RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi ja Venemaa tippkohtumine
4.2.2014 - (2014/2533(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Libor Rouček, Ana Gomes, Justas Vincas Paleckis, Boris Zala, Liisa Jaakonsaari, Pino Arlacchi, Tonino Picula, Michael Cashman fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0150/2014
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Venemaa kohta,
– võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Venemaa Föderatsiooni vahelist kehtivat partnerlus- ja koostöölepingut ning käimasolevaid läbirääkimisi uue ELi ja Venemaa vahelise lepingu sõlmimiseks,
– võttes arvesse 2010. aastal Doni-äärses Rostovis algatatud moderniseerimispartnerlust ning Venemaa liidrite lubadust võtta õigusriiklus Venemaa moderniseerimise aluseks,
– võttes arvesse 31. mail 2003. aastal Peterburis toimunud ELi ja Venemaa 11. tippkohtumise järel tehtud ühisavalduses püstitatud ELi ja Venemaa ühist eesmärki luua ühine majandusruum, ühine vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, ühine välisjulgeolekualase koostöö ruum ning ühine teadus- ja haridusruum, mis hõlmab ka kultuuriküsimusi (nn neli ühist ruumi),
– võttes arvesse 28. novembri 2013. aasta ELi ja Venemaa inimõigustealaseid konsultatsioone,
– võttes arvesse 28.–29. novembril 2013 toimunud idapartnerluse tippkohtumist,
– võttes arvesse ELi ja Venemaa tippkohtumist 28. jaanuaril 2013,
– võttes arvesse 28. jaanuari 2014. aasta ELi ja Venemaa tippkohtumise järgset Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Durão Barroso avaldust ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy märkuseid,
– võttes arvesse ELi ja Venemaa 28. jaanuari 2014. aasta ühisavaldust terrorismivastase võitluse kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et EL teeb jätkuvalt pingutusi ELi ja Venemaa suhete süvendamiseks ja arendamiseks, mida näitab ka liidu võetud kohustus panustada tõsiselt läbirääkimistesse uue raamlepingu üle, mille eesmärk on suhteid edasi arendada, ning arvestades, et EL ja Venemaa on loonud tihedad ja ulatuslikud suhted eelkõige energia-, majandus- ja ettevõtlussektoris;
B. arvestades, et Venemaa Föderatsioonis toimuv areng tekitab endiselt muret seoses inimõiguste austamise ja kaitsmisega ning ühiselt kokkulepitud demokraatlike põhimõtete, eeskirjade ja korra järgmisega; arvestades, et Venemaa Föderatsioon on Euroopa Nõukogu ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni täisliige ning on sellega kohustunud järgima demokraatia põhimõtteid ja austama inimõigusi;
C. arvestades, et idapartnerluse tippkohtumisel Vilniuses kinnitasid kõik osavõtjad taas oma kindlat seotust rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja selliste põhiväärtustega nagu demokraatia, õigusriiklus ja inimõiguste järgmine; arvestades, et ühistes naaberriikides valitsevad heanaaberlikud suhted, rahu ja stabiilsus on nii Venemaa kui ka ELi huvides;
D. arvestades, et Abhaasia ja Tshinvali piirkonna / Lõuna-Osseetia ümber piiri ehitamise protsess on hoogustunud ja muutunud vaenulikuks ning seda toetavad Vene väed ja see kahjustab Gruusia territooriumi;
1. kinnitab taas oma veendumust, et Venemaa jääb strateegilise koostöö arendamisel üheks ELi kõige tähtsamaks partneriks ning et ELil on Venemaaga peale majanduslike ja kaubanduslike ühishuvide ka püüd rakendada tegelikkuses ühiselt kokku lepitud demokraatlikke väärtuseid; rõhutab, et edu saavutamine kahepoolsetes suhetes nõuab avatud arutelu, millega lahendada vastastikused lahkarvamused;
2. peab ELi ja Venemaa 28. jaanuari 2014. aasta tippkohtumist võimaluseks arutleda ELi ja Venemaa strateegiliste partnerlussuhete olemuse ja suuna üle ja leida lahendused lahkarvamustele; eeldab, et arutelud viivad vastastikuse usalduse suurenemiseni ja loovad tingimused partnerlussuhete edasiliikumisele uue poliitilise hoo andmiseks;
3. rõhutab vajadust püsiva ja edasiviiva dialoogi järele, et arutada arenguid meie ühisnaabruses ja eri piirkondlikke majandusintegratsioonialaseid algatusi, eelkõige nende mõju kaubandusele, võttes aluseks kehtivad Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) kohustused; ergutab ELi ja Venemaad leidma viise, kuidas muuta oma piirkondlikke integratsiooniprotsesse ühilduvamaks, jätkates samas tööd ühise kaubandus- ja majandusvööndi kavandamise kallal tulevikus;
4. kordab taas, et ELi ja Venemaa ühisnaabruse küsimuste alase dialoogi aluspõhimõtteks peab olema naaberriikide suveräänsus ja sõltumatus poliitiliste ja kaubanduslike liitlaste valimisel; rõhutab, et väline sund ja surve ei ole vastuvõetavad ja kahjustavad piirkonna stabiilsust; nõuab, et Venemaa etendaks tagasihoitud ja konstruktiivset osa, toetades Ukraina kriisi rahumeelset lahendust;
5. peab oluliseks, et EL ja Venemaa töötaksid välja ja viiksid ellu ühised piirkondlikud algatused, mis kajastavad meie ühishuve turvalises, stabiilses ja edukas naabruskonnas, ületades sel viisil mõjusfääride ideel põhineva aegunud mõtteviisi;
6. loodab tingimuste nõuetekohase täitmise korral alustada läbirääkimisi uue lepingu sõlmimise üle järgmisel, 2014. aasta juunis Sotšis peetaval tippkohtumisel; avaldab kahetsust edusammude puudumise üle uue, praegust partnerlus- ja koostöölepingut asendava lepingu sõlmimise alastel läbirääkimistel, mille põhjuseks on peamiselt Venemaa poolne soovimatus pidada sisulisi läbirääkimisi kaubanduspeatüki üle; rõhutab vajadust jätkata tööd moderniseerimispartnerluse raames, mis on toonud mõningat edu teatavates valdkondades, nagu teadus- ja tehnoloogiaalane koostöö;
7. kutsub Venemaad üles täitma kõiki oma WTOsse astumisest tulenevaid kohustusi ja täielikult täitma oma kohustused WTO ees; kutsub Venemaad üles mitte kehtestama liikmesriikide toodetele impordikeelde, sest sellised meetmed kahjustavad kahepoolseid suhteid eraldi liikmesriikide ja Venemaa vahel ning ELi ja Venemaa vahelisi suhteid;
8. mõistab kindalt hukka hiljutised metsikud rünnakud Volgogradis; tervitab 28. jaanuaril 2014. aastal vastu võetud ELi ja Venemaa ühisavaldust terrorismivastase võitluse kohta, milles EL ja Venemaa lepivad kokku kaaluda võimalusi veelgi tugevdada koostööd, et reageerida terroristide toimepandavatele kuritegudele ja organiseeritud kuritegevusele, laiendada koostööd terrorismivastaste parimate tavade vahetamisel ja terrorismivastase võitluse spetsialistide koolitamisel ning hoogustada koostööd ÜRO võrgustikus ja muudes mitmepoolsetes foorumites;
9. rõhutab, et oluline on energiapartnerlus Venemaaga; kordab taas, et loodusvarade tarnet ei tohi kasutada poliitilise vahendina; toonitab energeetika-alase koostöö tähtsust, kuna see loob võimaluse edasiseks kaubandus- ja majanduskoostööks avatud ja läbipaistval turul, samas täielikult mõistes, et EL peab mitmekesistama oma energiatarnijaid ja tarnekanaleid, ning täielikus vastavuses ELi õigusaktidega; rõhutab, et sellise koostöö aluseks peaks olema vastastikuse sõltuvuse põhimõte ja läbipaistvus, samuti võrdne juurdepääs turgudele, infrastruktuurile ja investeeringutele, ning õiguslikult siduv energeetikaalane raamistik, mis tagab kõigile ELi liikmesriikidele usaldusväärse ja kindla ning ühesugustel standarditel põhineva energiavarustuse;
10. kinnitab pühendumist pikaajalisele eesmärgile – viisavabale reisimisele ELi ja Venemaa vahel –, mis põhineb sisule ja praktilistele edusammudele keskenduval järkjärgulisel lähenemisviisil; märgib, et läbirääkimised uuendatud viisalihtsustuslepingu üle käivad, samas kui toimub lühiajaliste reiside puhul viisanõude kaotamiseks võetavate ühismeetmete rakendamine;
11. väljendab heameelt hiljutise amnestia üle ja rõhutab, et meie strateegilist partnerlust viib edasi selge ja usaldusväärne arusaam põhivabadustest, inimõigustest ja õigusriiklusest; rõhutab, et õigusriikluse keskne element on sõltumatu, erapooletu ja tõhus kohtusüsteem, mis aitab tuntavalt kaasa usaldusväärse ja stabiilse ettevõtluskeskkonna ja investeerimiskliima loomisele;
12. väljendab muret Venemaa Föderatsioonis toimuva üle, mis puudutab inimõiguste austamist ja kaitset ning ühiselt kokku lepitud demokraatlike põhimõtete, eeskirjade ja korra järgimist, eelkõige seoses nn välisagentide seadusega, LGBTI vastase õigusaktiga, laimu rekriminaliseerimisega, riigireetmise alase seadusega ja avalikke meeleavaldusi reguleeriva õigusaktiga; nõuab tungivalt, et Venemaa täidaks Euroopa Nõukogu liikmena oma rahvusvahelisi kohustusi;
13. mõistab hukka repressiivsed õigusaktid, nagu nn välisagentide seadus, ja nende meelevaldse jõustamise Vene ametivõimude poolt, mis viib valitsusväliste organisatsioonide, inimõiguste kaitsjate, rahvusvähemuste, demokraatia pooldajate ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste tagakiusamiseni, ning nõuab, et EL väljendaks seda muret kõikidel poliitilistel tasanditel; kutsub Venemaad üles tühistama nn välisagentide seadust, et mitte ohustada koostööd kodanikuühiskonna tasandil, mis viimase 20 aasta jooksul Venemaa ja ELi vahel aset on leidnud;
14. kutsub Venemaad üles täielikult tühistama ebatraditsiooniliste seksuaalsuhete propageerimise kohta käivat föderaalseadust ja samateemalisi piirkondlikke propageerimisvastaseid seaduseid, mis piiravad inimõiguseid, eelkõige seksuaalse sättumuse ja sooidentiteediga seotud sõna- ja kogunemisvabadust; väljendab tõsist muret negatiivsete tagajärgede üle, mida need õigusaktid võivad endaga ühiskonnale kaasa tuua, kuna LGBTI inimeste diskrimineerimine ja nendevastane vägivald aina kasvab; kutsub ELi delegatsiooni ja liikmesriikide saatkondi Venemaal üles avaldama LGBTI inimeste inimõiguste kaitsjatele suuremat toetust kooskõlas vastavate suunistega;
15. toonitab, et dialoog ja koostöö Venemaaga üleilmsetes küsimustes on oluline, et tulemuslikult käsitleda Afganistani, Lähis-Ida rahuprotsessi ja Aafrika Sarvelt lähtuva piraatluse probleeme; ergutab seda koostööd süvendama ja tihendama eesmärgiga võtta ühismeetmeid Süüria ja Iraani asjus;
16. kutsub Venemaad üles võtma tagasi otsust tunnustada Gruusias asuvate Abhaasia ja Tshinvali piirkonna / Lõuna-Osseetia eraldumist; mõistab teravalt hukka Abhaasia ja Tshinvali piirkonna / Lõuna-Osseetia ümber piiri ehitamise protsessi, millega on laiendatud okupeeritud territooriumi ulatust, mis tekitab Gruusiale tõsist kahju;
17. kutsub Venemaa Föderatsiooni üles täitma neid kohustusi, mis Venemaa võttis 1996. aastal Euroopa Nõukogus ja mis kajastusid Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) tippkohtumistel vastu võetud otsustes (1999. aastal Istanbulis ja 2002. aastal Portos) Vene vägede ja relvastuse väljaviimise kohta Moldovast; väljendab muret edusammude puudumise üle selles valdkonnas; toonitab asjaolu, et kõik 5+2 kõneluste osalised on kohustunud lahendama konflikti, võttes aluseks Moldova Vabariigi territoriaalse terviklikkuse; kutsub Venemaad üles osalema konstruktiivselt Mägi-Karabahhi venimajäänud konflikti lahendamiseks tehtavates pingutustes Minski rühma raamistikus, ning kutsub ELi üles jätkuvalt aktiivselt toetama seda protsessi abistavaid usaldust suurendavaid meetmeid;
18. usub, et tuleb rohkem tööd teha, edendamaks ELi ja Venemaa vahelist koostööd ja dialoogi piirkondliku julgeoleku alal, kaasa arvatud naabruskonnas venima jäänud konfliktide lahendamise asjus;
19. rõhutab, kui oluline on soodustada ELi ja Venemaa kultuuridevahelist dialoogi ning ajalooteadmiste ja kultuuripärandi alast dialoogi, samuti ergutada üliõpilaste, õpetajate, õppejõudude ja teadlaste liikuvust ja vahetust, et hõlbustada inimestevahelisi kontakte, mis oleksid nähtavaks ja käegakatsutavaks tõendiks kestlikust partnerlusest, mis pikema aja vältel toob kaasa ühistel väärtustel põhineva ühiskonna;
20. tunnustab tööd, mida tehakse ELi–Venemaa parlamentaarses koostöökomisjonis, mis on kahe parlamentaarse institutsiooni vahelise koostöö arengu ja nendevahelise dialoogi platvorm;
21. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, idapartnerluse riikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile.