RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa tegevuskava noorte tööpuudusega võitlemiseks
10.6.2013 - (2013/2673(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Rebecca Harms, Daniel Cohn-Bendit, Raül Romeva i Rueda, Karima Delli, Malika Benarab-Attou, Rui Tavares, Jean Lambert, Elisabeth Schroedter, Marije Cornelissen, Ana Miranda, Franziska Keller, Margrete Auken fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0270/2013
B7‑0276/2013
Euroopa Parlamendi resolutsioon noorte tööpuudusega võitlemise Euroopa tegevuskava kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogus 28. veebruaril 2013. aastal saavutatud poliitilist kokkulepet nõukogu soovituse kohta noortegarantii loomiseks,
– võttes arvesse 7. veebruari 2013. aasta Euroopa Ülemkogu järeldusi noorte tööhõive algatuse kohta,
– võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta ettepanekut korraldada tööturu osapooltega üleeuroopalise konsulteerimise teine etapp ametipraktika kvaliteediraamistiku loomise teemal (COM(2012)0728),
– võttes arvesse oma 14. juuni 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta,
– võttes arvesse oma 2013. aasta jaanuari resolutsiooni noortegarantii kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et praeguse seisuga on ELis 23,5% noortest töötud ja mõnedes liikmesriikides ületab noorte töötuse määr 55% ning et 8,3 miljonit alla 25-aastast eurooplast ei tööta, ei omanda haridust ega kutset, 15% lastest jätab kooli pooleli ilma keskharidust omandamata ja 10% ELi kodanikest elab töötute leibkondades; arvestades, et see võib tuua kaasa tõsiseid sotsiaasleid tagajärgi ühiskonnale ja üksikisikule ning arvestades, et see probleem üha süveneb, luues nn kadunud põlvkonna ohu;
B. arvestades, et noorte töötusel ja mittetöötavate või haridust ja kutset mitteomandavate noorte (nn NEET-noorte) määral on mõju inimõigustele ja see võib tuua kaasa inimõiguste rikkumisi; arvestades, et selle olukorra lahendamiseks on vaja õiguspõhist lähenemisviisi;
C. arvestades, et kriisiriikides viimasel ajal võetud meetmed avaliku sektori kulude kärpimiseks on juba avaldanud otsest negatiivset mõju noortele, kuna kärpeid on tehtud hariduses, töökohtade loomises ja tugiteenuste valdkonnas; arvestades, et noori mõjutavaid poliitikameetmeid kujundatakse praegu asjaosalisi ja sidusrühmi kaasamata;
D. arvestades, et haridus- ja koolituspoliitika võib täita ülitähtsat rolli võitluses noorte suure tööpuuduse vastu ning sellega saab põhimõtteliselt toetada integratsiooni ja osalust; arvestades, et rohkem on vaja investeerida kutseharidusse ja -koolitusse, integreerumisse õppestruktuuridesse, kõrgharidusse ja teadusesse; arvestades, et ametioskuste parandamine on väga tähtis, et valmistada inimesi ette kvaliteetsete töökohtade jaoks sektorites, kus töökohtade arv kasvab, nagu rohelised töökohad, IKT ja hooldus;
1. nõuab tungivalt, et liikmesriigid, riigijuhid ja komisjon
- võtaksid noorte ja tööhõive suhtes õiguspõhise lähenemisviisi,
- kaasaksid noorte sidusrühmad poliitika kujundamisse,
- selgitaksid välja kriisipoliitika meetmed, mis suurendavad noorte tööpuudust ja tõrjutust, ning lõpetaksid nende kasutamise,
- keskenduksid sellele, et parandada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele, haridusele ja koolitusele;
rõhutab, et Euroopa Parlament kontrollib tähelepanelikult edusamme ja jälgib lubatud meetmete rakendamist, eelkõige noortegarantii osas;
2. palub komisjonil kõigepealt hinnata kriisimeetmeid ja seejärel lõpetada tarbetute ja mõnikord kahjuliku mõjuga meetmete kasutamine; rõhutab, et noorte tööhõive osas on hädasti vaja rohkemat kui avalikud kohustused; kutsub komisjoni üles jätma eelarvepuudujäägiga seotud eesmärkide hulgast välja investeeringud valdkondadesse, mis tegelevad noorte tööpuudusega, näiteks uute töökohtade loomine, haridus, koolitus, teadus- ja arengutegevus, kuna need on otsustava tähtsusega selleks, et tagada jätkusuutlik väljumine kriisist, kuid ka selleks, et konsolideerida ELi majandus konkurentsivõime ja jätkusuutliku tootlikkuse saavutamiseks;
3. palub, et komisjon ja need liikmesriigid, kus noorte tööpuudus ületab piirkonniti 25%, töötaksid üheskoos välja aastase abikava noorte tööpuuduse leevendamiseks, luues töökohti vähemalt 10% asjaomastele noortele;
4. nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid noorte ja tööhõive suhtes õiguspõhise lähenemisviisi; rõhutab, et eelkõige sügava kriisi ajal ei tohi halveneda noortele pakutava inimväärse töö kvaliteet ning et põhilised töönormid ja muud normid seoses töö kvaliteediga peavad olema tähtsal kohal;
5. hoiatab, et noori ei tohiks tuua tööturule iga hinna eest, kuna sellega kaasneb risk eirata töö kvaliteeti ja noorte õigusi tööl, eriti õigust saada korralikku palka; hoiatab, et noorte mobiilsus ei ole lahendus kõikidele probleemidele ja juhib tähelepanu õppetundidele ajude äravoolu ja ajude raiskamise osas nii ühinevates riikides kui ka arenguriikides;
6. kutsub liikmesriike üles mitte jagama hariduse ja koolituse reformide osas tühje lubadusi, vaid parandama hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti ning tegema investeeringuid, pidades silmas pikaajalist jätkusuutlikku poliitikat; tuletab meelde, et on väga oluline pöörata rohkem tähelepanu üleminekule erinevate haridussuundade vahel ning tunnustada mitteformaalse ja informaalse õppe käigus omandatud oskusi; rõhutab, et sissetulekukindlus ja positiivsed tööturuväljavaated on olulised eeltingimused kõrghariduse kasuks otsustamisel ning et eriti mõjutab see suurema tõrjutuse riskiga noori;
7. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid jõulisi meetmeid noorte tööpuuduse vastu võitlemiseks, eelkõige püüdes ennetada koolist või kutse- või õpipoisiõppe kavadest varajast väljalangemist (näiteks duaalse haridussüsteemi või samavõrra tõhusate raamistike rakendamine);
8. rõhutab, et noortel peaks olema võimalus saada tööd oma kogukonnas ning et on vaja tegeleda geograafilise ebavõrdsuse vähendamisega Euroopas noorte võimaluste osas; palub, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid poliitikameetmed, mis lihtsustavad noorte tagasipöördumist päritoluriiki, et hoida ära ajude äravoolu ja inimkapitali kaotust;
9. rõhutab, et sotsiaalsed investeeringud NEET-noorte heaks vähendaksid noorte tööturult eemaldumisest tingitud majanduslikku kahju, mis Eurofoundi andmetel moodustab 153 miljardit eurot ehk 1,2% ELi SKPst[1];
10. märgib, et sotsiaalsed investeeringud noorte toetuseks võivad hõlmata paljusid eri vorme, muu hulgas koolide, õppekeskuste ja kohalike või piirkondlike ettevõtete vahel partnerluse loomist, sihipärase kvaliteetse koolituse ning noortele mõeldud kvaliteetsete praktikaprogrammide pakkumist, kutseõppekavasid koostöös ettevõtetega, abi ja nõustamist vanemate töötajate poolt, et noori inimesi värvata ja töökohal koolitada või kindlustada sujuvam üleminek hariduse omandamisest tööellu; noorte ühiskonnaelus osalemise soodustamist ning piirkondliku, üleeuroopalise ja rahvusvahelise vabatahtliku liikuvuse edendamist, milleks tuleks edasi liikuda kvalifikatsioonide ja oskuste vastastikuses tunnustamises; rõhutab, et sotsiaalsed investeeringud võivad toimida koos tõhusate soodustustega, näiteks noortele suunatud tööhõivetoetuste või kindlustusmaksetega, mis tagavad inimväärsed elamis- ja töötingimused, see julgustaks avaliku ja erasektori tööandjaid noori tööle võtma, investeerima kvaliteetsete töökohtade loomisse noorte jaoks ning täiendusõppesse ja oskuste täiustamisse töötamise ajal ning toetama noorte seas ettevõtlikkust;
11. nõuab, et uue noorte tööhõive algatuse jaoks eraldatud kuue miljardi euro kasutamine toimuks mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel, et vähendada noorte tööpuudust ja rakendada noortegarantiisid; rõhutab, et ILO andmetel moodustavad noortegarantiide rakendamise kulud euroalal 21 miljardit eurot; nõuab seetõttu, et mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise käigus suurendataks eraldatavat summat; kiidab heaks noortegarantii laiendamise, et see hõlmaks alla 30-aastaseid;
12. annab liikmesriikidele teada, et Euroopa Parlament kavatseb tähelepanelikult jälgida kõiki liikmesriikide meetmeid noortegarantii ellurakendamisel ning kutsub noorteorganisatsioone üles hoidma Euroopa Parlamenti kursis oma järeldustega liikmesriikide meetmete kohta;
13. tuletab meelde, et noorte strateegia kaks peamist eesmärki (luua noorte jaoks tööturul võrdsed tingimused ja edendada sotsiaalset kaasatust) ei ole kaugeltki täidetud ning nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid mõistaksid, et kriis mõjutab noori ülitugevalt;
14. rõhutab, et liikmesriikide ja Euroopa institutsioonide tegevus noorte tööpuuduse leevendamiseks peaks hõlmama vähemalt kahte aspekti: esiteks on vaja tuvastada takistavad poliitikameetmed ja lõpetada nende rakendamine, teiseks on vaja koos asjaomaste sidusrühmadega töötada välja meetmeid noorte osaluse ja tööhõive suurendamiseks;
15. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] Eurofound (2012), „NEET-noored – mittetöötavad ja mitteõppivad noored: tunnused, kulud ja poliitilised lahendused Euroopas”. Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, Luxembourg.