RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Olukord Ukrainas
25.2.2014 - (2014/2595(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Rebecca Harms, Ulrike Lunacek, Mark Demesmaeker, Tarja Cronberg, Werner Schulz, Raül Romeva i Rueda, Indrek Tarand, Helga Trüpel fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0219/2014
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa naabruspoliitika, idapartnerluse ja Ukraina kohta, eelkõige pidades silmas oma 6. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ukrainas[1],
– võttes arvesse 20. veebruaril 2014. aastal toimunud välisasjade nõukogu erakorralise kohtumise järeldusi Ukraina kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et pärast Ukraina presidendi ja valitsuse otsust peatada assotsieerimislepingu allkirjastamine on sajad tuhanded inimesed läinud spontaanselt üle kogu riigi tänavatele, et avaldada meelt Euroopa integratsiooni toetuseks; arvestades, et Kiievis hõivasid meeleavaldajad rahumeelselt Vabaduse väljaku, nõudes tugevat poliitilist muutust, et panna valitsus oma otsus läbi vaatama, ning arvestades, et Euromaidani liikumine on tugevaim kodanikuliikumine vabaduse ja demokraatia toetuseks Euroopas pärast 1980. aastate teist poolt;
B. arvestades, et president Janukovitš ületas selgelt oma volitusi, andes julgeolekujõududele loa kasutada meeleavaldajate vastu lahinglaskemoona ja paigutades snaiprid alates eelmise aasta novembri lõpust valitsusvastase ja Euroopa-suunalise meeleavalduse keskmes olevale Maidani väljakule ja seda ümbritsevate majade katustele; arvestades, et meeleavaldajaid ja nende toetajaid hukati Kiievi tänavatel, mis kutsus esile rahvusvahelise pahameele ja hukkamõistu;
C. arvestades, et samal ajal reisisid Kiievisse kolm ELi välisministrit kavatsusega olla vahendajaks kompromisslahenduse leidmisele president Janukovitši ja opositsiooni vahel; arvestades, et neil õnnestus vahendada kokkulepe tegevuskava kohta kriisi rahumeelseks ja demokraatlikuks lõpetamiseks; arvestades, et Venemaa erisaadik aitas samuti kaasa kokkuleppe saavutamisele, kuid ei kaasallkirjastanud seda;
D. arvestades, et pärast kokkuleppe allkirjastamist lahkus president pealinnast teadmata sihtkohta ja parlamendi esimees astus peatselt pärast seda tagasi, jättes riigi ilma valitsuseta, sest peaminister oli mõned nädalad varem tagasi astunud;
1. avaldab sügavat kaastunnet ohvrite perekondadele nii meeleavaldajate kui ka julgeolekujõudude poolel; mõistab tugevalt hukka kõik vägivallateod ja kutsub kõiki Ukraina kodanikke, samuti poliitilisi ja kodanikuühiskonna juhte üles tegutsema äärmise vastutustundega sel Ukraina jaoks ajaloolisel hetkel;
2. mõistab teravalt hukka brutaalse ja ebaproportsionaalse jõukasutamise meeleavaldajate vastu, mis põhjustas vägivalla äärmusliku eskaleerumise;
3. tunneb heameelt Ukraina parlamendi (Ülemraada) vastutustundliku käitumise üle, kui ta täitis täies mahus põhiseadusega ette nähtud ülesandeid ning valitsuse tagasiastumisest ja presidendi tagandamisest tekkinud poliitilise ja institutsioonilise vaakumi, ning on veendunud, et Euromaidani liikumine täidab rolli Ukraina edasistes poliitilistes protsessides; võtab teadmiseks parlamendi seni võetud meetmed, eriti 2004. aasta põhiseaduse juurde naasmise, otsuse korraldada presidendivalimised 25. mail 2014. aastal, otsuse kutsuda tagasi politsei- ja julgeolekujõud ning vabastada vanglast endine peaminister Julia Tõmošenko; kutsub üles moodustama rahvusvahelisel ühtsusel põhinevat valitsust, millesse oleks kaasatud võimalikult paljud huvirühmad, et tegeleda riigi ees seisvate pakiliste vajadustega;
4. tunnustab Ukraina rahvast kiire võimuvahetuse ning kodanikujulguse eest viimastel kuudel ning rõhutab, et sellised kodanikuühiskonna ja massimeeleavaldused toimivad eeskujuna ning märgivad pöördepunkti Ukraina ajaloos; rõhutab, et kõnealust demokraatlikku kodanikuühiskonna võitu ei tohiks rikkuda vastaste karistamise iha ega kättemaksuaktidega või sisemiste poliitiliste vastuoludega;
5. nõuab sõltumatu komisjoni asutamist, kes teeks tihedat koostööd Euroopa Nõukogu rahvusvahelise nõuandekomisjoniga ning uuriks meeleavalduste algamisest alates toime pandud inimõiguste rikkumisi;
6. avaldab kõigile inimestele, kes on kahe viimase kolme kuu jooksul Kiievis ja kogu Ukrainas Euroopa põhiväärtuste, demokraatliku vastutuse ja inimõiguste austamise, õigusriigi põhimõtte ja meeleavaldamise õiguse toetuseks tänavatele läinud, toetust ja poolehoidu ning on nendega solidaarne; rõhutab, et demokraatia ei ole enamuse valitsus, vaid järelevalvel ja võimude tasakaalul põhinev valitsusvorm; peab sellega seoses kahetsusväärseks Ülemraada hiljutist otsust kaotada keelteseadus ning nõuab sellise uue õigusakti vastuvõtmist, mis oleks kooskõlas Ukraina poolt Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta raames võetud kohustustega;
7. nõuab eelkõige, et komisjon leiaks võimalused, kuidas pakkuda kõigile meeleavalduste ajal vägivalla ohvriks langenutele arstiabi ja tuge, tehes koostööd Rahvusvaheline Punase Risti Komiteega;
8. tunneb heameelt välisasjade nõukogu 20. veebruari 2014. aasta erakorralise kohtumise järelduste üle, eriti otsuse üle kehtestada sihipärased sanktsioonid, mis hõlmavad varade külmutamist ja inimõiguste rikkumiste eest vastutavate isikute suhtes kehtestatud viisakeeldu, ning peatada kõigi siserepressioonideks kasutada võidavate seadmete ekspordilitsentsid; võtab teadmiseks äärmiselt suute mõju, mida need sanktsioonid on avaldanud Ukraina avalikkuse arvamusele, ja on seisukohal, et need meetmed oleks saanud juba varem vastu võtta;
9. on seisukohal, et sihipärased, paindlikud, üksikud sanktsioonid ja piiravad meetmed tuleks säilitada Ukrainale suunatud ELi poliitika osana sellel ajavahemikul ja neid tuleks täiendada liikmesriikide tõsiste jõupingutustega võitluseks rahapesu ja varade varjamisega;
10. nõuab kõikide meeleavaldajate ja ebaseaduslikult kinnipeetavate poliitvangide kohest ja tingimusteta vabastamist, kõikidest nende vastu esitatud süüdistustest loobumist ja nende poliitilist rehabiliteerimist;
11. loodab, et Ülemraadas viimastel päevadel moodustunud konstitutsiooniline enamus loob aluse sellise rahvusliku dialoogi algamisele, millesse on kaasatud Ukraina ühiskonna kõik demokraatlikud jõud, et saavutada poolte vahel tõeline leppimine, pidada põhjalikke arutelusid Ukraina rahvuse tuleviku teemal ja säilitada riigi ühtsus;
12. juhib tähelepanu asjaolule, et ettepanek assotsieerimislepingu allkirjastamiseks kehtib endiselt ja EL on valmis sellele alla kirjutama kohe, kui praegune poliitiline kriis on lahendatud ja kui 2012. aasta detsembris kohtunud välisasjade nõukogu seatud tingimused on täidetud;
13. ootab, et nõukogu ja komisjon peaksid kinni oma lubadustest ja jätkaksid Ukraina aitamist sügavast poliitilisest ja majanduskriisist väljumisel, eelkõige seoses võimalike kiireloomuliste finantsvajadustega, mis on muu hulgas tingitud Venemaa Föderatsiooni otsusest peatada Ukraina võlakirjade ostmiseks teise osamakse tegemine;
14. nõuab, et nõukogu ja komisjon esitaksid koos Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ja Euroopa Investeerimispangaga võimalikult kiiresti erakorralised meetmed ja konkreetse pikaajalise finantsabipaketi, et aidata Ukrainal toime tulla oma halveneva majandusliku ja sotsiaalse olukorraga ning anda Ukrainale majandusabi vajalike sügavate ja põhjalike majandusreformide käivitamiseks;
15. tunnistab, et laialt levinud korruptsioon piirab jätkuvalt Ukraina arengupotentsiaali ja õõnestab tema kodanike usaldust oma riigi institutsioonide vastu; nõuab seetõttu tungivalt, et uus valitsus asetaks korruptsioonivastase võitluse oma tegevuskavas esikohale; nõuab tungivalt, et EL ja Ukraina võtaksid viivitamata meetmeid edasise kapitali väljavoolu tõkestamiseks;
16. asub seisukohale, et ELi ja Ukraina vahelise viisavabaduslepingu lõpuleviimine on parim viis reageerida nendele Ukraina kodanikuühiskonna liikmete ja üliõpilaste üleskutsetele, kes viimastel päevadel on Ukraina Euroopa-suunalise valiku toetuseks riigi väljakutel meelt avaldanud; juhib tähelepanu sellele, et see leping kiirendab ja hõlbustab kodanikuühiskondadevahelisi vahetusi ja inimestevahelisi kontakte, suurendades nii vastastikust mõistmist ja andes Ukraina avalikkusele võimaluse tutvuda Euroopa standardite ja heade tavadega kõigis valdkondades; nõuab, et kuni lepingu sõlmimiseni kehtestataks viivitamata ajutised, väga lihtsad ja tasuta viisamenetlused;
17. rõhutab, et põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu sätted ei põhjusta Venemaa Föderatsioonile ärilisi probleeme ja et assotsieerimisleping ei mõjuta ajaloolisi sidemeid Ukraina ja tema idanaabrite vahel; juhib tähelepanu sellele, et poliitiline stabiilsus, prognoositavus ja majanduslik õitseng jäävad ühisteks eesmärkideks;
18. rõhutab, et ilma Venemaa konstruktiivse ja õiguspärase panuseta ei ole võimalik saavutada Ukrainas püsivat poliitilist lahendust, kuid lükkab tagasi idee Euroopa uuest jaotamisest mõjualade alusel;
19. kutsub Moskvat üles suhtuma küsimusse konstruktiivselt ja peatama kättemaksumeetmed ja kohatu surve, mille eesmärk on õõnestada naaberriikide suveräänset õigust oma tuleviku üle ise otsustada, ning looma Ukraina jaoks tingimused, mis võimaldavad tal saada kasu kahepoolsetest suhetest nii ELi kui ka Venemaaga; nõuab tungivalt, et EL ja tema liikmesriigid kõneleksid Venemaaga ühel häälel selliste idapartnerluse riikide Euroopa-suunaliste püüdluste toetuseks, kes vabatahtlikult otsustavad oma suhteid ELiga süvendada; kutsub ELi sellega seoses üles toetama Ukrainat ja kõiki teisi idapartnerluse riike WTOs ja muudes rahvusvahelistes organisatsioonides kõikides Venemaa Föderatsiooniga toimuvates vaidlustes;
20. kutsub peale selle komisjoni üles tegema Ukraina ametivõimudega koostööd, et leida võimalused, kuidas neutraliseerida Moskva assotsieerimislepingu allkirjastamise vastaste meetmete mõju;
21. on lisaks sellele veendunud, et lisaks assotsieerimislepingule avaneb Ukrainale tegelik Euroopa Liiduga ühinemise võimalus, kui riik on reaalselt näidanud, et ta on valmis reforme läbi viima ning võtma omaks ELi väärtused ja neid jagama vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklile 49;
22. märgib, et ELi kommunikatsioonistrateegia partnerriikides ei ole veel tulemuslik; nõuab tungivalt, et komisjon teeks sellega seoses rohkem pingutusi, et selgitada assotsieerimislepingu võimalikku kasu ja eeliseid avalikku arvamust kujundavatele asjakohastele rühmadele;
23. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0098.