Resolutsiooni ettepanek - B7-0342/2013Resolutsiooni ettepanek
B7-0342/2013
Euroopa parlament

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogramm ning ELi liikmesriikide jälgimisasutused ja nende mõju ELi kodanike eraelu puutumatusele

1.7.2013 - (2013/2682(RSP))

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Sophia in ‘t Veld, Sarah Ludford, Renate Weber, Cecilia Wikström, Nathalie Griesbeck, Leonidas Donskis, Ramon Tremosa i Balcells, Marielle de Sarnez, Andrea Zanoni, Hannu Takkula, Michael Theurer, Gianni Vattimo fraktsiooni ALDE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0336/2013

Menetlus : 2013/2682(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0342/2013
Esitatud tekstid :
B7-0342/2013
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

B7‑0342/2013

Euroopa Parlamendi resolutsioon USA Riikliku Julgeolekuagentuuri jälgimisprogrammi ning ELi liikmesriikide jälgimisasutuste ja nende mõju kohta ELi kodanike eraelu puutumatusele

(2013/2682(RSP))

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 2, 3, 6 ja 7, ning Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 16,

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooni nr 108 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel, samuti selle 8. novembri 2001. aasta lisaprotokolli ning Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitusi liikmesriikidele (eelkõige soovitust R (87) 15, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas, ning soovitust CM/Rec(2010)13 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel profileerimise kontekstis),

–   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 7 ja 8, ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, eriti selle artiklit 8, milles käsitletakse õigust era- ja perekonnaelu austamisele, ja artiklit 13, milles käsitletakse õigust tõhusale õiguskaitsevahendile,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu õigusakte, milles käsitletakse õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele, eelkõige direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, raamotsust 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta, direktiivi 2002/58/EÜ, milles käsitletakse eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet, ning määrust (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut võtta vastu ELi andmekaitsekorra reformi käsitlev määrus ja direktiiv,

–   võttes arvesse ELi ja USA vahelist vastastikuse õigusabi osutamise lepingut, mille alusel lubatakse andmeid vahetada kuritegude ennetamise ja uurimise eesmärgil, küberkuritegevuse konventsiooni (CETS nr 185), ELi ja USA vahelist andmekaitsealast kokkulepet (Safe Harbor Agreement) ja eelkõige selle artiklit 3 ning kokkuleppe osaliste nimekirja, võttes samuti arvesse läbirääkimisi õiguskaitse eesmärkidel vahetatavate isikuandmete kaitset käsitleva ELi ja USA vahelise lepingu üle ning Safe Harbori kava käimasolevat läbivaatamist,

–   võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone eraelu puutumatuse ja andmekaitse kohta, eelkõige 5. septembri 2001. aasta resolutsiooni era- ja äriside ülemaailmse pealtkuulamissüsteemi (pealtkuulamissüsteem Echelon) olemasolu kohta[1]; võttes arvesse ELi ja USA vahelisi lepinguid, milles käsitletakse broneeringuinfot ning terroristide rahastamise jälgimisprogrammi,

–   võttes arvesse isikuandmeid sisaldavate elektrooniliste failide reguleerimise suuniseid, mis võeti ÜRO Peaassamblees vastu 1990. aastal,

–   võttes arvesse USA seadusi Patriot Act (terrorismivastane seadus) ja Foreign Intelligence Surveillance Act (vastuluureseadus, FISA), samuti FISA 2008. aasta muutmisakti (FISAA) jagu 702,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

USA programm PRISM ning USA Riikliku Julgeolekuagentuuri nuhkimine ELi liikmesriikide ja ELi järel

A. arvestades, et 6. juunil 2013. aastal avalikustati meedias teave elektroonilise side salajase jälgimisprogrammi PRISM kohta, mida USA Riiklik Julgeolekuagentuur on kasutanud alates 2007. aastast; arvestades, et PRISM kujutab endast 2005. aastal meediakanalite poolt avalikustatud ebaseadusliku telefonide pealtkuulamise programmi edasiarendust, mis seadustati 2007. aastal Protect America Actiga (FISA muutmisseadus) ning USA vastuluureseaduse muutmisaktiga (FISAA), millega muudeti seaduslikuks e-kirjade, internetivestluste, videote, fotode, dokumendiedastuste, suhtlusvõrgustikes esitava teabe ja muude andmete massiline jälgimine[2] (muu hulgas seoses ELi kodanikega); arvestades, et USA valitsuse sõnul on kasutusel kaks programmi – üks telefoniside metaandmete jaoks ning teine interneti ja e-kirjade jaoks –, mida ei saa kasutada sihipäraselt USA kodanike või USAs seaduslikult elavate välisriikide kodanike[3] vastu ja mida kasutatakse seega muude sihtmärkide, sh ELi kodanike vastu;

B.  arvestades, et USA valitsuse mõjusfääri kuuluvad eraettevõtted, nagu Microsoft, Yahoo, Google, Facebook, PalTalk, YouTube, Skype, AOL, Apple ja Verizon, on edastanud USA Riiklikule Julgeolekuagentuurile salaja elektroonilise sidega seotud isikuandmeid; arvestades, et praegu töötavad mõned nende eraettevõtete endised töötajad USA Riiklikus Julgeolekuagentuuris;

C. arvestades, et USA on tegelenud ka ELi institutsioonide jälgimise ja nende järele nuhkimisega, muu hulgas Washingtonis asuvasse ELi diplomaatilisse esindusse ja New Yorgis asuvatesse ÜRO ruumidesse paigaldatud pealtkuulamisseadmete abil, arvutivõrkudesse (e-kirjadesse ja sisedokumentidesse) häkkimise kaudu ning USA Riikliku Julgeolekuagentuuri ekspertide kasutuses olevast NATO kompleksist juhitud küberrünnakutega ELi institutsioonide, eelkõige nõukogu ja Euroopa Ülemkogu vastu Brüsselis[4]; arvestades, et parlamendi president on nõudnud nende väidete kohta selgitusi;[5] arvestades, et USA ametivõimude sihtmärgiks on olnud ka Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka esindused ÜRO juures;[6]

D. arvestades, et komisjon pöördus 10. juunil 2013. aastal kirjalikult USA ametivõimude poole, väljendades Euroopa muret ning soovides vastuseid konkreetsetele küsimustele programmi ja selle kasutamist võimaldavate õigusaktide ulatuse kohta[7], ning arvestades, et seda teemat arutati 14. juunil 2013. aastal Dublinis peetud ELi–USA kohtumisel, kus otsustati moodustada programmi PRISM ning eraelu puutumatuse küsimustega tegelemiseks atlandiülene eksperdirühm;

E.  arvestades, et atlandiülene partnerlus on nii ELi kui ka USA jaoks äärmiselt oluline, ning arvestades, et sellised partnerlussuhted peaksid põhinema riikidevahelisel lojaalsel, kestval ja võrdsel koostööl ning põhiõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte austamisel;

F.  arvestades, et USA valitsuse kinnitusel on demokraatlik ja õiguslik järelevalve tagatud kooskõlas USA põhiseadusega, sest kongressi pädevad organid on jälgimisest teadlikud ning FISA kohtul on õigus lubada elektroonilise side jälgimist;

G. arvestades, et 26 USA senaatorit, kes esindavad kahte parteid, pöördusid kirjalikult USA Riikliku Julgeolekuagentuuri direktori poole ja väljendasid muret seoses asjaoluga, et terrorismivastase seaduse sätteid on salaja ümber tõlgendatud, võimaldamaks valitsusel koguda arvukate kodanike kohta isikuandmeid, ning tõigaga, et valitsus tugineb kodanike isikuandmete massilisel kogumisel salajasele õigustikule, selmet kasutada õiguspäraseid kohtuotsuseid või erandkorras välja antud lube;[8]

H. arvestades, et USA õigussüsteemis ei ole tagatud nende isikute (näiteks ELi kodanike) kaitse, kes ei ole USA kodanikud; arvestades, et näiteks põhiseaduse neljanda parandusega tagatakse kaitse ainult USA kodanikele, mitte ELi kodanikele või muudele isikutele, kellel puudub USA kodakondsus;

ELi liikmesriikide jälgimisalane koostöö USAga

I.   arvestades, et ajakirjanduses ilmunud teabe kohaselt on teatavad liikmesriigid, nagu Holland ja Ühendkuningriik, vahetanud PRISM programmi kaudu eraettevõtjatelt kogutud teavet vähemalt alates 2010. aastast;

Liikmesriikide programmid ning teiste liikmesriikide, ELi ja kolmandate riikide jälgimine

J.   arvestades, et Ühendkuningriigi ametiasutused, eelkõige GCHQ (Government Communications Headquarters) ja MI6, luurasid väidetavalt nende välisriikide poliitikute ja ametnike järele, kes osalesid 2009. aastal kahel G20 tippkohtumisel, kus viibisid ka komisjoni president, nõukogu eesistuja ja mitme liikmesriigi peaministrid[9], kusjuures selleks, et tagada Ühendkuningriigi valitsuse ja tippkohtumise jaoks positiivsed tulemused, jälgiti osalejate arvuteid, kuulati pealt ja kaardistati delegaatidevahelisi ning delegaatide ja nende valitsuste vahelisi telefonikõnesid ning kasutati muu hulgas USA Riikliku Julgeolekuagentuuri personali, kes abistasid Menwith Hillis (Ühendkuningriik) GCHQ töötajaid;

K. arvestades, et väidetavalt tegeleb GCHQ aktiivselt programmiga „Tempora”, mille raames jälgitakse atlandiülest elektronsidet (merealuste kaablite kaudu vahetatavat teavet); arvestades, et seeläbi salvestatakse valimatult ja massiliselt andmeid, mida hoitakse 30 päeva ning mida töödeldakse, analüüsitakse ja jagatakse USA ametivõimudega;

L.  arvestades, et volinik Reding pöördus kirjalikult Ühendkuningriigi ametivõimude poole, väljendades muret seoses programmi „Tempora” kohta ajakirjanduses avaldatud teabega ning nõudes selgitusi programmi ulatuse ja toimimise kohta;[10] arvestades, et Ühendkuningriigi ametiasutused on GCHQ jälgimistegevuse kaitseks välja astunud ning kinnitanud, et kõnealune asutus tegutseb rangete ja õiguspäraste suuniste alusel; arvestades, et teised liikmesriigid on väljendanud muret ja kriitikat, soovides teada, kas sellise jälgimise objektiks on olnud ka nende kodanikud ning kas selle programmi üle teostatakse mingitki õiguslikku järelevalvet;[11]

M. arvestades, et teadete kohaselt kasutavad mõned teised liikmesriigid juurdepääsu riikidevahelisele elektronsidele ilma korralise volituseta, erikohtute korralduse alusel, kusjuures andmeid jagatakse teiste riikidega (Rootsi), ning arvestades, et mõned liikmesriigid võivad oma jälgimisvõimet suurendada (Holland, Saksamaa); arvestades, et mõnedes liikmesriikides on väljendatud muret seoses salateenistuste pealtkuulamisvolitustega (Poola)[12];

N. arvestades, et parlamendi ning Euroopa Nõukogu raportites CIA erakorraliste üleviimiste ja salavanglate programmi kohta toodi välja ELi liikmesriikide aktiivne ja passiivne osalemine USA tegevuses salateenistuste tasandi koostöö näol; arvestades, et mitmes riigis on tõusnud hiljuti päevakorda süüdistused, et võimulolijad kasutavad salateenistust ja selle agente opositsiooni ja ajakirjanike järel nuhkimiseks[13] või kahtlaste operatsioonide läbiviimiseks[14];

ELi ja USA õigusaktid ning liikmesriikidele ja USAga tehtavale koostööle kehtiv ELi õigusraamistik

O. arvestades, et Euroopa Liidul ja tema liikmesriikidel on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, põhiõiguste harta, rahvusvaheliste konventsioonide, riikide põhiseaduste, ELi õigusaktide, siseriiklike seaduste ning ELi ja tema liikmesriikide suveräänsuse ja pädevuse alusel kohustus kaitsta oma kodanike põhiõigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele;

P.  arvestades, et Euroopa Inimõiguste Kohus on töötanud välja range kohtupraktika, mis sisaldab riikidele kehtestatud konkreetseid kriteeriume, millest üksikisikute jälgimisel lähtuda, ning muu hulgas on sätestatud, et demokraatlikus ühiskonnas peab igasugune sekkumine kodanike eraelu puutumatuse põhiõiguse kasutamisse olema proportsionaalne ja vajalik, seda tohib teha seadusega lubatud määral ning selle üle tuleb teostada nõuetekohast demokraatlikku ja kohtulikku järelevalvet, kuna vastasel juhul õõnestatakse sellise tegevusega potentsiaalselt demokraatiat või isegi hävitatakse see demokraatia kaitsmise sildi all;

Q. arvestades, et andmekaitsealase kokkuleppe kohaselt on ELi liikmesriikidel ja Euroopa Komisjonil kohustus tagada isikuandmete turvalisus ja terviklus; arvestades, et vastavalt lepingu artiklile 3 on komisjon kohustatud lepingu tühistama või peatama, kui selle sätteid ei järgita; arvestades, et rahvusvahelises ajakirjanduses osutatud ettevõtted on kõik andmekaitsealase kokkuleppe osalised;

R.  arvestades, et USA on allkirjastanud ja ratifitseerinud küberkuritegevuse konventsiooni, mis jõustus USAs 2007. aastal, nii et selle põhimõtted moodustavad osa USA riigisisesest õigusest; arvestades, et nimetatud konventsiooni kohaselt peab kõikide kuriteo kohta elektrooniliste tõendite kogumise (artikkel 14) meetmete puhul olema tagatud nõuetekohane põhiliste inimõiguste kaitse, eriti Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (artikkel 8 eraelu puutumatuse kohta) sätestatud õiguste kaitse, samuti peab olema tagatud proportsionaalsuse põhimõtte järgimine ja kaitsenõuetes nähakse „vajaduse korral inter alia ette kohtuliku või muu sõltumatu järelevalve kohaldamine ja esitatakse kohaldamise põhjendus ning kehtestatakse volituse või korra ulatuse ja kestuse piirangud” (küberkuritegevuse konventsiooni artikkel 15);

S.  arvestades, et ELi ja USA vastastikuse õigusabi osutamise lepingus, mille on ratifitseerinud Euroopa Liit ja USA Kongress, määratakse kindlaks kord, kuidas koguda ja vahetada teavet ning taotleda ja anda abi ühes riigis asuva tõendusmaterjali kogumiseks, et aidata kaasa kriminaaluurimisele või -menetlusele teises riigis;

T.  arvestades, et andmekaitsemääruse algne ettepanek, mis esitati talitustevaheliseks konsultatsiooniks, sisaldas sätet, et isikuandmeid võib kolmandate riikide ametiasutustele edastada ainult juhul, kui selleks eksisteerib õiguslik alus, näiteks vastastikuse õigusabi leping või rahvusvaheline leping ja pädeva andmekaitseasutuste luba;[15] arvestades, et see säte on komisjoni lõplikust ettepanekust välja jäetud;

1.  nõuab, et Euroopa Parlament moodustaks jälgimisprogrammide küsimusega tegelemiseks uurimiskomisjoni, lähtudes kodukorra artiklist 185;

2.  nõuab, et Ameerika Ühendriikide presidendil palutaks seda küsimust käsitleda täiskogu istungil;

USA programm PRISM ning USA Riikliku Julgeolekuagentuuri nuhkimine ELi liikmesriikide ja ELi järel

3.  väljendab tõsist muret seoses programmiga PRISM, mida USA ametivõimud koostöös eraettevõtjatega salaja kasutavad, sest kui praegu teadaolevad andmed kinnitust leiavad, rikutakse sellega tõsiselt ELi kodanike põhiõigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele;

4.  kutsub USA ametivõime üles esitama oma ELi partneritele nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil täieliku teabe nimetatud programmi ning ELi institutsioonide ja liikmesriikide jälgimise kohta; kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles tegema sama; kutsub eraettevõtjaid üles esitama teavet USA julgeolekuasutustega tehtava koostöö kohta;

5.  palub, et USA ametiasutused tühistaksid ja vaataksid läbi kõik seadused ja jälgimisprogrammid, millega rikutakse ELi kodanike põhiõigusi (õigust eraelu puutumatusele ja andmekaitsele), ELi ja tema liikmesriikide suveräänsust ja pädevust ning küberkuritegevuse konventsiooni sätteid; kutsub USA ametiasutusi üles kehtestama õigusakte, millega tagatakse, et ELi kodanikel on eraelu puutumatuse, andmekaitse ja tõhusa õiguskaitse küsimuses USA kodanikega vähemalt samaväärsed õigused;

6.  kutsub komisjoni, nõukogu ja liikmesriike üles kasutama USAga poliitilisel ja ekspertide tasandil peetavatel aruteludel ja läbirääkimistel eelnimetatud eesmärkide saavutamiseks kõiki oma käsutuses olevaid vahendeid, keeldudes muu hulgas enne jälgimisküsimuse lahendamist ELi–USA kaubanduslepingu allkirjastamisest ning peatades broneeringuinfot ja terroristide rahastamise jälgimisprogrammi käsitlevad lepingud;

ELi liikmesriikide jälgimisalane koostöö USAga

7.  peab murettekitavaks teavet, mille kohaselt on liikmesriigid teinud programmi PRISM ja muude jälgimistegevuste raames USA ametivõimudega salajast koostööd;

