RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Vilniuse tippkohtumise tulemused ja idapartnerluse tulevik, eelkõige seoses Ukrainaga
9.12.2013 - (2013/2983(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Libor Rouček, Marek Siwiec, Knut Fleckenstein, Boris Zala, Liisa Jaakonsaari fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0557/2013
B7‑0567/2013
Euroopa Parlamendi resolutsioon Vilniuse tippkohtumise tulemuste ja idapartnerluse tuleviku kohta, eelkõige seoses Ukrainaga
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ukraina partnerlus- ja koostöölepingut, mis jõustus 1. märtsil 1998, ning põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda hõlmavat assotsieerimislepingut, mis räägiti läbi aastatel 2007–2011 ja parafeeriti 2012. aastal ning mis peaks asendama partnerlus- ja koostöölepingut,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina, idapartnerluse ja Euroopa naabruspoliitika kohta, eelkõige uusimaid sellekohaseid resolutsioone, mis võeti vastu 13. detsembril 2012[1], 12. septembril 2013[2] ja 23. oktoobril 2013[3],
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja Ukraina parlamentaarse koostöökomisjoni 14. novembril 2013 tehtud ühisavaldust,
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy 25. novembril 2013 tehtud ühisavaldust Ukraina kohta,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni ja komisjoni voliniku Štefan Füle 30. novembri 2013. aasta ühisavaldust 29. novembril 2013 Ukrainas toimunud sündmuste kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et idapartnerluse tippkohtumisel Vilniuses kinnitasid Ukraina ja kõik teised osavõtjad taas oma kindlat seotust rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja selliste põhiväärtustega nagu demokraatia, õigusriiklus ja inimõiguste järgmine;
B. arvestades, et Ukraina on ELi jaoks strateegiliselt tähtis riik ning Euroopa naabruspoliitika ja idapartnerluse raames ülioluline partner; arvestades aga, et Ukraina valitsus otsustas loobuda assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna lepingu oodatud sõlmimisest idapartnerluse tippkohtumisel Vilniuses;
C. arvestades, et Ukraina valitsuse otsus peatada assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna lepingu sõlmimiseks valmistumise protsess on Ukrainas tekitanud rahulolematust ja protesti; arvestades, et sellega seoses on Ukraina politsei ELi pooldavate rahumeelsete meeleavaldajate vastu kasutanud ülemäärast vägivalda;
D. arvestades, et 2. detsembril 2013 toimunud telefonivestluses olid Ukraina president Viktor Janukovõtš ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ühel meelel, et praeguse olukorra saab lõpetada vaid rahumeelse poliitilise lahendusega, ning arvestades, et Ukraina president lubas vägivalla kasutamist uurida ja üldsust uurimise tulemustest teavitada; arvestades, et Janukovõtš ja Barroso leppisid kokku, et kõnelusi assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna lepingu teatavate aspektide üle jätkatakse;
1. on rahul, et Gruusia ja Moldovaga parafeeriti assotsieerimislepingud, millega neile kahele riigile seatakse selge „Euroopa tegevuskava”; loodab, et need lepingud võimalikult kiiresti allkirjastatakse ja et neid hakatakse võimalikult kiiresti rakendama; sellega seoses kutsub komisjoni üles nende lepingute rakendamist hõlbustama ning mõlema riigi asjaomaseid ametiasutusi abistama, nii et lepingutest lähtuvad konkreetsed positiivsed tulemused ja eelised jõuaksid lühikese ajaga nende kahe riigi kodanikeni;
2. peab kahetsusväärseks Ukraina valitsuse otsust loobuda idapartnerluse tippkohtumisel Vilniuses assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna lepingu sõlmimisest Euroopa Liiduga – seda hoolimata Euroopa Liidu kindlast tahtest assotsieerimisprotsessi jätkata, kui vaid seatud tingimusi täidetakse; on arvamusel, et selle otsusega jäeti kasutamata suur võimalus edendada ELi ja Ukraina suhteid ja Ukraina püüdeid, ning kordab oma seisukohta, et ELi ja Ukraina suhete tihendamine ning Ukrainale pakutav väljavaade ühineda ELiga vastab mõlema osapoole huvidele;
3. tuletab meelde, et ELi ja Ukraina vahel on lahti mitu suhtluskanalit, nende hulgas eelkõige president Coxi ja president Kwaśniewski juhitud missioon, ning kordab seetõttu veel kord, et Ukraina ametivõimude tõstatatud küsimused, millega õigustatakse viimasel minutil tehtud loobumisotsust, oleks tulnud esitada varem, et oleks võimalik olnud nendega tegeleda;
4. saab aru, et see otsus tehti Venemaa tugeval survel ning on seotud Ukraina eelarve ja majanduse raske olukorraga; on vastu nullsummamängu loogika kasutamisele ELi, Ukraina ja Venemaa suhete korraldamisel; mõistab sellega seoses veel kord kindlalt hukka Venemaa vastuvõetamatu poliitilise ja majandusliku surve Ukrainale, Armeeniale, Gruusiale ja Moldovale ning sellega kaasnevad Venemaa ähvardused rakendada nende riikide vastu kaubandussanktsioone;
5. rõhutab asjaolu, et assotsieerimislepingu sõlmimise ettepanek on ikka veel jõus ja EL on valmis sellele alla kirjutama niipea, kui on täidetud välisasjade nõukogu poolt 2012. aasta detsembris kindlaks määratud tingimused; tuletab meelde, et Ukraina ametivõimud on selle lepingu juba parafeerinud ning et pärast ulatuslikke läbirääkimisi, kus mõlemad pooled osalesid võrdsetel alustel, ei hakka EL kogu selle sisu uuesti läbi rääkima;
6. kordab, et leping on kahe lepinguosalise rangelt kahepoolne küsimus, ning lükkab otsustavalt tagasi igasugused ettepanekud kaasata protsessi kolmas osaline;
7. rõhutab vajadust kindlaks määrata uued moodused Venemaa konstruktiivseks kaasamiseks turvalise, stabiilse ja heal järjel „Euroopa naabruse” ühiseid huve peegeldavatesse algatustesse, et lõpuks oleks võimalik üle saada mõjusfääridele rõhuvast aegunud mõtteviisist;
8. on täielikult solidaarne nende inimestega, kes avaldavad meelt Euroopaga seotud tuleviku poolt; kutsub Ukraina ametivõime üles täiel määral austama inimeste kodanikuõigusi ning põhivabaduste hulka kuuluvat kogunemisvabadust ja rahumeelse protesti avaldamise vabadust; mõistab karmilt hukka toore jõu kasutamise rahumeelsete meeleavaldajate vastu ning rõhutab, et seda tuleb kiiresti, tulemuslikult ja sõltumatult uurida ning tuvastatud süüdlased tuleb kohtu alla anda; rõhutab, et Ukrainal on selles osas rahvusvahelised kohustused; rõhutab, et sellised meetmed on selgelt vastuolus kogunemisvabaduse ja sõnavabaduse põhimõtetega ning kujutavad endast seepärast üldiste ja euroopalike väärtuste rikkumist; tuletab meelde, et kuna Ukraina on praegu OSCE eesistujariik, jälgitakse tema tegevust nende väärtuste kaitsmisel ja edendamisel veelgi tähelepanelikumalt;
9. hoiatab vägivalla levimise ohu eest, kuna see võib kahjustada Ukraina stabiilsust ja ELiga ühinemise väljavaadet; kutsub valitsust üles alustama poliitilist dialoogi opositsiooni ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega; kutsub kõiki Ukraina erakondi üles vaoshoitusele ja koostööle, et leida kriisile rahumeelne poliitiline lahendus; rõhutab, et Ukraina Ülemraada (parlament) kui seaduslikult valitud institutsioon peaks olema koht, kus toimub dialoog ja arvamuste vahetus Ukraina tulevase orientatsiooni teemal ning peegelduvad nn Euromaidani meeleavaldustel osalevate inimeste nõudmised; kinnitab oma valmisolekut toetada ELi uue, täiemahulise vahendusmissiooni alustamist, et pidada läbirääkimisi kriisi rahumeelse ületamise üle;
10. kinnitab veel kord, et toetab täielikult Ukraina Euroopa-suunalisi püüdeid; võtab teadmiseks Ukraina ametiisikute hiljutised avaldused, et Ukraina üldine suund Euroopa integratsioonile ja konkreetselt ELiga assotsieerumisele ei muutu; toetab täiel määral Ukraina kodanike Euroopa-suunalisi taotlusi, mida väljendatakse Kiievis ja teistes Ukraina linnades jätkuvatel Euromaidani meeleavaldustel;
11. tuletab meelde, et assotsieerumisleping ei ole omaette eesmärk, vaid pigem vahend, millega saavutada püsiv stabiilsus, sotsiaal-majanduslik edasiminek ning jätkusuutlik ja süsteemne ümberkujunemine, ning seetõttu on vaja tõsiselt pingutada, et seda lepingut asjakohaselt ja kiiresti rakendada; palub Euroopa Liidul Ukraina ametivõimudega läbi rääkida konkreetne tegevuskava lepingu rakendamiseks;
12. palub komisjonil, Euroopa välisteenistusel ja liidu liikmesriikidel tagada, et niipea, kui vajalikud tingimused on täidetud, hakataks lepingut soodsalt ja kiiresti ajutises korras kohaldama ning sellega kaasneks kiiresti rakendatav makromajanduslik abi ja ELi poolne toetus Rahvusvahelise Valuutafondi ja Ukraina vahelise lepingu sõlmimiseks; palub komisjonil ja nõukogul välja töötada programmi, millega toetada Ukraina majanduse struktuurireformi ja konkurentsivõime tõstmist, et aidata kaasa põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna lepingu täielikule rakendamisele;
13. peab kahetsusväärseks asjaolu, et pärast üle kolme aasta kestnud ja edukalt lõpule viidud läbirääkimisi assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna lepingu üle otsustasid Armeenia ametivõimud Venemaa survel hoopiski tolliliiduga ühineda; tuletab Armeenia ametivõimudele meelde, et protestid ja meeleavaldused selle otsuse vastu kujutavad endast Armeenia kodanike vaba tahte väljendust, mida tuleb respekteerida vastavalt Armeenia poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele; tuletab sellega seoses meelde, et inimeste tagakiusamise ja kinnipidamisega rikutakse nende põhiõigusi, nimelt kogunemisvabadust ja sõnavabadust, ning et need repressioonid lähevad vastuollu hiljutiste tõotustega järgida ELiga ühiseid väärtusi; kutsub Armeenia valitsust üles alustama riigi tulevase orientatsiooni küsimuses kõikehõlmavat dialoogi kodanikuühiskonnaga;
14. hindab positiivselt ELi ja Aserbaidžaani vahelise viisalihtsustuslepingu sõlmimist; peab murettekitavaks teisitimõtlemise mahasurumist pärast 2013. aasta oktoobris toimunud presidendivalimisi, nagu näitavad opositsiooniaktivistide jätkuv kinnipidamine ja uued vahistamised, sõltumatute vabaühenduste ja massiteabevahendite ahistamine, valitsust kritiseerivate inimeste töölt vallandamine üksnes nende poliitilise tegevuse tõttu; nõuab, et Aserbaidžaani parlament vaataks üle otsuse peatada oma osalemine Euronesti parlamentaarses assamblees, mille kohta parlament võttis 23. oktoobril 2013 vastu eraldi resolutsiooni;
15. on veendunud, et Vilniuse tippkohtumise tulemused ja üldine olustik osutavad sellele, et Euroopa Liidul tuleb oma idapoolsete partnerriikide „Euroopa valiku” toetuseks väljendada strateegilisemat ja paindlikumat poliitikat, kasutades kõiki enda käsutuses olevaid vahendeid, mille hulka kuuluvad makromajandusliku abi osutamine, kaubandusrežiimi leevendamine, energiavarustuse kindluse suurendamise ja majanduse ajakohastamise projektid ning viisavabaduse kiire rakendamine kooskõlas euroopalike väärtuste ja huvidega; tunnustab sellega seoses komisjoni ettepanekut anda viisavabadus nendele Moldova kodanikele, kellel on biomeetriline pass, ning loodab Gruusia, Ukraina ja Armeenia puhul kiiret edenemist viisanõude kaotamise suunas;
16. tuletab meelde, et kuigi ELi ja Valgevene suhted on kriitilises seisus, tuleb kummalgi poolel näidata valmidust luua tingimused Valgevene kodanikele viisalihtsustuse võimaldamiseks ning ka inimestevaheliste kontaktide tihendamiseks; kordab, et poliitvangide olemasolu on Euroopa Liidu põhiväärtustega vastuolus ning areng ja koostöö sõltuvad sellest, kas olukord inimeste poliitilistel põhjustel vahistamise ja vangis hoidmise osas paraneb;
17. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa välisteenistusele, nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarsele Assambleele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0507.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0383.
- [3] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0446.