RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Vilniuse tippkohtumise tulemused ja idapartnerluse tulevik eelkõige seoses Ukrainaga
9.12.2013 - (2013/2983(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Tadeusz Cymański fraktsiooni EFD nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0557/2013
B7‑0569/2013
Euroopa Parlamendi resolutsioon Vilniuse tippkohtumise tulemuste ja idapartnerluse tuleviku kohta eelkõige seoses Ukrainaga
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma 23. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni „Euroopa naabruspoliitika kui partnerluse tugevdamise vahend. Euroopa Parlamendi seisukoht 2012. aasta aruannete kohta”[1],
– võttes arvesse oma 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Venemaa poolt idapartnerluse riikidele avaldatava surve kohta (Vilniuses toimuva eelseisva idapartnerluse tippkohtumise kontekstis)[2],
– võttes arvesse 29. novembri 2013. aasta idapartnerluse tippkohtumise ühisdeklaratsiooni,
– võttes arvesse 29. ja 30. septembril 2011. aastal Varssavis toimunud idapartnerluse tippkohtumise ja 7. mail 2009. aastal Prahas toimunud idapartnerluse tippkohtumise ühisavaldusi,
– võttes arvesse oma resolutsioone Euroopa Parlamendi soovitustega nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ELi–Armeenia assotsieerimislepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kohta[3], ELi–Aserbaidžaani assotsieerimislepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kohta[4], ELi–Moldova assotsieerimislepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kohta[5], ELi–Gruusia assotsieerimislepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kohta[6] ning ELi–Ukraina assotsieerimislepingu sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste kohta[7],
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni ja komisjoni voliniku Štefan Füle 30. novembri 2013. aasta ühisavaldust 29. novembril 2013. aastal Ukrainas toimunud sündmuste kohta,
– võttes arvesse ülitõsist ja -keerulist olukorda, mis Ukrainas tekkis pärast 28. ja 29. novembril 2013. aastal Vilniuses peetud idapartnerluse tippkohtumist ja mille tagajärjel puhkesid Kiievis Euromaidanil ja muudes linnades üle kogu Ukraina massilised Ukraina Euroopa-suunalisi püüdlusi toetavad meeleavaldused, millele ametivõimud reageerisid jõhkra jõukasutusega, mis põhjustas tõsise poliitilise kriisi ja seab ohtu mõjusad lahendused, nagu erakorralise seisukorra kehtestamine,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et kolmas idapartnerluse tippkohtumine toimus Vilniuses 28. ja 29. novembril 2013. aastal;
B. arvestades, et idapartnerlus on Euroopa naabruspoliitika oluline osa, see põhineb idapoolsete partnerriikidega tehtaval pideval koostööl ja tagab neile kõikehõlmava kava kodanikele kasu toovate reformide läbiviimiseks, samas kui ELi ja idapartnerluse riikide vahelised assotsieerimislepingud ning põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud avavad turge ja pakuvad võimalusi ettevõtetele;
C. arvestades, et 29. novembril 2013. aastal parafeerisid Gruusia ja Moldova Vilniuses toimunud idapartnerluse tippkohtumisel ELiga sõlmitava assotsieerimislepingu, mis hõlmab ka põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute sõlmimise sätteid;
D. arvestades, et partnerriikides peavad toimuma mahukad majandusreformid, et tagada kõigile võrdsed tingimused ja võrdsed võimalused ELi ja idapoolsete partnerite vahel avanevatest turgudest kasu saamiseks;
E. arvestades, et Ukraina president Viktor Janukovõtš ja Ukraina valitsus otsustasid ELiga sõlmitava assotsieerimislepingu allkirjastamise edasi lükata;
F. arvestades, et komisjoni president José Manuel Barroso ütles 2005. aasta oktoobris, et Ukraina tulevik on ELis;
G. arvestades, et igati tuleb toetada viisavabaduse kehtestamist ELi sisenevatele Ukraina kodanikele;
H. arvestades, et Ukraina suhtes kohaldatav ELi idapoliitika oli kitsarinnaline ja idealistlik ning tekitas pettekujutluse ELi heast tahtest Ukraina assotsieerimise osas;
I. arvestades, et EL ei suutnud aidata Ukrainal saavutada energiajulgeolekut seoses pidevate kütuseprobleemidega, mis tulenevad Venemaalt maagaasi importimisest;
J. arvestades, et praeguseks ei ole EL loonud mingit realistlikku poliitikat selle kohta, kuidas tuua Ukraina liidule lähemale ja aidata riigil majandusprobleeme lahendada;
1. kutsub kõiki Euroopa Liidu institutsioone üles näitama üles head tahet ja andma nõusolekut selle kohta, et Ukrainast saaks tulevikus täieõiguslik ELi liikmesriik;
2. peab kahetsusväärseks Ukraina valitsuse otsust peatada ajutiselt ettevalmistused ELi ja Ukraina vahel sõlmitava assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu allkirjastamiseks; kinnitab, et pooldab igati assotsieerimislepingu allkirjastamist võimalikult kiiresti või 2014. aasta märtsis toimuval järgmisel ELi−Ukraina tippkohtumisel, tingimusel et asjakohased nõuded on täidetud; kutsub seetõttu Euroopa Ülemkogu üles saatma 2013. aasta detsembri kohtumisel tugevat poliitilist sõnumit selle kohta, et EL on endiselt valmis Ukrainaga koostööd tegema;
3. väljendab solidaarsust Ukraina kodanikega, kes võtavad rahumeelselt osa meeleavaldustest ning avaldavad toetust Ukraina poliitilisele assotsieerumisele ja majanduslikule integratsioonile ELiga; tunneb heameelt enneolematu avaliku meeleavalduse üle, mille käigus väljendati Euroopa Liiduga liitumise soovi ja mis on märk Ukraina demokraatia küpsusest ja tulevikust Euroopa Liidus;
4. mõistab hukka, et politsei kasutas 29. ja 30. novembril 2013. aastal rahumeelsete meeleavaldajate vastu nii Kiievis kui ka muudes linnades üle kogu riigi ülemäärast ja põhjendamatut jõudu; nõuab, et meeleavalajad säilitaksid rahu ja hoiduksid igasugusest jõukasutusest, et kaitsta oma nõudmise legitiimsust; nõuab, et väiteid, mille kohaselt käitus politsei jõhkralt, uuritaks, ja rõhutab, et EL kavatseb tähelepanelikult jälgida kõiki kohtumenetlusi, mis on algatatud meeleavaldajate ja oma võimupiire ületanud politseiametnike suhtes;
5. nõuab, et need, kes tegutsevad kogunemisvabaduse ja sõnavabaduse aluspõhimõtete vastaselt, võetaks vastutusele, ja tuletab Ukrainale meelde tema kohustusi, arvestades eelkõige, et Ukraina on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni eesistujariik;
6. nõuab, et Ukraina ametivõimud peaksid meeleavaldajatega kõnelusi, et vältida vägivalla puhkemist ja riigi destabiliseerimist, ja nõuab, et kõik erakonnad tagaksid, et majandusliku ja poliitilise olukorra ning ELiga integreerumise tulevaste väljavaadete üle toimuks parlamendis nõuetekohane, rahumeelne ja mõistlik arutelu; tuletab meelde, et igas demokraatlikus riigis saab kodanikkonna valikul põhineva õiguspärasuse uuendamiseks korraldada uued valimised;
7. rõhutab, et ELi püüdlusi idapartnerluse raames ei tohiks pidada katseteks Venemaa poliitilist või majanduslikku mõju vähendada, vaid et tegemist on sooviga luua olukord, mis on kõigile kasulik ja mis tagab kogu piirkonnas suurema majandusliku heaolu ja poliitilise stabiilsuse, mis aitab kaasa Venemaa enda moderniseerimispüüetele ning majanduslikule seotusele ELi ja idapartneritega;
8. kutsub Venemaad üles kõrvaldama viivitamata kõik Ukrainale ja muudele naaberriikidele kehtestatud kaubandussanktsioonid; tuletab meelde, et kutsub Venemaa Föderatsiooni üles hoiduma põhjendamatu surve avaldamisest idapartneritele ja austama täiel määral nende suveräänset õigust teha omaenda poliitilisi valikuid; on endiselt veendunud, et nendes riikides läbiviidavad edasised poliitilised ja majandusreformid on lõppkokkuvõttes Venemaa enda huvides, sest need suurendavad piki Venemaa piiri kulgevat stabiilsuse, heaolu ja koostöö ala;
9. rõhutab, et Venemaale ei tohiks anda õigust panna idapartnerluse riikide poliitilistele valikutele vetot, kuid Venemaal võib loomulikult olla eelkõige kaubandus- ja ettevõtlushuvidega seoses õiguspäraseid muresid ja huvisid, mida EL peab olema valmis koos Venemaa ja kõigi muude asjaomaste partneritega lahendama;
10. kutsub samal ajal komisjoni üles kaaluma võimalikke vastumeetmeid, mida EL võib võtta, kui Venemaa rikub lühinägelike poliitiliste eesmärkide nimel Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kaubanduseeskirju; rõhutab, et liidu poliitilisest usaldusväärsusest ja õiguspärasusest tulenevalt peaks liit suutma tegutseda ja vastumeetmeid võtta, kui kas liit ise või tema partnerid seatakse poliitilise ja majandusliku surve alla; rõhutab, et ELi ja Venemaa suhteid tuleks nüüd strateegilise partnerluse asemel pidada pigem pragmaatiliseks koostööks;
11. loodab, et Ukraina püüab kiiresti täita täieliku viisavabaduse saavutamiseks viisarežiimi liberaliseerimise tegevuskavas sätestatud tingimused;
12. väljendab toetust Cox−Kwaśniewski missiooni pikendamisele ja mandaadi võimalikule laiendamisele, et lahendada probleemid, mis takistavad assotsieerimislepingu võimalikku allkirjastamist;
13. tunneb heameelt ELi ja Gruusia ning ELi ja Moldova vahel uue assotsieerimislepingu, sh põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu parafeerimise üle; loodab, et need lepingud kirjutatakse järgmisel aastal alla võimalikult kiiresti ja enne komisjoni praeguse koosseisu ametiaja lõppu;
14. tunneb heameelt komisjoni seadusandliku ettepaneku üle, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, et võimaldada biomeetrilist passi omavate Moldova kodanike viisavaba reisimist Schengeni alal; on seisukohal, et selle tähtsa meetmega hõlbustatakse inimestevahelisi kontakte ja tuuakse Moldova kodanikud ELile lähemale;
15. tervitab ELi kriisiohjeoperatsioonides osalemist käsitleva raamkokkuleppe allkirjastamist Gruusiaga, mis loob alalise õigusliku aluse Gruusia kaasamiseks ELi praegustesse ja tulevastesse kriisiohjeoperatsioonidesse kogu maailmas;
16. tunneb heameelt viisalihtsustuslepingu allkirjastamise üle ELi ja Aserbaidžaani vahel ning jääb ootama tagasivõtulepingu peatset allkirjastamist; tunneb heameelt edusammude üle läbirääkimistes assotsieerimislepingu üle ning kutsub üles seda protsessi jätkama; nõuab põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu teemaliste läbirääkimiste algatamist pärast Aserbaidžaani ühinemist WTOga;
17. tunneb heameelt ELi ja Armeenia vahelise viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu sõlmimise üle ning ootab edasisi samme liikuvuse suurendamiseks eelnimetatud kahe partneri vahel; peab siiski kahetsusväärseks, et Armeenia otsustas mitte jätkata püüdlustega assotsieerimislepingu sõlmimiseks ELiga, kuid kinnitab oma kohustust protsessiga edasi minna, kui Armeenia on edasiliikumiseks valmis;
18. kutsub partnereid üles võtma edasisi meetmeid demokraatia tugevdamiseks ja inimõigustest ja õigusriigi põhimõttest kinnipidamise tagamiseks, mis hõlmavad kohtusüsteemi reformimise jätkamist ja õiguskaitse tugevdamist; palub liidul jätkata abi andmist, et toetada partnerite reformikavasid eriti järgmise kahe aasta jooksul, mil partnerluse raames minnakse lepingute teemalistelt läbirääkimiselt üle nende lepingute jõustamisele;
19. toetab kodanikuühiskonna jätkuvat kaasamist riigisisesesse reformiprotsessi; ergutab tõhustatud parlamentidevahelist koostööd Euronesti parlamentaarse assambleega; tunneb heameelt idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsi kaasamise üle;
20. toetab igati Ukraina ühiskonna soovi − mida kodanikuühiskond väljendab jätkuvatel meeleavaldustel Kiievis Euromaidani väljakul ja muudes linnades üle kogu Ukraina − saada ELi liikmesriigiks;
21. toetab igati viisavabaduse kehtestamist ELi sisenevatele Ukraina kodanikele;
22. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikidele, Ukraina presidendile, idapartnerluse riikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Euronesti parlamentaarsele assambleele, Euroopa Nõukogu parlamentaarsele assambleele ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni parlamentaarsele assambleele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0446.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0383.
- [3] ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 44.
- [4] ELT C 258 E, 7.9.2013, lk 36.
- [5] ELT C 51 E, 22.2.2013, lk 108.
- [6] ELT C 153E, 31.5.2013, lk 137.
- [7] ELT C 165 E, 11.6.2013, lk 48.