RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Olukord Egiptuses
2.7.2013 - (2013/2697(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Willy Meyer, Marie-Christine Vergiat, Jacky Hénin, Paul Murphy, Marisa Matias fraktsiooni GUE/NGL nimel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Egiptuse kohta, eriti 16. veebruari 2012. aasta[1], 15. märtsi 2012. aasta[2] ja 14. märtsi 2013. aasta[3] resolutsiooni,
– võttes arvesse oma 14. detsembri 2011. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse Euroopa naabruspoliitikat (ENP) ja Vahemere Liitu[4],
– võttes arvesse 2007. aasta ELi–Egiptuse tegevuskava ning ELi-Egiptuse assotsieerimislepingut, mis jõustus 1. juunil 2004. aastal,
– võttes arvesse Euroopa naabruspoliitika (ENP) õigusaktide paketti, mis töötati välja 2004. aastal, ja eelkõige komisjoni 20. märtsi 2013. aasta eduaruannet selle rakendamise kohta;
– võttes arvesse president Martin Schulzi avaldust seoses 43 valitsusvälise organisatsiooni töötaja süüdimõistmisega Egiptuses 5. juunil 2013,
– võttes arvesse ELi kõrge esindaja / asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika Catherine Ashtoni 1. veebruari 2012. aasta avaldust Egiptuses jätkuvate kodanikuühiskonna vastaste repressioonide kohta, võttes arvesse ELi kõrge esindaja / asepresidendi 2. juuni 2013. aasta avaldust uue valitsusväliste organisatsioonide seaduse kohta, võttes arvesse ELi kõrge esindaja / asepresidendi ning laienemise ja Euroopa naabruspoliitika voliniku Štefan Füle 5. juuni 2013. aasta avaldust Egiptuse valitsusväliste organisatsioonide kohtuasjades langetatud otsuste kohta,
– võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2012. aasta, 25. juuni 2012. aasta, 19. novembri 2012. aasta ja 10. detsembri 2012. aasta järeldusi Egiptuse kohta, 31. jaanuari 2013. aasta järeldust, milles käsitletakse ELi toetust jätkusuutlikele muutustele üleminekuühiskondades, ning 8. veebruari 2013. aasta järeldust araabia kevade kohta,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy avaldusi pärast Egiptuse presidendi Mohammed Morsiga 13. septembril 2012 ja 13. jaanuaril 2013 toimunud kohtumisi,
– võttes arvesse 13.–14. novembril 2012. aastal toimunud ELi rakkerühma koosolekut ja selle järeldusi,
– võttes arvesse komisjoni 8. veebruari 2013. aasta märgukirja „ELi vastus araabia kevadele. Olukord kaks aastat hiljem”,
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 15. mai 2012. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Euroopa uue naabruspoliitika rakendamise tulemused”,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni pressiesindaja 5. juuni 2013. aasta avaldust Egiptuse kohta; võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Navi Pillay 8. mai 2013. aasta avaldust, võttes arvesse pr Pillay pressiesindaja 7. juuni 2013. aasta pressiteadet Egiptuse kohta,
– võttes arvesse Euroopa – Vahemere piirkonna inimõiguste võrgustiku (EMHRN) ja inimõiguste eest seisjate kaitse vaatluskeskuse, ja Rahvusvahelise Inimõiguste Föderatsiooni (FIDH) ja Maailma Piinamisvastase Organisatsiooni (OMCT) ühisprogrammi 5. juuni 2013. aasta kiireloomulist avaldust olukorra kohta Egiptuses ja eelkõige seoses kodanikuühiskonna tööd puudutavate murettekitavate piirangute ja selle kriminaliseerimisega,
– võttes arvesse Egiptuse 40 kodanikuühiskonna organisatsiooni 30. mai 2013. aasta avaldust,
– võttes arvesse Egiptuse põhiseadust ja eriti selle artiklit 51, mis sätestab, et ühendused moodustatakse teatamise teel,
– võttes arvesse 1966. aastal vastu võetud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Egiptus on ühinenud,
– võttes arvesse 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et 30. juunil 2013. aastal nõudsid miljonid meeleavaldajad kogu riigis Mohamed Morsi tagasiastumist suurima meeleavaldusega alates 2011 revolutsioonist, mille tulemusel kukutati Hosni Mubarak; arvestades, et hoolimata asjaolust, et meeleavaldused olid suures osas rahulikud, sai kogu riigis surma vähemalt seitse inimest ja sajad said vigastada;
B. arvestades, et vähemalt 16 inimest on protestide käigus hukkunud; arvestades, et valitsusevastased protestijad tungisid Moslemi Vennaskonna üleriigilisse peakorterisse Kairos ja kuus valitsuse ministrit on Moslemi Vennaskonna valitsuse vastaste suurte protestide käigus tagasi astunud, mis on märk Morsi valitsuse sisemisest haprusest;
C. arvestades Egiptuse armee teadaandega, et ta annab riigi vastaspooltele 48 tundi aega kriisi lahendamiseks või armee sekkub olukorda, kui president Morsi ja tema vastased ei võta kuulda „rahva tahet”, mis osutab sõjaväelise riigipöörde võimalusele Egiptuses;
D. arvestades, et Rahvusliku Päästerinde (NSF) opositsioon avaldas dokumendi pealkirjaga „Revolutsiooni avaldus nr 1”, milles ta kutsus meeleavaldajaid üle kogu Egiptuse „jätkama rahumeelseid kogunemisi riigi kõikidel väljakutel, tänavatel ja külades, kuni viimase diktaatorliku režiimi langemiseni; arvestades, et kaitseminister on hoiatanud, et Egiptuse armee võib sekkuda, kui olukord muutub juhitamatuks;
E. arvestades, et NSF on üks progressiivsetest, liberaalsetest ja ilmalikest opositsioonirühmadest, kes on toetanud Tamarodi (ülestõusu) liikumise petitsiooni, milles nõutakse uute valimiste korraldamist; arvestades, et opositsioon on teatanud, et rohkem kui 22 miljonit inimest on petitsioonile alla kirjutanud; arvestades, et Morsi osutus valituks 13 miljoni häälega;
F. arvestades, et meeleavaldajate nõudmiste eesmärk on ikka sama kui 25. jaanuari revolutsiooni ajal – vabadus, inimväärikus ja sotsiaalne õiglus; arvestades, et nad nõuavad hinnatõusule vastavat palgatõusu, eluaseme ja tervishoiuga seotud tingimuste parandamist, töökohtade loomist, moonutusi sisaldava põhiseaduse tühistamist, ajutise valitsuse moodustamist riigis ning ennetähtaegseid presidendivalimisi;
G. arvestades, et praeguseks on möödunud kaks aastat Hosni Mubaraki tagasiastumisest, millele eelnesid Tahriri väljakul toimunud massimeeleavaldused ja kogu Egiptust haaranud ülestõus, mille käigus nõuti riigi poliitilise, majandus- ja sotsiaalsüsteemi põhjalikku reformimist, korruptsiooni kaotamist, täielikke vabadusi, tõelist demokraatiat, inimõiguste austamist, paremaid elutingimusi ja ilmalikku riiki;
H. arvestades, et novembris 2012 otsustas Egiptuse vastvalitud president Mohamed Morsi dekreediga ühepoolselt laiendada oma volitusi, andis oma otsustele kaitse kohtuliku kontrolli eest ning keelas kohtutel laiali saata põhiseaduslikku assambleed ja parlamendi ülemkoda; sellest dekreedist tulenevalt kogunesid Tahriri väljakule umbes 200 000 inimest, kes nõudsid tema tagasiastumist; arvestades, et põhiseaduslik assamblee kiirustas lõpule viima põhiseaduse eelnõud ja Morsi määras referendumi kuupäevaks 15. detsembri 2012;
I. arvestades, et detsembris 2012 marssis üle 100 000 meeleavaldaja presidendipalee suunas, nõudes referendumi ärajätmist ja uue põhiseaduse koostamist; arvestades, et egiptlased kiitsid heaks põhiseaduse kahevoorulises referendumis, kus selle poolt hääletas 63,8%, aga millest võttis osa ainult 32,9% valijatest;
J. arvestades, et 2012. aastal toimus kogu Egiptuses enam kui 3400 meeleavaldust (enamik neist streigid ja seisakud), mille ajendiks olid majanduslikud ja sotsiaalsed küsimused; arvestades, et seda on peaaegu viis korda rohkem, kui mis tahes 21. sajandi aastal toimunud meeleavaldusi; arvestades, et enam kui kaks kolmandikku nendest meeleavaldustest toimusid pärast seda, kui Morsi 30. juunil presidendiks kuulutati;
K. arvestades, et füüsilised ja juriidilised rünnakud ametiühinguaktivistide vastu on alates president Morsi valimised sagenenud; arvestades, et septembris 2012 mõisteti viis Alexandria Port Containers Company ametiühinguliidrit oktoobris 2011 toimunud 600 töötaja streigi eest kolmeks aastaks vangi;
L. arvestades, et jaanuaris 2013 protestisid Morsi vastu sajad tuhanded inimesed nii Tahriri väljakul kui ka mujal riigis; arvestades, et ajal, kui mälestati 25. jaanuari revolutsiooni 2. aastapäeva, põhjustas julgeolekujõudude alusetu surmava jõu kasutamine nädalavahetusel meeleavaldajatega toimunud kokkupõrgetes vähemalt 45 surmajuhtumit, kusjuures vigastada sai 1000 inimest;
M. arvestades, et 7. mail 2013. aastal korraldas Morsi oma valitsuse ümber, tuues sisse rohkem ministreid Moslemi Vennaskonnast; arvestades, et need muutused võivad olla seotud eesmärgiga viia lõpule pikaks ajaks seiskuma jäänud läbirääkimised Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), et kindlustada 4,8 miljardi USA dollari suuruse laenu saamine;
N. arvestades, et Egiptus ei ole suutnud mitme kuu jooksul poliitilisest ja majanduskriisist välja tulla; arvestades, et Morsi vastu korraldatakse endiselt lainetena meeleavaldusi, mis on korduvalt kujunenud surmajuhtumitega lõppenud kokkupõrgeteks ja mässuks; arvestades, et president Morsi ja Moslemi Vennaskond on võtnud üle kukutatud Hosni Mubaraki rolli – nad ei ole suutnud ellu viia reforme, vaid püüavad selle asemel kehtestada religioonil põhinevat konservatiivsemat süsteemi;
O. arvestades, et meeleavaldajad protestivad Morsi vastu juba kuid; arvestades, et inimesed on läinud tänavale meelt avaldama, sest olukord riigis ei ole Moslemi Vennaskonna juhtimise all paranenud, vaid hoopis halvenenud; arvestades, et ajal, mis Morsi on täitnud Egiptuse presidendi ülesandeid, on inflatsioon ja tööpuudus kasvanud; arvestades, et viis, kuidas valitsus on need meeleavaldused maha surunud, meenutab Mubaraki repressioone; arvestades, et meeleavaldajad mõistavad hukka Egiptuse elanike piinamise, ahistamise, kinnipidamised, omakohtu ja vägistamised ning soovivad nende tegude toimepanijate kohtu alla andmist; arvestades, et reformide aeglus ning endiselt karistamatult tegutsevate politseinike ja muude julgeolekujõudude liikmete poolt toime pandud pidev väärkohtlemine põhjustab üha kasvavat rahulolematust; arvestades, et karistamatus on põhjustanud Tahriri väljaku ümbruses seksuaalse ahistamise juhtumeid ja naiste vastu suunatud rünnakuid;
P. arvestades, et Morsi partei, st Moslemi Vennaskonna koostatud uue põhiseadusega luuakse võimalus kehtestada religioonil põhinev riigikord, kusjuures konstitutsiooniga ei suudeta tagada ka sõnavabadust, sest selles on seadustatud nii ajalehtede konfiskeerimine kui ka ajakirjanike vangistamine; arvestades, et konstitutsiooniga takistatakse tasuta haridust, võimaldatakse religiooni alusel toimuvat diskrimineerimist, piiratakse naiste ja laste õigusi ning jäetakse tähelepanuta nii õigus tervishoiule ja eluasemele kui ka töötajate õigused; arvestades, et selle põhiseaduse kohaselt on president Morsi seadustest kõrgemal ning lubatud on ka sõjaväeline kohtupidamine tsiviilisikute üle;
Q. arvestades, et Nõuandev Kogu (parlamendi ülemkoda) koostab parajasti streikide ja meeleavalduste piiramise seadust, ning arvestades, et kõnealuse õigusakti puhul on aluseks võetud 1923. aastast pärit ülimalt piirav seadus nr 14, mis lähtus 1919. aastal Inglise okupatsiooni vastu korraldatud ülestõusust ja kehastas kolonialismiperioodi repressioone;
R. arvestades, et Egiptuse valitsusvälised organisatsioonid on üha enam allutatud repressiivsetele õigusaktidele, mistõttu nende toimimine, sealhulgas nende registreerimine, rahastamine ja nende kohta andmete kogumine on väga raske; arvestades, et Egiptuse keskpangal paluti jälgida valitsusväliste organisatsioonide kõiki pangaülekandeid, ning arvestades, et relvajõudude ülemnõukogu (SCAF) tungis sisse rahvusvaheliselt rahastatud valitsusväliste organisatsioonide kümnesse kontorisse, korraldas juurdluse ja hiljem keelas nende tegutsemise, ning Põhja Kairo Kriminaalkohtus olid kohtu all 43 töötajat, kes 4. juunil 2013. aastal mõisteti süüdi ja kellele Mubaraki valitsemisajal kehtestatud seaduse nr 84/2002 alusel määrati üks kuni viis aastat vanglakaristust;
S. arvestades, et Egiptus peab veel läbirääkimisi 4,8 miljardi USA dollari suuruse IMF laenu üle, mis tähendab kokkuhoidu majanduses; arvestades, et need puudujäägi ohjamisega seonduvad kasinusreformid toovad Egiptuse rahva jaoks kaasa veelgi halvemad töö-, sotsiaalsed ja elutingimused;
1. kordab, et toetab Egiptuse rahva nõudmisi vabaduse, inimväärikuse, sotsiaalse õigluse, täielike vabaduste, tõelise demokraatia, inimõiguste austamise, paremate elutingimuste ja ilmaliku riigi järele, toetades eriti nende nõudmisi hinnatõusule vastava palgatõusu, eluaseme ja tervishoiuga seotud tingimuste parandamise, töökohtade loomise, moonutusi sisaldava põhiseaduse tühistamise, ajutise valitsuse moodustamise ning ennetähtaegsete presidendivalimiste järele;
2. toetab Egiptuse kodanikuühiskonna nõudmisi, kes sel nädalavahetusel nõuab demonstratsioonidel uusi valimisi, et moodustada uus valitsus, kes põhiseadusliku menetlusega hakkaks koostama uut põhiseadust;
3. on kindlal seisukohal, et Egiptuse armee juhid ja kindralid ei paku meeleavaldajate õigustatud nõudmiste täitmiseks mingit lahendust, kuna armee juhtkonnal on Egiptuses võimas majanduslik positsioon, ja seega esindab see erinevaid majanduslikke ja poliitilisi huve, alates töölistest kuni vaeste inimeste ja noorteni, kes nõuavad sotsiaalset õiglust ja paremat elatustaset;
4. on äärmiselt mures ametiühingute ja ametiühinguaktivistide vastu suunatud repressioonide ja rünnakute sagenemise pärast ning nõuab ametiühingute tegevuses osalemise pärast vallandatud töötajate tööle ennistamist;
5. kaitseb töötajate õigust moodustada ametiühinguid ning osaleda ametiühingute tegevuses repressioone kartmata;
6. nõuab sõltumatu ja erapooletu uurimiskomisjoni asutamist, et uurida nii Morsi valitsusajal kui ka Mubaraki režiimi ajal toime pandud inimõiguste rikkumisi, kaasa arvatud kohtuväliste hukkamiste ja omavolilise vahistamise juhud, ning selle eest vastutavad isikute (sealhulgas ka relvajõudude ülemnõukogu liikmete) tuvastamist ja vajadusel kohtu alla andmist ning hüvitiste määramist ohvritele ja nende perekondadele;
7. on kindlalt vastu Rahvusvahelise Valuutafondi laenule seatud tingimustele, kuna need muudavad elutingimused töötajate ja Egiptuse kõige haavatavamate ühiskonnakihtide jaoks veelgi halvemaks;
8. rõhutab, et Egiptuse tulevik peab sõltuma Egiptuse rahva tahtest ning välisjõud ei tohi sellesse sekkuda; ei poolda mingit välist ja imperialistlikku sekkumist; on veendunud, et ei Egiptuse sõjaväe sekkumine ega Mubaraki režiimi vanade elementide tagasitulek ei tähenda sammu Egiptuse masside õigustatud püüdluste lahendamise poole;
9. nõuab Egiptuse ametivõimudelt tungivalt selle tagamist, et vabaühendusi käsitlevat seadust asendav mis tahes õigusakt on kooskõlas rahvusvahelise õigusega, et selles austatakse sõna- ja ühinemisvabadust ning et selle aluseks on läbipaistvad konsultatsioonid inimõiguste organisatsioonide ja muude vabaühendustega;
10. nõuab, et Egiptuse ametivõimud lõpetaksid karistamatuse ning võtaksid kindlaid meetmeid vägistamiste, seksuaalse ahistamise ning igasuguse soopõhise diskrimineerimise lõpetamiseks;
11. kordab, et ELi ja iga Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riigi vahelised majanduslikud, poliitilised, sotsiaalsed, kultuurilised ja mis tahes muud suhted peavad põhinema võrdsel kohtlemisel, mittesekkumisel, solidaarsusel, dialoogil ning iga riigi konkreetsete eripärade ja omaduste austamisel;
12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Vahemere Liidu parlamentaarsele assambleele, Aafrika Liidule ning Egiptuse valitsusele ja parlamendile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0064.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0092.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0095.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0576.