslikku kaubandust, ja kui on andmeid selle kohta, et eksporditud relvi ja varustust võidakse kasutada genotsiidiks, inimsusvastasteks kuritegudeks, sõjakuritegudeks ja rünnakuteks tsiviilisikute vastu;
20. kutsub asepresidenti ja kõrget esindajat, komisjoni ja liikmesriike üles täitma ELi poolt väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastase võitluse vallas võetud kohustusi; tuletab meelde, et nende kohustuste eesmärk on aidata ELi mittekuuluvaid riike varude haldamisel, märgistamisel ning muudel väike- ja kergrelvade leviku kontrollimiseks võetavatel sarnastel jõupingutustel, ja et need kohustused täiendavad ELi meetmeid, millega reguleeritakse sõjavarustuse kaubandust, et ELi liikmesriigid ei tarniks seda riikidesse, kus võidakse relvi väärkasutada;
21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ELi inimõiguste eriesindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO peasekretärile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0251.
- [2] ELT C 386, 14.12.2012, lk 1.