RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi ja Venemaa 28. jaanuaril 2014. aastal toimunud tippkohtumine

4.2.2014 - (2014/2533(RSP))

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

Werner Schulz, Rebecca Harms, Indrek Tarand, Tarja Cronberg, Raül Romeva i Rueda fraktsiooni Verts/ALE nimel

B7‑0149/2014

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi ja Venemaa 28. jaanuaril 2014. aastal toimunud tippkohtumise kohta

(2014/2533(RSP))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta, eriti 17. veebruari 2011. aasta resolutsiooni õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal[1], 13. septembri 2012. aasta resolutsiooni poliitilistel eesmärkidel kohtuvõimu kasutamise kohta Venemaal[2], 13. detsembri 2012. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa vahelise uue lepingu sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi käsitlevate Euroopa Parlamendi soovituste kohta nõukogule, komisjonile ja Euroopa välisteenistusele[3], 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni õigusriigi põhimõtete järgimise kohta Venemaal[4], 12. septembri 2013. aasta resolutsiooni Venemaa poolt idapartnerluse riikidele avaldatava surve kohta (Vilniuses toimuva eelseisva idapartnerluse tippkohtumise kontekstis)[5] ning 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni Vilniuse tippkohtumise tulemuste ja idapartnerluse tuleviku kohta, eelkõige seoses Ukrainaga[6],

–       võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Venemaa Föderatsiooni vahelise partnerluse sõlmimist käsitlevat kehtivat partnerlus- ja koostöölepingut,

–       võttes arvesse käimasolevaid läbirääkimisi uue lepingu üle, et luua ELi-Venemaa suhete uus üldine raamistik, ning nn moderniseerimispartnerlust, mis algatati 2010. aastal Venemaa lubaduse põhjal võtta õigusriigi põhimõte Venemaa moderniseerimise aluseks,

–       võttes arvesse 28. jaanuari 2014. aasta ELi ja Venemaa tippkohtumise järeldusi,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.     arvestades, et EL teeb jätkuvalt pingutusi, et veelgi süvendada ja arendada oma suhteid Venemaaga, ning arvestades, et EL ja Venemaa on loonud juba tihedad ja ulatuslikud suhted eelkõige energia-, majandus- ja ettevõtlussektoris ning on maailmamajanduses teineteisega tihedalt seotud ja vastastikku sõltuvad;

B.     arvestades, et ELi ja Venemaa tõhustatud koostöö ja heanaaberlikud suhted on Euroopa ja eelkõige meie ühisnaabruse stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu seisukohast otsustava tähtsusega; arvestades, et ELi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise strateegilise partnerluse arendamise aluseks saavad olla ainult ühised jagatud väärtused; arvestades, et on äärmiselt oluline kiirendada koostööd rahvusvahelisel tasandil nende kahe partneri vahel kõikides institutsioonides, organisatsioonides ja foorumitel, et parandada ülemaailmset juhtimist ja lahendada ühised probleemid;

C.     arvestades, et 28. jaanuaril 2014. aastal toimunud ELi ja Venemaa tippkohtumise puhul piirduti kolmetunnise piiratud juurdepääsuga kohtumisega, millel keskenduti piiratud arvul küsimustele, mis kajastab ELi ja Venemaa suhete halvenemist, mis tuleneb peamiselt Venemaa survest idapartnerluse riikidele;

D.     arvestades, et EL ja selle liikmesriigid peavad ELi aluslepingute kohaselt toetama ja edendama demokraatlikke põhimõtteid ja õigusriigi põhimõtet kogu maailmas, eriti niisuguse olulise naaberriigi puhul nagu Venemaa, kes on Euroopa Nõukogu liikmena võtnud endale kohustuse austada ja järgida demokraatlikke põhimõtteid, õigusriigi põhimõtet ning põhiväärtusi;

E.     arvestades, et samasugused ülesanded ja kohustused tulenevad Venemaa kuulumisest Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni, ning arvestades, et Venemaa ühinemine Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) põhineb eeldusel, et riigis peetakse kinni õigusriigi põhimõttest;

F.     arvestades, et arengusuunad Venemaa Föderatsioonis tekitavad tõsist muret seoses inimõiguste austamise ja kaitsmisega, õigusriigi põhimõttega, demokraatlike aluspõhimõtete austamisega ning valimiste õigluse, ajakirjandus- ja meediavabaduse ning kogunemisvabadusega;

G.     arvestades, et erakondade registreerimist ja valitsusväliste organisatsioonide rahastamist käsitlevate seaduste, ebatraditsiooniliste seksuaalsuhete propageerimist keelustava diskrimineeriva LGBTI-vastase seaduse (milles võrdsustatakse homoseksuaalsus pedofiiliaga) ning kogunemisõigust, äärmuslust, laimu ja interneti sisu piiranguid käsitlevate seaduste vastuvõtmine on märkimisväärselt aidanud kaasa Venemaal tõelise kodanikuühiskonna arenguks vajaliku õhkkonna halvenemisele ning seda on kasutatud valitsusväliste organisatsioonide, demokraatliku opositsiooni ja meedia ahistamiseks ja hirmutamiseks;

H.     arvestades, et Venemaa on suurendanud poliitilist ja majanduslikku survet ning kehtestanud mitmeid sihipäraseid sanktsioone naaberriikide suhtes enne idapartnerluse tippkohtumise toimumist 2013. aasta novembris Vilniuses eesmärgiga teha õõnestustööd, et need riigid ei allkirjastaks assotsieerimislepinguid ja vabakaubanduskordasid ELiga ega jätkaks nende poole liikumist;

I.      arvestades, et energia on Venemaa välispoliitika oluline vahend, millel on ka edaspidi ELi ja Venemaa suhetes keskne ja strateegiline roll; arvestades, et ELi suur sõltuvus fossiilkütustest kahjustab Euroopa tasakaalustatud, järjekindla ja väärtustel põhineva lähenemisviisi arendamist Venemaa suhtes; arvestades, et ELi ja Venemaa vaheline konkurents energeetikaküsimustes kasvab ühist huvi pakkuvates piirkondades, nagu Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia; arvestades, et ELi jaoks on ülimalt tähtis rääkida ühel häälel ja näidata üles tugevat sisemist solidaarsust;

J.      arvestades, et ühistes naaberriikides valitsevad heanaaberlikud suhted ning valitsev rahu ja stabiilsus on nii Venemaa kui ka ELi huvides; arvestades, et arendada tuleks avatud, avameelset ja tulemustele orienteeritud dialoogi kõnealustes riikides esinevate kriiside üle, eelkõige seoses pikaajaliste lahendamata konfliktidega, et tugevdada julgeolekut ja stabiilsust, toetada asjaomaste riikide territoriaalset terviklikkust ja töötada välja ühised kriisiohjamise mehhanismid;

1.      märgib, et ELi ja Venemaa tippkohtumise piiratud formaat kajastab asjakohaselt ELi ja Venemaa suhete praegust seisu, mis võimaldab küll pragmaatilist mõttevahetust sisulistes küsimustes, kuid sümboliseerib samal ajal ELi ja Venemaa koostöö praeguseid probleeme;

2.      on sellega seoses arvamusel, et senikaua kui ei ole loodud jagatud ühistel väärtustel põhineva tõelise strateegilise partnerluse arendamise tingimusi, peaksid ELi ja Venemaa tippkohtumised toimuma kord aastas, mitte kaks korda aastas, nagu see praegu on;

3.      toonitab asjaolu, et ELi ja Venemaa suhete praegune halvenemine tuleneb pikast protsessist Vladimir Putini esimesel kahel ametiajal presidendina ja ajal, mil ta oli mõjuvõimas peaminister, on jätkunud tema praegusel presidendiks olemise ajal ning on tema sise- ja välispoliitika valikute otsene tagajärg;

4.      peab kahetsusväärseks asjaolu, et seni ei ole EL suutnud veenda Venemaa liidreid täieliku demokraatliku süsteemi, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamise eelistes ning selles, et ühiskond, kus riik kaitseb ja teenib oma kodanikke, on parim pikaajalise heaolu ja stabiilsuse tagamise viis;

5.      usub, et ELi ja Venemaa suhete edasine areng sõltub sellest, kas Venemaal tehakse jõupingutusi demokraatia ja õigusriigi põhimõtte tugevdamiseks ning austatakse põhiõigusi ja kodanikuvabadusi;

6.      peab kahetsusväärseks asjaolu, et Venemaa liidrid näevad ELi idapartnerluses ohtu enda poliitilistele ja majanduslikele huvidele ning on muutnud ühisnaabruse vastasseisu ja konkurentsi alaks; toonitab asjaolu, et Venemaa saab suuremast kaubandus- ja majandustegevusest hoopis kasu ning et stabiilne ja prognoositav naabruskond suurendab selle julgeolekut;

7.      rõhutab, kui oluline on sünergia arendamine, et võimaldada riikidel ühisnaabruses saada võimalikult suurt kasu kahepoolsetest suhetest nii ELi kui ka Venemaa Föderatsiooniga;

8.      juhib tähelepanu sellele, et praegused massimeeleavaldused ja kogunemised Maidani väljakul tulenevad osaliselt asjaolust, et Venemaa Föderatsioon viis poliitilise surve ja rahalise väljapressimisega kursilt kõrvale Ukraina ja ELi vahelise assotsieerimislepingu sõlmimise;

9.      toonitab asjaolu, et Venemaa süsteemne suutmatus austada demokraatlikke põhimõtteid, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi peab kajastuma selgemalt ELi poliitika seisukohtades ning kõikides ELi ja Venemaa suhete aspektides kuni tippkohtumise tasandini välja, pidades eelkõige silmas uue koostöölepingu alal tehtavat tööd;

10.    kordab oma toetust ulatuslikule, õiguslikult siduvale lepingule, mis hõlmab poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke küsimusi ning kõiki demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste, eriti põhiõiguste austamisega seotud valdkondi, tingimusel et Venemaa on valmis võtma meetmeid õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste austamise tõhustamiseks;

11.    kutsub komisjoni üles kaaluma võimalikke vastumeetmeid, mida EL võiks võtta, kui Venemaa rikub lühinägelike poliitiliste eesmärkide nimel WTO kaubanduseeskirju; toonitab, et samal ajal kui Venemaale ei tohiks anda võimalust panna vetot idapartnerluse riikide poliitilistele valikutele, peab EL olema valmis ja tahtma tegeleda Venemaa õiguspäraste murede ja huvidega, eelkõige kaubandus- ja ettevõtlushuvide valdkonnas;

12.    tunneb heameelt presidendi kehtestatud amnestia ja vabastamise üle, mis said osaks Mihhail Hodorkovskile, kahele ansambli Pussy Riot aktivistile ja Greenpeace'i liikmetele, kuid märgib, et kõnealuste sammude puhul näib olevat tegu pelgalt kosmeetiliste žestidega, mille eesmärk on parandada Venemaa mainet Sotši olümpiamängude eel; kutsub Sotši olümpiamängudele minevaid ELi poliitilisi liidreid ja avaliku elu tegelasi üles tõstatama inimõiguste- ja demokraatiaalaseid küsimusi ning hoiduma Venemaa liidritega reklaamiüritustel osalemisest;

13.    on šokeeritud teadetest, mis käsitlevad läbipaistvuse puudumist ja laiaulatuslikku korruptsiooni, kodanike sunniviisilist ümberasustamist kompensatsiooni maksmata, võõrtöötajate ebakindlaid töö- ja elutingimusi ning keskkonna tõsist hävitamist olümpiarajatiste ehitamise tõttu, eelkõige piirkondades, mis on nimetatud maailma kultuuripärandi aladeks;

14.    kordab oma muret inimõiguste üldise olukorra pärast Venemaal ning igasuguse arengu puudumise pärast ELi ja Venemaa inimõigustealaste konsultatsioonide korra osas; peab eelkõige kahetsusväärseks asjaolu, et kõnealusest dialoogist on saanud pigem protsess, mitte vahend mõõdetavate ja käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks; nõuab taas kindlalt, et kõnealustesse inimõigustealastesse konsultatsioonidesse tuleb kaasata avalikud edunäitajad ning parandada tuleb dialoogi toimumise korda, hõlmates näiteks konsultatsioonide toimumiskohtade vahetumist, Venemaa valitsusväliste organisatsioonide ja Venemaa ametivõimude vastastikuseid suhteid seoses kõnealuse protsessiga ja Venemaa delegatsiooni koosseisu, ning et tuleb anda ELi ja Venemaa tippkohtumiste kohta ja pärast partnerlusnõukogu kohtumisi avalikke eduhinnanguid;

15.    märgib, et pärast 2012. aasta märtsis toimunud presidendivalimisi leidsid Venemaal aset ulatuslikud protestid ja meeleavaldused, mis kestsid mitu kuud; peab kahetsusväärseks asjaolu, et Venemaa liidrid ignoreerisid seda rahvaliikumist, mis näitas Venemaa kodanike sügavat kiindumust demokraatiasse, ja surusid selle maha; kutsub Venemaa ametivõime üles vabastama kõik poliitvangid, lõpetama aktivistide (nt Jevgeni Vitiško) ahistamine ja vangistamine ning kriitiliste valitsusväliste organisatsioonide (nt Memorial ADC) ja usurühmituste (nt Jehoova tunnistajate) piiramine ning tegema koostööd kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooniga;

16.    kordab oma komisjonile esitatud üleskutset suurendada märkimisväärselt jõupingutusi osutada rõhutud kodanikuühiskonnale abi riigile antavate rahaeraldiste kahekordistamisega, pidades silmas demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi ning valitsusväliste organisatsioonide / kohalike asutuste rahastamisvahendite käimasolevat programmitööd;

17.    on mures president Putini hiljutiste katsete pärast kinnitada Sotši külastavatele geidele, et nad ei peaks kartma „ümberpiiramist või kriminaalkaristust”, kuid mille raames hoiatati neid ka, et nad „jätaksid lapsed rahule”;

18.    tuletab meelde, et kuigi olümpiamängude ajal meelavalduste korraldamise keeldu on leevendatud, on võetud meetmed suunatud ebaproportsionaalselt rühmitustele, kes toetavad geide õigusi ja poliitilist reformi, nendega piiratakse meeleavaldajate arvu ja lubatakse meeleavaldusi korraldada üksnes teatavatel eelnevalt heakskiidetud aladel, õõnestades seega kogunemisvabadust;

19.    tunneb heameelt Venemaa jõupingutuste üle kiita koos USA ja rahvusvahelise üldsusega heaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon Süüria keemiarelvade hävitamise ja Genfi kõneluste II vooru käivitamise kohta; nõuab siiski tungivalt, et Venemaa täidaks ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikmena oma kohustused seoses Süüria kriisiga ning hõlbustaks ÜRO Julgeolekunõukogu siduva humanitaarküsimusi käsitleva resolutsiooni heakskiitmist ja Süüria olukorra küsimuses Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poole pöördumist;

20.    tuletab meelde oma soovitust ühtsete viisapiirangute kohta Sergei Magnitski juhtumiga seotud Venemaa ametiisikutele ning palub nõukogul ja komisjonil rakendada kõikide Magnitski (kelle üle mõistetakse kohut postuumselt) surmaga seotud ametiisikute ja teiste Venemaa raskete inimõiguste rikkumiste toimepanijate suhtes kogu ELis viisakeeldu ning külmutada nende ELis asuvad finantsvarad; rõhutab, et need isikud ei tohi saada kasu ELi ja Venemaa vahelisest viisalihtsustuslepingust; väljendab sügavat muret kavatsuste pärast hõlmata suur arv nn teenistuspassiga Venemaa ametiisikuid viisalihtsustuslepinguga, mille üle toimuvad praegu arutelud;

21.    tunneb sellega seoses heameelt Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee hiljutise resolutsiooni üle, milles kutsutakse Venemaad üles tegema lõpp Venemaa ametiisikute karistamatusele, võttes vastutusele Magnitski surma eest vastutajad, lõpetades tema üle postuumselt kohtu mõistmise ja tema perekonna survestamise ning lõpetades teiste Hermitage Fund'i juristide suhtes algatatud kriminaalasjad;

22.    võtab teadmiseks Euroopa Komisjoni esimese aruande Venemaa poolt ühiste meetmete võtmise kohta ELiga viisavabaduse kehtestamiseks; nõuab tungivalt, et võetaks meetmeid, et kiirendada tööd ühiste meetmete võtmise nimel, et sõlmida viisalihtsustusleping, millega tagataks Venemaa ja ELi kodanikele viisanõude kaotamine lühiajaliste reiside puhul; toonitab asjaolu, et kodanike diskrimineerimise keeld ja põhiõiguste asutamine moodustavad kõnealuse teekaardi lahutamatu osa;

23.    nõuab Euroopa Komisjoni järgmisel ametiajal Venemaa suhtes ELi poliitika vastutuse tsentraliseerimist, mida iseloomustaks kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi selge ja keskne roll ning liikmesriikide pühendumus ühel häälel Venemaaga kõnelemisele;

24.    nõuab tungivalt, et Venemaa Föderatsioon suurendaks oma panust kliimamuutuste leevendamisse ning vähendaks sel eemärgil kasvuhoonegaaside heidet riigis ja osaleks rahvusvahelistel läbirääkimistel 2012. aasta järgse tervikliku kliimapoliitika raamistiku üle lähtuvalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonist ja Kyoto protokollist; rõhutab sellega seoses, et I lisas nimetatud riikides vajaliku heitkoguste vähendamise saavutamiseks 2020. aastaks võrreldes 1990. aasta heitega peavad kõik tööstusriigid võtma endale eesmärgiks tunduvalt vähendada praeguseid heitkoguseid ja suurendada CO₂ sidumist metsades; kutsub eelkõige Venemaad üles täitma teise kohustusperioodi eesmärki, ratifitseerides ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolli Doha muudatuse;

25.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, Euroopa välisteenistusele, liikmesriikidele ning Venemaa Föderatsiooni valitsusele, parlamendile ja presidendile.

• [1]  ELT C 188 E, 28.6.2012, lk 37.
• [2]  ELT C 353 E, 3.12.2013, lk 134.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0505.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0284.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0383.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0595.