Resolutsiooni ettepanek - B7-0028/2014Resolutsiooni ettepanek
B7-0028/2014

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi kodakondsuse müük

    13.1.2014 - (2013/2995(RSP))

    nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
    vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

    Marie-Christine Vergiat, Alda Sousa, Marisa Matias fraktsiooni GUE/NGL nimel

    Menetlus : 2013/2995(RSP)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    B7-0028/2014
    Esitatud tekstid :
    B7-0028/2014
    Vastuvõetud tekstid :

    B7‑0028/2014

    Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi kodakondsuse müügi kohta

    (2013/2995(RSP))

    Euroopa Parlament,

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõiget 3 ja artiklit 9,

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 20,

    –   võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 20, artikli 21 lõiget 1 ja artiklit 45,

    –   võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni artikleid 13 ja 15,

    –   võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni,

    –   võttes arvesse Euroopa Kohtu 2. märtsi 2010. aasta otsust kohtuasjas C-135/08: Janko Rottman vs. Freistaat Bayern,

    –   võttes arvesse Euroopa rändevõrgustiku 8. novembri 2012. aasta dokumenti „Ad-hoc Query on wealthy immigrants”,

    –   võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

    A. arvestades, et kodakondsuse omandamist ja kaotamist käsitlevad eeskirjad kuuluvad liikmesriikide pädevusvaldkonda; arvestades, et ELi kodakondsus on lisandväärtus, see ei asenda liikmesriigi kodakondsust, vaid on endiselt liikmesriikide kodanike põhimõtteline staatus, mis ei tohiks sõltuda majanduslikust positsioonist;

    B.  arvestades, et liidu kodakondsusega kaasnevad mitmed õigused, sealhulgas õigus kandideerida ja hääletada kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel ning vaba liikumise õigus, mille garanteerib kogu Euroopa Liidus liit ise;

    C. arvestades, et vaba liikumine ELis on tihedalt seotud liidu kodakondsusega ning et vaba liikumise õigus on tagatud ka nendele kolmandate riikide kodanikele, kellel on seaduslik õigus viibida ja elada Euroopa Liidu ühes liikmesriigis;

    D. arvestades, et igaühel on õigus mis tahes riigist, sealhulgas kodumaalt lahkuda ja kodumaale tagasi pöörduda, samuti on igaühel õigus kodakondsusele ning kelleltki ei tohiks meelevaldselt kodakondsust ära võtta ja kedagi ei tohiks jätta ilma õigusest kodakondsust vahetada;

    E.  arvestades, et mitu liikmesriiki on hiljuti vastu võtnud meetmed kõrgelt kvalifitseeritud või varakate inimeste rände hõlbustamiseks, eeskätt viisade müümise näol;

    F.  arvestades, et Malta on vastu võtnud õigusaktid, mille alusel võib passi suure rahasumma eest müüa;

    G. arvestades, et need ettepanekud on tingitud mõne liikmesriigi majanduslikust ja eelarveolukorrast, kokkuhoiumeetmetest ning eesmärgist vähendada eelarvepuudujääki ja suurt riigivõlga liidu kehtestatud poliitikameetmete tulemusena; arvestades, et kodakondsuse müümise meetmete eesmärk on finantseerida liikmesriikide riigieelarvet või lihtsustada kõnealustesse liikmesriikidesse investeerimist;

    H. arvestades, et kodakondsuse ning alalise või tähtajalise elamisloa andmine ei tohiks sõltuda majanduslikust või sotsiaalsest staatusest; arvestades, et õigused ja vabadused tagatakse kõigile ning seetõttu ei tohi need olla finantstehingu aluseks, ka siis mitte, kui tehingu teostajaks on riigid;

    I.   arvestades, et Euroopa Liitu tööle ja elama asuvaid rändajaid ei tohiks kohelda erinevalt nende majandusliku või sotsiaalse staatuse alusel;

    1.  mõistab teravalt hukka selliste õigusaktide või programmide vastuvõtmise, mille eesmärk on anda kodakondsus või alaline või ajutine elamisluba üksnes finantssuutlikkuse alusel või vastutasuks liikmesriikides arendatavatele investeerimisprojektidele; rõhutab, et selline tava on vastuolus võrdsuse ja diskrimineerimise keelu põhimõttega ning tingib vahetegemise rändajate vahel;

    2.  rõhutab, arvestades kodakondsuse ning alalise või ajutise elamisloaga kaasnevaid õigusi, et neid ei tohiks pidada kauplemisobjektiks;

    3.  rõhutab, et liidu kodakondsus on oluline kõikidele liikmesriikide kodanikele tagatud staatus, mis otseselt tähendab põhiõiguste tagamist ning toob kaasa kohustused ELi liikmesriikide jaoks;

    4.  mõistab sellise teguviisi teravalt hukka, kuna rändajatel, kes töötavad Euroopa Liidus juba pikemat aega ja annavad siin väärtusliku panuse, puudub isegi võimalus taotleda oma elukohaliikmesriigi kodakondsust; väljendab sügavat kahetsust asjaolu üle, et mõned rändajad võivad kodakondsuse osta, samas kui teised rändajad riskivad oma eluga, et hoiduda kõrvale ELi piiril kohaldatavatest julgeolekumeetmetest;

    5.  tuletab meelde kohustust viia ellu avatud rändepoliitikat olenemata kodakondsusest, varanduslikust seisust või sissetulekust;

    6.  väljendab kahetsust asjaolu üle, et mitmed liikmesriigid ei ole ikka veel andnud kodakondsust või hääleõigust enne 1991. aastat riiki saabunud inimestele ja nende järeltulijatele (selliste inimeste osakaal on Lätis 15%) või ei ole andnud hääleõigust nende territooriumil regulaarselt elavatele kolmandate riikide kodanikele;

    7.  on arvamusel, et kodakondsuse või elamisloa andmine finantssuutlikkuse alusel vähendab vastastikust usaldust kodakondsusküsimuste valdkonnas kõikide kodanike ja Euroopa Liidus elavate inimeste ning liikmesriikide vahel ning on seisukohal, et sellel võivad olla märkimisväärsed tagajärjed vabale liikumisele, hääleõigusele ja viisavabadusprogrammidele, mis on tagatud kõikidele ELi kodanikele;

    8.  kutsub liikmesriike üles võtma oma pädevuse teostamisel kodakondsuse ning alalise või ajutise elamisloa valdkonnas nõuetekohaselt arvesse Euroopa ja rahvusvahelisi inimõiguste konventsioone;

    9.  kutsub üles korraldama laiema arutelu, et välja selgitada ühised põhimõtted, millest liikmesriigid peaksid juhinduma kodakondsuse ning alalise ja ajutise elamisloa valdkonnas;

    10. kutsub liikmesriike üles järgima kõiki oma rahvusvahelisi kohustusi, eelkõige Euroopa inimõiguste konventsiooni;

    11. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele.