RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Olukord Türgis
11.6.2013 - (2013/2664(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Hélène Flautre, Rebecca Harms, Daniel Cohn-Bendit, Franziska Keller, Ulrike Lunacek, Isabelle Durant, Barbara Lochbihler, Raül Romeva i Rueda, Nikos Chrysogelos, Ana Miranda, Malika Benarab-Attou, Catherine Grèze fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0305/2013
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone, eelkõige 18. aprilli 2013. aasta resolutsiooni Türgi 2012. aasta eduaruande kohta[1],
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,
– võttes arvesse Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikku, mis võeti vastu 3. oktoobril 2005. aastal,
– võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsust 2008/157/EÜ, millega sätestatakse Türgi Vabariigiga loodud ühinemispartnerluse põhimõtted, prioriteedid ja tingimused[2] („ühinemispartnerlus”), ning nõukogu varasemaid 2001., 2003. ja 2006. aasta otsuseid ühinemispartnerluse kohta,
– võttes arvesse Strasbourgis 29. mail 2008. aastal Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongressi poolt vastu võetud Euroopa linnade II hartat,
– võttes arvesse ELi direktiive teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta ning keskkonnainfo üldsusele kättesaadavuse kohta,
– võttes arvesse keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni (Århusi konventsioon);
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et reede, 31. mai 2013. aasta varahommikul püüdis Türgi politsei laiali ajada meeleavaldajaid, kes olid juba nädalaid Taksimi väljakul protesteerinud uusehituse tarvis kavandatava puude langetamise vastu Istanbuli Gezi pargis;
B. arvestades, et politsei sekkumine tõi kaasa kokkupõrked meeleavaldajatega ning rahutused on kiiresti levinud Türgi teistesse linnadesse, ning arvestades, et nende kokkupõrgete tõttu on hukkunuid ja palju vigastatuid ning aset on leidnud massilised vahistamised ja tõsist kahju on tekitatud era- ja riigiomandile; arvestades, et meeleavaldused on leidnud toetajaid Türgi ühiskonna eri kihtidest;
C. arvestades, et Türgi põhiseaduse artiklis 34 tagatakse õigus luba taotlemata korraldada rahumeelseid ja relvastamata miitinguid ja meeleavaldusi;
D. arvestades, et meeleavaldused on samuti seotud sellega, et Türgi ühiskond tunneb muret mitmete hiljutiste otsuste ja õigusaktide pärast sellistel teemadel nagu alkoholimüügi piirangud, meeleavalduste keelamine Taksimi väljakul, haridusreform, üle Bosporuse väina kulgeva kolmanda silla nimi jne;
E. arvestades, et arvestades, et volinik Füle reageeris sündmustele kohe, samal ajal kui Euroopa välisteenistus ei suutnud õigeaegselt reageerida;
1. avaldab kaastunnet hukkunud meeleavaldajate ja politseinike perekondadele ning soovib arvukatele vigastatutele kiiret paranemist;
2. väljendab oma toetust rahumeelsetele meeleavaldajatele ning nõuab kõikide vahistatud rahumeelsete meeleavaldajate viivitamata vabastamist;
3. mõistab teravalt hukka Türgi politsei ülemäärase jõukasutuse reageeringuna rahumeelsetele ja õiguspärastele meeleavaldustele Istanbuli Gezi pargis ning kutsub Türgi ametivõime üles politsei vägivalda põhjalikult uurima ja süüdlased vastutusele võtma;
4. nõuab tungivalt, et Türgi ametivõimud tagaksid kõigi kodanike õiguse teabele, sõnavabaduse õiguse ning õiguse rahumeelselt koguneda ja meelt avaldada, ning austaksid neid õigusi;
5. mõistab hukka Türgi valitsuse ja peaminister Erdoğani karmi reageeringu, kuna nende soovimatus võtta lepitusmeetmeid, suutmatus vabandada ja tahtmatus mõista Türgi elanikkonna ühe osa reaktsioone on üksnes süvendanud Türgi ühiskonna polariseerumist; kiidab heaks president Güli mõõduka reageeringu ja asepeaminister Arinçi vabandused vigastada saanud meeleavaldajatele ning nende dialoogi Taksimi meeleavaldajate ja poliitilise opositsiooni esindajatega, et pingeid hajutada; rõhutab Türgi valitsuse ja rahumeelsete meeleavaldajate vahelise dialoogi tähtsust;
6. kiidab heaks opositsioonijõudude otsuse tühistada poliitiline koosolek, et vältida vägivalla eskaleerumist; nõuab samal põhjusel tungivalt, et valitsus tühistaks kaks massimiitingut, mis on kavandatud toimuma Ankaras ja Istanbulis 15. ja 16. juunil 2013;
7. kiidab heaks Istanbuli 6. halduskohtu otsuse lükata Taksimi väljaku jalakäijate ala projekti ehitustöö algus ajutiselt edasi, ning nõuab tungivalt, et Türgi kohaliku ja riikliku tasandi ametiasutused alustaksid üldsusega konsulteerimist ja võtaksid arvesse naabruskonna elanike arvamust selliste linna ja piirkonna arenduskavade puhul nagu nn kolmas sild, Istanbuli kolmas lennujaam, Illisu tamm, Sinopi ja Akkuyu tuumajaamad ning Musta mere piirkonna hüdroelektrijaamade projektid; tuletab meelde vajadust tasakaalustada majanduskasvu sotsiaalsete, keskkonnaalaste ning kultuuri ja ajalooga seotud aspektidega; juhib tähelepanu keskkonnakaitsekaalutluste ja säästva arengu olulisusele;
8. nõuab, et eranditult kõikide Türgi projektide puhul teostataks keskkonnamõju hinnang; palub sellega seoses komisjonil parlamenti teavitada seoses käimasolevate läbirääkimistega 27. peatüki (keskkond) üle;
9. tuletab Türgile meelde, et kaasavas pluralistlikus demokraatias peaksid kõik kodanikud tundma end austatuna ja esindatuna ning et enamuse kohustuseks on kaasata opositsioon ja kodanikuühiskond otsustamisprotsessi;
10. väljendab muret selle pärast, et vastasseis parteide vahel püsib ning ei valitsus ega opositsioon ei ole valmis töötama konsensuse saavutamiseks, et viia läbi põhilised reformid, nagu põhiseaduse reform ja rahuprotsess, mis oleksid mõlemad ajalooliseks võimaluseks tagada Türgis uuendatud ja kaasav kodakondsus ning individuaalsed ja kollektiivsed õigused; nõuab tungivalt, et kõik poliitilised osapooled, valitsus ja opositsioon teeksid koostööd, et edendada poliitilist pluralismi riiklikes institutsioonides ning soodustada riigi ja ühiskonna moderniseerimist ja demokratiseerimist;
11. juhib tähelepanu sellele, et kontrolli- ja tasakaalustussüsteemil on otsustav tähtsus moodsa demokraatliku riigi juhtimises, nii liidus, selle liikmesriikides kui ka Türgis; on veendunud, et selline süsteem peab põhinema võimude lahususe põhimõttel ning täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu tasakaalustatuse põhimõttel, inimõiguste ja põhivabaduste, eriti kogunemis-, sõna- ja ajakirjandusvabaduse järgimisel, ning poliitilise osaluse kultuuril, mis kajastab tõeliselt demokraatliku ühiskonna pluralismi;
12. tuletab meelde, et sõnavabadus ja meedia mitmekesisus on Euroopa väärtuste tuum ning et tõeliselt demokraatlik, vaba ja pluralistlik ühiskond vajab tegelikku sõnavabadust; tuletab meelde, et sõnavabadus ei kehti üksnes heakskiitu pälviva või ohutuks peetava teabe ja ideede kohta, vaid Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni kohaselt ka sellise teabe ja ideede kohta, mis riiki või mõnd rahvakihti solvavad, šokeerivad või häirivad;
13. on mures asjaolu pärast, et Türgi peavoolumeedia ei kajastanud meeleavaldusi õigeaegselt ja asjakohaselt; võtab teadmiseks, et Türgi sotsiaalmeedia sai sündmustega seoses peamiseks mitmekesise ja õigeaegse teabe allikaks; peab murettekitavaks ajakirjandusvabaduse olukorra halvenemist, mõningaid tsensuurimeetmeid ja järjest suurenevat enesetsensuuri Türgi meedias; kutsub Türgi valitsust üles järgima ajakirjandusvabaduse põhimõtteid ja õigust teabele; rõhutab, et sõltumatu ajakirjandus on demokraatlikus ühiskonnas ülioluline, ning juhib eelöeldut arvestades tähelepanu kohtusüsteemi tähtsale rollile ajakirjandusvabaduse kaitsmisel ja suurendamisel, millega tagatakse avalik ruum vabaks aruteluks; tunneb muret asjaolu pärast, et vanglates viibib palju ajakirjanikke ja nende üle peetakse arvukaid kohtuprotsesse;
14. väljendab veel kord oma muret seoses asjaoluga, et enamik Türgi meediast on koondunud ja kuulub suurtele konglomeraatidele, millel on ulatuslikud ärihuvid; kordab oma üleskutset Türgile ja samuti teatavatele ELi liikmesriikidele võtta vastu uus meediaseadus, mis muu hulgas käsitleks ka sõltumatuse, omandi ja haldusjärelevalve küsimusi;
15. palub Türgi valitsusel mitte võtta vastutust läbirääkimiste peatumise kestmise eest ning mitte jätta kasutamata võimalust, mis avaneb komisjoni nn positiivse tegevuskavaga ja parlamendi taotlusega avada läbirääkimisteks 15., 19., 22., 23. ja 24. peatükk, mis peaks läbirääkimistele uue hoo andma;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Nõukogu peasekretärile, Euroopa Inimõiguste Kohtu presidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Türgi Vabariigi valitsusele ja parlamendile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0184.
- [2] ELT L 51, 26.2.2008, lk 4.