RESOLUTSIOONI ETTEPANEK USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogramm ja ELi liikmesriikide jälgimisasutused ja -programmid ning nende mõju ELi kodanike eraelu puutumatusele
1.7.2013 - ((2013/2682(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Rebecca Harms, Daniel Cohn-Bendit, Jan Philipp Albrecht, Judith Sargentini, Reinhard Bütikofer, Carl Schlyter, Yannick Jadot, Raül Romeva i Rueda, Ana Miranda, Bart Staes, Catherine Grèze, Malika Benarab-Attou fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0336/2013
B7‑0336/2013
Euroopa Parlamendi resolutsioon USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ja -programmide ning nende mõju kohta ELi kodanike eraelu puutumatusele
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, Euroopa Liidu lepingu artikleid 2, 6 ja 7, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 16 ning liikmesriikide konstitutsioonikohtute, Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahendeid,
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist vastastikuse õigusabi osutamise lepingut[1],
– võttes arvesse küberkuritegevuse konventsiooni (CETS nr 185),
– võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ja eriti selle artiklit 17, mille kohaselt inimese eraelu, perekonnaelu, eluaseme ja kirjavahetuse puutumatust ei tohi rikkuda,
– võttes arvesse diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni ja eriti selle artikleid 24 ja 27, mille kohaselt diplomaatilised dokumendid ja diplomaatiline sidepidamine on puutumatud,
– võttes arvesse ELi ja USA vahelist kokkulepet Safe Harbor Agreement, eelkõige selle artiklit 3 ja lepinguosaliste loetelu,
– võttes arvesse oma 5. septembri 2001. aasta resolutsiooni era- ja äriside ülemaailmse pealtkuulamissüsteemi (pealtkuulamissüsteem Echelon) olemasolu kohta[2] ja pealtkuulamissüsteemiga Echelon tegelenud ajutise parlamendikomisjoni asjakohast raportit (A5-0264/2001),
– võttes arvesse 15. veebruaril 2012 volinik Redingiga toimunud arutelu kolmandate riikide õigusaktide ja ELi andmekaitsealaste õigusaktide üle (PV 15/02/2012 – 19),
– võttes arvesse eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlevat direktiivi 2002/58/EÜ,
– võttes arvesse andmekaitse õigusaktide paketti, mille moodustavad määruse eelnõu COM(2012)0011 ja direktiivi eelnõu COM(2012)0010,
– võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi ELi ja USA lepingu üle, mis käsitleb õiguskaitse eesmärkidel vahetatavate isikuandmete kaitset,
– võttes arvesse komisjoni teatist pilvandmetöötluse võimaluste kasutamise kohta Euroopas (COM(2012)0529),
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et rahvusvahelises ajakirjanduses on avaldatud tõendusmaterjali selle kohta, et USA ametiasutustel on USA internetiteenuste osutajate vahendusel laialdane juurdepääs ELi kodanike ja elanike isikuandmetele ning nimetatud ametiasutused töötlevad neid andmeid laialdaselt;
B. arvestades, et volinik Reding on saatnud USA justiitsministrile Eric Holderile kirja, milles toob välja Euroopas muret tekitavad küsimused ning palub täpsustusi ja selgitusi programmi PRISM ja teiste samalaadsete programmide kohta, mis hõlmavad andmete kogumist ja otsimist, samuti seaduste kohta, mille alusel selliseid programme saab lubada;
C. arvestades, et USA ametivõimudelt ei ole veel täielikku vastust saadud, vaatamata aruteludele, mis toimusid ELi ja USA justiitsministrite kohtumisel 14. juunil 2013 Dublinis;
D. arvestades, et ELi ja USA Atlandi-ülene partnerlus rajaneb põhiõiguste ja õigusriikluse austamisel ning usalduslikul ja võrdõiguslikul koostööl;
E. arvestades, et kokkuleppe Safe Harbor Agreement kohaselt on ELi liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil kohustus tagada isikuandmete turvalisus ja terviklus; arvestades, et vastavalt kokkuleppe artiklile 3 on komisjon kohustatud kokkuleppe tühistama või peatama, kui selle sätteid ei järgita;
F. arvestades, et programmiga PRISM seotud ettevõtted on rahvusvahelise ajakirjanduse teatel kõik kokkuleppe Safe Harbor Agreement osalised;
G. arvestades, et USA on allkirjastanud ja ratifitseerinud küberkuritegevuse konventsiooni ning kohaldab seda alates 2007. aastast, nii et konventsiooni põhimõtted on saanud USA siseriikliku õiguse osaks;
H. arvestades, et küberkuritegevuse konventsiooni kohaselt peab kõikide kuriteo kohta elektrooniliste tõendite kogumise (artikkel 14) meetmete puhul olema tagatud nõuetekohane põhiliste inimõiguste kaitse, eriti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (artikkel 8 eraelu puutumatuse kohta) sätestatud õiguste kaitse, samuti peab olema tagatud proportsionaalsuse põhimõte ja kaitsenõuetes nähakse „vajaduse korral inter alia ette kohtuliku või muu sõltumatu järelevalve kohaldamine ja esitatakse kohaldamise põhjendus ning kehtestatakse volituse või korra ulatuse ja kestuse piirangud” (küberkuritegevuse konventsiooni artikkel 15);
I. arvestades, et ELi ja USA vastastikuse õigusabi osutamise lepingus, mille on ratifitseerinud Euroopa Liit ja USA Kongress, määratakse kindlaks kord, kuidas koguda ja vahetada teavet ning taotleda ja anda abi ühes riigis asuva tõendusmaterjali kogumiseks, et aidata kaasa kriminaaluurimisele või -menetlusele teises riigis;
J. arvestades, et komisjon on teatanud, et nüüd kutsutakse kokku ELi ja USA ekspertide rühm, et arutada programmi PRISM küsimust nii andmekaitse kui ka julgeoleku vaatenurgast;
K. arvestades, et rahvusvahelises ajakirjanduses on räägitud ka ELi liikmesriikide väidetavast koostööst ja seotusest programmiga PRISM ja teiste samalaadsete programmidega või nende juurdepääsust loodud andmebaasidele;
L. arvestades, et mitmel ELi liikmesriigil on samalaadsed jälgimisprogrammid olemas või arutusel;
M. arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahendite kohaselt peab iga selline programm demokraatlikus ühiskonnas olema tõendatavalt proportsionaalne ja vajalik; arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on õigustatult hoiatanud, et salajase jälgimise süsteemi rakendamine riigi julgeoleku kaitseks võib demokraatia kaitsmise ettekäändel demokraatia ohtu seada või koguni hävitada, ning et juba ainuüksi selliste õigusnormide olemasolu, mis võimaldavad rakendada kommunikatsiooni salajase jälgimise süsteemi, kätkeb endas ohtu kõigi nende jaoks, kelle suhtes neid norme võidakse kohaldada;
N. arvestades, et ELi tasandil on käimas andmekaitse reform – direktiivi 95/46/EÜ läbivaatamine ja asendamine kavandatud üldise andmekaitse määrusega ja andmekaitse direktiiviga, mis käsitleb isikute kaitset seoses isikuandmete töötlemisega pädevate asutuste poolt kuritegude ärahoidmise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise eesmärgil või kriminaalkaristuste täideviimise eesmärgil, samuti selliste andmete vaba liikumist; arvestades, et andmekaitse määruse eelnõus, mille volinik Viviane Reding saatis 2011. aasta novembris oma kolleegidele, oli säte, mille kohaselt kasutajaandmete kolmandate riikide asutustele avalikustamise tingimuseks oleks õigusliku aluse olemasolu, näiteks vastastikuse õigusabi osutamise leping, ning pädeva andmekaitseasutuse luba; arvestades, et see artikkel kadus eelnõust USA valitsusasutuste tugeva lobitöö tulemusena, ning arvestades, et eelnõusse jäi alles vaid väga nõrk põhjendus;
O. arvestades, et ELi liikmesriigid on kohustatud järgima Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiväärtusi;
P. arvestades, et rahvusvahelises ajakirjanduses on avalikustatud, et USA ametiasutused on ELi esindustesse USAs ja ÜRO juures süstemaatiliselt paigaldanud pealtkuulamisseadmeid ning on sisse murdnud nende esinduste arvutivõrkudesse;
Q. arvestades, et ajakirjanduses on avalikustatud, et Ühendkuningriigi Valitsusside Peakorter (GCHQ) on end ühendanud rohkem kui 200 kiudoptilise kaabliga, et pääseda jälgima telefonikõnesid ja teabevahetust internetis, ning säilitab programmi TEMPORA raames kogu teabevahetuse kolmeks päevaks ja metaandmed kolmekümneks päevaks, tulenevalt jälgimist reguleeriva seaduse (Regulation of Investigatory Powers Act, lühendatult RIPA) artikli 8 lõikest 4, mille kohaselt Ühendkuningriigi ministril on õigus väljastada luba laialdase pealtkuulamise teostamiseks;
R. arvestades, et teadete kohaselt on mõnedel teistel liikmesriikidel juurdepääs riikidevahelisele elektroonilisele sidele ilma korralise volituseta, erikohtute korralduse alusel, kusjuures andmeid jagatakse teiste riikidega (Rootsi), ning arvestades, et mõned liikmesriigid võivad oma jälgimisvõimet suurendada (Holland, Saksamaa); arvestades, et mõnedes liikmesriikides on väljendatud muret seoses salateenistuste pealtkuulamisvolitustega (Poola);
S. arvestades, et eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi (2002/58/EÜ) artikli 5 lõike 1 kohaselt on liikmesriigid kohustatud tagama „üldkasutatava sidevõrgu ja üldkasutatavate elektrooniliste sideteenuste kaudu toimuva side ja sellega seotud liiklusandmete konfidentsiaalsuse” ning eelkõige keelama „kuulata, salaja pealt kuulata, salvestada või muul viisil pealt kuulata või jälgida sidet ja sellega seotud liiklusandmeid”; arvestades, et vastavalt selle direktiivi artikli 15 on erandid sellest keelust võimalikud vaid siis, kui selline piiramine on demokraatlikus ühiskonnas vajalik, otstarbekas ja proportsionaalne abinõu;
T. arvestades, et salajase jälgimise meetmed on avalikkusele sageli tundmatud, ning arvestades, et nende jaoks, kes selliseid meetmeid paljastavad, võivad paljastustel olla rasked tagajärjed, kuna nad võidakse kriminaalvastutusele võtta;
1. on väga mures programmide PRISM ja TEMPORA ning teiste samalaadsete programmide pärast, mis hõlmavad andmete kogumist, kuna see tähendab – juhul kui praegu kättesaadav teave kinnitust leiab –, et rikutakse ELi kodanike ja elanike põhiõigust eraelu puutumatusele ja andmete kaitsele, samuti õigust era- ja perekonnaelule, teabevahetuse konfidentsiaalsust, süütuse presumptsiooni, sõnavabadust, teabevabadust ja ettevõtlusvabadust;
2. palub USA ametivõimudel, ilma et sellega põhjendamatult viivitataks, esitada ELile täielik teave programmi PRISM ja muude samalaadsete, andmete kogumisega seotud programmide kohta, nagu nõudis ka volinik Reding oma 10. juunil 2013 USA justiitsministrile Eric Holderile saadetud kirjas;
3. rõhutab, et igasugune põhiõiguste piiramine peab olema kooskõlas õigusriigi põhimõtetega ja peab demokraatlikus ühiskonnas kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga olema rangelt proportsionaalne, asjakohane ja vajalik;
4. nõuab, et Atlandi-ülesele ekspertide rühmale, millest on teatanud volinik Malmström ja milles osaleb ka Euroopa Parlament, tagatakse vajalikul tasemel julgeolekutõend ja juurdepääs kõigile asjakohastele dokumentidele, et nad saaksid teha oma tööd nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtaja piires;
5. palub komisjonil ja USA valitsusasutustel jätkata viivitamata läbirääkimisi politsei- ja õigusalase koostöö raames edastatavate ja töödeldavate isikuandmete kaitse raamlepingu üle; kutsub Euroopa Komisjoni ja USA valitsusasutusi üles rakendama erisätteid, millega reguleeritaks avaliku sektori asutuste juurdepääsu isikuandmetele ja eraõiguslike isikute poolt äriotstarbel säilitatavale teabele, ning tagama, et ELi kodanikel oleksid samasugused kohtulikult kaitstavad õigused ja samasugune kaitse kui USA kodanikel ja elanikel;
6. palub komisjonil hiljutise teabe valguses vaadata täielikult läbi kokkulepe Safe Harbor Agreement, lähtudes selle kokkuleppe artiklist 3;
7. väljendab sügavat muret seoses paljastustega väidetavate jälgimisprogrammide kohta, mida ELi liikmesriigid rakendavat kas USA Riikliku Julgeolekuagentuuri abil või ühepoolselt;
8. palub liikmesriikidel tagada, et nende asjaomased õigusaktid ja tavad vastaksid täielikult vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtetele, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile ja sellega seonduvale kohtupraktikale, ning kui see nii ei ole, siis palub need läbi vaadata;
9. palub nõukogul kiiremas korras hoogustada tööd andmekaitse õigusaktide paketi kallal tervikuna ja eelkõige andmekaitse direktiivi eelnõu kallal;
10. rõhutab, et eranditult kõik ELi kodanikele teenuseid osutavad ettevõtted peavad järgima ELi õigusakte ja vastutavad nende rikkumise eest;
11. rõhutab, et kolmandate riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvad ettevõtted peaksid ELis asuvaid kasutajaid selgelt ja eristatavalt hoiatama võimaluse eest, et õiguskaitse- või luureasutused töötlevad salajaste korralduste või kohtumääruste põhjal isikuandmeid;
12. rõhutab, et kõik õigusaktid, millega kehtestatakse jälgimismeetmed, peaksid olema selgelt koostatud, nii et nendes oleksid ära näidatud kodanike kategooriad, kelle suhtes meetmeid rakendatakse, meetmete täpne eesmärk, sekkumise tingimused, isikute õigused, ranged andmete säilitamise tähtajad ning andmete hävitamine või kustutamine pärast tähtaja möödumist, samuti tingimused andmete jagamiseks kolmandate riikidega;
13. mõistab karmilt hukka spioneerimise ELi esindustes, millel – juhul kui praegu kättesaadav teave kinnitust leiab – võib olla negatiivne mõju Atlandi-ülestele suhetele ja mis lisaks kujutab endast diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni rasket rikkumist;
14. rõhutab, et vaja on menetlusi, mis võimaldaksid teadaandjatel paljastada ebaseaduslikke salajase jälgimise süsteeme, ilma et nad peaksid kartma isiklikke tagajärgi; kutsub ELi liikmesriike üles pakkuma varjupaika rikkumiste paljastajale Edward Snowdenile, järgides ELi suuniseid inimõiguste kaitsjate kohta;
15. kutsub komisjoni üles tagama, et ELi andmekaitsestandardid ja läbirääkimised praegu ettevalmistamisel oleva ELi andmekaitse õigusaktide paketi üle ei satuks ohtu USAga kavandatud Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse tõttu, ning kutsub üles läbirääkimisi kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle edasi lükkama, kuni USA ei ole peatanud oma spioneerimistegevust ELi institutsioonide vastu; palub komisjonil seetõttu ära jätta läbirääkimiste esimene voor, mis peaks kava kohaselt toimuma Washingtonis;
16. kutsub komisjoni üles viivitamata alustama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 259 alusel rikkumismenetlusi nende liikmesriikide vastu, kelle jälgimismeetmed ei ole kooskõlas ELi õigustikuga;
17. on seisukohal, et põhjendatult on alust arvata, et Euroopa Parlamendi, selle liikmete ja töötajate teabevahetust on programmi TEMPORA abil jälgitud viisil, mis kujutab endast Ühendkuningriigi kohustuste rikkumist inimõiguste valdkonnas; teeb seetõttu õigusteenistusele ülesandeks uurida Euroopa Parlamendi võimalusi algatada kohtumenetlus Ühendkuningriigi valitsuse vastu, ka Euroopa Inimõiguste Kohtu kaudu;
18. rõhutab, et need paljastused seavad tõsise kahtluse alla pilvandmetöötluse ja teiste infoühiskonna teenuste usaldatavuse, eriti kui teenuseosutajad on kolmanda riigi jurisdiktsiooni all;
19. märgib, et ELi teenuseosutajad on teatanud, et pärast teadete ilmumist programmi PRISM kohta on klientide päringute hulk tunduvalt suurenenud;
20. rõhutab, et see võiks pöörduda konkurentsieeliseks ELis paiknevatele pilvandmetöötluse pakkujatele ja teistele infoühiskonna teenuste osutajatele, eeldusel et kehtivad ranged andmekaitsereeglid, mis aitavad tagada ka selle, et kolmandate riikide ametiasutused ei saa andmetele juurdepääsu ja ELi liikmesriikide luureteenistused ei saa andmeid omastada;
21. palub komisjonil mainitud paljastusi arvesse võttes läbi vaadata oma pilvandmetöötluse strateegia ning luua selge ja terviklik pilvandmetöötlusele keskenduv algatus, mille raames pöörataks tähelepanu kõigile neile küsimustele ning edendataks ELi pilvandmetöötluse algatusi, kus kõik kodanikuvabadused oleksid täielikult kaitstud;
22. nõuab, et Euroopa Parlament viiks selles asjas läbi põhjaliku uurimise ja esitaks täiskogule aasta lõpuks raporti, võttes aluseks toimiva pädevuse uurida eelkõige ELi ja selle liikmesriikide rakendatud meetmeid;
23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule, Euroopa Nõukogule, liikmesriikide parlamentidele, USA presidendile, USA Kongressile ja Senatile USA sisejulgeolekuministrile ja justiitsministrile.