8.  palub, et liikmesriigid esitaksid teistele liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele sellekohase teabe ning seiskaksid kodanike massilise jälgimise küsimuses USA ametiasutustega tehtava igasuguse koostöö, sest teisiti reageerimine tähendaks liikmesriikidevahelise ning liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahelise lojaalse koostöö põhimõtte ning kodanike põhiõiguste rikkumist (õigus eraelu puutumatusele ja andmekaitsele);

Liikmesriikide programmid ning teiste liikmesriikide, ELi ja kolmandate riikide jälgimine

9.  väljendab sügavat muret seoses ilmsiks tulnud asjaoluga, et väidetavalt on Ühendkuningriigi ametiasutused tegelenud muude liikmesriikide juhtide ja ELi institutsioonide jälgimisega ning nende järele nuhkimisega, seejuures veel riikliku julgeolekuga mitteseotud põhjustel (näiteks G20 tippkohtumiste ajal); peab äärmiselt murettekitavaks programmi „Tempora” ning Ühendkuningriigi ja ELi kodanike põhiõiguse (õigus eraelu puutumatusele) rikkumist;

10. kutsub Ühendkuningriigi ametiasutusi üles andma nii oma riigi kui ka ELi kodanikele, teistele liikmesriikidele ja ELi institutsioonidele eelnimetatud tegevuse ja programmide kohta teavet ning lõpetama need viivitamatult;

11. kutsub kõiki liikmesriike üles uurima oma jälgimisalaste õigusaktide, tegevuse ja programmide vastavust Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikale ning asjakohastele rahvusvahelistele ja Euroopa normidele, et tagada nõuetekohane demokraatlik ja õiguslik järelevalve ning kindlustada kodanike põhiõiguste ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud Euroopa väärtuste austamine;

12. kutsub komisjoni ja nõukogu üles arutama käesolevas resolutsioonis tõstatatud küsimusi järgmisel justiits- ja siseküsimuste nõukogu kohtumisel; palub neil läbi vaadata ELi terrorismivastase võitluse poliitika ning sisejulgeoleku strateegiad, pidades silmas parlamendi raportites esitatud sellekohaseid nõudmisi ning hiljuti ilmnenud teavet;

13. palub, et Europoli küberkuritegude üksus uuriks USA ja muude välisriikide valitsuste luuretegevust ELi vastu;

14. nõuab, et Euroopa Liidu luureandmete analüüsi keskus (INTCEN) kaasataks nõuetekohasesse institutsioonilisse raamistikku, et kehtestada talle tagatised ja kontroll;

15. peab kahetsusväärseks, et komisjon on jätnud andmekaitsemääruse ettepanekust välja algse artikli 42 (FISA vastane säte), ning nõuab selle otsuse avalikku ja üksikasjalikku selgitamist ja põhjendamist; palub, et nõukogu lisaks ettepanekusse uuesti samaväärse sätte ning lubab teha sama; palub, et nõukogu kiirendaks andmekaitsemääruse menetlemist;

16. rõhutab, et demokraatlikes ja õigusriigi põhimõtet järgivates avatud riikides on kodanikel õigus oma põhiõiguste tõsistest rikkumistest teada ja need hukka mõista, muu hulgas oma riigi valitsuse vastu; rõhutab, et vaja on kehtestada kord, mille abil võimaldada paljastada põhiõiguste tõsised rikkumised, ning toonitab, et sellistest rikkumistest teatajatele on vaja pakkuda vajalikku kaitset, muu hulgas rahvusvahelisel tasandil; väljendab jätkuvat toetust uurivale ajakirjandusele ja meediavabadusele;

17. kutsub ELi institutsioone üles vaatama läbi tava, mille kohaselt keelatakse kodanikel kasutada oma aluslepingutest, põhiõiguste hartast ja määrusest 1049/2001 tulenevat õigust pääseda juurde dokumentidele põhjendusega, et seeläbi võidakse kahjustada rahvusvahelisi suhteid – sellega antakse välisriikidele ELi dokumentide suhtes de facto vetoõigus (nii juhtus näiteks USAga Europoli ühise järelevalveasutuse teise aruande puhul, milles käsitleti ELi–USA terroristide rahastamise jälgimisprogrammi alase lepingu rakendamist);

18. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Nõukogule, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, USA ametiasutustele ja ÜROle.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika