Menetlus : 2013/2827(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0476/2013

Esitatud tekstid :

B7-0476/2013

Arutelud :

Hääletused :

PV 23/10/2013 - 11.13
CRE 23/10/2013 - 11.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0448

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 127kWORD 62k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0474/2013
16.10.2013
PE519.354v01-00
 
B7-0476/2013

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Rändevood Vahemerel, pidades eelkõige silmas traagilisi sündmusi Lampedusa lähedal (2013/2827(RSP))


Juan Fernando López Aguilar, Sylvie Guillaume, Claude Moraes, Rita Borsellino fraktsiooni S&D nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon rändevoogude kohta Vahemerel, pidades eelkõige silmas traagilisi sündmusi kohta Lampedusa lähedal (2013/2827(RSP))  
B7‑0476/2013

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 7. ja 8. oktoobri 2013. aasta arutelusid Lampedusa hiljutiste sündmuste teemal,

–   võttes arvesse komisjoni presidendi ja volinik Cecilia Malmströmi 9. oktoobri 2013. aasta avaldusi,

–   võttes arvesse ÜRO pagulaste ülemvoliniku 12. oktoobri 2013. aasta avaldust(1),

–   võttes arvesse Euroopa Nõukogu parlamentaarse assamblee (PACE) resolutsiooni 1872(2012) „Kes vastutab Vahemerel hukkunute eest?” (Lives lost in the Mediterranean Sea: Who is responsible), mis võeti vastu 24. aprillil 2012. aastal,

–   võttes arvesse rändajate inimõiguste ÜRO eriraportööri varasemaid avaldusi ja tema uusimat, 24. aprilli 2013. aasta aruannet Euroopa Liidu välispiiride haldamise ja selle mõju kohta rändajate inimõigustele(2),

–   võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–   võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–   võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta määrust (EL) nr 439/2010, millega luuakse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet(3),

–   võttes arvesse ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri kooskõlastatava operatiivkoostöö raames toimuva patrull- ja vaatlustegevuse jaoks välistel merepiiridel (COM(2013)0197),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1168/2011, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2007/2004 Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta(4),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. oktoobril 2013. aastal esimesel lugemisel vastu võetud seisukohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr .../2013, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR)(5),

–   võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 20. märtsi 2013. aasta ühisteatist „Euroopa naabruspoliitika: töö tugevama partnerluse nimel” (JOIN/2013/0004),

–   võttes arvesse oma 7. aprilli 2011. aasta resolutsiooni Euroopa naabruspoliitika lõunamõõtme läbivaatamise kohta(6),

–   võttes arvesse 20. mai 2013. aasta suuliselt vastatavat küsimust vabatahtliku alalise liidu ümberasustamiskava kohta,

–   võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit selle komisjoni delegatsiooni visiidi kohta Lampedusale 2011. aasta novembris,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 77, 78, 79 ja 80,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et 3. oktoobril 2013. aastal Lampedusa saare lähedal toimunud tragöödias hukkus vähemalt 360 sisserändajat ja mitusada inimest jäi kadunuks; arvestades, et 11. oktoobril 2013. aastal Malta lähedal toimunud laevahuku ohvriks langes veel vähemalt 23 inimest;

B.  arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmeil on alates 1993. aastast merel hukkunud vähemalt 20 000 inimest, mis näitab veel kord, et tuleb teha kõik võimalik ohtusattunud inimeste elu päästmiseks ning et liikmesriigid peavad täitma oma rahvusvahelisi kohustusi seoses merehädaliste päästmisega;

C. arvestades, et ELi tasandil puudub endiselt selgus selles, kuidas jaotub vastutus hättasattunud laevade abistamises osalevate üksuste vahel ning vastutus otsimis- ja päästeoperatsioonide kooskõlastamise eest;

D. arvestades, et salakaubavedajad ja inimkauplejad kasutavad ebaseaduslikku rännet ära ning kuritegelikud võrgustikud sunnivad, meelitavad või petavad inimesi Euroopasse tulema ja arvestades, et need võrgustikud ohustavad tõsiselt rändajate elu ning tekitavad ELile suuri probleeme;

E.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 80 on sätestatud solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõte;

F.  arvestades, et uue läbivaadatud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi (CEAS) eesmärk on anda selgemad eeskirjad ja tagada rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste õiglane ning piisav kaitse;

G. arvestades, et ELi seadusandluses on juba mitmeid vahendeid, näiteks viisaeeskiri ja Schengeni piirieeskirjad, mis võimaldavad anda humanitaarviisasid;

H. arvestades, et liikmesriikidel tuleks soovitada kasutada Varjupaiga- ja Rändefondi ning ettevalmistava tegevuse „Pagulaste ümberasustamise võimaldamine hädaolukordades” raames kättesaadavaid vahendeid, millega kaetakse muu hulgas järgmisi meetmeid: ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) poolt juba pagulasteks tunnistatud isikute toetamine, erakorralised abinõud prioriteetseks tunnistatud põgenikerühmade puhul, keda rünnatakse relvadega ning kes on äärmiselt kaitsetus ja eluohtlikus olukorras; eriolukordades vajaduse korral täiendava rahalise abi andmine UNHCRile ja sellega seotud organisatsioonidele liikmesriikides ja ELi tasandil;

1.  on seisukohal, et Lampedusa sündmused peaksid kujunema ELi jaoks tõeliseks pöördepunktiks ja et ainus viis uut tragöödiat ära hoida seisneb kooskõlastatud tegevuses, mis põhineb solidaarsusel ja vastutusel ja mida toetatakse ühiste vahenditega;

2.  tunneb muret selle pärast, et üha rohkem inimesi riskib oma eluga, võttes ette ohtliku paadiretke üle Vahemere Euroopa Liitu; palub liikmesriikidel võtta meetmeid, et tagada inimestele turvaline juurdepääs liidu varjupaigasüsteemile, ilma et neil tarvitseks kasutada inimkauplejate või kuritegelike võrgustike abi ja ilma et nad peaksid oma elu ohtu seadma;

3.  kutsub liikmesriike üles uurima ja edendama kõik kehtivaid ELi õigusakte ja menetlusi, mis võimaldavad turvalist sissepääsu liidu territooriumile; märgib, et seaduslik sisenemine ELi on eelistatav lahendus võrreldes tunduvalt ohtlikuma ebaseadusliku piiriületamisega, mille puhul võib esineda inimkaubanduse oht;

4.  palub komisjonil ja liikmesriikidel kaaluda, milliseid vahendeid on ELi viisapoliitika raames võimalik antud piirkonnas kasutada, et parandada liitu sisserändamise seaduslikke kanaleid, seega aidates vähendada huvi seadusvastase sisserände vastu;

5.  palub ELil ja liikmesriikidel jälgida segarändevoogusid, kasutades olemasolevaid ELi ja riiklikke vahendeid, ning säilitada hea kooskõlastamine ja teabevahetus, näiteks asjaomase teabe kogumise ja analüüsimise teel;

6.  palub liidul, Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuril (Frontex) ja liikmesriikidel tagada, et hättasattunud rändajate abistamine ja päästetööd merel seataks äsja vastu võetud EUROSURi määruse rakendamisel esikohale;

7.  nõuab, et EL suurendaks koostööd kolmandate riikidega, eelkõige naabruspoliitika raames, muu hulgas toetades ja ergutades neid kolmandaid riike rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste täitmisel, sealhulgas seoses merel toimuvate päästetööde, pagulaste kaitsmise ja põhiõiguste austamisega;

8.  rõhutab, et pagulaste ja rändajate vastuvõtmisel vajatakse ühtsemat lähenemist ja suuremat solidaarsust nende liikmesriikidega, kellele langeb eriti suur surve; palub liikmesriikidel tagada, et kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi eri vahendite kohta kehtivaid norme rakendataks nõuetekohaselt;

9.  rõhutab eelkõige vajadust jagada varjupaigavaldkonna finantsvastutust ning soovitab luua objektiivsetel kriteeriumidel rajaneva hästivarustatud mehhanismi, et vähendada survet neile liikmesriikidele, kuhu saabub absoluutarvudes või proportsionaalselt rohkem varjupaigataotlejaid ja rahvusvahelise kaitse saajaid;

10. tuletab meelde, et ELi solidaarsus peaks käima käsikäes vastutusega; tuletab liikmesriikidele meelde nende seaduslikku kohustust merel rändajatele abi anda; kutsub neid liikmesriike, kes ei ole oma rahvusvahelisi kohustusi täitnud, lõpetama rändajate paatkondade tagasisaatmist;

11. kutsub kaasseadusandjaid, eelkõige nõukogu üles kiiresti heaks kiitma Frontexi kooskõlastatud mereoperatsioonide uusi kinnipidamiseeskirju, et saavutada tulemuslikud ja kooskõlastatud ELi tasandi päästemeetmed ning tagada, et operatsioonid toimuvad täielikus kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste inimõigustega, pagulasõiguse ja -standardite ning mereõigusest tulenevate kohustustega;

12. nõuab, et liit ja liikmesriigid tunnistaksid kehtetuks või vaataksid läbi kõik õigusaktid, millega kriminaliseeritakse merel rändajaid aitavate inimeste tegevust; palub komisjonil teha ettepanek muuta nõukogu direktiivi 2002/90/EÜ, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele(7), et selgitada, et hättasattunud rändajatele merel humanitaarabi andmine peab olema tervitatav ja ei tohi mingil juhul kaasa tuua mis tahes karistust;

13. nõuab, et liit ja liikmesriigid tagaksid, et otsimis- ja päästeoperatsioone korraldavaid laevajuhte ei süüdistataks päästetute salajasele edasitoimetamisele kaasaaitamises ja neile ei esitataks kriminaalsüüdistusi;

14. nõuab, et liit ja liikmesriigid kehtestaksid inimeste jaoks, kes võivad vajada rahvusvahelist kaitset, profileerimise ja edasisuunamise mehhanismid, kaasa arvatud juurdepääs õiglastele ja tõhusatele varjupaigamenetlustele, lähtudes eeldusest, et menetlemise ja lahenduste leidmise ainuvastutus ei tarvitse tingimata langeda riigile, kelle territooriumil merel päästetud inimesed maabuvad;

15. nõuab, et liit ja liikmesriigid töötaksid välja tulemuslikud ja prognoositavad mehhanismid päästetud pagulastele ja rändajatele turvaliste maabumispaikade leidmiseks;

16. kutsub liikmesriike üles järgima tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele ja ELi õigusaktidele; kutsub liikmesriike üles viivitamata lõpetama rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse vastast sobimatu ja pikaajalise kinnipidamise tava ning juhib tähelepanu sellele, et rändajate kinnipidamise meetmetele peab alati eelnema haldusotsus ning need meetmed peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja ajutised;

17. tuletab liikmesriikidele meelde, et inimesed, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset, tuleks suunata pädevatesse riiklikesse varjupaigaasutustesse ja neil tuleks võimaldada kasutada õiglast ja tõhusat varjupaigamenetlust;

18. palub liikmesriikidel vajaduse korral kaaluda määruse 604/2013 artikli 3 lõike 2(8) kohaldamist, et võtta vastutus nende inimeste varjupaigataotluste eest, keda ähvardab oht, et nad ei saa liikmesriigis, mis ei suuda oma kohustusi täita, oma õigusi kasutada; kinnitab, et samuti peaksid liikmesriigid kaaluma nimetatud määruse artikli 15 kohaldamist, et laiendatud perekonna liikmed taas kokku viia;

19. soovitab liikmesriikidel kasutada pakiliste vajaduste rahuldamiseks lisaks olemasolevatele riigikvootidele ka põgenike ümberasustamist ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmist; ergutab liikmesriike ära kasutama ümberasustamist ettevalmistava tegevuse ja katseprojekti raames veel kasutamata vahendeid;

20. nõuab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) ja Frontexi vastavate eelarvete suurendamist; tuletab meelde, et nende vahendite nõuetekohane rahastamine on kooskõlastatud lähenemiseks hädavajalik;

21. kutsub Frontexit ja liikmesriike tagama, et kõik Euroopa piirivalverühmades osalevad piirivalvurid ja muud töötajad, samuti Frontexi personal, saaksid koolitust asjaomase liidu ja rahvusvahelise õiguse valdkonnas, kaasa arvatud põhiõigused, juurdepääs rahvusvahelisele kaitsele ja suunised kaitset taotlevate inimeste kindlakstegemiseks ning nende suunamiseks vajalikesse asutustesse, kooskõlas muudetud Frontexi määruse artikliga 5;

22. kiidab heaks komisjoni kavatsuse moodustada Vahemere rändevoogude teemat käsitlev rakkerühm; rõhutab, et see on alles ulatuslikuma tegevuse esimene samm;

23. nõuab üldiselt terviklikumat lähenemist seoses ELi poliitikaga varjupaigaküsimuste, seadusliku rände, tööhõive, seadusvastase sisserände, viisade, välispiiride, välispoliitika ja arengu valdkonnas, et tagada omavahel seotud rändeküsimustes terviklik lähenemine;

24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

 

(1)

http://www.unhcr.org/print/52594c6a6.html

(2)

http://www.ohchr.org/Documents/HRBodies/HRCouncil/RegularSession/Session23/A.HRC.23.46_en.pdf

(3)

ELT L 132, 29.5.2010, lk 11.

(4)

ELT L 304, 22.11.2011, lk 1.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0416.

(6)

ELT C 296 E, 2.10.2012, lk. 114.

(7)

EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17.

(8)

ELT L 180, 29.6.2013, lk 31.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika