RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Vaba liikumise põhiõiguse järgimine ELis
13.1.2014 - (2013/2960(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Sylvie Guillaume, Juan Fernando López Aguilar fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0016/2014
B7‑0027/2014
Euroopa Parlamendi resolutsioon vaba liikumise põhiõiguse järgimise kohta ELis
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 21 ja 45 ning Euroopa põhiõiguste harta artiklit 45,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil[1],
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta määrust (EL) nr 492/2011 töötajate liikumisvabaduse kohta liidu piires[2],
– võttes arvesse komisjoni 25. novembri 2013. aasta teatist „Viis meedet olukorra parandamiseks ELi kodanike ja nende pereliikmete vaba liikumise valdkonnas” (COM(2013)0837),
– võttes arvesse 14. oktoobril 2013 avaldatud uuringut mittetöötavate ELi-siseste rändajate mitteosamakseliste rahaliste erihüvitiste ja elukoha põhjal määratavate tervishoiuhüvitiste mõju kohta liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemidele,
– võttes arvesse oma 2. aprilli 2009. aasta resolutsiooni direktiivi 2004/38/EÜ (mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil) kohaldamise kohta[3],
– võttes arvesse oma 29. märtsi 2012. aasta resolutsiooni ELi kodakondsust käsitleva 2010. aasta aruande ja ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamise kohta[4],
– võttes arvesse komisjoni 13. juuli 2010. aasta teatist „Töötajate vaba liikumine – õiguste tagamine ja olulisemad muutused” (COM(2010)0373),
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi Redingi 5. detsembri 2013. aasta vaba liikumist käsitlevat avaldust justiits- ja siseküsimuste nõukogule,
– võttes arvesse nõukogu ja komisjoni 1. jaanuari 2014. aasta avaldusi Bulgaariast ja Rumeeniast pärit töötajate vaba liikumise suhtes kohaldatavate piirangute lõppemise kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et kodanike õigus vabalt liikuda on üks neljast ELi põhivabadusest, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus kui ELi kodakondsusega otse seotud Euroopa integratsiooni nurgakivi;
B. arvestades, et vaba liikumine on ELi põhiväärtuste keskmes ning pakub kodanikele võimalust vabalt valida elu- ja töökohta, loob liikuvust ja arengut tööturul, haridussüsteemis ja mujal;
C. arvestades, et ELi kodanikud peavad liikumisvabadust ELi kõige positiivsemaks saavutuseks, millel on nende riigi majandusele kasulik mõju;
D. arvestades, et kõikide liikmesriikide mittekuulumine Schengeni alasse ei mõjuta kõikide ELi kodanike õigust liikuda vabalt kogu liidu piires;
E. arvestades, et ELi kodanike vabadus elada ELis igal pool kehtib igasuguste piiranguteta kõikidele ELi kodanikele, kuid selle tingimuseks on direktiivi 2004/38/EÜ kohaselt asjaomase ELi kodaniku kohustus tõestada pärast kolme kuud oma isemajandamise suutlikkust, et vastuvõtvat riiki mitte koormata;
F. arvestades, et vaba liikumist käsitleva direktiiviga nähakse juba ette piirang, mille kohaselt isikud peavad tõestama, et neil on piisavalt vahendeid ja et nad ei hakka koormama asjaomase liikmesriigi sotsiaalhoolekandesüsteemi;
G. arvestades, et töötajate vaba liikumine on ELi ühtse turu edu alussammas; arvestades, et kuigi kõigest 2,8% kõigist ELi kodanikest elavad muus kui oma liikmesriigis, etendavad nad siiski olulist osa siseturu edu saavutamisel ja Euroopa majanduse hoogustamisel;
H. arvestades, et töötajate vaba liikumisega kaasnevad nii õigused kui ka kohustused ning seda ei saa pidada piiramatuks;
I. arvestades, et mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõte tööturul on aluspõhimõte, mida tuleb täielikult järgida;
J. arvestades, et kuigi vaesus ja võimaluste puudumine võib olla põhjus, miks inimesed lahkuvad oma kodumaalt ja otsivad võimalusi ELis, peaksid liikmesriigid keskenduma vaesuse vähendamisele kogu ELis; arvestades, et vaesus iseenesest ei saa kunagi olla põhjus teise liikmesriiki kolimiseks ega sunnitud tagasipöördumiseks;
K. arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia töötajate vaba liikumist puudutav üleminekukord on alates 1. jaanuarist 2014 kaotatud;
L. arvestades, et meie ühiskondades viimasel ajal tööstuse arengu, globaliseerumise, uute tööstruktuuride, demograafiliste muutuste ja transpordivahendite arengu tulemusena toimunud areng nõuab suuremat töötajate liikuvust;
M. arvestades, et praeguse ELi tabanud majanduslanguse ajal võib liikuvate töötajate kodumaale saadetavatel rahaülekannetel olla positiivne netomõju selliste ülekannete tegemiskohariigi maksebilansile;
N. arvestades, et komisjoni hiljutiste uuringute kohaselt on liikuvad töötajad vastuvõtvate riikide majanduse ja eelarvete netorahastajad; arvestades, et liikuvad töötajad maksavad vastuvõtvate riikide eelarvetesse maksude ja sotsiaalkindlustusena rohkem kui nad toetustena saavad, samas kui mittetöötavate ELi liikuvate kodanikega seotud tervishoiukulud on väga väikesed tervishoiu kogukuludega (0,2%) või vastuvõtvate riikide majandusega (0,01% SKP-st) võrreldes, ja et ELi kodanikud moodustavad väga väikese osa mitteosamakseliste rahaliste eritoetuste saajatest;
O. arvestades, et äriühingud suurendavad oma kasumit piiriülese odava tööjõu kasutamisega, mis põhjustab madalamaid palku ja halvemaid sotsiaaltingimusi kõigi jaoks; ja arvestades, et selline tava jätab liikmesriigid ilma maksutulust ja sotsiaalmaksetest;
P. arvestades, et sotsiaalse dumpingu, kõlvatu konkurentsi ja turumoonutuste levik põhjustab üha suuremat natsionalismi ja protektsionismi;
1. kutsub liikmesriike üles kinni pidama aluslepingutest tulenevatest kohustustest järgida liikumisvabadust käsitlevaid ELi eeskirju;
2. palub liikmesriikidel tagada, et võrdsuse ja vaba liikumise põhivabaduse põhimõttest peetaks kinni kõikide ELi kodanike puhul;
3. peab ekslikuks mõne poliitilise erakonna võetud seisukohta, et ränne on koorem riiklikele sotsiaalkindlustussüsteemidele ning nn heaoluturism on suur oht liikmesriikide sotsiaalsüsteemidele; rõhutab, et ükski selliseid väiteid esitav liikmesriik ei ole esitanud komisjonile nõutud tõendeid;
4. palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada liidu õiguse range jõustamine, et tagada kõikide ELi töötajate võrdne kohtlemine ja mittediskrimineerimine (seoses töö saamise, tööhõive ja -tingimuste, tasustamise, vallandamise, sotsiaaltoetuste ja maksusoodustustega) ning seeläbi ka ettevõtete aus konkurents; nõuab tungivalt, et liikmesriikide asutused võitleksid töötajate vaba liikumise õiguse mis tahes põhjendamatu piiramise või takistamise vastu, aga ka nende töötajate igasuguse ärakasutamise vastu;
5. julgustab komisjoni jätkama praeguseid jõupingutusi, mille eesmärk on kindlustada, et liikmesriigid võtavad vaba liikumise direktiivi 2004/38/EÜ üle ja rakendavad seda täielikult ja korrektselt, kasutades täies ulatuses ära selles antud võimalusi algatada rikkumismenetlusi; kutsub liikmesriike üles kaotama kodanike vaba liikumise õigust piiravad õiguslikud ja praktilised tõkked ning mitte juurutama tülikaid ja põhjendamatuid haldusmenetlusi ning mitte sallima vastuvõetamatuid tavasid, mis piiravad selle õiguse rakendamist;
6. kordab oma varasemaid liikmesriikidele suunatud üleskutseid kindlustada kõikidele ELi kodanikele ja nende perekondadele vaba liikumine, diskrimineerimata neid seksuaalse sättumuse või kodakondsuse alusel; kordab oma üleskutset liikmesriikidele, et nad täielikult rakendaksid direktiivi 2004/38/EÜ artiklite 2 ja 3 alusel tagatud õigusi mitte ainult eri soost abikaasadele, vaid ka registreeritud partneritele, ELi kodaniku leibkonna liikmetele või partneritele, kellega ELi kodanikul on tõendatud, stabiilne suhe, kaasa arvatud samasooliste paaride liikmed, vastastikuse tunnustamise, võrdsuse, mittediskrimineerimise, väärikuse ning era- ja pereelu austamise põhimõtete alusel; kutsub sellega seoses komisjoni üles tagama direktiivi range kohaldamine;
7. palub liikmesriikidel kasutada kõiki vahendeid, et võidelda vaesusest tuleneva rändega ELis, rakendades selleks võrdsete võimaluste poliitikat, tagades äraelamist võimaldava töötasu, inimväärsed töötingimused ja integratsiooniviisid tööhõives ning muutes majanduskasvu sotsiaalselt kaasavamaks, kahjustamata seejuures töötajate ja nende pereliikmete vaba liikumise põhimõtet;
8. kutsub liikmesriike üles kasutama täielikult ja läbipaistvalt sellistest Euroopa fondidest nagu Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist kättesaadavaid vahendeid, et edendada integratsiooni, sotsiaalset kaasatust ja vaesuse vähendamist, ja toetama kohalike kogukondade jõupingutusi marginaliseeritud elanike arvu suurenemisega tegelemisel, olenemata sellest, kas tegemist on kodanike või mittekodanikega;
9. palub liikmesriikidel kaitsta kindlalt töötajate vaba liikumise õigust kui põhiõigust, mida peaksid toetama asjakohased sotsiaalsed ja tööalased õigused ning tööõiguse tugev jõustamine;
10. nõuab lähetamist käsitleva direktiivi läbivaatamist, et lõpetada sotsiaalne dumping ja tagada kõigile töötajatele ELis nende täielike õiguste kasutamine ning inimväärsed elu- ja töötingimused;
11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.