RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Liikumisvabadus
13.1.2014 - (2013/2960(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Timothy Kirkhope, Ryszard Antoni Legutko, Janusz Wojciechowski, Ryszard Czarnecki fraktsiooni ECR nimel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu IV jaotist ja artiklit 151,
– võttes arvesse ühinemislepinguid ja nendega seotud protokolle,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 21, 45 ja 47 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 15, 21, 29, 34 ja 45,
– võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 1968. aasta määrust (EMÜ) nr 1612/68 töötajate liikumisvabaduse kohta ühenduse piires[1], mida on kodifitseeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrusega (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires[2],
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi Redingi 5. detsembri 2013. aasta avaldust justiits- ja siseküsimuste nõukogule,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et õigus elada ja töötada teises liikmesriigis on üks ELi põhivabadusi aluslepingute kohaselt;
B. arvestades, et 1. jaanuaril 2014 lõpeb kogu ELis üleminekukord Bulgaaria ja Rumeenia jaoks;
C. arvestades, et rändevoogusid peaks peamiselt ajendama tööjõunõudlus;
D. arvestades, et töötajate vaba liikumine, kui see on hästi reguleeritud, saab aidata kaasa sellele, et luua tugevam Euroopa majandus ja paindlikum Euroopa Liit, mis on valmis vastu pidama ülemaailmses konkurentsis;
E. arvestades, et tänapäevane Euroopa ühiskond vajab eeskätt tööstuse muudatuste, globaliseerumise, uue töökorralduse, demograafiliste muutuste ja transpordivahendite arengu tõttu suuremat töötajate liikuvust;
F. arvestades, et komisjon esitas hiljuti ettepanekute paketi, et liikumisvabadusega seoses leida lahendus seni lahendamata küsimustele;
1. täheldab, et liikumisvabadus on olnud positiivne tegur ühtse turu väljakujundamisel ja Euroopa majanduskasvu arengus;
2. kutsub liikmesriike üles kinni pidama aluslepingutest tulenevatest kohustustest järgida liikumisvabadust käsitlevaid ELi eeskirju;
3. rõhutab, et liikumisvabadus jääb ELi positiivseks tunnusjooneks, niikaua kui seda reguleeritakse ja rakendatakse jätkusuutlikult ning EL võtab selle õiguse kuritarvitamise vastu kohaseid meetmeid, säilitades nii ELi kodanike usalduse kõnealuse põhimõtte vastu;
4. palub, et nõukogu põhjalikult kaaluks komisjoni viimast teatist reformi kohta, sealhulgas peamise elukoha kontrollimise selgitusi, jõupingutusi sotsiaalse kaasamise probleemidega tegelemiseks, kohalike asutuste seas parimate tavade vahetuse edendamist ja eeskirju sotsiaalkindlustusele juurdepääsu kohta;
5. kutsub liikmesriike üles tõhusalt rakendama viisainfosüsteemid ja Schengeni infosüsteemid, et tagada kõigi ELi kodanike julgeolek;
6. palub liikmesriikidel tagada, et võrdõiguslikkuse põhimõttest ja põhiõigustest peetaks kinni kõigi Euroopa Liidu kodanike puhul;
7. kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et kõiki ELi töötajaid koheldaks võrdselt ja õiglaselt, et ettevõtete vahel oleks aus konkurents ning välditaks majanduslikku ja sotsiaalset dumpingut;
8. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.