Menetlus : 2013/2827(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0479/2013

Esitatud tekstid :

B7-0479/2013

Arutelud :

Hääletused :

PV 23/10/2013 - 11.13
CRE 23/10/2013 - 11.13
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0448

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 120kWORD 55k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0474/2013
16.10.2013
PE519.357v01-00
 
B7-0479/2013

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Rändevood Vahemerel, pidades eelkõige silmas traagilisi sündmusi Lampedusa lähedal (2013/2827(RSP))


Marie-Christine Vergiat, Patrick Le Hyaric, Cornelia Ernst, Alda Sousa, Marisa Matias fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon rändevoogude kohta Vahemerel, pidades eelkõige silmas traagilisi sündmusi Lampedusa lähedal (2013/2827(RSP))  
B7‑0479/2013

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse nõukogu 7. ja 8. oktoobri 2013. aasta arutelusid Lampedusa hiljutiste sündmuste teemal,

–   võttes arvesse komisjoni presidendi ja volinik Cecilia Malmströmi 9. oktoobri 2013. aasta avaldusi,

–   võttes arvesse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku (UNHCR) 12. oktoobri 2013. aasta avaldust,

–    võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (PACE) 2012. aasta aprilli aruannet „Vahemerel hukkunud”,

–   võttes arvesse ÜRO eriraportööri rändajate inimõiguste küsimuses varasemaid avaldusi ja tema uusimat, 2013. aasta aprillis avaldatud aruannet ELi välispiiride haldamise ja selle mõju kohta rändajate inimõigustele,

–   võttes arvesse inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

–   võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 78, 79 ja 80,

–   võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende lisaprotokolle,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et hiljuti Lampedusa ja Malta lähedal 3. ja 11. oktoobril 2013 toimunud õnnetustes hukkus enam kui 400 rändajat ning kümned jäid kadunuks;

B.  arvestades, et Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni andmeil on alates 1993. aastast merel hukkunud vähemalt 20 000 inimest, mis näitab veel kord, et tuleb teha kõik vajalik ohtu sattunud inimeste elu päästmiseks, eelkõige selles osas, et liikmesriigid täidavad oma rahvusvahelisi kohustusi merehädaliste päästmiseks ja varjupaigataotlejate mittetagasisaatmiseks;

C. arvestades, et kõnealused õnnetused seavad küsimärgi alla Euroopa Liidu rändepoliitika aluspõhimõtted, millega luuakse kindlus-Euroopat ning mis sunnivad rändajaid võtma ELi territooriumile jõudmiseks üha suuremaid riske;

D. arvestades, et liikmesriikidel tuleks soovitada kasutada Varjupaiga- ja Rändefondi raames ning ettevalmistava tegevuse „Pagulaste ümberasustamise võimaldamine hädaolukordades” raames kättesaadavaks tehtavaid vahendeid, millega kaetakse muu hulgas järgmisi meetmeid: toetada UNHCRi poolt juba põgenikeks tunnistatud isikuid; toetada erakorralisi meetmeid prioriteetseks tunnistatud põgenikerühmade puhul, keda rünnatakse relvadega ning kes on äärmiselt kaitsetus ja eluohtlikus olukorras; eriolukordades vajaduse korral antav täiendav rahaline abi UNHCRile ja sellega seotud organisatsioonidele liikmesriikides ja ELi tasandil;

1.  avaldab oma siirast kaastunnet paljude Vahemeres hiljuti toimunud õnnetustes hukkunute perekondadele;

2.  on seisukohal, et Lampedusa sündmused peaksid kujunema ELi ja liikmesriikide jaoks tõeliseks pöördepunktiks ja ainus võimalus, kuidas uut tragöödiat ära hoida, on kooskõlastatud lähenemisviis, mis põhineb solidaarsusel ja vastutusel ning mida toetatakse ühiste vahenditega;

3.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, takistamaks kaitset otsivatel inimestel ELi territooriumile jõuda püüdes oma eluga riskida; lükkab tagasi Frontexi praegused meetmed ja taunib asjaolu, et liikmesriikide ja komisjoni kavandatud meetmetega nähakse tegelikult ette piiride valvamise ja kontrolli tugevdamine, mis võib üksnes kaasa aidata kindlus-Euroopa järkjärgulisele tugevdamisele; taotleb erandit Dublin II mehhanismist; palub liikmesriikidel vältida oma rändajate vastuvõtukohustuste delegeerimist naaberriikidele, kus inimõigusi ei austata;

4.  tunneb muret selle pärast, et üha rohkem inimesi riskib oma eluga, võttes ette ohtliku paadiretke üle Vahemere Euroopa Liitu; palub liikmesriikidel võtta vastu meetmeid, millega võimaldada eelkõige varjupaigataotlejatele turvaline juurdepääs liidu varjupaigasüsteemile, ilma et neil tarvitseks kasutada inimkauplejate või kuritegelike võrgustike abi ja ilma et nad peaksid oma elu ohtu seadma;

5.  tuletab meelde, et ELi solidaarsus peaks käima käsikäes vastutusega; tuletab meelde, et liikmesriikidel on seaduslik kohustus anda merel rändajatele abi; kutsub liikmesriike täitma nende rahvusvahelisi kohustusi ja lõpetama rändajate paatkondade tagasisaatmist;

6.  kutsub liikmesriike üles järgima tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele ja ELi õigusaktidele; kutsub liikmesriike üles viivitamata lõpetama rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse vastast sobimatu ja pikaajalise kinnipidamise tava ning juhib tähelepanu sellele, et rändajate kinnipidamise meetmetele peab alati eelnema haldusotsus ning need meetmed peavad olema nõuetekohaselt põhjendatud ja ajutised;

7.  kutsub ELi ja liikmesriike üles kaotama või läbi vaatama kõik õigusaktid, millega kriminaliseeritakse nende inimeste tegevus, kes aitavad rändajaid merel; palub nõukogul vaadata läbi nõukogu direktiiv 2002/90/EÜ, milles määratletakse karistused ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamise puhul, et selgitada, et hättasattunud rändajatele merel humanitaarabi andmine peab olema tervitatav ja ei tohi mingil juhul kaasa tuua mis tahes karistust;

8.  palub, et liit ja liikmesriigid tagaksid, et otsimis- ja päästeoperatsioone korraldavaid laevajuhte ei süüdistataks päästetud isikute salajasele edasitoimetamisele kaasaaitamises ja neile ei esitataks kriminaalsüüdistusi;

9.  rõhutab eelkõige vajadust jagada varjupaigavaldkonna vastutust ning soovitab luua objektiivsetel kriteeriumidel rajaneva hästivarustatud mehhanismi, et vähendada survet neile liikmesriikidele, kuhu saabub absoluutarvudes või proportsionaalselt rohkem varjupaigataotlejaid ja rahvusvahelise kaitse saajaid;

10. palub liidul ja liikmesriikidel võtta vastu konkreetsed meetmed, millega tugevdada solidaarsust päästeteenistustes, varjupaigataotluste menetlemisel, ümberpaigutamisel ja ümberasustamisel, et hoida ära merel toimuvaid tragöödiaid ning jagada samaaegselt vastutust välispiiriga liikmesriikidega, kes seisavad silmitsi üha suuremate rändevoogudega;

11. rõhutab, et rändajate ja varjupaigataotlejate vastuvõtmisel vajatakse ühtsemat lähenemist ja suuremat solidaarsust liikmesriikide vahel; palub liikmesriikidel tagada, et kõiki Euroopa ühise varjupaigasüsteemi eri vahendite kohta kehtivaid norme rakendataks nõuetekohaselt;

12. kutsub liikmesriike üles andma humanitaarviisad eelkõige Süüria põgenikele, kasutama eelkõige viisaeeskirja artiklit 25 ja Schengeni piirieeskirjade artikli 5 lõiget 4c ning lõpetama transiidiviisade nõudmise Süüria kodanikelt, nagu on taotlenud komisjon ja komisjoni asepresident ning liidu välisasjade kõrge esindaja, kuna väljaspool ELi on peaaegu võimatu varjupaika taotleda;

13. toonitab, et liikmesriigid peavad alati austama õigust varjupaigale ning võimaldama ELi territooriumile juurdepääsu konflikti eest põgenevatele ja varjupaika otsivatele inimestele; tuletab liikmesriikidele meelde, et inimesed, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset, tuleks suunata pädevatesse riiklikesse varjupaigaasutustesse ja neil tuleks võimaldada kasutada õiglast ja tõhusat varjupaigamenetlust;

14. nõuab, et EL võtaks seoses põgenike võimaliku sissevooluga liikmesriikidesse asjakohaseid ja vastutustundlikke meetmeid; palub komisjonil ja liikmesriikidel edasi jälgida hetkeolukorda ja jätkata tööd erandolukorra planeerimisel, võttes arvesse võimalust rakendada ajutise kaitse direktiivi, kui olud seda nõuavad;

15. nõuab tungivalt, et liikmesriigid tegeleksid tungivate vajaduste rahuldamisega ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise abil; ergutab liikmesriike ära kasutama ümberasustamist ettevalmistava tegevuse ja katseprojektide raames veel kasutamata vahendeid;

16. palub suurendada Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) eelarvet; tuletab meelde, et selle vahendi nõuetekohane rahastamine on kooskõlastatud lähenemiseks hädavajalik;

17. kutsub liitu, Frontexit ja liikmesriike tagama, et hättasattunud rändajate abistamine ja päästetööd merel seataks äsja vastu võetud EUROSURi määruse rakendamisel esikohale;

18. kutsub liitu ja liikmesriike üles kiiresti koostama Frontexi kooskõlastatud mereoperatsioonide eeskirju, et saavutada tulemuslikud ja kooskõlastatud ELi tasandi päästemeetmed ning tagada, et operatsioonid toimuksid täielikus kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste inimõigustega, pagulasõiguse ja -standardite ning mereõigusest tulenevate kohustustega;

19. kutsub liitu ja liikmesriike üles määrama kindlaks tulemuslikud mehhanismid pagulaste ja rändajate vastuvõtmiseks, mis võimaldavad eelkõige juurdepääsu varjupaigamenetlustele;

20. kutsub Frontexit ja liikmesriike üles tagama, et kõik piirivalverühmades osalevad piirivalvurid ja muud töötajad saaksid koolitust asjaomase liidu ja rahvusvahelise õiguse valdkonnas, kaasa arvatud põhiõigused, juurdepääs rahvusvahelisele kaitsele ja suunised kaitset taotlevate inimeste kindlakstegemiseks ning nende suunamiseks vajalikesse asutustesse, kooskõlas muudetud Frontexi määruse artikliga 5, mis muudab oluliselt Frontexi toimimisprioriteete ja piirivalvurite käitumist;

21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele, Euroopa Nõukogule, Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele, ÜRO peasekretärile, ÜRO Pagulaste Ülemvolinikule ning ÜRO eriraportöörile rändajate inimõiguste küsimuses.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika