RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Euroopa Parlamendi prioriteedid seoses komisjoni 2014. aasta tööprogrammiga
26.6.2013 - (2013/2679(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 35 lõikele 3 ning Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni suhete raamkokkuleppele
Rebecca Harms, Daniel Cohn-Bendit, Claude Turmes fraktsiooni Verts/ALE nimel
B7‑0326/2013
Euroopa Parlamendi resolutsioon Euroopa Parlamendi prioriteetide kohta seoses komisjoni 2014. aasta tööprogrammiga
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse komisjoni teatist komisjoni 2014. aasta tööprogrammi kohta,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja komisjoni suhete raamkokkulepet,[1] eriti selle lisa IV,
– võttes arvesse kodukorra artikli 35 lõiget 3,
Poliitika üldsuund
1. on arvamusel, et kriisi tuleks kasutada võimalusena muuta meie ühiskonna arengumudel 2050. aastaks energiatõhusaks, taastuvenergiapõhiseks ja kliimamuutustele vastupanuvõimeliseks majanduseks; toonitab, et selleks on vaja poliitika sidusust sektorireformi, õigusloome ja eelarve osas;
Mitmeaastane finantsraamistik
2. kinnitab, et parlament on valmis pidama mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) üle läbirääkimisi kuni 2013. aasta lõpuni, kuid tuletab meelde, et parlamendi läbirääkimiste seisukoht on esitatud 13. märtsil 2013. aastal vastuvõetud resolutsioonis; on lisaks veendunud, et kokkuleppe mittesaavutamine mitmeaastase finantsraamistiku osas on parem lahendus ja annaks ELi kodanikele võimaluse avaldada arvamust ELi tuleviku kohta 2014. aasta Euroopa valimistel, mida ei juhtuks, kui kokkuleppele jõutaks Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta järelduste põhjal, mis ei raja alust hädavajalikule, tugevale ja tulevikule suunatud ELi eelarvele; palub seepärast, et komisjon töötaks välja alternatiivse ja pragmaatilise lahenduse, et hõlbustada mitmeaastase finantsraamistiku 2013. aastal pikendatud ülemmäärade vajalikku ja tehnilist vastavusseviimist uute mitmeaastaste programmide õiguslike alustega; palub, et komisjon võtaks oma 2014. aasta eelarve ettepaneku aluseks oma mitmeaastase finantsraamistiku ettepaneku;
3. hoiatab nõukogu mis tahes katsete eest piirata parlamendi eelarve ja seadusandlusega seotud eelisõigusi mitmeaastase finantsraamistiku osas, nagu ka mitmeaastaste programmide õiguslike aluste osas;
4. kordab oma sügavat muret aastaeelarve väga raske makseolukorra pärast, mis võib tõsiselt takistada ELi poliitika elluviimist; palub, et komisjon teeks vajaduse korral 2014. aastal viivitamata ettepaneku paranduseelarve projektide kohta;
Tõeline majandus- ja rahaliit ning Euroopa poolaasta
5. peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon ei ole veel esitanud oma teatises „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskava”[2] sisalduvate ettepanekute ega kahest määrusest koosnevale paketile lisatud komisjoni deklaratsiooni põhjal seadusandlikke ettepanekuid; on arvamusel, et kui komisjon sellist algatust kiiremas korras ei tee, ei täida ta oma poliitilisi ja aluslepingutel põhinevaid kohustusi;
6. tuletab meelde oma 23. mai 2013. aasta resolutsiooni, mis käsitleb uusi seadusandlikke ettepanekuid majandus- ja rahaliidu kohta ning vastust komisjoni teatistele[3], ja milles parlament on arvamusel, et majanduspoliitika reformikavade ametlikku eelkoordineerimist ELi tasandil tuleks i) tugevdada ühendusemeetodi alusel; ii) kooskõlastada majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta vahenditega, ning iii) kavandada koos uute solidaarsusel ja stiimulitel põhinevate vahenditega;
7. on seisukohal, et mis tahes lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendit käsitlev seadusandlik ettepanek tuleks võtta vastu seadusandliku tavamenetluse korras, see peaks rajanema ühendusemeetodil ja selles tuleks ette näha nõuetekohane parlamendi kontroll; juhib tähelepanu asjaolule, et niisugust mehhanismi tuleks rahastada uuest rahastamisvahendist, mis on loodud ja hallatud ühendusemeetodil ning mis on ELi eelarve lahutamatu osa, ja eelkõige väljaspool mitmeaastase finantsraamistikku ülemmäärasid, et tagada parlamendi täielik kaasamine; on arvamusel, et lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendid aitavad saavutada tõelist fiskaalsuutlikkust, millega toetatakse solidaarsust ning kestlike ja majanduskasvu soodustavate struktuurireformide rakendamist; toonitab, et tuleb vastu võtta seadusandlik ettepanek ja lähendamisseadustik, mis põhineb strateegial „EL 2020” ja omab tugevat sotsiaalset mõõdet;
8. palub, et komisjon esitaks rohelise raamatu makromajanduslike stabilisaatorite kohta;
9. palub, et komisjon esitaks edasipüüdliku teatise strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele vastava majandusjuhtimise sotsiaalse mõõtme kohta ning võtaks ka järelmeetmed;
Finantsturud
10. tuletab meelde oma 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni finantsteenuste kohta: edusammude puudumine nõukogus ja komisjoni viivitused teatavate ettepanekute vastuvõtmisel[4];
11. palub komisjonil süvendada finantsturu reformi, eelkõige finantskonglomeraatide ja varipanganduse osas; palub seepärast, et komisjon esitaks täiendavad seadusandlikud ettepanekud, näiteks finantskonglomeraatide direktiivi ja varipangandust käsitlevate direktiivide kogu läbivaatamise kohta;
12. kutsub komisjoni üles võtma vastu ettepaneku pangandusliidu kolmanda samba kohta, milles keskendutaks ELi hoiuste tagamise skeemidele;
Maksustamine
13. toonitab, et praegust ettevõtete maksustamist tuleb terviklikult uuendada, et kaotada seaduselüngad, mis võimaldavad maksustamise agressiivset vältimist;
14. ergutab komisjoni uurima võimalust ELi andmekaitset täielikult järgiva, FACTA-ga samaväärse õigusakti kehtestamiseks, et täiendada kolmandate riikidega automaatse teabevahetuse üle peetavate läbirääkimistel präänikut piitsaga;
Ühtekuuluvuspoliitika
15. toonitab asjaolu, et ELi ühtekuuluvuspoliitika toetab liidu tööhõive ja majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamist vastavalt aluslepingutel põhinevatele eesmärkidele, mis käsitlevad ELi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;
16. palub komisjonil etendada partnerluslepingute ja rakenduskavade üle peetavatel läbirääkimistel tugevat rolli, et tagada uute õigusnormide mõtte säilimine; toonitab, et partnerite kaasatus peab vastama partnerlust käsitlevale Euroopa tegevusjuhendile ning et suutlikkuse suurendamine tuleb teha partnerite jaoks kättesaadavaks;
17. nõuab, et edaspidi suurendataks praeguse rahastamisperioodiga võrreldes märkimisväärselt investeeringuid Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), esmajoones selleks, et reageerida finants- ja majanduskriisi tagajärgedele, aga ka selleks, et tulla toime ESFile antud ülesannete olulise laiendamisega; palub, et komisjon tagaks strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks ühtse lähenemisviisi;
18. rõhutab asjaolu, et investeering, mis ei järgi jätkusuutliku arengu põhimõtet, ei saa rahalist toetust ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditest;
19. kutsub komisjoni üles võtma arvesse vajalikku sidusust uute riigiabi suuniste ja ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade kohaldamise vahel; on jätkuvalt arvamusel, et toetusele võidujooksu tuleks vältida algusest peale ning komisjon peab tagama, et rahastamisvahenditest tehtud maksed nõutakse tagasi, kui ettevõtte tegevus viiakse 10 aasta jooksul pärast investeeringu saamist EList väljapoole;
VKEd ja tööstuspoliitika
20. toonitab, kui oluline on võtta meetmeid, et parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ligipääsu rahastamisele; palub komisjonil tugevdada ja rakendada ettevõtluse tegevuskavas ettenähtud meetmeid ning kiirendada rohelise ettevõtluse algatuse vastuvõtmist; nõuab, et tulevaste ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) ja programmi Horisont 2020 raames loodaks kiiresti VKEde rahastamisvahend, mis hõlmaks Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Investeerimispanka, et hõlbustada avaliku ja erasektori fondide investeeringuid innovaatilistesse ja kestlikesse uutesse ettevõtetesse, sh majanduskasvule orienteeritud VKEd;
21. nõuab meetmeid, et julgustada ja toetada pankrotiohus ettevõtete üleminekut; toonitab, et eelkõige tuleks lihtsustada üleminekut töötajatele;
Telekommunikatsioon
22. kutsub komisjoni üles lõpuks ometi looma usaldusväärset võrgu neutraalsuse raamistikku, mis tagaks kõikide kodanike juurdepääsu mis tahes teenustele, samuti võimaluse, et kõik kodanikud saavad luua ja osutada teenuseid, millele pääsevad omakorda ilma internetiteenuste pakkuja sekkumiseta ligi kõik teised kodanikud; toetab rändlustasude kaotamist käsitleva kava koostamise algatust; kutsub komisjoni üles võtma vastu Euroopa autoriõigusseadustiku, mis vähendaks piiriüleselt kodanike, kasutajate ja tarbijate jaoks õiguslikku ebakindlust ning kaotaks praeguse õiguste ja tingimuste killustatuse, mis kehtib nende puhul, kes tegutsevad internetis; peab kõiki nimetatud elemente ülioluliseks digitaalse ühtse turu arenguks;
Energeetika
23. kordab uuesti, et komisjoni analüüsi[5] kohaselt võiks taastuvenergia tugev kasv aastaks 2030 tuua kaasa üle kolme miljoni uue töökoha, sealhulgas VKEdes; tuletab komisjonile meelde, et parim viis taastuvenergia arendamise kiirendamiseks ning seeläbi ELi kestlikkuse tõhustamiseks, ELi tehnoloogiaalase juhtpositsiooni säilitamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks on luua investeerimiseks soodne raamistik;
24. sedastab, et 2030. aasta energia- ja kliimapaketi raames on vaja kiiresti esitada konkreetsed seadusandlikud ettepanekud ning need peavad kindlasti sisaldama ambitsioonikaid ja kohustuslikke kolme samba – taastuvenergia, energiatõhususe ja heite vähendamise – eesmärke[6];
25. toonitab uuesti, et energiatõhusus ja -sääst on odavaim viis vähendada energiakulusid ja fossiilkütuste importi, ja seepärast peaks see olema kõigi kavandatavate energiapoliitika meetmete keskmes; nõuab strateegiliste algatuste osana ambitsioonika Euroopa ehitiste algatuse käivitamist, et toetada energia nulltarbimisega hoonestuskeskkonna saavutamist ELis 2050. aastaks;
26. mõistab hukka kõrge energiahinna, mis on peamiselt seotud ELi ulatusliku sõltuvusega imporditud fossiilkütusest, naftahinna indekseerimise ja asjaolu, et energia hulgimüügi turgude hinnaalandusi ei kanta üle lõpptarbijatele, vajalikesse reinvesteeringutesse energiataristusse ja riiklikele maksudele; palub, et komisjon suurendaks energiahinna läbipaistvust, intensiivistaks jõupingutusi energia- ja ressursitõhususe alal ning võtaks kasutusele madala sissetulekuga leibkondade toetussüsteemid;
27. toetab kavandatavat elektrituru kujundamise läbivaatamist ning toonitab asjaolu, et energia siseturu lõpuleviimine 2014. aastaks peab jääma esmatähtsaks, ja seejuures tuleb kooskõlastada sellest sõltuvate poliitikasuundade ja -protsesside – nt ühtsete võrgueeskirjade väljatöötamise – ajakavad;
28. on endiselt kindlalt veendunud, et tuumaenergial ei ole kohta jätkusuutlikus energeetikatulevikus, rõhutades samas vajadust tagada kõrgeimad ohutusstandardid tuumajaamade sulgemise perioodil; taunib sellega seoses asjaolu, et suur hulk avaliku sektori raha suunatakse endiselt tuumaenergiale; kutsub lisaks liikmesriike ja rahvusvahelisi osalisi üles lõpetama pidevalt edasilükatud ja üha kallima ITERi projekti, sest sinna kuluvad investeeringud, mis on hoopis vajalikumad elujõuliste taastuvenergiaallikate jaoks;
29. kordab oma nõuet kuulutada moratoorium lubade andmisele katsepuurimiseks ja hüdrofrakkimiseks ebatraditsiooniliste fossiilkütuste puhul, nagu kildagaas, kuni keskkonna- ja kliimamõju on sõltumatult ja põhjalikult uuritud ning tuvastatud õiguslikud lüngad ELi tasandil on kõrvaldatud; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks vastavasisulised seadusandlikud ettepanekud viivitamata;
30. nõuab tungivalt, et komisjon käivitaks algatuse ELi energiakulude läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse suurendamiseks oma finantseerimisasutuste ning naabruspoliitika ja ühinemise rahastamisvahendite abil; taunib asjaolu, et ELi avaliku sektori raha eraldatakse ikka veel fossiilkütuseid kasutavatele elektrijaamadele; kordab, et kulupoliitikas tuleb rangelt järgida kokkulepitud ELi kliima- ja energiaalaseid eesmärke;
Transport
31. nõuab tungivalt, et komisjon viiks ellu transpordipoliitikat, mis aitaks kaasa 2020. aasta eesmärkidele vähendada kasvuhoonegaaside heidet 20%, vähendada surmajuhtumeid ja tõsiseid vigastusi 50% ning vähendada oluliselt transpordist põhjustatud kohalikku gaasiheidet ja müra;
32. toonitab asjaolu, et Euroopa taristupoliitika (nt üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) ja Euroopa ühendamise rahastu (CEF)) peaks rajanema majanduslike ja sotsiaalsete kasude hindamisel ning kliimamõjust ja õnnetustest tulenevate väliskulude vähendamisel; rõhutab, et esmatähtsaks tuleks pidada Euroopa lisaväärtusega piiriüleste raudteeühenduste ennistamist, mis oleks teostatav lähima 15 aasta jooksul;
33. palub, et komisjon tegeleks aktiivsemalt rongide kaubavagunite müra vähendamisega ning raudteede koostalitlusvõime elluviimisega, näiteks Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga ERTMS;
34. ergutab komisjoni looma õiglasi ühendveo ja transpordiliikide vahelisi konkurentsivõimelisi võrdseid võimalusi, tegeledes hinnastamisega (väliskulude sisestamine ja saastaja-maksab-põhimõte) seoses majanduslike, sotsiaalsete ja ohutusaspektidega;
Turism
35. rõhutab, et komisjon võiks tugevdada oma jõupingutusi kestliku turismi edendamisel kultuuri-, loodus-, ajaloo- ja tööstuspärandi valdkonnas ning kergliikluse (üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvad raudteevõrgustikud kombineeritult Eurovelo võrgustikuga) ja ökoturismi alal, eelkõige mäestike ja rannikupiirkondades ja saartel; toonitab, et turismiteenused peavad olema kättesaadavad kõigile, ka piiratud liikumisvõimega isikutele ja sotsiaalselt ebasoodsamates tingimustes isikutele;
Keskkond
36. toonitab, et on esmatähtis saavutada kooskõlas ELi 2°C eesmärgiga terviklik kliimamuutuse alane ÜRO kokkulepe 2015. aastaks, ja tunnistab, et 2014. aastal on vaja ELi kliima- ja energiapoliitika raamistikku käsitlevaid otsuseid, kiirendamaks eesmärgipäraseid rahvusvahelisi läbirääkimisi;
37. nõuab, et komisjon esitaks 2014. aasta esimese kvartalis seadusandlikud ettepanekud ELi 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta, et täita 2050. aastaks ettenähtud eesmärk vähendada 1990. aastaga võrreldes 80–95% viisil, mis on kooskõlas 2°C eesmärgiga ning kulutõhususega 2050. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi saavutamisel, ja tagab, et kvootide ülejäägid ei takista nimetatud eesmärkide saavutamist;
38. palub, et komisjon alustaks ELi jäätmepoliitika ja õigusaktide ambitsioonikat üldist läbivaatamist, sealhulgas jäätmete valdkonna acquis’ eesmärgid, eelkõige need, mis on seotud jäätmete vähendamisega ning jäätmete energiakasutusel ainult ringlusse mittevõetavate materjalidega piirdumisega, samuti ringlussevõtuks või taaskasutuseks sobivate jäätmete prügilatesse ladustamise järk-järguline kaotamine;
39. palub komisjonil täielikult kaasata vähese CO2-heitega majanduse kallal tehtavasse töösse tööhõiveeksperdid;
Kalandus
40. toonitab, et komisjon peab kiiresti võtma meetmeid, et lahendada parlamendi ja nõukogu vaheline kalavarude majandamiskavade alane vaidlus, sest see avaldab tõsist negatiivset mõju ühise kalanduspoliitika mitmele aspektile;
41. nõuab tungivalt, et komisjon rakendaks täielikult ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata (ETR) kalapüüki käsitlevaid õigusakte, sealhulgas koostades loetelu ETR-kalapüügiga tegelevatest laevadest ja liikmesriikidest, kes ei tee koostööd ETR-kalapüügi vastases võitluses, ja ka teisi ühise kalanduspoliitika kontrollisamba komponente;
42. nõuab tungivalt, et komisjon teeks kõik võimaliku, et võtta vastu kalavarude majandamismeetmed, mis aitavad kaasa maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamiseks vajalike kalavarude taastamisele, nagu lepiti kokku ühise kalanduspoliitika reformi ajal;
Toiduained
43. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks lõpuks ometi kauaoodatud seadusandliku ettepaneku kloonitud loomadest või nende järglastest toodetud toidu turule laskmise keelamise kohta;
44. nõuab tungivalt, et komisjon esitaks Euroopa Liidu toimimise lepingust lähtuvalt uusi seadusandlikke ettepanekuid, milles käsitletakse toidu ja loomasööda radioaktiivset saastatust, samuti joogivees sisalduvaid radioaktiivseid aineid, kooskõlas parlamendis toimunud 2011. aasta Belet’ raporti ja 2013. aasta Rivasi raporti hääletusega;
45. nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku toitainelise koostise kohta vastavalt määrusele (EÜ) nr 1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealaste väidete kohta, milles nähti ette, et komisjon kehtestab toitainelised koostised 2009. aasta jaanuaris;
46. peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon on esitanud ettepaneku muuta meedirektiivi, kuid ei ole eelnevalt läbi viinud ühtegi mõjuhindamist; nõuab tungivalt, et komisjon selle puudujäägi kõrvaldaks;
Kaubandus
47. peab kahetsusväärseks, et tööprogrammis nähakse ette vaid praeguse kaubanduspoliitika rakendamise jätkamist, pidades mitmete kolmandate riikidega vabakaubanduslepingute läbirääkimisi eesmärgiga kaubandussuhteid võimalikult liberaliseerida väljaspool igasugust kooskõlastatud ELi tööstuspoliitikat;
48. nõuab tungivalt, et komisjon rajaks oma kaubanduspoliitika pikaajalisele üleliidulisele tööstusstrateegiale ning tooks täpsemalt välja, milliseid tööstussektoreid ELis järgmise 30 aasta jooksul edasi arendada või säilitada ning kus võivad tekkida tõsised probleemid; nõuab samuti tungivalt, et komisjon soodustaks avatud ja õiglast arutelu sotsiaalpartnerite ja kodanike vahel kogu ELis ning valmistaks ette pinda ohustatud sektorite ja seal töötavate isikute pikaajalisele ümberkujundamisele ja ümberõppele;
49. on arvamusel, et kaubanduspoliitika peaks kogu ELi hõlmava tööstuspoliitika raamistikus andma Euroopa tootmisele lisandväärtust, eelkõige jätkusuutlikkuse parandamise, keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate kiirema turuleviimise ning mittetaastuvate ja haruldaste toorainete asendamise kaudu;
50. rõhutab vajadust toimida finants-, majandus-, kliima-, toidu- ja energiakriisist saadud õppetundide põhjal, et reformida ülemaailmseid kaubanduseeskirju, sealhulgas kaubanduse kaitsevahendeid, et võidelda sotsiaalse ja keskkonnaalase dumpingu vastu;
51. nõuab teatist arenguriikide ja -piirkondadega sõlmitud vabakaubanduslepingute mõju kohta inimõiguste ja poliitikavaldkondade arengusidususe edendamisele ning juurdepääsule toidule ja toiduga kindlustatusele nendes riikides;
52. nõuab tungivalt, et komisjon püüdleks arenguriikidega õiglase kaubanduse arendamise suunas, näiteks aktiivselt süvalaiendades ettevõtete sotsiaalse vastutuse põhimõtet kõikidesse oma poliitikatesse, ning eelkõige läbi kaubanduslepingute, lisaks kehtestades ettevõtetele selged juriidilised kohustused seoses inimõigustega ja tõhusad vahendid, mille abil ettevõtted rikkumise korral vastutusele võtta;
Välisasjad
53. kutsub Euroopa välisteenistust üles alustama arutelu liikmesriikidega oma suhete üle Ameerika Ühendriikide ja ÜROga, et kehtestada sihipäraste tapmiste seaduslikud piirangud, eelkõige seoses mehitamata õhusõidukite laiema kasutusega;
54. kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti Catherine Ashtonit üles määrama Guantánamo sulgemise erisaadiku, kelle ülesandeks oleks pidada läbirääkimise USA ja liikmesriikidega võimalike sellesisuliste ühismeetmete üle;
55. kutsub Euroopa välisteenistust üles soodustama kaitsmise kohustuse (R2P)[7] mõiste edendamist ja rakendamist kooskõlas parlamendi soovitusega nõukogule ÜRO kaitsekohustuse põhimõtte kohta, et saavutada Euroopa kaitsekohustust käsitlev konsensus;
56. toetab komisjoni jõupingutusi lahendamata riigisiseste, kahepoolsete ja piirkondlike küsimuste lahendamiseks Lääne-Balkani riikides, et sillutada teed ühinemisprotsessi edukale jätkumisele; toonitab siiski, kui oluline on muuta ELi piirkondlik tegevus nähtavamaks, läbipaistvamaks ja tõhusamaks, pöörates erilist tähelepanu kõigi sidusrühmade kaasamisele, et rajada alus kindlale ja kestvale laienemisele;
57. nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks ELi lõunas ja idas asuvate naaberriikide poliitilise assotsieerimise sotsiaal-majandusliku integreerumise protsessi, et toetada nende üleminekut täies ulatuses toimivale demokraatiale; peab sellega seoses ülimalt oluliseks, et komisjon määratleks ja rakendaks oodatava stiimulipõhise lähenemisviisi, tehes meie partneritele selgeks, et põhimõte „rohkem rohkema eest” tähendab ühtlasi ka „vähemat vähema eest”;
58. usub, et praeguse majanduskriisi ja noorte tööpuuduse kõrge määra kontekstis tuleks pidada esmatähtsaks Erasmus Mundus programmi, ja et kulusid tuleks kaasrahastada kõigist välistegevuse rahastamisvahenditest;
59. kutsub liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles käivitama ja koordineerima ÜRO 2005. aasta bülletäänist „Protection against retaliation for reporting misconduct and for cooperating with duly authorized audits or investigations” inspireeritud üleliidulist rikkumisest teataja kaitse ÜRO konventsiooni teemalist algatust;
Julgeolek
60. toonitab, et selliste seadmete või tarkvara müümist, tarnimist, edasiandmist või eksporti kolmandatele riikidele, mis on peamiselt mõeldud interneti järelevalve ning mobiiltelefonivõrgu või tavatelefonivõrgu kaudu toimuva telefoniside järelevalve teostamiseks või pealtkuulamiseks, ja selliste seadmete või tarkvara installimiseks, käitamiseks või ajakohastamiseks osutatavat abi tuleb reguleerida ELi tasandil; toonitab, et võimalikult kiiresti tuleb takistada Euroopa ettevõtetel eksportida selliseid duaalse kasutusega kaubaartikleid ebademokraatliku, autoritaarse ja repressiivse režiimiga riikidesse;
Sooline võrdõiguslikkus
61. kordab oma nõuet vaadata läbi direktiiv meestele ja naistele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaldamise kohta ning palub komisjonil esitada uus seadusandlik ettepanek;
62. nõuab komisjonilt suuremaid jõupingutusi vanemapuhkuse direktiivi (2010/18/EL) blokeeringu alt vabastamiseks ning järelmeetmete võtmist 2010. aasta tasuvusuuringu osas isale antava sünnituspuhkuse või haiguspäevade suhtes, mis avaks nõukogus tee rasedus- ja sünnituspuhkuse vabastamisele blokeeringu alt;
63. rõhutab, et komisjon peab esitama õigusakti ettepaneku naiste vastu suunatud vägivalla kaotamise kohta, nagu Euroopa Parlament on mitmes resolutsioonis nõudnud; nõuab samuti, et EL ühineks Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamise ja sellega võitlemise konventsiooniga, mis annaks tugeva tõuke 26 liikmesriigile, kes ei ole seda veel allkirjastanud ega ratifitseerinud;
Terrorismivastane võitlus, politsei- ja õiguskoostöö
64. nõuab põhjalikku uurimist avalikuks tulnud salajaste jälgimisprogrammide asjus, mida korraldasid USA ja sellised liikmesriigid nagu Ühendkuningriik (PRISM ja TEMPORA), eelkõige nende õigusliku aluse, vajalikkuse, proportsionaalsuse ja ELi kodanike põhiõiguste kaitseks rakendatud kaitsemeetmete küsimustes; palub komisjon alustada viivitamata rikkumismenetlust, kui leitakse, et liikmesriigid rikuvad ELi põhiõigustealaseid kohustusi; palub samuti komisjonil võtta asjakohased meetmed, et tagada ELi kodanikele ja elanikele, et neid ei ohusta kolmandate riikide lausjälgimine;
65. nõuab tungivalt tervikliku andmekaitse paketti käsitleva kokkuleppe sõlmimist, mis tagaks andmesubjektide ühetaolise ja kõrgetasemelise kaitse ja võrdsed tingimused ettevõtetele; kinnitab, et see on vabakaubanduse ning politsei- ja õiguskoostöö eeltingimus;
66. lükkab tagasi ELi broneeringuinfo ettepaneku, sest komisjon on esitanud vaid üksikuid fakte ELi meetmete vajaduse ja broneeringuinfo kasulikkuse kohta terrorismivastases ja raskete rahvusvaheliste kuritegude vastases võitluses ning vältinud tõsist arutelu vajalikkuse ja proportsionaalsuse küsimustes;
67. on arvamusel, et põhjendamatute andmeplokkide edastamise ja nõuetele mittevastava järelevalvega seotud hirmud on leidnud kinnitust ELi ja USA terroristide rahastamise jälgimisprogrammi käsitleva (SWIFT) kokkuleppe rakendamisaruannetes, ja nõuab seepärast selle viivitamatut peatamist; lükkab tagasi idee korrata USA lähenemisviisi ELi terroristide rahastamise jälgimissüsteemi kasutuselevõtul;
68. kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku andmete säilitamise direktiivi (2006/24/EÜ) kehtetuks tunnistamise kohta;
69. nõuab tungivalt, et komisjon tugevdaks ja süvendaks oma jõupingutusi ELi finantshuvide kaitsmisel, esitaks õigusakti ettepaneku Euroopa prokuratuuri loomise kohta ning viiks lõpule Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) venimajäänud reformi, ühendades täielikult andmekaitse ning kahtlustatavate isikute õigused lähtuvalt nõuetekohastest kriminaalõiguse mõistetest;
70. kordab oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsioonis (kinnipidamistingimuste kohta ELis) esitatud üleskutset komisjonile esitada seadusandlik ettepanek vabadusest ilmajäetud isikute, sealhulgas Euroopa Parlamendi resolutsioonides ja soovitustes tuvastatud isikute õiguste kohta, ning töötada välja ja kohaldada vangistus- ja kinnipidamistingimuste miinimumstandardeid ning ühtseid hüvitamise eeskirju ebaõiglaselt kinni peetud või süüdi mõistetud isikute jaoks;
Põhiõigused
71. nõuab Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti rolli tugevdamist ja laiendamist, et anda talle suurem pädevus eelkõige järelevalve alal;
72. nõuab tungivalt, et komisjon reageeriks nõuetekohaselt rassismi esilekerkimisele Euroopas ja mujal, pöörates erilist tähelepanu kõige kaitsetumatele isikutele;
73. tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle, mis puudutab kohtusüsteemide, õigusriigi, demokraatia ja põhiõiguste alalist tulemustabelit, mis hõlmab kõiki Euroopa poolaastas osalevaid liikmesriike; palub komisjonil kohtusüsteemi tulemustabelit laiendada, lisades sinna ka õigusriigi põhimõtte ja demokraatia reitingud;
74. kutsub komisjoni üles koostama aastaaruannet põhiõiguste olukorra kohta ELis, võttes muu hulgas aluseks Euroopa Liidu lepingu artiklid 2 ja 6 ning põhiõiguste harta; on arvamusel, et see aruanne peaks sisaldama ka liikmesriikides valitseva olukorra analüüsi, tuginedes muu hulgas ka rahvusvaheliste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide, Euroopa Parlamendi ja kodanike tõstatatud probleemidele põhiõiguste, õigusriigi põhimõtte ja demokraatia põhimõtte rikkumise kohta; tuletab meelde, et komisjonil on aluslepingute ja harta järelevalvajana ning Euroopa Liidu lepingu artiklite 2, 6 ja 7 kohaselt kohustus sellega tegeleda;
75. palub seetõttu komisjonil ajakohastada oma 2003. aasta teatist (COM(2003)0606) ning töötada enne 2013. aasta lõppu välja konkreetse järelevalvemehhanismi ja varajase hoiatamise süsteemi kohta üksikasjalik ettepanek, mis ühendaks eeskätt Pariisi põhimõtete kohaselt loodud riiklike põhiõiguste ameteid ning mis tugineb Euroopa Liidu lepingu artiklile 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 258;
76. õhutab nõukogu esmajärjekorras võtma võimalikult kiiresti ja viivitamata vastu ettepaneku nõukogu direktiivi kohta, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet, sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest; palub, et komisjon jätkaks nõukogusiseste raskuste ületamise toetamist; tuletab meelde, et diskrimineerimisvastasel poliitikal on keskne roll sotsiaalse kaasatuse edendamisel ning palub komisjonil teha ettepanek ELi homofoobia ja diskrimineerimise vastase teekaardi kohta;
77. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et töötatakse välja ja rakendatakse tulemuslikult liikmesriikides romade integreerimist käsitlevad riiklikud strateegiad ning et diskrimineerimine mõistetakse hukka ja vastav küsimus tõstatatakse kolmandate riikidega peetavates dialoogides, ja et samuti lisatakse seksuaalse sättumuse ja soolise identiteedi tõttu diskrimineerimise vastane võitlus koostööprogrammidesse;
Piirid
78. kutsub ELi üles tagama piiripoliitikat, mis on kooskõlas ELi põhiväärtuste ja inimõiguste põhimõtetega, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri Frontex;
79. kutsub komisjoni üles andma välja suuniseid, et tagada Schengeni eeskirjade nõuetekohane rakendamine liikmesriikides, mis kindlustab isikute vaba liikumise täieliku austamise ning väldib sisepiiridel kontrolli taaskasutuselevõtu võimaluse väärkasutamist ja kuritarvitamist;
80. suhtub väga kriitiliselt arukate piiride paketti, sest leiab, et proportsionaalsuse ja vajalikkuse põhimõtete osas esineb kahtlust, ja on seetõttu arvamusel, et paketiga kaasnevad kulud on põhjendamatud;
Ränne ja varjupaik
81. nõuab tungivalt, et komisjon tagaks hooajatöötajate direktiivi, ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate direktiivi ning üliõpilasi, teadustöötajaid, vabatahtlikke ja au-pair’e käsitleva direktiivi vastuvõtmise enne komisjoni ametiaja lõppemist, et kehtestada seaduslikku rännet hõlbustavad meetmed;
82. palub komisjonil tagada, et äsja vastuvõetud Euroopa ühist varjupaigasüsteemi rakendatakse nõuetekohaselt ja ühiselt kõikjal ELis ning seejuures austatakse aluslepingutes nõutavat kohustust tagada kaitset vajavatele inimestele otsene ja võrdne juurdepääs varjupaigamenetlusele;
83. kutsub komisjoni tagasisaatmisdirektiivi (direktiiv 2008/115/EÜ) läbivaatamisel üles kriitiliselt hindama direktiivi sätete, sealhulgas sunniviisilise tagasisaatmise järelmeetmete ülevõtmist ja rakendamist;
84. nõuab tungivalt, et komisjon teeks seadusandliku ettepaneku rahvusvahelise kaitse saajate alalise ja siduva ümberasumise ning ELi-sisese ümberasustamisskeemi kohta.
- [1] ELT L 304, 20.11.2010, lk 47.
- [2] (COM(2012)0777).
- [3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0222.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0276.
- [5] Vt tööhõive peadirektoraadi tööhõive paketile (COM(2012) 173) lisatud töödokumenti „Rohelise majanduskasvu tööhõivepotentsiaali rakendamine”, lk 8, ning Ragwitz et al. (2009) ning EmployRES, Fraunhofer ISI Germany et al.
http://ec.europa.eu/energy/renewables/studies/doc/renewables/2009_employ_res_report.pdf - [6] Võimalik kompromiss PPE punktiga 17.
- [7] Vastuvõetud tekstid, P7_TA-PROV(2013)0180.