RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Võitlus noorte tööpuuduse vastu
10.6.2013 - (2013/2673(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Nadja Hirsch, Hannu Takkula fraktsiooni ALDE nimel
B7‑0278/2013
Euroopa Parlamendi resolutsioon noorte tööpuuduse vastase võitluse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM(2011)0933),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni noortegarantii kohta (vastuvõetud tekstid, P7 TA(2013(0016)),
– võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust komisjonile ja sellega kaasnevat Euroopa Parlamendi 24. mai 2012. aasta resolutsiooni noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta[1],
– võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta teatist „Noorte tööhõive suurendamine” (COM(2012)727),
– võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni rändajate integreerimise, selle mõju kohta tööturule ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise välispoliitilise mõõtme kohta[2],
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et 2013. aasta jaanuaris oli aktiivsete noorte hulgas 23% töötuid ning töötuse määrad ulatusid 9% (või alla selle) Austrias ja Saksamaal kuni üle 55% Kreekas ja Hispaanias, mis osutab märkimisväärsetele geograafilistele erinevustele;
B. arvestades, et 8,3 miljonit alla 25-aastast eurooplast ei tööta, ei omanda haridust ega kutset (nn NEET-noored); arvestades, et see arv üha kasvab, millega kaasneb nn kadunud põlvkonna oht;
C. arvestades, et nende noorte majandusmõju, kes ei tööta, ei omanda haridust ega kutset, hinnati 2011. aastal 153 miljardi euro suuruseks kahjuks, mis vastab 1,2% ELi SKPst; arvestades, et see kujutab endast tõsist sotsiaalset ja majanduslikku koormust;
D. arvestades, et 15% lastest jätab kooli pooleli ilma keskharidust omandamata ning 10% ELi kodanikest elab töötute leibkondades;
E. arvestades, et sisserändaja taustaga noortel on suurem oht lahkuda haridus- ja koolitussüsteemist ilma keskharidust omandamata;
F. arvestades, et inimväärne töö on tõeline kaitse vaesuse eest;
G. arvestades, et aktiivne tööturupoliitika ja aktiveerimisstrateegiad on peamine viis, kuidas aidata töötutel inimväärset tööd leida;
H. arvestades, et individuaalne ja asjakohane juhendamine inimväärse töö otsimise ajal on oluline eduvõimaluste suurendamiseks;
I. arvestades, et noorte tööhõive üldiselt suurele määrale vaatamata on teatavates sektorites – näiteks IKT- ja tervishoiusektoris – üha raskem leida vabadele ametikohtadele kvalifitseeritud töötajaid;
J. arvestades, et mõnes liikmesriigis võib täheldada üha suuremat lõhet kõrghariduse omandanute kvalifikatsioonide ja tööturul nõutavate oskuste vahel;
K. arvestades, et mõnes liikmesriigis käibiv kaksiksüsteem, milles ühendatakse kutseõpe akadeemilise ja kutsealase kraadiõppe kursustega, on praktilisele töökogemusele keskendumisega tõendanud oma väärtust eelkõige kriisi ajal, sest tänu sellele on suurenenud noorte võimalused leida tööd ja noorte töötuse tase olnud madalam;
L. arvestades, et avatud haridusressursid parandavad hariduse kvaliteeti, ligipääsetavust ja võrdseid võimalusi ning hõlbustavad interaktiivset, loomingulist, paindlikku ja individuaalsemat õppimist IKT ja uute tehnoloogiate kasutamise abil; arvestades, et avatud haridus tõhustab jätkuvat tööalast konkurentsivõimet elukestva õppe toetamisega;
M. arvestades, et geograafiline mittevastavus töökohtade ja oskuste pakkumise ja nõudluse puhul on täheldatav nii liikmesriikides endis kui ka liikmesriikide võrdluses;
1. kinnitab, et noorte tööpuuduse pakilise probleemi lahenduseks on parandada üldist majanduskeskkonda; on arvamusel, et turureformid, näiteks teenuste siseturu tugevdamine, on vajalikud, ja et kaubanduslepingud ja ettevõtlusega alustamise lihtsustamine aitavad kaasa kasvavale majandusele, mille puhul luuakse töökohti; noortele suunatud erimeetmed on küll tähtsad, kuid põhiline on siiski tagada, et EL toetub tugevale, konkurentsivõimelisele ja tänapäevasele majandusele;
2. rõhutab, et noorte tööhõivesse investeerimine peab olema riiklike investeerimisstrateegiate oluline koostisosa;
3. palub –arvestades ELi ees seisvat kiireloomulist lahendust vajavat sotsiaalset probleemi –, et liikmesriigid suurendaksid investeeringuid kvaliteetsesse kutse- ja õpipoisiõppesse, et valmistada noori ette sotsiaalseks ja professionaalseks integratsiooniks;
4. nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid otsustavaid meetmeid noorte tööpuuduse vastu võitlemiseks ja püüaksid eelkõige ennetada koolist või kutse- või õpipoisiõppe kavadest varajast väljalangemist (näiteks duaalse haridussüsteemi või samavõrra tõhusate raamistike rakendamine) ning töötaksid välja terviklikud strateegiad nende noorte jaoks, kes ei tööta ega omanda haridust või kutset (mittetöötavad ja mitteõppivad ehk nn NEET-noored);
5. rõhutab, et sotsiaalsed investeeringud NEET-noorte heaks vähendaksid noorte tööturult eemaldumisest tingitud majanduslikku kahju, mis Eurofoundi andmetel moodustab 153 miljardit eurot ehk 1,2% ELi SKPst;
6. toonitab, et tuleb tagada vajalikud vahendid sotsiaalseteks investeeringuteks, sealhulgas eraldada kindel, 25% suurune osa ühtekuuluvuspoliitika rahastamisest Euroopa Sotsiaalfondile;
7. kutsub Euroopa Komisjoni üles taotlema erasektorilt aktiivselt toetust, algatusi ja muudes vormides koostööd noorte tööpuuduse probleemi lahendamiseks;
8. tunneb heameelt selliste lühiajaliste ja keskpika tähtajaga investeeringute nagu noorte tööhõive algatuse üle, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et puuduvad pikaajalised struktuurimeetmed ja vajalikud reformid, mis võimaldaks teatavate liikmesriikide haridussüsteemidel vastata tulevastele tööalase konkurentsivõime tagamisega seotud väljakutsetele;
9. toetab Euroopa mikrokrediidirahastule „Progress” välja pakutud järeltulijat, mis sisaldub sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmis (2014–2020), kui väärtuslikku vahendit, mis on suunatud noorte füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise lihtsustamisele;
10. rõhutab, et liikmesriigid peavad parandama toetust noorte füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele; palub neil kaotada bürokraatlikud takistused, kehtestada FIE-na tegutsemist soodustava maksupoliitika, luua soodsamaid tingimusi erainvesteeringuteks ning tegeleda ebaproportsionaalseid karistusmeetmeid hõlmava pankrotiõigusega;
11. märgib, et sotsiaalsed investeeringud noorte toetuseks võivad hõlmata paljusid eri vorme, muu hulgas koolide, õppekeskuste ja kohalike või piirkondlike ettevõtete vahel partnerluse loomist, sihipärase kvaliteetse koolituse ning noortele mõeldud kvaliteetsete praktikaprogrammide pakkumist, kutseõppekavasid koostöös ettevõtetega, abi ja nõustamist vanemate töötajate poolt, et kaasata ja koolitada noori inimesi töökohal või kindlustada sujuvam üleminek hariduse omandamisest tööellu; noorte ühiskonnaelus osalemise soodustamist ning piirkondliku, üleeuroopalise ja rahvusvahelise liikuvuse edendamist, milleks tuleks edasi liikuda kvalifikatsioonide ja oskuste vastastikuses tunnustamises;
12. kutsub komisjoni üles koguma noorte koolituse valdkonna edulugusid ning avaldama neid käsiraamatuna, mida saaksid kasutada teised liikmesriigid;
13. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kooskõlastaksid oma strateegiad ning otsiksid ühiseid lahendusi noorte tööpuuduse probleemile, sest mõnes geograafilises piirkonnas oleks seda parem lahendada ühiste piiriüleste meetmetega, aga ka sellepärast, et tööpuuduse määr on ELi majanduse kui terviku probleem;
14. rõhutab, et praktilisele töökogemusele keskenduvad duaalne kutseharidussüsteem ja paralleelsed õpingud on majanduskriisi proovile väga hästi vastu pidanud, aidates vähendada noorte tööpuudust ja suurendades nende võimalust tööd leida, ja kutsub seetõttu kriisist puudutatud liikmesriike üles reformima oma koolitussüsteeme vastavalt;
15. nõuab tungivalt, et liikmesriigid jagaksid edukaid ja parimaid tavasid;
16. palub, et komisjon koostaks aastaaruande liikmesriikide kutseõppesüsteemide reformi kohta ning annaks seeläbi pikaajalise struktuurse panuse noorte tööalase konkurentsivõime parandamisse;
17. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama noortegarantii kava jaoks välja selged eesmärgid ja näitajad, et selle algatuse mõju oleks võimalik tulemuslikult mõõta ja hinnata;
18. toonitab siiski, et noortegarantii kavad ei asenda struktuurseid jõupingutusi ja reforme, mille abil tuleb mõne liikmesriigi haridussüsteemid ja tööturud muuta võimelisteks vastama edaspidistele väljakutsetele;
19. nõuab, et uue noorte tööhõive algatuse jaoks eraldatud kuue miljardi euro kasutamine toimuks kiiremas korras mitmeaastase finantsraamistiku esimestel aastatel, et vähendada noorte tööpuudust ja rakendada noortegarantiisid; rõhutab, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmetel moodustavad noortegarantiide rakendamise kulud euroalal 21 miljardit eurot; kiidab heaks noortegarantii laiendamise, et see hõlmaks alla 30-aastaseid;
20. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama veelgi kvalifikatsioonide läbipaistvust ja tunnustamist liidu piires, eeskätt Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteemi, Europassi ja Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku abil; toonitab, kui oluline on nende algatuste õigeaegne rakendamine ja aruandmine nende rakendamise kohta;
21. nõuab tungivalt, et liikmesriigid kaotaksid praegused takistused piiriüleselt õpipoisiõppelt ja praktikalt, selleks et paremini sobitada noortele suunatud tööalaste koolitusvõimaluste pakkumist ja nõudlust, parandades niimoodi liikuvust ja tööalast konkurentsivõimet, eriti piirialadel;
22. toonitab, et riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist tuleb tõhustada, hõlbustamaks ja ergutamaks tudengite liikuvust ning töötavate ja töötute noorte liikuvust;
23. tunnustab juba edukaid näiteid, kuid nõuab tungivalt rohkem sektoripõhiseid algatusi, et parandada edaspidi vajatava tööjõu ning noorte töötute vahelist sobivust, sest konkreetsete sektorite esindajad teavad paremini, millised on nende tulevased vajadused oskuste ja koolituse vallas;
24. tunneb heameelt selliste ELi noorte liikuvuse algatuste nagu Saksamaa MobiPro üle, mis on niisuguste riiklike jõupingutuste tõendiks, mis pakuvad probleemile lahendust samaaegselt mitmes liikmesriigis;
25. kutsub liikmesriike üles parandama ettevõtluse ja haridussektori vahelist koostööd kõigil tasanditel, et parandada õppekavade vastavust tööturu nõudmistele, näiteks laiendades valdkondlikke oskusühendusi ja teadmusühendusi; rõhutab, et tööturu edaspidise arenguga paremaks kohanemiseks on vaja paindlikumaid õppekavasid;
26. toonitab, kui oluline on, et noored omandaksid valkdonnaüleseid oskusi, näiteks IKT oskusi, juhtimisoskusi, kriitilise mõtlemise ja keeleoskusi, seda ka välismaal õppides, et parandada oma väljavaateid tööturul, kohanemisvõimet seoses tööjõuturu edaspidise arenguga ja aktiivset osalemist ühiskonnas;
27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0224.
- [2] P7_TA-PROV(2013)0092.