Menetlus : 2013/2841(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0496/2013

Esitatud tekstid :

B7-0496/2013

Arutelud :

PV 20/11/2013 - 17
CRE 20/11/2013 - 17

Hääletused :

PV 21/11/2013 - 8.16
CRE 21/11/2013 - 8.16
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2013)0515

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 122kWORD 63k
6.11.2013
PE519.397v01-00
 
B7-0000/2013

suuliselt vastatava küsimuse B7‑0000/2013 alusel

vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5


Komisjoni teatis majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamise kohta (2013/0000(RSP))


Pervenche Berès tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon, mis käsitleb komisjoni teatist majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamise kohta (2013/0000(RSP))  
B7‑0000/2013

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatist „Majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamine” (COM(2013)0690 final),

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy 26. juuni 2012. aasta aruannet Euroopa Ülemkogule „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas”(1),

–   võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2012. aasta teatist „Tiheda ja toimiva majandus-ja rahaliidu loomise tegevuskava – üleeuroopalise arutelu avamine” (COM(2012)0777),

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. detsembri 2012. aasta järeldusi majandus- ja rahaliidu väljakujundamise tegevuskava kohta(2),

–   võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2013. aasta teatist „Tiheda ja toimiva majandus-ja rahaliidu suunas. Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi kasutuselevõtmine” (COM(2013)0165),

–   võttes arvesse komisjoni 20. märtsi 2013. aasta teatist „Tiheda ja toimiva majandus-ja rahaliidu suunas. Oluliste majanduspoliitika reformikavade eelkoordineerimine” (COM(2013)0166),

–   võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. märtsi 2013. aasta(3), 28. juuni 2013. aasta(4) ja 25. oktoobri 2013. aasta(5) järeldusi,

–   võttes arvesse oma 20. novembri 2012. aasta resolutsiooni „Tõelise majandus- ja rahaliidu suunas”(6),

–   võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020” (COM(2013)0083) ja oma 12. juuni 2013. aasta resolutsiooni sellel teemal(7),

–   võttes arvesse oma 30. septembri 2013. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2013. aasta prioriteetide rakendamise kohta(8),

–   võttes arvesse komisjoni 20. oktoobri 2009. aasta teatist „Solidaarsus ja tervishoid: Tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus” (COM(2009)0567),

–   võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni 9. juulil 2013 korraldatud avalikku kuulamist „Majandus- ja rahaliidu sotsiaalne mõõde ning Euroopa töötushüvitiste süsteem”,

–   võttes arvesse komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi töörühma 4. oktoobri 2013. aasta dokumenti automaatsete stabilisaatorite kohta,

–   võttes arvesse Euroopa Poliitika Keskuse 13. septembri 2013. aasta poliitikaülevaadet „Tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme arendamine”,

–   võttes arvesse organisatsiooni Notre Europe 2013. aasta septembris avaldatud tegevuskava „Kindlustusskeem konjunktuuri kõikumiste vastu euroalas” (Blueprint for a Cyclical Shock Insurance Scheme in the Euro Area),

–   võttes arvesse Rahvusvahelise Valuutafondi 2013. aasta septembri aruteludokumenti „Euroala fiskaalliidu suunas”(9),

–   võttes arvesse oma 4. juuli 2013. aasta resolutsiooni kriisi mõju kohta ebasoodsas olukorras elanikerühmade tervishoiuteenuste kättesaadavusele(10),

–   võttes arvesse komisjoni 2013. aasta oktoobri tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaadet,

–   võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme kohta (O-000122/2013 – B7 0524/2013),

–   võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.  arvestades, et töötute arv ELis on kasvanud murettekitavalt suureks, ulatudes 26,6 miljoni inimeseni(11);

B.   arvestades, et noorte töötuse määr on jõudnud enneolematule tasemele, ulatudes kogu ELis keskmiselt 23%-ni;

C.  arvestades, et pikaajaline tööpuudus on suurenenud enamikus liikmesriikides ja jõudnud kogu ELis kõigi aegade kõrgeimale tasemele;

D.  arvestades, et järjest suureneb struktuurne tööpuudus ning ebakõla tööjõu pakkumise ja nõudluse vahel;

E.   arvestades, et alates 2007. aastast on vaesus ELis suurenenud ja majapidamiste sissetulekud kahanevad jätkuvalt, mistõttu on praegu 24,2% ELi elanikkonnast vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus;

F.   arvestades, et palgavaesus on alates kriisi puhkemisest pidevalt suurenenud;

G.  arvestades, et palgavaesuse määra suurenemine ja tööta leibkondade arvu kasv on toonud kaasa üha suureneva laste vaesuse;

H.  arvestades, et liikmesriikide sisene ja vaheline ebavõrdsus suureneb, eriti euroalas;

I.    arvestades, et liikmesriikide vahel on püsivad erinevused, mis põhjustavad töötusemäärade kiiret polariseerumist, ning arvestades, et sellised erinevused suurenevad osades riikides ka piirkondade ja sotsiaalsete rühmade vahel;

J.    arvestades, et sotsiaalne ebavõrdsus on kasvanud euroalas kiiremini kui ELis tervikuna;

K.  arvestades, et sotsiaalkaitse olukorra jälgimise vahend on kindlaks määranud peamised sotsiaalsed suundumused, mida tuleb jälgida;

L.   arvestades, et töötuse määr euroala äärealadel ulatus 2012. aastal keskmiselt 17,3%-ni, kuid euroala keskosas oli see 7,1%;

M.  arvestades, et mittetöötavate ja mitteõppivate noorte töötuse määr euroala äärealadel ulatus 2012. aastal keskmiselt 22,4%-ni, kuid euroala keskosas oli see 11,4%;

N.  arvestades, et vaesuse tase on kasvanud kahes kolmandikus ELi liikmesriikidest, kuid ühes kolmandikus stabiliseerunud;

O.  arvestades siiski, et on võetud olulisi meetmeid ELi majanduse juhtimise parandamiseks; arvestades, et ELi integratsiooni alus, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika, sotsiaalnormid ja strateegia „Euroopa 2020” on praegu ohus;

P.   arvestades, et sotsiaalse ebavõrdsuse teemalisi arutelusid tuleb hakata pidama samadel alustel nagu arutelusid makromajandusliku tasakaalustamatuse üle;

Q.  arvestades, et tööhõive- ja sotsiaalkomisjon korraldas 9. juulil 2013 avaliku kuulamise teemal „Majandus- ja rahaliidu sotsiaalne mõõde ning Euroopa töötushüvitiste süsteem”, mille käigus arutati ja uuriti automaatsete stabilisaatorite kasutamise ideed euroala tasandil ning võimalikke viise nende kasutuselevõtuks;

R.   arvestades, et kolmik on kinnitanud, et tööturu osapoolte kvaliteetne osalemine ja tugev sotsiaaldialoog, sealhulgas riiklikul tasandil, on vajalik ja võib anda panuse kõigi reformide, eriti majandus- ja rahaliidu reformide edusse;

S.   arvestades, et kokkuhoiumeetmed on ohustanud tööhõive kvaliteeti, sotsiaalkaitset ning tervishoiu- ja ohutusnorme;

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise üle majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamise kohta ning leiab, et see on esimene samm majandus- ja rahaliidu tõelise sotsiaalse mõõtme loomise suunas;

2.  on siiski seisukohal, et vaja on konkreetsemaid ettepanekuid, et tagada majanduse juhtimises sotsiaalse mõõtmega arvestamine;

3.  nõuab tungivalt, et sotsiaalküsimused seataks Euroopa integratsiooni keskmesse ning neid süvalaiendataks kõikidesse Euroopa poliitikavaldkondadesse ja algatustesse;

4.  on seisukohal, et sotsiaalne mõõde peaks olema võrdluse kaudu õppimise (benchlearning) puhul ühtlustamis- või tasakaalustamistegur;

5.  märgib, et majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme eesmärk on pakkuda sotsiaalset turvalisust ja piisavat elatustaset nii praeguse kui ka järgmise põlvkonna jaoks; peab seetõttu tähtsaks, et ELi kodanikud näeksid, et liit on suuteline edendama sotsiaalset arengut;

6.  on seisukohal, et sotsiaalse Euroopa arendamine sotsiaalse liiduni jõudmise eesmärgil on Euroopa integratsiooni kohustuslik tulemus;

7.  toetab ettepanekut võtta makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse täiendusena kasutusele peamisi tööhõive- ja sotsiaalnäitajaid käsitlev tulemustabel, et muuta majanduspoliitika ja muude poliitikavaldkondade sotsiaalsed tagajärjed mõju eel- ja järelhindamiste või järelevalve abil läbipaistvamaks ning võimaldada neid kasutada komisjoni ühise tööhõivearuande koostamisel;

8.  lükkab tagasi kõik ühtlustamised ja kohandamised, mis toovad kaasa sotsiaalnormide minimeerimise liikmesriikides;

9.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et kavandatud näitajatest ei piisa, et anda liikmesriikide tööhõivest ja sotsiaalsest olukorrast täielik ülevaade;

10. kutsub komisjoni üles tagama, et kõik asjakohased näitajad on sootundlikud;

11. nõuab, et kavandatud näitaja noorte tööpuuduse taseme kohta hõlmaks vabatahtlikkuse alusel noori kuni 30. eluaastani, nagu on ette nähtud noortegarantiis;

12. nõuab, et tulemustabel hõlmaks laste vaesuse taset, juurdepääsu tervishoiule ja kodutust kajastavaid näitajaid ning inimväärse töö indeksit, et sotsiaalset olukorda ELis saaks õigesti hinnata;

13. kutsub nõukogu ja komisjoni üles võtma konkreetseid meetmeid, et muuta poliitikavaldkondade ja reformide sotsiaalne mõju eel- ja järelhindamiste või poliitiliste reformide järelevalve abil läbipaistvamaks;

14. palub, et nõukogu määraks tööhõive- ja sotsiaalsete näitajate jaoks konkreetsed sihttasemed ELi sotsiaalkaitse põhialuste kujul, et edendada ülespoole suunatud sotsiaalset sidusust ja sotsiaalset arengut;

15. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võimaldama parlamendil ja tööturu osapooltel osaleda tööhõive- ja sotsiaalnäitajate kindlaks määramisel;

16. rõhutab vajadust toetada sotsiaalse ettevõtluse suurt potentsiaali sotsiaalse innovatsiooni kõigis aspektides Euroopa tasandil, et edendada riiklikke sotsiaalsüsteeme, suurendada majanduskasvu ning luua kõikides liikmesriikides ja piirkondades eriti noorte jaoks nii „valges” kui ka „rohelises” majanduses uusi töökohti;

17. rõhutab vajadust tagada, et tööhõive ja sotsiaalvaldkonna arengute jälgimise tulemusena mõistetaks paremini sotsiaalseid erinevusi liikmesriikide vahel ja püütaks neid vähendada ning ära hoida sotsiaalset dumpingut;

18. palub komisjonil jälgida kõikide liikmesriikide aruannete vastavust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidele, eelkõige seoses vaesuse vähendamise ja tööhõivega, ning tähelepanelikult jälgida poliitikavaldkondade omavahelist seotust ja sõltuvust;

19. peab kahetsusväärseks, et makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse osana läbi viidud riskihindamisel ei võetud piisavalt arvesse liikmesriikide vastastikuse majandusliku sõltuvuse sotsiaalseid tagajärgi;

20. peab kahetsusväärseks asjaolu, et eespool nimetatud komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatises ei käsitleta stabilisaatorite rolli ja meetodeid;

21. kiidab heaks ettepaneku kaasata tööturu osapooli jõulisemalt Euroopa poolaasta protsessi, muu hulgas sotsiaaldialoogi komitee raames enne iga-aastase majanduskasvu analüüsi vastuvõtmist;

22. tunneb heameelt kutse üle kasutada ELi eelarvet optimaalselt, et arendada majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet ja täiendavalt toetada vabatahtlike töötajate liikuvust, et saada ELi tööhõive potentsiaalist maksimaalselt kasu;

23. kutsub tööturu osapooli üles täitma Euroopa poolaastas veel aktiivsemat rolli; peab makromajandusliku dialoogi liiga formaalset laadi kahetsusväärseks;

24. kutsub komisjoni üles integreerima eespool nimetatud parlamendi 30. septembri 2013. aasta resolutsiooni, komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatist ja parlamendi selleteemalist resolutsiooni paremini 2014. aasta majanduskasvu analüüsi;

25. tuletab meelde, et majandus- ja rahaliidu hea juhtimine ja mõju saab olla tulemuslik vaid juhul, kui kaasatakse kõik sidusrühmad, sealhulgas tööturu osapooled ja kodanikuühiskond; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama kodanikuühiskonna dialoogi demokraatliku põhimõtte järgimist asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonide struktuurse kaasamise kaudu majanduse juhtimisse, eelkõige Euroopa poolaasta protsessi;

26. kutsub 2013. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu üles määratlema konkreetsed edasised sammud sotsiaalse samba rajamiseks majandus- ja rahaliidu osana ühenduse meetodi alusel;

27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ja Euroopa Ülemkogule.

 

 

(1)

EUCO 120/12.

(2)

EUCO 205/12.

(3)

EUCO 23/13.

(4)

EUCO 104/2/13.

(5)

EUCO 169/13.

(6)

P7_TA(2012)0430.

(7)

P7_TA(2013)0266.

(8)

P7_TA(2013)0447.

(9)

SDN/13/09.

(10)

P7_TA(2013)0328.

(11)

ELi tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaade, oktoober 2013.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika