Resolutsiooni ettepanek - B7-0341/2013Resolutsiooni ettepanek
B7-0341/2013

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogramm ja ELi liikmesriikide jälgimisasutused ja -programmid ning nende mõju ELi kodanike eraelu puutumatusele

    1.7.2013 - (2013/2682(RSP))

    nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
    vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

    Marie-Christine Vergiat, Cornelia Ernst, Kyriacos Triantaphyllides, Takis Hadjigeorgiou, Mikael Gustafsson, Willy Meyer, Nikolaos Chountis, Patrick Le Hyaric, Alda Sousa, Marisa Matias fraktsiooni GUE/NGL nimel

    Menetlus : 2013/2682(RSP)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    B7-0341/2013
    Esitatud tekstid :
    B7-0341/2013
    Vastuvõetud tekstid :

    B7‑0341/2013

    Euroopa Parlamendi resolutsioon USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ja ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ja -programmide ning nende mõju kohta ELi kodanike eraelu puutumatusele

    (2013/2682(RSP))

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eriti selle artikleid 7 ja 8, ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 48 ja 52,

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelist vastastikuse õigusabi osutamise lepingut[1],

    –   võttes arvesse küberkuritegevuse konventsiooni (CETS nr 185),

    –   võttes arvesse kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ja eriti selle artiklit 17, mille kohaselt inimese eraelu, perekonnaelu, eluaseme ja kirjavahetuse puutumatust ei tohi rikkuda,

    –   võttes arvesse diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni ja eriti selle artikleid 24 ja 27, mille kohaselt diplomaatilised dokumendid ja diplomaatiline sidepidamine on puutumatud,

    –   võttes arvesse ELi ja USA vahelist andmekaitsealast kokkulepet (Safe Harbor Agreement), eelkõige selle artiklit 3 ja lepinguosaliste loetelu,

    –   võttes arvesse oma 5. septembri 2001. aasta resolutsiooni era- ja äriside ülemaailmse pealtkuulamissüsteemi (pealtkuulamissüsteem Echelon) olemasolu kohta[2] ja pealtkuulamissüsteemiga Echelon tegelenud ajutise parlamendikomisjoni asjakohast raportit (A5-0264/2001),

    –   võttes arvesse 15. veebruari 2012. aasta arutelu volinik Redingiga kolmandate riikide õigusaktide ja ELi andmekaitsealaste õigusaktide üle (PV 15/02/2012 – 19),

    –   võttes arvesse eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlevat direktiivi 2002/58/EÜ,

    –   võttes arvesse andmekaitse õigusaktide paketti, mille moodustavad määruse eelnõu COM(2012)0011 ja direktiivi eelnõu COM(2012)0010,

    –   võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi ELi ja USA lepingu üle, mis käsitleb õiguskaitse eesmärkidel vahetatavate isikuandmete kaitset,

    –   võttes arvesse komisjoni teatist pilvandmetöötluse võimaluste kasutamise kohta Euroopas (COM(2012)0529),

    –   võttes arvesse ELi ja USA vahelist terroristide rahastamise jälgimisprogrammi (TFTP, Terrorist Finance Tracking Programme) käsitlevat lepingut ja ELi ja USA vahelist broneeringuinfot (PNR, Passenger Name Records) käsitlevat lepingut,

    –   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

    A. arvestades, et praegu poliitilist varjupaika taotleva USA Riikliku Julgeolekuagentuuri endise luuretöötaja Edward Snowdeni lekitatud teabele toetudes on maailma ajalehed avalikustanud USA programmi PRISM olemasolu, mis võimaldab väidetavalt ulatuslikult jälgida teiste riikide kodanike, sh ELi kodanike sidevahendite kaudu suhtlemist;

    B.  arvestades, et volinik Reding on saatnud USA peaprokurörile Eric Holderile kirja, milles toob välja Euroopas muret tekitavad asjad ning palub täpsustusi ja selgitusi programmi PRISM ja teiste samalaadsete programmide kohta, mis hõlmavad andmete kogumist ja otsimist, samuti seaduste kohta, mille alusel selliseid programme saab lubada;

    C. arvestades, et eespool osutatud teabeleketest ilmneb, et ELi liikmesriigid tegid väidetavalt koostööd USA juhitava programmiga PRISM või on töötanud välja sellega sarnased luureandmete kogumise programmid, nagu näiteks Ühendkuningriigi valitsusside peakorteri (GCHQ) juhitud programm Tempora; arvestades, et ajakirjanduses on avalikustatud, et GCHQ pääseb salaja ligi veealustele kiudoptilistele kaablitele, et kuulata programmi Tempora raames pealt telefonivestlusi ja jälgida internetiliiklust, tuginedes julgeoleku- ja uurimisametnike volitusi käsitleva seaduse (Regulation of Investigatory Powers Act, RIPA) 8. osa lõikele 4, mis lubab Ühendkuningriigi välisministril väljastada loa terrorismi või organiseeritud kuritegevusega seotud teabevahetuse ulatuslikuks jälgimiseks; arvestades, et on tõendeid, mis osutavad, et USA on olnud seotud nuhkimistegevusega ELi liikmesriikide alaliste esinduste töötajate suhtes ja ELi institutsioonide ametiruumides; tuletab sellega seoses meelde pealtkuulamisseadme paigaldamist Euroopa Parlamendi liikme büroosse Briti julgeolekuteenistuse poolt;

    D. arvestades, et isikuandmete massiline kogumine ja säilitamine on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sätestatud vajaduse ja proportsionaalsuse põhimõtetega, mille kohaselt peab põhiõiguste mis tahes piiramine olema demokraatlikus ühiskonnas proportsionaalne ja vajalik;

    E.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 48 rõhutatakse süütuse presumptsiooni, ning arvestades, et ametliku süüdistuse puudumisel tekitab ennetav politseitegevus või jälgimine suure süütuse presumptsiooni rikkumise ohu, kui politseitegevus või jälgimine toimub ulatuslikult, ilma et oleks varasemaid tõendeid kuritegeliku käitumise kohta;

    F.  arvestades, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 52 on sätestatud, et „hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste teostamist tohib piirata ainult seadusega ning arvestades nimetatud õiguste ja vabaduste olemust. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt võib piiranguid seada üksnes juhul, kui need on vajalikud ning vastavad tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi”;

    G. arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on õigustatult hoiatanud, et salajase jälgimise süsteemi rakendamine riigi julgeoleku kaitseks võib demokraatia kaitsmise ettekäändel demokraatia ohtu seada või koguni hävitada, ning et juba ainuüksi selliste õigusnormide olemasolu, mis võimaldavad rakendada kommunikatsiooni salajase jälgimise süsteemi, kätkeb endas ohtu kõigi nende jaoks, kelle suhtes neid norme võidakse kohaldada;

    H. arvestades, et andmekaitsealase kokkuleppe (Safe Harbor Agreement) kohaselt on ELi liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil kohustus tagada isikuandmete turvalisus ja terviklus; arvestades, et vastavalt lepingu artiklile 3 on komisjon kohustatud lepingu tühistama või peatama, kui selle sätteid ei järgita;

    I.   arvestades, et kaks kaasseadusandjat arutavad praegu andmekaitsepaketi üle;

    J.   arvestades, et on alust tõsiselt kahelda, kas mõned liikmesriigid, ja eelkõige Ühendkuningriik, soovivad konstruktiivselt järgida andmekaitsedirektiivi õiguskaitsesektoris, et parandada andmekaitsestandardeid politsei- ja õigusalase koostöö valdkonnas;

    K. arvestades, et andmekaitse määruse eelnõus, mille volinik Viviane Reding 2011. aasta novembris oma kolleegidele saatis, oli säte, mille kohaselt kasutajaandmete kolmandate riikide asutustele avalikustamise tingimuseks oleks õigusliku aluse olemasolu, näiteks vastastikuse õigusabi osutamise leping, ning pädeva andmekaitseasutuse luba;

    L.  arvestades, et USA tegi tugevat lobitööd, mille abil võidi kindlustada nende sätete väljajätmine komisjoni lõplikust ettepanekust;

    M. arvestades, et ELi liikmesriigid on kohustatud järgima Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud põhiväärtusi ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigust eraelu austamisele ja isikuandmete kaitsele;

    N. arvestades, et Euroopa Parlament lükkas tagasi komisjoni ettepaneku luua ELi broneeringuinfo süsteem, kuna sellise süsteemi õiguspärasuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse osas esineb tõsiseid kahtlusi;

    O. arvestades, et direktiivi andmete säilitamise kohta on vaidlustatud konstitutsioonikohtutes ning selle direktiivi proportsionaalsuse ja vajalikkuse osas taotletakse nüüd eelotsust Euroopa Kohtult;

    P.  arvestades, et Euroopa Parlamendis on käimas arutelu uue Europoli määruse üle;

    1.  on sügavalt šokeeritud asjaolust, et ilmnenud on programmi PRISM olemasolu, kuna see tähendab – juhul kui praeguseni kättesaadav teave kinnitust leiab –, et rikutakse ELi kodanike põhiõigust eraelu puutumatusele ja andmete kaitsele ning vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid;

    2.  on seisukohal, et põhjendatult on alust arvata, et Euroopa Parlamendi, selle liikmete ja töötajate teabevahetust on programmi TEMPORA abil pealt kuulatud viisil, millega rikutakse Ühendkuningriigi kohustusi inimõiguste valdkonnas; teeb seetõttu õigusteenistusele ülesandeks uurida Euroopa Parlamendi võimalusi algatada kohtumenetlus Ühendkuningriigi valitsuse vastu, sh Euroopa Inimõiguste Kohtus;

    3.  nõuab USAga Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle peetavate läbirääkimiste kohest peatamist; kutsub komisjoni üles peatama mis tahes edasised läbirääkimised USAga või vabakaubanduslepingu rakendamise, kuni Euroopa Parlamenti on kõnealuses küsimuses täielikult teavitatud, ELi ja USA vahelise isikuandmete kaitset käsitleva lepingu suhtes on rahuldavale kokkuleppele jõutud ning on esitatud tõelised garantiid selle kohta, et ELi äriühingute, ELi kodanike ning ELi institutsioonide ja diplomaatiliste esinduste õigusvastane jälgimine on tegelikult lõpetatud;

    4.  tuletab meelde süütuse presumptsiooni põhimõtet, mis on demokraatlikes ühiskondades õigusriigi oluline nurgakivi; väljendab oma kindlat vastuseisu nn ennetava politseitegevuse ulatuslikuma kasutamise suhtes, millega tühistatakse süütuse presumptsioon ja koheldakse iga isikut võimaliku kurjategijana;

    5.  on sügavalt mures ELi ja liikmesriikide üha rohkem julgeolekust lähtuva poliitika pärast, mis õõnestab oluliselt ELi kodanike ja elanike põhiõigusi ja vabadusi; on kategooriliselt vastu hirmust juhinduvale filosoofiale, mille pooldajad näivad uskuvat, et järjest arvukamad turvameetmed aitavad automaatselt saavutada vabadusel ja õigusel rajaneva ala;

    6.  palub USA ametivõimudel anda oma ELi partneritele nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil teavet programmi PRISM ulatuse, samalaadsete programmide olemasolu ja ELi liikmesriikide kaasatuse määra kohta; palub lisaks liikmesriikidel avalikustada parajasti kasutatavate samalaadsete programmide olemasolu või nende kavandamine;

    7.  tuletab meelde Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikaga riikidele kehtestatud piiranguid, millest üksikisikute jälgimisel lähtuda, muu hulgas seda, et demokraatlikus ühiskonnas peab igasugune sekkumine kodanike eraelu puutumatuse põhiõiguse kasutamisse olema proportsionaalne ja vajalik, seda tohib teha ainult seadusega lubatud määral ning selle üle tuleb teostada nõuetekohast demokraatlikku ja kohtulikku järelevalvet;

    8.  tuletab meelde proportsionaalsuse põhimõtet USA allkirjastatud küberkuritegevuse konventsioonis, mille artiklis 15 on sätestatud kohustus järgida küberjulgeoleku saavutamiseks vajalike meetmete rakendamisel proportsionaalsuse põhimõtet;

    9.  kinnitab, et kodanikel on õigus teada seaduste või poliitika olemasolust, millega võib kaasneda nende põhiõiguste ja -vabaduste piiramise oht, ning nõuda aru nende rakendajatelt;

    10. palub nõukogul kiirendada tööd andmekaitsedirektiiviga, kuna see on vältimatult vajalik vahend, millega tagada õigusriigi põhimõtte järgimine ning kaitsta kodanike õigusi õiguskaitsevaldkonnas;

    11. palub ELi kaasseadusandjatel kasutada isikuandmete kogumist ja säilitamist hõlmavate õiguskaitsepoliitika alaste seadusandlike ettepanekute korral (pidades silmas eelkõige ELi broneeringuinfot ja Europoli käsitlevaid ettepanekuid) horisontaalset käsitust ning mitte lähtuda killustatud lähenemisviisist, mis võib tekitada omavahel vastuolus olevate standardite ja põhimõtete rägastiku, mida pole võimalik rakendada;

    12. nõuab, et Euroopa Parlament sõnastaks ametliku seisukoha isikuandmete kogumist ja säilitamist hõlmavate õiguskaitsepoliitika edasiste meetmete võtmise vastu, kuni andmekaitsedirektiivi osas kokkuleppele jõutakse;

    13. juhib sellega seoses tähelepanu ELi ja USA vahelisele terroristide rahastamise jälgimisprogrammi (TFTP) käsitlevale lepingule, mis Europoli ühise järelevalveasutuse hindamisaruannete kohaselt võimaldab isikuandmete suuremahulist edastamist ja mis võidakse seetõttu konstitutsioonikohtutes vaidlustada, kuna see ei vasta Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni proportsionaalsuse põhimõttele;

    14. rõhutab, et ELi kodanikele teenuseid osutavad ettevõtted on kohustatud järgima ELi õigust ja eelkõige ELi andmekaitsealaseid õigusakte, ning on vastu ettevõtjate isereguleerimisele põhiõiguste valdkonnas;

    15. peab kahetsusväärseks asjaolu, et komisjon on andmekaitsemääruse lekkinud versioonist algse artikli 42 välja jätnud; palub komisjonil selgitada, miks otsustati seda teha; palub nõukogul järgida parlamendi käsitust ja artikkel taas lisada;

    16. rõhutab, et kolmandate riikide jurisdiktsiooni alla kuuluvad ELi kodanikele ja elanikele teenuseid osutavad ettevõtted peaksid ELis asuvaid kasutajaid selgelt ja eristatavalt hoiatama võimaluse eest, et õiguskaitse- või luureasutused töötlevad salajaste korralduste või kohtumääruste põhjal isikuandmeid;

    17. märgib ära osa internetipõhiste ettevõtete algatuse avalikustada ennetavalt riigiasutused, mis on taotlenud juurdepääsu kasutajaandmetele ja selle saanud; ergutab teisi sellised ettevõtted seda eeskuju viivitamata järgima;

    18. rõhutab, et vaja on menetlusi, mis võimaldaksid rikkumisest teatajatel paljastada ebaseaduslikke salajase jälgimise süsteeme, ilma et nad peaksid kartma õiguslikke tagajärgi; kutsub liikmesriike üles pakkuma koostöös Euroopa välisteenistusega poliitilist varjupaika Edward Snowdenile, kellel oli julgust avalikustada kõnealune ulatuslik ja süstemaatiline põhiõiguste rikkumine, ning tema taotlust kiiresti menetlema;

    19. palub ELil arutada USA partneritega andmekaitseeeskirjade kahepoolsetes suhetes kohaldamise küsimust ning tagada sellega seoses põhiõiguste ning eraelu puutumatuse ja andmete kaitse õiguse järgimine mõlemal poolel; palub komisjonil kasutada kõiki olemasolevaid läbirääkimisvahendeid, et tagada selle eesmärgi saavutamine;

    20. kritiseerib riikliku julgeoleku mõiste süstemaatilist kuritarvitamist eesmärgiga hõlmata selle alla riigi majandushuvid või võimulolijate poliitilised huvid; mõistab hukka selle määratlemata mõiste kasutamise ELi kodanike ja diplomaatide järel luuramise õigustamiseks;

    21. rõhutab vajadust luua ELi tasandil samalaadne parlamendi ja õigusasutuste segakomitee luureteenistuste kontrollimiseks ja uurimiseks, nagu on olemas mõnedes liikmesriikides;

    22. teeb kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile ülesandeks teostada kõnealuses küsimuses põhjalik uurimine ning esitada aasta lõpuks täiskogu istungil aruanne, mis sisaldab hinnangut võimaliku ELi tasandil kontrolli- ja uurimiskomitee loomise kohta, mille ülesanne oleks uurida liikmesriikide luureteenistuste koostööd ja ELi kodanike isikuandmete kasutamist;

    23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Nõukogule, liikmesriikide parlamentidele, USA presidendile, USA senatile ja esindajatekojale, USA sisejulgeolekuministrile ning USA justiitsministrile.