RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Ettevalmistused Euroopa Ülemkogu kohtumiseks (27.–28. juuni 2013) – Euroopa meetmed võitluseks noorte tööpuudusega
10.6.2013 - (2013/2673(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Hannes Swoboda fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0270/2013
B7‑0279/2013
Euroopa Parlamendi resolutsioon ettevalmistuste kohta Euroopa Ülemkogu kohtumiseks (27.–28. juuni 2013) – Euroopa meetmed võitluseks noorte tööpuudusega
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM(2011)0933),
– võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust komisjonile ja sellega kaasnevat Euroopa Parlamendi 24. mai 2012. aasta resolutsiooni noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta[1],
– võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta teatist „Noorte tööhõive suurendamine” (COM(2012)727),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 16. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni noortegarantii kohta (2012/2901(RSP)),
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 7.–8. veebruari järeldusi,
– võttes arvesse nõukogu 28. veebruaril 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta,
– võttes arvesse komisjoni 12. märtsi 2013. aasta teatist noorte tööhõive algatuse kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et 22,8% ELi noortest on praegu töötud ning mõnes liikmesriigis ületab noorte töötuse määr 50%;
B. arvestades, et 8,3 miljonit eurooplast vanuses alla 25 aastat ja lisaks 6,5 miljonit noort vanuses 25–29 ei tööta, õpi ega omanda kutset; arvestades, et see arv üha kasvab, millega kaasneb nn kadunud põlvkonna oht;
C. arvestades, et sisserändaja taustaga noortel inimestel, romadel, puuetega inimestel ja teistel haavatavatel rühmadel on suurem oht lahkuda haridussüsteemist ilma keskharidust omandamata;
D. arvestades, et 15% lastest jätab kooli pooleli ilma keskharidust omandamata ning 10% ELi kodanikest elab töötute leibkondades;
E. arvestades, et esimesed kooli poolelijätmise märgid on oluline eelhoiatus, mis viitab vaesuse tsükli kordumisele;
1. väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Ülemkogu on lõpuks tunnistanud noorte tööhõive olulisust Euroopas heaolu tagamisel; nõuab tungivalt, et Euroopa Ülemkogu ja komisjon suurendaksid pingutusi võitluses noorte tööpuudusega osana laiemast tegevusest, mille eesmärk on tagada sotsiaalseid õigusi ja vähendada sotsiaalset tasakaalustamatust Euroopa Liidus;
Noorte töötus kui sotsiaalne tasakaalustamatus
2. rõhutab sotsiaalse tasakaalustamatuse negatiivset makromajanduslikku mõju, eelkõige mõju arengule, tööleidmisele tulevikus ja tootlikkusele seoses noorte tööhõivega liikmesriikides; seetõttu nõuab koheseid ELi meetmeid, et vähendada Euroopa poolaasta raames sellist tasakaalustamatust;
3. kutsub sellega seoses nõukogu üles leppima kokku makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusse sotsiaalsete näitajate, sealhulgas noorte töötuse näitajate lisamise suhtes; kutsub nõukogu üles nõustuma sellega, et paralleelselt töötatakse välja ühiste sotsiaalsete näitajate, sealhulgas noorte töötuse näitajate tulemustabel, mis sisaldaks hoiatusmehhanismi liikmesriikide edusammude jälgimiseks;
4. rõhutab, et noorte liikuvust ei saa pidada ainsaks jätkusuutlikuks vastuseks noorte tööhõive küsimusele, kuna see võib põhjustada ajude äravoolu ning samuti sotsiaalse kapitali ja sotsiaalse kaitse tõsist vähenemist paljudes liikmesriikides; palub nõukogul keskendada jõupingutusi noorte vabatahtliku majandusliku liikuvuse parandamiseks, et vältida majanduspaguluse teket ning parandada pensioniõiguste ning töö- ja sotsiaalkaitse õiguste ülekantavust kogu ELis;
5. rõhutab, et noorte inimeste füüsilisest isikust ettevõtjaks olemist ei saa vaadelda kui keskset lahendust noorte tööpuuduse probleemile, kuna noorte FIEde hulgas esineb rohkem vaesust, maksejõuetust ja näilist füüsilisest isikust ettevõtjaks olemist; rõhutab seda punkti veel seoses noorte äärmiselt kõrge töötuse arvuga paljudes liikmesriikides;
6. nõuab, et nõukogu alustaks – eesmärgiga pehmendada igale riigile iseomaseid majandusvapustusi – tööd automaatsete stabilisaatorite loomiseks ELi tasandil, alustades noortegarantiist; palub komisjonil täpsemalt uurida, kas minimaalse töötutoetuse kehtestamine on keskpikas perspektiivis teostatav ja milline on selle lisandväärtus;
7. rõhutab, et kõige tõhusam vahend töötusega pikas perspektiivis võitlemiseks on jätkusuutlik majanduskasv, mis tugineb ELi pangandusliidu loomisele, et taastada liidu võime investeerida perifeersetesse liikmesriikidesse;
Noortegarantii
8. tervitab nõukogu 28. veebruari 2013. aasta soovitust noortegarantii loomise kohta; nõuab noortegarantii kavade kiiret rakendamist kõigis liikmesriikides; rõhutab, et noortegarantii ei ole töökoha saamise tagatis, vaid vahend, mis tagab kõigile kuni 30-aastastele töötutele ELi kodanikele ja seaduslikele elanikele ning äsja kõrghariduse omandanutele nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või ametlikus haridusasutuses õpingute lõpetamist kvaliteetse tööpakkumise või pakkumise osaleda täiendushariduses, väljaõppes või tööpraktikas; rõhutab eriti, et noortegarantii kavad peaksid tõhusalt parandama nende noorte olukorda, kes ei tööta, õpi ega omanda kutset;
9. on seisukohal, et noortegarantii kavade rahastamisel Euroopa Liidu poolt peaks olema keskne roll ja nõuab, et kiiremas korras eraldataks mitmeaastase finantsraamistiku esimese kahe aasta jooksul uue noorte tööhõive algatuse jaoks ettenähtud 6 miljardit eurot, et tegeleda noorte töötuse probleemiga ja rakendada noortegarantiid NUTS 2 piirkondades, kus noorte töötuse määr 2012. aastal ületas 20% (edaspidi: abikõlblikud piirkonnad), või NUTS 3 piirkondades, kus noorte töötuse määr oli 2012. aastal suurem kui 22,5%;
10. tervitab 6 miljardi euro eraldamist noorte tööhõive algatusele; rõhutab siiski, et Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni andmetel moodustavad noortegarantiide rakendamise kulud ainuüksi euroalal 21 miljardit eurot ja seetõttu on vaja märkimisväärseid täiendavaid vahendeid; rõhutab, et sotsiaalsed investeeringud noorte heaks, kes ei õpi, tööta ega omanda elukutset vähendaksid noorte tööturult eemaldumisest tingitud majanduslikku kahju, mis Eurofoundi andmetel moodustab 153 miljardit eurot ehk 1,2% ELi SKPst; nõuab seetõttu mitmeaastase finantsraamistiku ülevaatamise käigus noorte tööhõive algatusele ette nähtud eraldiste suurendamist, mis peab olema paindlik, eriti seoses noorte töötuse vastu võitlemisega;
11. rõhutab lisaks, et eelkõige tuleks Euroopa Sotsiaalfond (ESF) korraldada nii, et sellest oleks võimalik noortegarantiid rahastada, ning et seetõttu tuleks ESFile eraldada vähemalt 25% kõigist ühtekuuluvuspoliitika rahastamise vahenditest; on siiski veendunud, et rahastamises tuleks püüelda ELi ja liikmesriikide asjakohase tasakaalu poole;
12. julgustab Euroopa Investeerimispanka andma oma panuse noortegarantii rakendamisse, näiteks sidudes laenud töö- ja praktikakohtade loomisega või toetades duaalsete haridussüsteemide arendamist; rõhutab, et selliseid laenumehhanisme võiks laiendada kõigile pangalaenudele; rõhutab siiski, et EIB laene tuleks käsitleda kui täiendust toetuse vormis antavale liidu rahalisele abile, mitte kui selle asendajat;
13. märgib, et koos noortegarantii kavadega tuleks kehtestada kvaliteediraamistik, et pakutava hariduse, koolituse ja töökohaga kaasneks asjakohane palk, asjakohased töötingimused ning tervishoiu- ja ohutusstandardid;
14. nõuab sotsiaalpartnerite kaasamist noortegarantii kavade rakendamise varases etapis piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil;
Võitlus noorte tööpuudusega riiklikul tasandil
15. rõhutab, et noorte tööhõivesse investeerimine peab olema riiklike sotsiaalsete investeerimisstrateegiate oluline koostisosa; kaasav majanduskasv peab kaitsma ühiskonna sektoreid, mis suudavad ühiskonda edasi viia, seetõttu kutsub liikmesriike üles jätma investeeringud haridusse ja eelarvepuudujäägiga seotud eesmärkide hulgast välja; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid otsustavaid meetmeid noorte tööpuuduse vastu võitlemiseks, eelkõige püüdes ennetada koolist või kutse- või õpipoisiõppe kavadest varajast väljalangemist (näiteks duaalse haridussüsteemi või samavõrra tõhusate raamistike rakendamine) ning töötaksid välja terviklikud strateegiad nende noorte jaoks, kes ei tööta, õpi ega omanda kutset (mittetöötavad ja mitteõppivad ehk nn NEET-noored); rõhutab veel sotsiaalpartnerite olulist rolli noorte töötuse vastu võitlemises; rõhutab ka ettevõtete vastutust aidata kaasa sellele, et noortele pakutav ettevõttesisene koolitus oleks kvaliteetne;
16. märgib, et sotsiaalsed investeeringud noorte toetuseks võivad hõlmata paljusid eri vorme, muu hulgas koolide, õppekeskuste ja kohalike või piirkondlike ettevõtete vahel partnerluse loomist, sihipärase kvaliteetse koolituse ning noortele mõeldud kvaliteetsete praktikaprogrammide pakkumist, kutseõppekavasid koostöös ettevõtetega, abi ja nõustamist vanemate töötajate poolt, et noori inimesi värvata ja töökohal koolitada või kindlustada sujuvam üleminek hariduse omandamisest tööellu; noorte ühiskonnaelus osalemise soodustamist ning piirkondliku, üleeuroopalise ja rahvusvahelise liikuvuse edendamist, milleks tuleks edasi liikuda kvalifikatsioonide ja oskuste vastastikuses tunnustamises; rõhutab, et sotsiaalsed investeeringud võivad toimida koos tõhusate soodustustega, näiteks noortele suunatud tööhõivetoetuste või kindlustusmaksetega, mis tagavad inimväärsed elamis- ja töötingimused, see julgustaks avaliku ja erasektori tööandjaid noori tööle võtma, investeerima kvaliteetsete töökohtade loomisse noorte jaoks ning täiendusõppesse ja oskuste täiustamisse töötamise ajal ning toetama noorte seas ettevõtlikkust;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0224.