Resolutsiooni ettepanek - B7-0264/2013Resolutsiooni ettepanek
B7-0264/2013
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Relvaeksport ning nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP rakendamine

5.6.2013 - (2013/2657(RSP))

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Sabine Lösing, Willy Meyer, Takis Hadjigeorgiou, Marie-Christine Vergiat, Younous Omarjee fraktsiooni GUE/NGL nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0258/2013

Menetlus : 2013/2657(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0264/2013
Esitatud tekstid :
B7-0264/2013
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B7‑0264/2013

Euroopa Parlamendi resolutsioon relvaekspordi ning nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP rakendamise kohta

(2013/2657(RSP))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad,

–   võttes arvesse tavarelvastuse ekspordi töörühma (COARM) 13. ja 14. aastaaruannet,[1]

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1232/2011 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) lisades esitatud kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia loetelu,

–   võttes arvesse nõukogu 12. juuli 2002. aasta ühismeedet 2002/589/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu osalemist väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses ja millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 1999/34/ÜVJP, ning võttes arvesse väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastase võitluse ELi strateegiat, mille Euroopa Ülemkogu võttis vastu 15.– 16. detsembril 2005. aastal[2],

–   võttes arvesse 12. mail 1996 sõlmitud Wassenaari kokkulepet tavarelvastuse ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrolli kohta, samuti 2011. ja 2012. aastal ajakohastatud loendeid selliste kaupade, tehnoloogia ja laskemoona kohta[3],

–   võttes arvesse üleilmse relvakaubanduslepingu vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 2. aprillil 2013. aastal,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et relvaeksport ja -kaubandus mõjutavad inimeste turvalisust, inimõigusi, demokraatiat, head valitsemistava ja sotsiaalmajanduslikku arengut, ning arvestades, et seepärast on oluline tugevdada ELi sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordikontrolli poliitikat, mis tuleks siduda läbipaistva, tõhusa ning ühiselt tunnustatud ja kindlaksmääratud relvastuskontrollisüsteemiga;

B.  arvestades, et ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP on õiguslikult siduv raamistik ning selles on kindlaks määratud kaheksa kriteeriumi, mille rikkumise korral ekspordilitsentsi andmisest kas keeldutakse (kriteeriumide 1–4 puhul) või vähemalt kaalutakse keeldumist (kriteeriumide 5–8 puhul);

C. arvestades, et nende kriteeriumide eesmärk on muu hulgas takistada sellist relvaeksporti, mis toob kaasa konfliktide teravnemise (kolmas ja neljas kriteerium) või inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumise (teine kriteerium) või mõjutab negatiivselt vastuvõtjariigi arenguväljavaateid (kaheksas kriteerium); arvestades, et ühise seisukoha kohaldamisala ei ole piiratud ning seega kehtivad kaheksa kriteeriumi nii Euroopa-sisese ekspordi kui ka ELiga tihedalt assotsieerunud riikidesse tarnitava relvastuse suhtes;

D. arvestades, et vastavalt ühise seisukoha artiklile 3 on kaheksa kriteeriumiga kindlaks määratud üksnes miinimumnõuded ning need ei mõjuta liikmesriikide rangemaid relvastuskontrollipoliitika meetmeid;

E.  arvestades, et vastavalt ühise seisukoha artiklile 10 võivad liikmesriigid küll võtta arvesse kasu, mida kavandatav eksport võib pakkuda majanduslikust, sotsiaalsest, kaubanduslikust või tööstuslikust seisukohast, aga sellised kaalutlused ei tohi mõjutada ühise seisukoha aluseks olevate kriteeriumide rakendamist;

F.  arvestades, et nõukogu ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP artikli 8 lõike 2 kohaselt koostatud nõukogu aastaaruannete esitamisest saadik on täheldatud teatavaid edusamme rangema kontrolli- ja aruandlussüsteemi kehtestamisel; arvestades, et sellegipoolest ei ole olemas ühtset kontrolli- ja aruandlussüsteemi, mistõttu kohaldavad ja tõlgendavad liikmesriigid ühise seisukoha kaheksat kriteeriumi sama liiki sõjaliste kaupade samadesse sihtkohtadesse saatmist lubades või keelates erinevalt; arvestades, et seetõttu on vaja ületada seadusandlikud ja tegevuslikud takistused, et kõik liikmesriigid kohaldaksid kaheksat kriteeriumi paremini ja kaugelenägelikumalt;

G. arvestades, et kodanikuühiskonna esindajad on teinud ühise seisukoha järgimise kohta akadeemilist uurimistööd ning avaldanud trükiseid; arvestades, et kaheksa kriteeriumi täitmist ei ole võimalik lasta sõltumatult kontrollida;

H. arvestades, et viimastel aastatel on väike- ja kergrelvadega kauplemise suhtes võetud meetmeid (näiteks ÜRO tulirelvade protokoll); arvestades, et kavva ning osaliselt ka ühisesse seisukohta on võetud selliseid valdkondi nagu relvavahenduse kontroll, litsentseeritud tootmine väljaspool Euroopa Liitu ja lõpptarbijate kontrollimine;

I.   arvestades, et kahesuguse kasutusega kaupu käsitlevas ELi õigusaktis reguleeritakse selliste kaupade eksporti, edasitoimetamist, vahendamist ja transiiti, ning arvestades, et seda reguleeritakse 19. aprilli 2012. aasta määrusega (EL) nr 388/2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 428/2009; arvestades, et veebruaris 2012 kiideti Wassenaari kokkuleppe raames heaks kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ajakohastatud loetelu, kuid ekspordi õiguslikult siduv kontrollisüsteem ei hõlma endiselt valdavat osa kahesuguse kasutusega kaupadest, sh eelkõige vaatlustehnikat;

J.   arvestades, et sõjaliste kaupade ühine Euroopa Liidu nimekiri ning kahesuguse kasutusega kaupade ELi loetelu ei hõlma kaugeltki kogu vaatlustehnoloogiat ja -tarkvara ega ka paljusid muid kaupu, mida kasutatakse paljudes vastuvõtjariikides repressiivmeetmete rakendamiseks omaenda elanikkonna vastu;

K. arvestades, et arenguriigid on endiselt välismaise relvamüügi ja relvatarnijate tähelepanu keskpunktis; arvestades, et ajavahemikul 2004–2011 moodustasid relvakaubanduslepingud arenguriikidega väärtuseliselt kaks kolmandikku kõikidest sellistest kokkulepetest kogu maailmas; arvestades, et vastutustundetu relvakaubandus ja relvadega seotud võlad kahjustavad paljude arenguriikide võimalust saavutada aastatuhande arengueesmärgid;

L.  arvestades, et Euroopa Liidu riigid andsid 2011. aastal välja 37,52 miljardi euro väärtuses relvaekspordilitsentse;

M. arvestades, et sellised sündmused nagu araabia kevad Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas on taas näidanud, et demokraatiale ülemineku ja inimõiguste küsimuste vahel eksisteeriv problemaatiline seos kätkeb endas ohtusid, kui tegemist on relvade tarnimisega sellistesse riikidesse; arvestades, et araabia kevade sündmused tõestasid taas, et ühine seisukoht ja selle kaheksa kriteeriumi, aga ka laiaulatuslikumad rahvusvahelised kokkulepped (näiteks relvakaubandusleping) on asendamatult vajalikud ja olulised; arvestades, et ettenägelikkuse abil peaks olema võimalik võtta neid õppetunde tulevaste algatuste ja aruannete puhul arvesse, eriti kui tegemist on kaubeldavate relvade levitamisega valitsusväliste osalejate seas (nagu Liibüas);

N. arvestades, et Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida riigid on viimastel aastatel kuulunud ja kuuluvad praegugi Euroopa relvade olulisemate ostjate hulka; arvestades, et Euroopa Liidu liikmesriigid eksportisid 2010. aastal Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida piirkonna riikidele relvi kokku 8 324,3 miljoni euro eest ning 2011. aastal ikka veel kokku 7 975,2 miljoni euro eest, kusjuures seda põhjendati poliitilise stabiilsuse toetamisega;[4] arvestades, et aastatel 2006–2010 andsid ELi liikmesriigid ainuüksi Liibüa tarvis välja 1056 miljoni euro väärtuses ekspordilitsentse, samas anti samal ajavahemikul eitav vastus 54 relvade Liibüasse eksportimise taotlusele, kusjuures seda põhjendati teise, seitsmenda ja viienda kriteeriumi rikkumisega (kõige sagedamini teise kriteeriumiga);[5]

O. arvestades, et Transparency International peab rahvusvahelist relvakaubandust üheks maailma kolmest kõige korrumpeerunumast ärivaldkonnast;

1.  märgib, et Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmetel on ELi liikmesriigid üheskoos maailma relvaeksportijate seas teisel kohal, jäädes ainult veidi maha Ameerika Ühendriikidest, ning tõdeb, et aina rohkem relvi (2011. aastal koguni 61%) tarnitakse väljaspool ELi asuvatesse riikidesse;

2.  peab tervitatavaks asjaolu, et Euroopa ja muude maailmajagude kolmandad riigid on ühinenud relvaekspordi kontrollisüsteemiga ühise seisukoha ja relvakaubanduslepingu alusel; märgib siiski murelikult, et kaheksat kriteeriumi ei kohaldata ega tõlgendata ELi eri liikmesriikides ühetaoliselt; nõuab seepärast ühise seisukoha ning kõigi sellest lähtuvate kohustuste ühtset, ühetaolist ja läbivaadatud tõlgendamist ja rakendamist ning sellise mehhanismi loomist, mille abil tegeleda liikmesriikide relvaekspordiga seotud julgeolekuprobleemidega; märgib, et EL on ainus riikide liit, kes on kehtestanud ülemaailmselt ainulaadse ja õiguslikult siduva raamistiku kontrolli parandamiseks relvaekspordi üle, muu hulgas seoses ekspordiga kriisipiirkondadesse ja riikidesse, kus inimõiguste olukord on küsitav, aga ka riikidesse, mille puhul on tõendatult suur oht, et üle antud relvad satuvad ebaseaduslikult muude lõppkasutajate kätte;

3.  on seisukohal, et relvastuskulude negatiivse mõju tõttu vaesemate vastuvõtjariikide arenguvõimalustele tuleks kaheksandat kriteeriumi täiustada, nii et arengu takistamine peaks tooma automaatselt kaasa ekspordilitsentsi andmisest keeldumise;

4.  tuletab meelde, et menetluste läbipaistmatuse tõttu on relvaostud aidanud oluliselt kaasa mõne riigi, sealhulgas mitme liikmesriigi liigvõlastumisele; rõhutab seepärast, et relvade ost ja müük peaks olema läbipaistvam ning ELi aastaaruanded peaksid jätkuvalt sisaldama ühendusesisese relvakaubanduse alast teavet;

5.  peab vajalikuks sellise ühtlustatud kontrolli- ja aruandlussüsteemi loomist, mis võimaldaks avalikult hinnata, kas ja mil määral on eri liikmesriikide ekspordialastes riskihindamistes ja otsustes lähtutud ühise seiskoha kaheksast kriteeriumist, eesmärgiga suuta teha järeldusi selle kohta, millisel määral on liikmesriikide ametiasutused kriteeriume kohaldanud; peab oluliseks sellise süsteemi põhinemist läbipaistvuse põhimõttel;

6.  kordab läbivaatamisprotsessi valguses, et ühise seisukoha sõnastust tuleb muuta täpsemaks ja ühemõttelisemaks, et tagada kriteeriumide ühetaoline tõlgendamine ja kohaldamine; nõuab eelkõige ühise seisukoha artikli 10 järgimist; nõuab, et kasutusjuhendis antaks teise ja seitsmenda kriteeriumi kohta täpsemad juhised ning et ajakohastataks I kuni IV lisa ja lisataks viide ELi inimõigustealastele riigipõhistele strateegiatele;

7.  nõuab embargojärgsete meetmete lisamist ühisesse seisukohta, hõlmates järgmisi aspekte: a) korrapärane hindamine, millesse kaasatakse lisaks COARMile ka muud asjaomased ELi üksused, töörühmad, riikide valitsused ja ametiasutused, et määrata kindlaks, kas EL peaks embargo taaskehtestama, jätkama erimeetmete võtmist või normaliseerima kontrolli, b) varem embargo alla kuulunud riikide puhul loa andmisest keeldumise eelduse poliitika rakendamine, c) olemasoleva keeldumisest teavitamise ja konsultatsioonimehhanismiga sarnase korra rakendamine kõigi varem embargo alla kuulunud riikidesse toimuvate võimalike tarnete puhul, d) riikliku aruande esitamine iga üleandmise kohta ning selle lisamine koondaruandesse; e) liikmesriikidele jääv õigus teostada üleandmise järgset järelevalvet lõppkasutajate kontrollimiseks ning f) embargo alla kuuluvate riikide suhtes kohaldatava kahesuguse kasutusega kaupade lõppkasutuse kontrolli laiendamine ka nendele riikidele;

8.  kutsub liikmesriike üles pöörama ekspordikontrolli ja kaheksa kriteeriumi kohaldamist arvestades suuremat tähelepanu kaupadele, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel, sh näiteks vaatlustehnika, aga ka varuosad ja tooted, mis sobivad elektrooniliseks sõjapidamiseks või mida on võimalik kasutada mitte surmatoovaks inimõiguste rikkumiseks;

9.  nõuab lisaks ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP kriteeriumide paremat kohaldamist; soovitab laiendada kõnealuse kaheksa kriteeriumi kohaldamist ühise seisukoha sätete raames ka relvaekspordiga seotud teenustele, oskusteabele ja koolitusele; nõuab, et kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia eksportimisel kontrollitaks kaheksa kriteeriumi täitmist, kui on põhjust arvata, et selliste kaupade ja tehnoloogia eksport on ühega kaheksast kriteeriumist vastuolus;

10. peab kahetsusväärseks, et 2010. aastal esitas vaid 63% ELi liikmesriikidest oma relvaekspordi kohta täielikud andmekogud; täheldab, et riigid, kes on korduvalt esitanud oma ekspordi kohta mittetäielikke andmeid, kuuluvad nii ELi kui ka maailma suurimate relvaeksportijate hulka;

11. sedastab, et liikmesriikides on kasutusel erinevad andmete kogumise meetodid ja relvaekspordi andmekogude avaldamise tavad, mistõttu sisaldab COARMi aastaaruanne ühtlustatud andmeid välja antud ekspordilitsentside kohta, kuid ei sisalda teatavat olulist teavet relvade tegeliku ekspordi kohta; nõuab seetõttu ka tegelikku eksporti käsitlevate teabearuannete ühtse esitamiskorra kehtestamist kõikides liikmesriikides; peab tervitatavaks liikmesriikide algatusi sellise olukorra parandamiseks, et tagada teabe täpne, õigeaegne ja täielik edastamine ja avaldamine; palub, et ekspordilitsentsi andmisest keeldumise juhtumid toodaks välja COARMi aastaaruandes, viidates kriteeriumidele, mille alusel litsentsi andmisest keelduti, ning liikmesriigile, kes seda tegi;

12. kutsub liikmesriike üles esitama täiendavat ajakohasemat teavet, mille alusel võiks vajaduse korral koostada ühisnimekirja riikide relvaekspordi ja -kaubanduse selliste juhtumite kohta, mille puhul rikutakse üht või mitut kaheksast kriteeriumist, ning mis annaks riiklikele ja ühiselt kokkulepitud rahvusvahelistele järelevalveorganitele parema ülevaate ja kontrollivõimaluse ja mida võiks samuti kasutada COARMi aastaaruandes; teeb sellega seoses ettepaneku luua ekspordijärgne kontrollimehhanism;

13. nõuab, et COARMi aastaaruanne sisaldaks ka teavet Euroopa-sisese ekspordi lõppsihtkohtade kohta, võimaliku problemaatilise kolmandatesse riikidesse tarnimise kohta ning litsentseeritud tootmise kohta väljaspool ELi; teeb lisaks ettepaneku, et COARMi aastaaruanne sisaldaks ka eelmistes aruannetes käsitletud relvaekspordiga seotud probleemide järelmeetmeid ning liikmesriikide poolt nende probleemide lahendamiseks võetud meetmeid;

14. märgib, et COARMi ja nõukogu inimõiguste töörühma ühistel koosolekutel peetakse – ja tuleks korrapärasemalt pidada – nõu valitsusametnikega, kes vastutavad riiklike ekspordilitsentside väljaandmise eest, sest nad saavad oluliselt kaasa aidata ühise seisukoha rakendamisele ja vahetatavate andmete paremale kvaliteedile; on lisaks seisukohal, et nõu tuleks pidada ka kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude sidusrühmadega, kes tegelevad relvaekspordi kontrolli teemaga;

15. rõhutab kodanikuühiskonna, riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi olulist rolli ühise seisukoha kokkulepitud standardite rakendamisel ja jõustamisel nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil ning läbipaistva ja aruandekohustusliku kontrollisüsteemi kehtestamisel; nõuab seepärast läbipaistvat ja töökindlat kontrollimehhanismi, mis tugevdaks parlamentide ja kodanikuühiskonna osatähtsust;

16. võtab teadmiseks asjaolu, et kriteeriumidele vastavuse kontroll toimub riiklike normide kohaselt, et kaheksa kriteeriumi täitmist ei ole võimalik lasta sõltumatult kontrollida ning et liikmesriiki, kes neid kaheksat kriteeriumi rikub, ei oota mingid sanktsioonid; on seisukohal, et ette tuleks näha võimalused ja vahendid viia ühise seisukoha rikkumise korral läbi sõltumatu kontroll; on arvamusel, et liikmesriikide parlamendid või parlamentaarsed eriorganid (näiteks parlamentaarsed järelevalvekomiteed) peavad tagama kriteeriumide kohaldamise tõhusa kontrolli; palub liikmesriikidel püüda saavutada kaheksa kriteeriumi ühetaoline ja range kohaldamine kõikides liikmesriikides; palub liikmesriikidel edendada oluliselt suuremat läbipaistvust, avaldades aegsamini täielikuma teabe kõigi liikmesriikide relvaekspordi kohta; toonitab, kui oluline on teha sellega seoses koostööd kodanikuühiskonnaga;

17. kordab oma täielikku toetust tavarelvastuse rahvusvahelist kaubandust ja tarnimist käsitleva tugeva ja õiguslikult siduva relvakaubanduslepingu sõlmimisele ÜRO egiidi all; rõhutab seega, et nimetatud eesmärk peab olema üks ELi välispoliitika prioriteetidest;

18. nõuab tungivalt, et liikmesriigid eelistaksid lepinguga ühinemise ja selle rakendamise seisukohast rangust, mitte nõrka lepingut, mille suhtes on jõutud üleüldisele üksmeelele; ergutab liikmesriike kohaldama kooskõlas relvakaubanduslepingu artikli 5 lõikega 3 kõiki lepingu sätteid võimalikult paljude tavarelvastuse liikide suhtes;

19. rõhutab, kui olulised on kõigi relvastuskontrolli käsitlevate rahvusvaheliste lepingute tõhusa rakendamise jaoks läbipaistvus- ja aruandlusmehhanismid; nõuab seetõttu relvade ekspordi-, impordi- ja tarnimisotsuseid käsitleva teabe ja parimate tavade osalisriikidevahelise vahetamise mehhanisme, aga ka tugevaid ja selgeid sätteid, milles käsitletakse osalisriikide iga-aastast avalikku aruandlust relvade tarnimise kõikide otsuste kohta (sh teave tarnimiseks lubatud varustuse liigi, koguse ja vastuvõtjate kohta ning andmed lepingu kogu reguleerimisala ja kõigi sätete rakendamise kohta);

20. toonitab ja peab tervitatavaks asjaolu, et lepinguga keelatakse konkreetselt teatavate tavarelvade, sealhulgas väikerelvade üleandmine, kui sellega rikutakse sanktsioone ja eelkõige ÜRO põhikirja VII peatüki kohaselt kehtestatud relvaembargot, kui see on vastuolus eksportiva riigi rahvusvaheliste lepingute raames võetud rahvusvaheliste kohustustega (eelkõige nendega, mis puudutavad tavarelvade üleandmist või ebaseaduslikku kaubandust) ja kui on andmeid selle kohta, et eksporditud relvi ja varustust võidakse kasutada genotsiidiks, inimsusvastasteks kuritegudeks, sõjakuritegudeks ja rünnakuteks tsiviilisikute vastu;

21. on seisukohal, et Euroopa Liit peaks austama oma suuremat vastutust rahu ja julgeoleku tagamisel Euroopas ja kogu maailmas, piirates veelgi relvade levikut, toetades desarmeerimisalgatusi ning tegutsedes aktiivselt relvade leviku tõkestamise, ülemaailmse desarmeerimise ja relvakaubanduse kontrolli valdkondades;

22. on seisukohal, et Euroopa Liit peaks välja töötama ulatusliku konversioonistrateegia, ning soovitab seetõttu töötada selle strateegia raames välja kava, kuidas korraldada relvastuse tootmine võimalikult kiiresti ümber tsiviilotstarbeliste kaupade tootmiseks;

23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning ÜRO peasekretärile.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika