Menetlus : 2014/2567(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0203/2014

Esitatud tekstid :

B7-0203/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 27/02/2014 - 10.9
CRE 27/02/2014 - 10.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0172

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 120kWORD 53k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0201/2014
24.2.2014
PE529.562v01-00
 
B7-0203/2014

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


Relvastatud droonide kasutamine (2014/2567(RSP))


Sabine Lösing, Willy Meyer, Patrick Le Hyaric, Martina Anderson, Marie-Christine Vergiat, Alda Sousa, Paul Murphy, Cornelia Ernst, Younous Omarjee fraktsiooni GUE/NGL nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon relvastatud droonide kasutamise kohta (2014/2567(RSP))  
B7‑0203/2014

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse ÜRO 2010. aasta aruannet sihtmärgistatud tapmiste kohta,

–       võttes arvesse 1949. aasta Genfi konventsioone ja nende 1977. aasta lisaprotokolle,

–       võttes arvesse oma 3. mai 2013. aasta uurimust „Droonide ja robotite sõjalise kasutamise mõju inimõigustele”,

–       võttes arvesse 2012. aasta uurimusi „Living under drones” („Elu koos droonidega”; Standfordi Ülikool ja New Yorgi Ülikool) ning „The civilian impact of drones” („Droonide mõju tsiviilelanikele”; konfliktipiirkonna tsiviilisikute keskus – Columbia Ülikool, New York),

–       võttes arvesse Statewatchi aruannet pealkirjaga „Eurodrones Inc.”,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.     arvestades, et droonirünnakute kasutamine sihtmärgistatud tapmisteks on viimasel aastakümnel oluliselt kasvanud;

B.     arvestades, et Genfi konventsioonide kohaselt on riigisiseses relvakonfliktis lubatav inimesi sihtmärgiks võtta vaid siis, kui nad osalevad otseselt sõjategevuses, ning kahtluse korral peab üksikisikuid kohtlema tsiviilisikutena;

C.     arvestades, et inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega on meelevaldne tapmine keelatud igasuguses olukorras; arvestades, et rahvusvaheline humanitaarõigus ei luba sihipäraselt tappa rahumeelsetes riikides asuvaid isikuid;

D.     arvestades, et sihtmärgistatud tapmisi käsitleva ÜRO aruande kohaselt viivad droonirünnakutena teostatavad operatsioonid vältimatult tsiviilisikute valimatu tapmiseni; arvestades, et Long War Journal, Pakistan Body Count ja Bureau of Investigative Journalism on avaldanud andmed, mille kohaselt on Pakistanis droonirünnakutena teostatud operatsioonides 2004. aastast saadik surma saanud 2412 kuni 3701 inimest, kelle hulgas oli 154 kuni 2512 tsiviilelanikku (organisatsiooni Bureau of Investigative Journalism andmetel 416 kuni 951 tsiviilelanikku)(1); arvestades, et USA droonirünnakutest on teatanud Afganistan, Pakistan, Jeemen, Liibüa, Iraak, Somaalia ja Uganda;

E.     arvestades, et lisaks tsiviilelanike tapmisele tekitavad droonirünnakud hirmu, psühholoogilisi traumasid ja suurt kahju elanikkonna sotsiaal-majanduslikule elule;

F.     arvestades, et sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonideks vajalikke kulusid ei kaeta ELi eelarvevahenditest (ELi lepingu artikli 41 lõige 2);

G.     arvestades, et kaitseministrid kohustusid 19. novembril 2013 toimunud Euroopa Kaitseagentuuri juhtorgani kohtumisel algatama kahesuguse kasutusega – nii tsiviil- kui ka sõjaliseks kasutuseks mõeldud – ühise MALE-tüüpi (Medium Altitude Long Endurance) kaugjuhitavate õhusõidukite süsteemide (RPAS-süsteemide) projekti; arvestades, et seni ei ole selgesõnaliselt välistatud sellise süsteemi kasutamist sihtmärgistatud tapmisteks; arvestades, et nõukogu leppis oma 2013. aasta detsembri kohtumisel kokku RPAS-süsteemide (droonide) alase uurimis- ja arendustegevuse edendamises ajavahemikul 2020–2025;

H.     arvestades, et relvastatud droonide kasutamine ja lähetamine kahjustab õigusriigi põhimõtet, parlamentaarset kontrolli ja demokraatiat üldiselt;

1.      mõistab hukka droonide kasutamise Afganistanis, Pakistanis, Jeemenis, Liibüas, Iraagis, Somaalias ja Ugandas, kuna tegemist on ÜRO põhikirja jämeda rikkumise ja riigi suveräänsuse rikkumisega; nõuab relvastatud droonide kasutamise keelustamist rahvusvahelise konventsiooniga;

2.      ärgitab nõukogu ja liikmesriike keelama kategooriliselt sihtmärgistatud tapmise eesmärgil teostatavad droonioperatsioonid, hoiduma ja keelduma mis tahes kohtuvälistest hukkamistest ning toetama droonirünnakute rahvusvahelist keelustamist;

3.      nõuab, et nõukogu ja liikmesriigid kohustuksid seni, kuni droonioperatsioone ei ole täielikult keelustatud, tagama, et riigid avalikustavad oma droonioperatsioonide korraldamise kriteeriumid ning andmed nende operatsioonide ohvrite, eriti tsiviilisikutest ohvrite kohta;

4.      nõuab, et EL ja selle liikmesriigid püüaksid tagada, et õigusvastaste tapmiste korral võetaks meetmeid toimepanijate vastu ning tuvastatud toimepanijaid karistataks;

5.      mõistab hukka droonide arendamise, kuna see õhutab võidurelvastumist, ning ei nõustu mis tahes sõjandusvaldkonna või tsiviil- ja sõjandusvaldkonna teadusuuringute ja projektide korduva ja tulevase rahastamisega ELi eelarvevahenditest, eelkõige ELi teadusuuringute programmi kaudu (alates 2014. aastast „Horisont 2020”); soovib, et avaliku sektori vahendid ja teadusuuringud jaotataks ümber nii, et see tooks kasu ühiskonnale ja toetaks eelkõige avalikke projekte ja teadusuuringuid sotsiaal-, ökoloogiliste, kultuuri- ja tervishoiuküsimuste valdkonnas;

6.      rõhutab, kui tähtis on lisada mehitamata õhusõidukid rahvusvaheliste relvaekspordi kontrollirežiimide, nagu relvaeksporti käsitleva ELi ühise seisukoha ja relvakaubanduslepingu loeteludesse; nõuab ülemaailmset desarmeerimist ja läbinisti poliitilist ja rahumeelset konflikti lahendamist;

7.      teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, liikmesriikide parlamentidele, ÜRO Peaassambleele ja komisjonile.

(1)

Nii USA kui ka ELi droonirünnakute kohta puuduvad ametlikud andmed ning ohvrite kohta pole koostatud ametlikke aruandeid. Toodud arvud kajastavad andmeid, mis on kogutud sõltumatutelt organisatsioonidelt, nagu Long War Journal, Pakistan Body Count ja Bureau of Investigative Journalism, kes on need andmed saanud kohalikes/piirkondlikes ja rahvusvahelistes ajalehtedes ilmunud pressiteadetest.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika