Menetlus : 2013/2960(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0025/2014

Esitatud tekstid :

B7-0025/2014

Arutelud :

PV 15/01/2014 - 15
CRE 15/01/2014 - 15

Hääletused :

PV 16/01/2014 - 8.5
CRE 16/01/2014 - 8.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0037

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 122kWORD 53k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0016/2014
13.1.2014
PE527.215v01-00
 
B7-0025/2014

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Vaba liikumise põhiõiguse järgimine ELis (2013/2960(RSP))


Manfred Weber, Marian-Jean Marinescu, Véronique Mathieu Houillon, Csaba Őry, Jacek Protasiewicz, Wim van de Camp, Arkadiusz Tomasz Bratkowski, Jan Kozłowski, Danuta Jazłowiecka, Ivo Belet, Edit Bauer, Traian Ungureanu, Andrey Kovatchev, Elena Băsescu, Marco Scurria, Salvatore Iacolino, Joanna Katarzyna Skrzydlewska, Elmar Brok fraktsiooni PPE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon vaba liikumise põhiõiguse järgimise kohta ELis (2013/2960(RSP))  
B7‑0025/2014

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 21, 45, 47 ja 151 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 15, 21, 29, 34 ja 45,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ artiklit 7, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil(1),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrust (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires(2),

–   võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2013. aasta teatist „Viis meedet olukorra parandamiseks ELi kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumise valdkonnas” (COM(2013)0837),

–   võttes arvesse komisjoni 13. juuli 2010. aasta teatist „Töötajate vaba liikumine – õiguste tagamine ja olulisemad muutused” (COM(2010)0373),

–   võttes arvesse komisjoni asepresidendi Redingi 5. detsembri 2013. aasta avaldust justiits- ja siseküsimuste nõukogule,

–   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A. arvestades, et vaba liikumise õigus on üks ELi neljast peamisest põhivabadusest;

B.  arvestades, et on tõestatud, et paljudes liikmesriikides võrdub ELi seaduslike liikuvate töötajate netopanus vastuvõtva riigi sotsiaalhoolekande süsteemi selle riigi oma töötajate panusega;

C. arvestades, et ELi liikuvate töötajate vabast liikumisest tulenevat kasu vastuvõtva riigi arengus on näha kogu Euroopas, eelkõige tervishoiu-, põllumajanduse ja ehitusvaldkonnas;

D. arvestades, et kõik liikmesriigid võivad vabalt otsustada, milliseid sotsiaaltoetusi ja millistel tingimustel anda; arvestades, et ELi eeskirjad sotsiaalkindlustuse kooskõlastamise kohta ei luba piirata sotsiaalkindlustustoetusi ELi kodanike puhul, kes on töötajad, töötajate otsesed pereliikmed või kelle peamine elukoht on asjaomases liikmesriigis;

 

 

E.  arvestades, et meie ühiskondades viimasel ajal tööstuse arengu, globaliseerumise, uute tööstruktuuride, demograafiliste muutuste ja transpordivahendite arengu tulemusena toimunud areng nõuab suuremat töötajate liikuvust;

F.  arvestades, et töötajate vaba liikumine on nii ELile kui ka liikmesriikidele positiivne sotsiaalmajanduslik eeskuju, mis on nurgakiviks ELi integratsioonile, majanduse arengule, sotsiaalsele ühtekuuluvusele, inimeste professionaalsuse suurendamisele, aitab üle saada majanduskriisi negatiivsetest tagajärgedest ja loob tugevama majandusjõu, millega on võimalik lahendada maailmas toimuvate muutustega seotud probleemid;

G. arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia töötajate vaba liikumist puudutav üleminekukord on alates 1. jaanuarist 2014 tühistatud;

H. arvestades, et Ühendkuningriigi peaminister David Cameron tegi hiljuti mitu vaba liikumise õigust kahjustavat populistlikku avaldust;

1.  nõuab, et liikmesriigid peaksid kinni oma aluslepingute järgsetest vaba liikumise eeskirjadega seotud kohustustest;

2.  palub liikmesriikidel tagada, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid kinni võrdsuse ja vaba liikumise põhivabaduse põhimõttest;

3.  palub liikmesriikidel hoiduda igasugustest meetmetest, mis võiksid mõjutada ELi põhiõigusaktidest tulenevat vaba liikumise õigust;

4.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada tööõiguse range täitmine, et tagada kõikidele ELi töötajatele võrdne kohtlemine ja aus konkurents ettevõtete vahel;

5.  tuletab meelde, et töötajate vaba liikumine annab kõigile liidu kodanikele, olenemata nende elukohast, õiguse liikuda vabalt teise liikmesriiki, et seal töötada ja/või seal elada töö eesmärgil; tuletab meelde, et see kaitseb neid diskrimineerimise eest kodakondsuse alusel seoses töö saamisega, töö- ja tööhõivetingimustega, koolituse saamisega ning sotsiaaltoetuste ja maksusoodustustega;

6.  kutsub liikmesriike üles mitte diskrimineerima ELi liikuvaid töötajaid ning mitte seostama õigust vabale liikumisele töötamise eesmärgil väidetavate ebaseaduslike sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalabinõudmiste esitamise ning sotsiaaltoetuste kuritarvitamisega;

7.  palub komisjonil jälgida süstemaatiliselt ja põhjalikult seaduslike ELi töötajate vaba liikumise põhiõiguse järgimist;

8.  tuletab liikmesriikidele meelde nende sotsiaalset kohustust tegeleda oma sotsiaalhoolekande süsteemi kuritarvitamise juhtumitega olenemata sellest, kas kuritarvitamise panevad toime nende oma kodanikud või muude liikmesriikide kodanikud; kutsub liikmesriike üles järgima direktiivi 2004/38/EÜ sätteid ja tegelema võimalike kuritarvitustega;

9.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 158, 30.4.2004, lk 77.

(2)

ELT L 141, 27.5.2011, lk 1.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika