RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Olukord Süürias
10.9.2013 - (2013/2819(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Ulrike Lunacek, Malika Benarab-Attou, Iñaki Irazabalbeitia Fernández, Rebecca Harms, Barbara Lochbihler, Raül Romeva i Rueda, Judith Sargentini, Bart Staes, Tarja Cronberg fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0413/2013
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Süüria kohta, eelkõige 16. veebruari 2012. aasta resolutsiooni olukorra kohta Süürias[1], 13. septembri 2012. aasta resolutsiooni Süüria kohta[2] ning 23. mai 2013. aasta resolutsiooni Süüria pagulaste olukorra kohta Süüria naaberriikides[3],
– võttes arvesse oma 17. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni tuumarelva leviku tõkestamise lepingu läbivaatamiseks korraldatud konverentsi soovituste kohta seoses massihävitusrelvade vaba tsooni loomisega Lähis-Idas,[4]
– võttes arvesse välisasjade nõukogu ja Euroopa Ülemkogu Süüriat käsitlevaid järeldusi, mis on võetud vastu pärast Süüria kriisi puhkemist 2011. aasta alguses,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy sõnavõttu 5. septembri 2013. aasta G20 tippkohtumise eel,
– võttes arvesse ELi kõrge esindaja Catherine Ashtoni 21. ja 23. augusti 2013. aasta avaldusi,
– võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni avaldusi pärast 21. augustil 2013. aastal Ghutahis toimunud rünnakut,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 20. juuli 2012. aasta resolutsiooni 2059, 21. aprilli 2012. aasta resolutsiooni 2043 ning 14. aprilli 2012. aasta resolutsiooni 2042,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 1950. aasta resolutsiooni 377 („Uniting for Peace”) ning resolutsiooni 67/183 inimõiguste olukorra kohta Süürias,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste nõukogu resolutsioone Süüria kohta, sh 22. märtsi 2013. aasta resolutsiooni,
– võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 3. septembri 2013. aasta avaldust,
– võttes arvesse ÜRO sõltumatu rahvusvahelise Süüria uurimiskomisjoni 4. juuni 2013. aasta aruannet,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ning rahvusvahelisi inimõiguste ja humanitaarõiguse õigusakte, millega Süüria on ühinenud,
– võttes arvesse Süüria tegevusrühma 30. juuni 2012. aasta lõppkommünikeed (Genfi kommünikee),
– võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle, 1925. aasta Genfi protokolli ja 1993. aasta keemiarelvade keelustamise konventsiooni,
– võttes arvesse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuuti,
– võttes arvesse eelnevalt salastatud luurearuandeid, mis Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA võimud 2013. aasta septembri alguses avalikustasid,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et 21. augustil 2013. aastal sai Ida-Damaskuses Ghutahis surma või vigastada sadu Süüria tsiviilisikuid; arvestades, et mitme riigi, sh USA, mõnede ELi liikmesriikide ja Türgi valitsused ning muud piirkondliku tasandi toimijad on süüdistanud Süüria võime keemiarelvade kasutamises oma kodanike vastu; arvestades, et al-Assadi valitsus on seda eitanud ning mitu režiimi liitlast, sh Venemaa ja Iraan, on väljendanud nende süüdistuste suhtes kahtlust;
B. arvestades, et keemiarelvade kasutamist uurival ÜRO inspektorite rühmal õnnestus võtta kohapeal proove ja koguda tõendusmaterjali, kuid alles mitu päeva pärast väidetava keemiarünnaku toimumist, kusjuures vahepeal olid režiimipooldajad piirkonda tõsiselt pommitanud; arvestades, et ÜRO uurimisrühm peaks varsti ÜRO Julgeolekunõukogule oma leidudest ette kandma; arvestades, et ÜRO uurimisrühmale anti mandaat selleks, et tuvastada, kas keemiarelvi kasutati või mitte, mitte süüdlaste kindlaksmääramiseks; arvestades, et ÜRO peasekretär Ban Ki-moon on korduvalt rõhutanud, et kõik võetavad meetmed peavad olema kooskõlas ÜRO põhikirja raamistikuga;
C. arvestades, et USA, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Türgi riigipead Barack Obama, David Cameron, François Hollande ning Tayyip Erdoğan on luurearuannetele toetudes süüdistanud Süüria valitsust ulatusliku keemiarünnaku korraldamises Ghutahis ning on väljendanud kavatsust viia läbi piiratud ulatusega rünnakud, et karistada al-Assadi valitsust keemiliste mõjurite kasutamise eest, takistada sellist tegevust ning vähendada al-Assadi režiimi suutlikkust korraldada uusi rünnakuid; arvestades, et need riigipead on väljendanud valmisolekut viia kõnealused rünnakud läbi väljaspool ÜRO raamistikku; arvestades, et Suurbritannia parlament ei toetanud peaminister Cameroni ettepanekut anda sõjategevuse alustamiseks luba ning seejärel välistas peaminister Suurbritannia osalemise USA juhitud rünnakus;
D. arvestades, et 1. septembril 2013. aastal nõudis Araabia Liiga, et ÜRO ja kogu rahvusvaheline üldsus laiemalt täidaks oma rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust ja võtaks Süüria valitsuse vastu „vajalikke meetmeid”;
E. arvestades, et ÜRO põhikirjaga on jõu kasutamine lubatud ainult kahel erandlikul juhul: enesekaitseks ning ÜRO Julgeolekunõukogu loal; arvestades, et humanitaarse interventsiooni doktriini ei ole rahvusvahelises tavaõiguses tunnustatud; arvestades, et kaitsmise kohustuse doktriini kohaselt on rahvusvahelisel üldsusel selge kohustus võtta meetmeid elanike kaitsmiseks kõige hirmsamate kuriteoliikide eest; arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu peab ka kaitsmise kohustuse alusel võetavad jõumeetmed heaks kiitma;
F. arvestades, et Süüria ei ole keemiarelvade väljatöötamist, tootmist, varumist, üleandmist ja kasutamist keelava konventsiooni (keemiarelvade keelustamise konventsioon) osaline; arvestades, et Süüria on ühinenud 1925. aasta Genfi protokolliga, milles käsitletakse lämmatavate, mürgiste või neile sarnanevate gaaside sõjas tarvitamise keeldu; arvestades, et 2012. aasta juulis tunnistas Süüria keemiarelvade varu olemasolu;
G. arvestades, et Venemaa välisminister Sergei Lavrov soovitas 9. septembril 2013. aastal veenda al-Assadi režiimi keemiarelvade arsenali ära andma, et see rahvusvahelise järelevalve all hävitataks, ning ühinema keemiarelvade keelustamise konventsiooniga; arvestades, et USA president Barack Obama toetas seda ettepanekut kui võimalikku läbimurret;
H. arvestades, et viimastel kuudel on niigi tõsine inimõiguste, humanitaar- ja julgeolekuolukord Süürias jätkuvalt halvenenud, relvastatud vägivald on üha intensiivsem ning selle kasutamine levib kogu riigis; arvestades, et Süüria valitsusväed jätkavad süstemaatiliselt jõu kasutamist tihedalt rahvastatud piirkondades; arvestades, et Süüria valitsust abistab 2013. aasta kevadest saadik Hezbollah sõjaline tiib, keda EL peab terroristlikuks rühmituseks; arvestades, et vähemal määral antakse jätkuvalt teada ka opositsioonivägede poolt toime pandud inimõiguste ja humanitaarõiguse rikkumistest; arvestades, et džihaadi võitlejate osakaalu kasv opositsioonivägedes on äärmiselt murettekitav; arvestades, et Süüria kurde kistakse järjest enam konflikti ja neid tabavad mõlema poole rünnakud, millest viimane toimus Põhja-Süürias Kurdi Demokraatliku Ühtsuspartei (PYD) ja islamistlike mässulisrühmituste vahel; arvestades, et kurdide rahvusnõukogu allkirjastas 28. augustil 2013. aastal Süüria rahvuskoalitsiooniga lepingu, millega tagatakse kurdidele kodanikuõigused ja luuakse tingimused selle liikmeks saamiseks;
I. arvestades, et Süüria inimõiguste vaatluskeskuse 2013. aasta septembri hinnangute kohaselt on konflikti algusest saadik hukkunud 110 000 inimest; arvestades, et enamik hukkunutest ei olnud võitlejad;
J. arvestades, et Süüria konflikt mõjutab kogu piirkonna stabiilsust ja vägivald levib ka naaberriikidesse, eelkõige Liibanoni, Jordaaniasse, Türki ja Iraaki; arvestades, et kaasatud on järjest rohkem väliseid osalisi, kes toetavad üht konflikti osapooltest;
K. arvestades, et Süüriast naaberriikidesse saabuvate pagulaste arv on samuti järsult kasvanud ja on praeguseks ületanud kahe miljoni piiri, kusjuures ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on riigisiseseid põgenikke veel 4,25 miljonit; arvestades, et enam kui 97% Süüria pagulastest viibib samas piirkonnas asuvates naaberriikides ning see avaldab nende riikide taristule, majandusele ja ühiskonnale tohutut survet; arvestades, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti 3. septembri 2013. aasta arvandmete kohaselt on Süüria pagulasi Liibanonis 716 000, Jordaanias 515 000, Türgis 460 000, Iraagis 168 000 ning Egiptuses 110 000; arvestades, et Süürias viibib 525 000 palestiinlasest pagulast ja konflikt mõjutab seda ebasoodsas olukorras olevat inimrühma eriti tõsiselt; arvestades, et selle inimrühma võimalused väljaspool Süüriat ohutu paiga leidmiseks on äärmiselt piiratud; arvestades, et nende põgenemine naaberriikidesse, eelkõige Jordaaniasse, võib olukorda veelgi destabiliseerida;
L. arvestades, et seni on EL olnud suurim abirahastaja, kes on andnud Süüriale humanitaarabi ja kodanikukaitse peadirektoraadi kaudu enam kui 515 miljonit eurot humanitaarabi ning ELi liikmesriikide kaudu veel üle 493 miljoni euro;
1. mõistab hukka 21. augustil 2013. aastal Damaskuse eeslinnas Ghutahis toimunud rünnaku, mille tagajärjel hukkus sadu Süüria tsiviilisikuid ja veel tuhandeid sai vigastada; juhib tähelepanu asjaolule, et see on Süürias 2011. aastast kestva sõjategevuse käigus toime pandud koleduste kõige hilisem näide;
2. on veendunud, et kui leiab kinnitust tõsiasi, et al-Assadi režiim või mõni muu sõjategevuses osaleja on kasutanud keemiarelvi, tuleb sellele reageerida kuriteo jõhkrusastmele vastava tõsidusega;
3. rõhutab, kui oluline on jääda kindlaks rahvusvahelisest õigusest tulenevale ülemaailmsele keemiarelvade kasutamise keelule, ning toonitab, et selline rünnak kujutab endast rahvusvahelise õiguse tõsist rikkumist, esmajoones aga inimsusvastast kuritegu, mis ei saa jääda karistuseta;
4. on kindlalt veendunud, et rahvusvahelise üldsuse ühtse ja tulemusliku reaktsiooni kujundamiseks seoses selle kõige tõsisema rünnakuga, mis on mitme aastakümne jooksul inimkonna vastu toime pandud, on vaja esitada ümberlükkamatud asitõendid selle kohta, kes on Ghutahi tapatalgute eest vastutav;
5. kordab, kui oluline on võimaldada ÜRO inspektoritel uurimine lõpetada ja järeldustest ÜRO Julgeolekunõukogule ette kanda; peab kahetsusväärseks, et ÜRO Julgeolekunõukogu ei ole siiani täitnud oma kohustusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku kõige kõrgema tagajana; nõuab tungivalt Venemaa ja Hiina konstruktiivset tegutsemist selles küsimuses, et hõlbustada Süüriat käsitleva ühise seisukoha kiiret vastuvõtmist ja tagada seeläbi tsiviilkodanike kaitseks vajalike meetmete võtmine;
6. nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid, eriti ÜRO Julgeolekunõukokku kuuluvad liikmesriigid, esitaksid Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule Süüria olukorda käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni ja toetaksid seda; toonitab, et Euroopa Liit ja kõik selle liikmesriigid peaksid soodustama vastutuse võtmist kõikide rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigusi käsitlevate õigusaktide rikkumiste eest, mida on toime pannud kõik Süüria konfliktis osalevad riiklikud ja valitsusvälised osalejad ning mis hõlmavad keemiarelvade kasutamist ja vangide tapmist;
7. rõhutab, et igasugusel sõjalisel sekkumisel Süürias, olgu löögil siis ÜRO heakskiit või mitte, on tõsised ja äärmiselt ettearvamatud tagajärjed, kusjuures välistada ei saa ka kohapealse olukorra, eelkõige humanitaarolukorra halvenemist;
8. on seisukohal, et sõjaline sekkumine ei ole õigustatud, kui sellega ei ole tegelikult võimalik kaitset pakkuda või kui sellise sekkumise tagajärjed on tõenäoliselt tõsisemad kui juhul, kui üldse ei sekkutaks; rõhutab, et sõjaline sekkumine teatava inimrühma kaitseks ei ole põhjendatud, kui sellega vallandatakse veelgi suurem konflikt;
9. on veendunud, et mitte mingisugune sõjaline sekkumine üksi ei aita tulemuslikult ära hoida keemiarelvade edaspidist kasutamist või lahendada Süüria sõjalist konflikti; on seevastu veendunud, et kui keemiarelvade tõendatud kasutamisele ei järgne jõulist rahvusvahelist reaktsiooni, luuakse hirmuäratav võimalus keemiarelvade piiramatuks kasutamiseks nii Süürias kui ka kaugemal; kordab, et Süüria vägivalla ja massilise inimõiguste rikkumise lõpetamist ning demokraatiale ülemineku edendamist on võimalik saavutada ainult humanitaarküsimusi ja poliitilist mõõdet rõhutava strateegilise ja üldise lähenemisviisiga;
10. palub, et kõik osalised taasalustaksid diplomaatiliste jõupingutuste tegemist, juhindudes nn Genfi II konverentsi protsessist, et leida Araabia Liiga ja ÜRO eriesindaja Lakhdar Brahimi aktiivsel juhtimisel lahendus, milles arvestataks Süüria rahva demokraatiapüüdlusi; rõhutab, et mõlemad konfliktipooled peaksid nõustuma tingimusteta ja täielikult osalema; toonitab, et EL peaks pöörama erilist tähelepanu Venemaa ja Iraaniga üksmeelele jõudmisele ning toetama kogu piirkonda hõlmavat pingete leevendamise protsessi;
11. rõhutab, et olukord Süürias õigustab ELi liikmesriikide kiiret, ühtset ja karmi reageerimist; kutsub seetõttu ELi ja selle liikmesriike üles korraldama välisasjade nõukogu erakorralise kohtumise, et arutada olukorda Süürias ja hinnata võimalikke ELi võetavaid meetmeid, mille abil toetada tulemuslikumalt Süüria opositsiooni demokraalikke jõudusid, kaitsta tsiviilisikuid ning hõlbustada dialoogi ja ühise käsituse kujundamist teiste rahvusvaheliste osaliste, näiteks Venemaa, Iraani või Araabia Liigaga;
12. kutsub sellega seoses nõukogu ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat ja komisjoni asepresidenti üles taotlema ÜRO Peaassamblee istungi korraldamist Süüria asjus, et lahendada praegune ummikseis Julgeolekunõukogus, ning palub, et nad teeksid kõik võimalikud diplomaatilised jõupingutused poliitilise lahenduse leidmiseks; peab mõningase ettevaatusega tervitatavaks Venemaa hiljutist ettepanekut anda Süüria keemiarelvad rahvusvahelise kontrolli alla ning nõuab tungivalt, et Süüria režiim vastaks sellele ettepanekule positiivselt ja otsustavalt, sest see tähendaks praeguses kriisis potentsiaalset läbimurret;
13. kordab, et toetab kindlalt sõltumatu rahvusvahelise Süüria uurimiskomisjoni tööd ning peab kiiduväärseks selle viimast aruannet;
14. nõuab tungivalt, et EL ja selle liikmesriigid täidaksid oma humanitaaralaseid kohustusi ja suurendaksid Süüria pagulastele antavat abi; kutsub kõiki liikmesriike üles kaotama esmajoones tõkked, mis takistavad pagulasi EList kaitset otsimast; väljendab muret seoses asjaoluga, et teadete kohaselt on Süüria pagulaste kinnipidamisperiood ELis liiga pikk; mõistab hukka need liikmesriigid, eeskätt Kreeka, kes saadavad pagulasi tagasi, rikkudes seeläbi rahvusvahelist ja ELi õigust; palub komisjonil jälgida hoolikalt liikmesriikide ja Frontexi tegevust, eelkõige ELi piiril Türgiga; kutsub liikmesriike üles rakendama nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiivi 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral; kutsub komisjoni üles tegema viivitamatult vabatahtlikku alalist ümberasustamiskava käsitleva ettepaneku, et luua liikmesriikide vahel rohkem ühist vastutust ja solidaarsust; peab äärmiselt taunitavaks asjaolu, et praeguseks on saadud vähem kui 50% nendest 3,3 miljardist eurost, mida ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet vajab pagulaste põhivajaduste täitmiseks; nõuab humanitaarabi andmise kanalite mitmekesistamist, et parandada rahvusvahelise abi juurdepääsetavust ja kohaolu piirkondades, mis ei kuulu valitsusvägede kontrolli alla; peab kahetsusväärseks Süüria kodanikele Egiptuses kehtinud viisavabaduse peatamist ning nõuab, et Egiptuse ametivõimud austaksid pagulaste õigusi;
15. on kindlalt veendunud, et pikemas perspektiivis peaks EL kasutama Süüria põhjustatud ülemaailmset meelepaha ära selleks, et nõuda ÜRO Julgeolekunõukogu tegevuse reformimist ÜRO Peaassamblee kasuks ning võtta julgeid diplomaatilisi meetmeid tuumarelvade leviku tõkestamise küsimuse edendamiseks, muu hulgas Lähis-Idas massihävitusrelvade vaba tsooni loomise toetamise kaudu, korraldades selleks eelkõige kaua viibinud rahvusvahelise konverentsi, edendades asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktide ratifitseerimist ja rakendamist, tegeledes valge fosfori ja vaesestatud uraani jätkuva kasutamise küsimusega ning tõhustades jõupingutusi keemiarelvade varude vähendamiseks kogu maailmas;
16. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Hiina Rahvavabariigi ja Venemaa Föderatsiooni valitsustele ja parlamentidele, USA presidendile ja Kongressile, ÜRO peasekretärile, Araabia Liiga peasekretärile ning Süüria valitsusele ja parlamendile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0057.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0351.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0223.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0028.