RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Iraak
19.2.2014 - (2014/2565(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Tarja Cronberg, Ulrike Lunacek, Nicole Kiil-Nielsen, Raül Romeva i Rueda fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0188/2014
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Iraagi kohta, eelkõige 10. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni hiljutise vägivalla kohta Iraagis[1],
– võttes arvesse Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Iraagi Vabariigi vahelist partnerlus- ja koostöölepingut ning 20. jaanuaril 2014. aastal toimunud ELi–Iraagi koostöönõukogu esimest koosolekut,
– võttes arvesse 10. detsembril 2013. aastal rahvusvahelise inimõiguste päeva puhul Iraagis kohapeal tehtud ELi avaldust,
– võttes arvesse välisasjade nõukogu järeldusi Iraagi kohta, eelkõige 10. veebruari 2014. aasta järeldusi,
– võttes arvesse komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashtoni avaldusi Iraagi kohta, eelkõige 18. detsembri 2013. aasta, 16. jaanuari 2014. aasta ja 5. veebruari 2014. aasta avaldust,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu eesistuja 10. jaanuari 2014. aasta avaldust Iraagi kohta,
– võttes arvesse 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsiooni,
– võttes arvesse 1966. aasta kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, millega Iraak on ühinenud,
– võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 2014. aasta avaldust Iraagi kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et peaaegu 11 aastat pärast nn vabatahtlike koalitsiooni sissetungi Iraaki on riigis puhkenud tõsiseim vägivallalaine alates 2008. aastast, teadaolevalt on vaid ühe kuu jooksul tapetud üle tuhande inimese, jätkub usupõhine vägivald ülekaalus olevate šiiitide ning sunniitide ja väiksemate vähemuste vahel ning rahu, võrdõiguslikkuse, demokraatia ja heaolu saavutamise väljavaated nihkuvad järjest kaugemasse tulevikku;
B. arvestades, et paljud Iraagis valitsevad lõhed ulatuvad tagasi 2003. aastasse, kui okupatsioonivõimud otsustasid laiali saata Iraagi sõjaväe ja puhastada riigiaparaadi, tekitades niiviisi vaakumi, mille täitsid peagi usupõhised grupeeringud ja relvarühmitused;
C. arvestades, et šiiitide domineeritav al-Maliki valitsus on sunniitide vähemust ja nende poliitilisi esindajaid süstemaatiliselt kõrvale tõrjunud ning suurendanud veelgi kontrolli julgeolekuvägede üle, lubades neil karistamatult tegutseda, ühtlasi hirmutab valitsus poliitilisi oponente ja teostab nende vahistamisi, surub massimeeleavaldused vägivalda kasutades maha ning suurendab jätkuvalt hukkamiste arvu; arvestades, et eelkõige süvendas valitsuse korraldusel 30. detsembril 2013. aastal toimunud Ramadi pikaajalise protestilaagri mahalõhkumine tunduvalt juba niigi teravaid pingeid;
D. arvestades, et Iraak kannatab hetkel rahvastiku kasvust ja inimeste riigisisesest ümberasustamisest tingitud terava demograafilise surve ja Lähis-Ida kõige ulatuslikuma korruptsiooni all ning majanduse tõttu, mis ei ole suutnud muuta naftast saadavat rikkust majanduskasvuks, tagades asjakohase tööhõive ja sissetuleku inimese kohta, ning arvestades, et Iraagi sotsiaalne struktuur, eelkõige mis puudutab varasemaid saavutusi naiste võrdõiguslikkuse valdkonnas, on rängalt kannatada saanud;
E. arvestades, et Iraagi elanikkond kannatab jätkuvalt selle tagajärjel, et USA ja Ühendkuningriigi sissetungi ajal kasutati laskemoonas suurtes kogustes vaesestatud uraani, mille tõttu on hüppeliselt suurenenud vähki haigestumine ja väärarengute esinemine;
F. arvestades, et Süürias kestev kodusõda on levimas Iraaki ning tuhanded võitlejad, eelkõige Al Qaedaga seotud Iraagi ja Levanti Islamiriigi (ISIL) rühmituse islamistlikud võitlejad laiendavad oma tegevust Iraagi territooriumile;
G. arvestades, et 2014. aasta alguses hõivas ISIL Anbari provintsi kahe tähtsama linna Ramadi ja Fallujah strateegiliselt tähtsad alad, kus elavad valdavas osas sunniidid; arvestades, et sellele järgnenud ISILi ja valitsusjõudude vahelise võitluse tõttu on põgenenud rohkem kui 60 000 perekonda, kusjuures ÜRO umbkaudsete hinnangute kohaselt on perekonnad keskeltläbi kuueliikmelised, mis tähendaks kokku rohkem kui 370 000 inimest, ning arvestades, et ÜRO aruande kohaselt on ümber asustatud 85% Fallujah elanikkonnast;
H. arvestades, et ÜRO pagulaste ülemvoliniku andmetel on Iraagis hetkel tegu kõige ulatuslikuma ümberasustamisega pärast aastatel 2006–2008 valitsenud usupõhist vägivallalainet ning arvestades, et need inimesed lisanduvad nendele 1,13 miljonile inimesele, kes on juba riigisiseselt ümber asustatud ning elavad peamiselt Bagdadi, Diyala ja Ninawa provintsis; arvestades lisaks sellele, et paljudel tsiviilelanikel ei ole võimalik lahkuda konfliktipiirkonnast, kus praeguseks napib toiduaineid ja kütust;
I. arvestades, et kõikjal Iraagis jätkuvad endiselt surmatoovad pommirünnakud, nagu 5. veebruaril 2014. aastal Iraagi välisministeeriumi vastu toime pandud pommirünnak, mis leiavad peamiselt aset šiiitidega asustatud piirkondades, ning et paljud vanglast põgenenud täiendavad äärmuslike relvarühmituste ridasid;
J. arvestades, et Iraagi föderaalvalitsus ja Kurdistani piirkondlik omavalitsus on jätkuvalt Iraagi maavarade kasutamise küsimuses erimeelsusel, mis avaldub selles, et keskvalitsus valmistab provintsi vastu ette kohtumenetlust, kuna uue naftajuhtme abil hakatakse prognooside kohaselt Kurdistanist Türki transportima kaks miljonit barrelit naftat kuus;
K. arvestades, et peaminister al-Maliki nõudis 16. jaanuaril 2014. aastal USA-lt uusi relvi ja koolitust ning arvestades, et Iraagis on käimas ulatuslik relvastuskampaania, mis hõlmab USA-lt, Venemaalt, Iraanilt ja tõenäoliselt muudest riikidest relvastuse ostmist mitme miljardi USA dollari ulatuses;
L. arvestades, et Iraagi valitsus on alustanud tuhandete sunniidi hõimudest pärit vabatahtlike värbamist, et võidelda Anbari provintsis äärmuslike džihaadi võitlejatega;
M. arvestades, et 2013. aasta novembris võeti vastu Iraagi valimisseaduse muudatused, mis sillutavad teed 30. aprilliks kavandatud parlamendivalimiste korraldamiseks;
1. tunneb tõsist muret julgeolekuolukorra halvenemise pärast Iraagis, kriisipiirkonda toimetatavate uute ulatuslike relvatarnete ning järjest süveneva ohu pärast, et Iraagis võib uuesti puhkeda tõeline kodusõda;
2. mõistab veel kord teravalt hukka 2003. aastal aset leidnud sissetungi Iraaki ja selle tagajärjed, sealhulgas õigusriigi kokkuvarisemise, usuäärmusluse kasvu ja erakordselt ulatusliku korruptsiooni; rõhutab, et selle rünnakuga rikuti rahvusvahelist õigust;
3. kutsub liikmesriike üles viivitamata ratifitseerima Rahvusvahelise Kriminaalkohtu põhikirja 2010. aasta Kampala muudatusettepanekud agressioonikuritegude kohta, et sillutada tulevikus teed agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks;
4. rõhutab, kui oluline on pidev riigisisene dialoog ja rahvuslik ühtsus, kõiki osapooli kaasav poliitiline protsess ning Iraagi põhiseaduses sätestatud õigus korraldada rahumeelseid meeleavaldusi;
5. rõhutab eelolevate valimiste suurt tähtsust Iraagi jätkuva demokraatiale ülemineku seisukohast ja kutsub kõiki osalejaid üles tagama, et valimised oleksid kaasavad, läbipaistvad, usaldusväärsed ja toimuksid ettenähtud ajal; kutsub Euroopa välisteenistust üles abistama Iraagi valitsust nii ulatuslikult kui võimalik praktiliste ettevalmistuste tegemisel;
6. tunneb heameelt Iraagi valitsuse uute püüdluste üle tõhustada dialoogi ja koostööd Iraagi hõimude, kohalike liidrite ja Iraagi julgeolekujõudude vahel Anbari provintsis, et võidelda vägivalla ja terrori vastu;
7. rõhutab siiski, et aastaid kestnud diskrimineerimine, valitsuse hoolimatus ja piiratud riigiteenistusse pääs on eelkõige sunniitidesse jätnud sügavad jäljed kibestumise ja umbusu näol ning toonud esile vajaduse muuta otsustavalt pikaajalist poliitikat;
8. kutsub Euroopa välisteenistust ja komisjoni üles tegema kõik endast oleneva Iraagi valitsuse ja ÜRO Iraagi abimissiooni toetamiseks, et kaitsta Fallujah ja muude piirkondade tsiviilelanikkonda, korraldada konfliktipiirkondadesse lõksu jäänud tsiviilelanike turvaline äratoimetamine ja tagada riigisiseselt ümberasustatud inimeste ohutu tagasipöördumine niipea, kui tingimused seda võimaldavad;
9. mõistab teravalt hukka hiljutise kümnekonna inimese hukkamise, kusjuures valitsuse heakskiitu ootavad veel sadadele inimestele määratud surmanuhtluse karistused, mis on sageli 2005. aasta karmi terrorismivastase seaduse alusel esitatud terrorismisüüdistuste asjus peetud ebaõiglaste kohtuprotsesside tulemus; kordab Iraagi valitsusele esitatud tungivat palvet hoiduda surmanuhtluse karistuste heakskiitmisest ning loobuda täiendavate hukkamiste täideviimisest;
10. on seisukohal, et kõige olulisemaks prioriteediks on reformida äärmiselt puudulikult toimivat kohtusüsteemi, kus on levinud piinamised ja korruptsioon, et taastada Iraagi kodanikes julgeolekutunne, kusjuures kohtusüsteemi reformiga paralleelselt tuleks vaadata läbi terrorismivastane seadus, mis pakub süüdimõistetutele ja kinnipeetutele tunduvalt väiksemat kaitset kui kriminaalmenetluse seadustik, ühtlasi kutsub üles tegema lõpu karistamatusele, eelkõige riigi julgeolekujõududes;
11. mõistab hukka sõja ajal vaesestatud uraani kasutamise, sealhulgas liikmesriikide poolt, ning kutsub ELi üles töötama välja ELi ühise seisukoha vaesestatud uraani sisaldava laskemoona keelustamiseks ning pakkuma abi ohvrite ravimiseks ning võimalikeks püüdlusteks puhastada asjaomased piirkonnad saastest;
12. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogu eesistujale, komisjoni presidendile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning komisjoni asepresidendile, liikmesriikide parlamentide esimeestele ning Iraagi Vabariigi valitsusele ja esindajatekogule.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0424.