Resolutsiooni ettepanek - B7-0228/2014Resolutsiooni ettepanek
B7-0228/2014

    RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi Arktika piirkonna strateegia

    5.3.2014 - (2013/2595(RSP))

    komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel
    vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

    Marc Tarabella, Isabella Lövin, Carl Schlyter, Margrete Auken, Satu Hassi, Iñaki Irazabalbeitia Fernández fraktsiooni Verts/ALE nimel

    Menetlus : 2013/2595(RSP)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    B7-0228/2014
    Esitatud tekstid :
    B7-0228/2014
    Arutelud :
    Vastuvõetud tekstid :

    B7‑0228/2014

    Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi Arktika piirkonna strateegia kohta

    (2013/2595(RSP))

    Euroopa Parlament,

    –       võttes arvesse oma varasemaid raporteid ja resolutsioone Arktika kohta, eelkõige 2011. aasta jaanuari raportit „ELi jätkusuutlik Kaug-Põhja poliitika”[1] ning 2013. aasta oktoobri parlamentaarse ühiskomisjoni raportit Arktika-poliitika kohta,

    –       võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. juuni 2012. aasta ühisteatist pealkirjaga „Euroopa Liidu Arktika-poliitika arendamine: alates 2008. aastast tehtud edusammud ja järgmised meetmed” (JOIN(2012)0019) ning sellele lisatud töödokumente pealkirjaga „Euroopa Liidu Arktika-poliitika arendamise raames võetud meetmete ülevaade” (SWD(2012)0182) ning „Kosmos ja Arktika” (SWD(2012)0183),

    –       võttes arvesse ELi ja Gröönimaa 2007.–2013. aasta partnerlust ning ELi ja Gröönimaa vahelist kalanduse partnerluskokkulepet, mis jõustus 1. jaanuaril 2013 ning kehtib kolm aastat,

    –       võttes arvesse ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020,

    –       võttes arvesse Arktika Nõukogu eesistumise programmi, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Arktika koostööprogrammi ning Barentsi Euroarktilise Nõukogu (BEAC) programmi,

    –       võttes arvesse Rio+20 kohustust alustada läbirääkimisi ÜRO mereõiguse konventsiooni raames bioloogilise mitmekesisuse kaitse üle riiklikust jurisdiktsioonist väljapoole jäävatel aladel,

    –       võttes arvesse Soome, Rootsi, Taani, Gröönimaa, Norra, Venemaa, USA, Kanada ja Ühendkuningriigi Arktika küsimusi käsitlevaid uusi ja ajakohastatud riiklikke strateegiaid ning poliitikadokumente,

    –       võttes arvesse 2011. aasta veebruaris Tromsøs toimunud põhjamõõtme teisel parlamentaarsel foorumil vastu võetud avaldusi,

    –       võttes arvesse 18. veebruaril 2013 Brüsselis toimunud uuendatud põhjamõõtme kolmanda ministrite kohtumise ühisavaldust,

    –       võttes arvesse 13.–15. septembril 2010 Brüsselis toimunud Arktika piirkonna parlamendiliikmete üheksanda konverentsi ning 5.–7. septembril 2012 Akureyris toimunud Arktika piirkonna parlamendiliikmete kümnenda konverentsi avaldusi,

    –       võttes arvesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaekogu 25. novembri 2013. aasta aruande „Euroopa ühendused – hülgetoodete importi ja turustamist keelustavad meetmed” punkti 1.3.5 (29. jaanuaril 2013 tehtud eelotsuse kohta),

    –       võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 3. oktoobri 2013. aasta otsust kohtuasjas C-583/11P ning 25. aprilli 2013. aasta otsust kohtuasjas T-526/10, mis käsitlevad taotlust tunnistada kehtetuks komisjoni 10. augusti 2010. aasta määrus (EL) nr 737/2010, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 (hülgetoodetega kauplemise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad[2],

    –       võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ[3],

    –       võttes arvesse oma 5. veebruari 2014. aasta resolutsiooni kliima- ja energiapoliitika raamistiku kohta aastani 2030[4],

    –       võttes arvesse Cancúni kliimakonverentsi (COP16) tulemusi, muu hulgas kokkulepet, et heitmeid tuleks piirata, et vältida keskmise temperatuuri tõusu rohkem kui 2°C võrra tööstuseelse tasemega võrreldes,

    –       võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

    A.     arvestades, et komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. juuni 2012. aasta ühisteatis oli samm edasi vastusena parlamendi nõudmisele töötada välja sidus ELi Arktika piirkonna poliitika;

    B.     arvestades, et parlament on Šveitsi ja Norraga suhtlemiseks moodustatud ning ELi ja Islandi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) parlamentaarses ühiskomisjonis osaleva delegatsiooni kaudu aktiivselt osalenud Arktika piirkonna parlamendiliikmete alalise komisjoni töös;

    C.     arvestades, et Taani, Soome ja Rootsi on Arktika piirkonna riigid ja et põhjapöörijoon läbib nii Rootsit kui ka Soomet; arvestades, et ELi ainuke põlisrahvas saamid elavad Rootsi ja Soome, samuti Norra ja Venemaa polaaraladel;

    D.     arvestades, et usaldusväärset partnerit Norrat seob ELiga EMP ja Schengeni leping;

    E.     arvestades, et EL on olnud Arktikas tegev pikka aega, osaledes põhjamõõtme poliitikas (sh Arktika aken) koos Venemaa, Norra ja Islandiga, Barentsi koostöös ja eelkõige Barentsi Euroarktilises Nõukogus ja Barentsi piirkondlikus nõukogus, võttes samuti arvesse strateegilisi partnerlusi Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Venemaaga ja nende mõju ning viimaste aastate osalemist aktiivse ajutise vaatlejana Arktika Nõukogus;

    F.     arvestades, et Arktika Nõukogu Kiruna kohtumise otsust kinnitada ELi taotlus saada vaatleja staatus tõlgendatakse mitmel viisil seoses sellega, millisel määral on ELile Arktika Nõukogus vaatleja staatus antud;

    G.     arvestades, et EL ja tema liikmesriigid annavad olulise panuse Arktika teadusuuringutesse, ning arvestades, et ELi programmide, sealhulgas uue „Horisont 2020” raamprogrammi raames toetatakse tähtsaid teadusprojekte selles piirkonnas, millest on kasu ka Arktika riikide rahval ja majandusel;

    H.     arvestades, et aastaks 2050 saab ära kasutada vaid 20% maailma fossiilkütuste varudest, et keskmise temperatuuri tõus jääks väiksemaks kui 2°C;

    I.      arvestades, et hinnanguliselt umbes viiendik maailma avastamata süsivesinikuvarudest paikneb Arktika piirkonnas, kuid on vaja põhjalikumaid uuringuid, et teha täpsemalt kindlaks, kui palju majanduslikult kättesaadavat gaasi ja naftat seal on, võttes arvesse vajadust uurida ja kasutada neid varusid keskkonnasäästlikult ja ohutult;

    J.      arvestades, et kliimamuutus ja merejää sulamine on suur oht Arktikale ning ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele kõikjal maailmas;

    K.     arvestades, et kuni 40% sellest piirkonnast, mis oli veel hiljuti alaliselt merejääga kaetud, on nüüd osa aastast ilma jääta;

    L.     arvestades, et veeala, mis oli kunagi jääga kaetud, on tõenäoliselt ainuke veeala maailmas, kus pole kunagi kala püütud, ning sisaldab sel põhjusel väärtuslikke külmaveekoralle ja avastamata ökosüsteeme;

    M     arvestades, et Gröönimaa jääkiht sulab kolm korda kiiremini kui 1990. aastatel ning annab panuse merevee taseme tõusu;

    N.     arvestades, et 2012. aastal nõudsid enam kui 2000 teadlast 67 riigist kaubandusliku kalapüügi peatamist Arktikas, kuni on tehtud täiendavaid teadusuuringuid;

    O.     arvestades, et Arktika riikidel on suveräänsus ja jurisdiktsioon oma maismaa- ja veealade üle otsustamisel ning tuleb austada Arktika rahvaste õigust oma loodusvarade säästvale kasutamisele;

    P.     arvestades, et Arktikat ümbritsevad rahvusvahelised veed ning kodanikel ja valitustel kõikjal maailmas, sh Euroopa Liidus, on kohustus Arktikat paremini kaitsta;

    Q.     arvestades, et praegu ei ole tehnoloogiat, mis võimaldaks naftareostuse nõuetekohast koristamist jäistes tingimustes;

    R.     arvestades, et Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) on keelustanud raskete kütteõlide transpordi ja kasutamise Antarktikat ümbritsevates vetes;

    S.     arvestades, et Arktika piirkonna väliste osalejate, nt Hiina, Jaapani, India jt riikide üha suurem huvi Arktika piirkonna vastu, nende rahaeraldised polaaruuringuteks ning eelkõige Lõuna-Korea, Hiina, Jaapani, India ja Singapuri kinnitamine Arktika Nõukogu vaatlejateks näitavad üha kasvavat ülemaailmset geopoliitilist huvi Arktika vastu;

    EL ja Arktika

    1.      tuletab meelde oma 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika kohta ning väljendab heameelt komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. juuni 2012. aasta ühisteatise üle; kinnitab uuesti oma seisukohta, et kuna kolm ELi liikmesriiki – Taani, Soome ja Rootsi – on Arktika riigid ning Norra ja Island kuuluvad EMPsse ja Schengeni alasse, on ELil õigustatud huvi seoses tema rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega, keskkonna-, kliima- ja muu poliitikaga seotud kohustustega ning rahastamise, teadusuuringute ja majandushuvidega, muu hulgas mereveo ja loodusvarade kasutamise valdkonnas; tuletab lisaks meelde, et ELil on Soomes ja Rootsis suuri polaaralasid, kus elab ELi ainuke põlisrahvas saamid;

    2.      võtab teadmiseks Arktika Nõukogu 2013. aasta mai Kiruna kohtumise deklaratsiooni ning otsuse ELi ja teatavate riikide vaatlejastaatuse kohta ning nõuab, et komisjon võtaks järelmeetmeid Kanadaga jäänud küsimuste lahendamiseks ning annaks parlamendile sellest protsessist nõuetekohaselt aru;

    3.      toetab komisjon tööd Arktika Nõukogus alalise vaatleja staatuse saamisel, kuid palub ELil siiski taotleda aktiivselt ELi Arktika piirkonna strateegia eesmärke kõikide asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, kuni vaatleja staatust ei ole täielikult heaks kiidetud;

    4.      peab Barentsi Euroarktilise Nõukogu (BEAC) Taani, Soome, Norra, Venemaa, Rootsi ja komisjoni vahelise koostöö tähtsaks keskmeks; võtab teadmiseks BEACi töö tervishoiu- ja sotsiaalküsimustes, hariduse ja teadusuuringute, energeetika, kultuuri ja turismi valdkonnas; märgib põlisrahvaste töörühma nõuandvat rolli BEACis;

    5.      juhib tähelepanu panusele, mida EL annab Arktika piirkonnas teadus- ja arendustegevusse ning ELi seaduste alusel registreeritud ja tegutsevate ettevõtete osalemisele;

    6.      palub komisjonil esitada ettepanekud, kuidas arendada edasi Galileo projekti või muid Arktikale mõju avaldada võivaid projekte, nagu ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire programm, et võimaldada turvalisemat ja kiiremat laevatamist Arktika vetes, investeerides seega eelkõige Kirdeväila ohutusse ja ligipääsetavusse, et paremini prognoosida jää liikumist, paremini kaardistada Arktika merepõhja ning mõista piirkonna peamisi geodünaamilisi protsesse;

    7.      väljendab heameelt Arktika piirkonna ökoloogiliselt või bioloogiliselt oluliste alade kindlaksmääramise üle bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel, sest see on tähtis protsess, mis aitab tagada Arktika bioloogilise mitmekesisuse tulemusliku säilitamise, ning toonitab, kui tähtis on rakendada ökosüsteemipõhise haldamise lähenemisviisi Arktika ranniku-, mere- ja maismaakeskkonna suhtes, nagu on rõhutanud Arktika Nõukogu ökosüsteemipõhise haldamise ekspertrühm;

    8.      tunneb muret, et otsingu- ja päästeteenistuse kokkuleppe ning naftareostusele reageerimise kokkuleppe rakendamine Arktika Nõukogu liikmete poolt hõlmab ainult valmisolekut ja reageerimist, kuid ei reguleeri naftareostuse ennetamist ega hõlma sätteid, mis tagaksid, et ettevõtetel lasub täielik majanduslik ja keskkonnaalane vastutus;

    9.      nõuab põliselanike, Euroopa organite, kodanikuühiskonna ja ettevõtete aktiivset kaasamist rakendamisprotsessi;

    10.    rõhutab, et EL peab aktiivselt osalema kõikides asjakohastes Arktika Nõukogu töörühmades või asjaomastes piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu IMO, bioloogilise mitmekesisuse konventsioon ning ÜRO Peaassamblee;

    11.    võtab teadmiseks ELi liikmesriikide – nii Arktika nõukogu liikmete, nagu Soome, Taani ja Rootsi, kui ka vaatlejate, nagu Saksamaa ja Ühendkuningriik – hiljuti avaldatud Arktika strateegiad ning avaldab lootust, et ajakohastatud strateegiad ei too Arktika puhul kaasa mitte ainult realistlikumat suhtumist, vaid ka konkreetsed kohustused, mis rõhutaks vajadust võtta arvesse Arktikat mõjutavaid ELi ühiseid poliitikasuundi ja programme;

    12.    võtab teadmiseks Islandi uue valitsuse otsuse peatada läbirääkimised ELi liikmesuse üle; peab kahetsusväärseks, et kumbki pool ei leidnud lahendust seoses vastakate seisukohtadega mõnes küsimuses, hoolimata tihedatest kultuurisidemetest ning asjaolust, et Island on EMP ja Schengeni ala liikmena juba rakendaud märkimisväärse osa ELi õigusakte, ning seega on läinud kaduma võimalus Island eriklauslitest hoolimata paremini integreerida, arvestades riigi geopoliitiliselt ja -majanduslikult strateegilist positsiooni tulevaste põlvkondade jaoks;

    13.    palub komisjonil eespool öeldut arvesse võttes arendada tihedamat koostööd Islandiga sellistes ühist huvi pakkuvates valdkondades nagu meretranspordi arendamine ja taastuvenergia, kasutades täielikult ära olemasolevaid vahendeid ning ergutades Euroopa ja Islandi osalejate vahelist teadus- ja ettevõtlusalast koostööd;

    14.    võtab teadmiseks Arktika Nõukogule nõuandjana lisatava Arktika Ärinõukogu ettevalmistused ning rõhutab, kui suur osa Euroopa äriühingutest ja instituutidest annab panuse ja investeerib Arktikasse; kutsub äriühinguid üles austama põliselanike õigusi ning tegema investeeringuid keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt vastutustundlikul viisil;

    15.    kinnitab oma toetust ELi Arktika teabekeskuse loomisele – see oleks Arktikas asuv võrgustik, mis püüab teavitada ja ühendada Arktika ja ELi osalejaid;

    16.    palub komisjonil eespool nimetatud asjaolusid ja arenguid arvesse võttes koostada ja esitada tulevikku suunatud ja sidus strateegia ELi osalemiseks Arktikas, kindlustades, et ELi ja liikmesriikide sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnaalaseid huvisid, samuti ülemaailmseid bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kliimamuutusega seotud eesmärke võetakse arvesse alati, kui kavandatakse, muudetakse või ajakohastatakse Arktikat mõjutavat poliitikat;

    17.    palub komisjonil koostada tegevuskava, et määrata kindlaks konkreetsed sammud sellise strateegia ja olemasolevate Arktikat käsitlevate poliitikasuundade ja programmide sidusaks rakendamiseks, et tagada Arktika piirkonna käsitlemisel koordineeritud lähenemisviis, mis põhineks ettevaatuspõhimõttel ja ökosüsteemipõhisel lähenemisviisil;

    18.    juhib tähelepanu sellele, et energiajulgeolek on tihedalt seotud kliimamuutustega; on seisukohal, et tuleb tugevdada energiajulgeolekut, vähendades ELi sõltuvust fossiilkütustest, mida imporditakse Venemaalt torujuhtmete kaudu; tuletab meelde, et nende torujuhtmete toimimist võib hakata häirima igikeltsa sulamine, ning rõhutab, et Arktika muundumisega kaasneb kliimamuutuse suur mõju ELi julgeolekule; rõhutab vajadust tegeleda nimetatud riskiteguriga, tugevdades ELi Arktika strateegiat ning ELis toodetava taastuvenergia ja energiatõhususe poliitikat, mille abil saaks oluliselt vähendada liidu sõltuvust välistest energiaallikatest ning parandada sel viisil tema julgeolekupositsiooni;

    19.    on veendunud, et mõne vaatleja jäetud mulje võitlusest Arktika nimel, mida sageli näitlikustatakse Venemaa lipu paigaldamisega põhjapooluse merepõhja, ei soodusta konstruktiivset üksteisemõistmist ja koostööd piirkonnas; rõhutab, et Arktika riigid on korduvalt väljendanud kindlat tahet lahendada võimalikud huvide konfliktid rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt; tunneb muret selle pärast, et sõjalise võimsuse suurenev paigutamine Arktikasse võib piirkonna tasakaalu rikkuda; nõuab, et polaarpiirkonna ümbruses asuvad riigid ei rajaks sõjalisi eelposte ega sõjaliselt varustatud teaduslikke eelposte;

    20.    tunneb muret katsete pärast kaevandada Gröönimaal uraani ning nõuab, et Arktika kuulutataks tuumarelvavabaks piirkonnaks;

    Arktika piirkonna säästev sotsiaal-majanduslik areng, keskkonnaalane juhtimine ning kliimamuutuse leevendamine ja sellega kohanemine

    21.    tuletab meelde oma 2011. aasta resolutsiooni, milles rõhutati Arktika piirkonna muutuste ülemaailmset mõju ning olulist rolli, mida ELi ja teiste tööstusjõud peavad polaarpiirkonna ümbruses asuvate riikide kõrval mängima, et vähendada Arktika piirkonnas tegevuse suurenemisest tingitud reostust; juhib tähelepanu asjaolule, et Arktika kliimamuutus avaldab suurt mõju rannikupiirkondadele kõikjal maailmas, sh Euroopa Liidus, ning kliimast sõltuvatele Euroopa tööstusvaldkondadele, nagu põllumajandus ja kalandus, energeetika, põhjapõdrakasvatus, jahipidamine, turism ja transport;

    22.    märgib, et Arktika kaitsmine on kõikide maailma valitsuste ja kodanike ülesanne;

    23.    tunnistab, et jää sulamine ning kiiresti tõusev temperatuur ei ole ainult riskifaktor, mis põhjustab põlisrahvaste ümberasumist ja ohustab seega põlisrahvaste eluviise, vaid loob ühtlasi võimalusi Arktika piirkonna majandusarenguks; võtab teadmiseks Arktika piirkonna elanike ja valitsuste soovid ning nende suveräänse õiguse ja kohustuse taotleda jätkuvalt säästvat majandusarengut, kaitstes samal ajal põlisrahvaste traditsioonilisi elatusallikaid ning väga tundlikke Arktika ökosüsteeme;

    24.    kinnitab oma varasemaid avaldusi põlisrahvaste õiguste kohta laiemalt ning eelkõige saamide kui ELi ainsa põlisrahva õiguste kohta, ning nõuab, et komisjon uuriks täiendavalt võimalusi, kuidas tagada, et nende hääl ja kogemused oleksid ELi poliitikakujundamises esindatud;

    25.    nõuab rahvusvahelise arutelu algatamist Arktika keskkonnajuhtimise ja parema keskkonnakaitse teemal, kaasates Arktika rannikuriigid, rahvusvahelise kogukonna ning põlisrahvaid ja kodanikuühiskonda esindavad organisatsioonid;

    26.    rõhutab, et Arktikat ümbritsevad veed on rahvusvahelised veed ning nõuab väljaspool Arktika rannikuriikide majandusvööndeid asuvates vetes ülemaailmse kaitseala loomist, milles lepiksid kokku ja mida austaksid nii Arktika riigid kui ka muud riigid;

    27.    rõhutab läbi Arktika vete kulgevate uute ülemaailmsete transporditeede ohutuse ja turvalisuse suurt tähtsust, eriti ELi ja tema liikmesriikide majandusele, sest need riigid kontrollivad 40% maailma kaubalaevandusest; võtab teadmiseks IMO töö laevanduse kohustusliku polaarkoodeksi koostamisel; rõhutab, et EL ja liikmesriigid peaksid aktiivselt toetama ohutut ja keskkonnasõbralikku laevandust, merede vabadust ja rahvusvaheliste veeteede vaba läbimise õigust; ergutab koostööd nii teadusuuringute kui ka investeeringute alal, et luua kindel ja ohutu infrastruktuur Arktika mereteede jaoks;

    28.    palub ELil sellega seoses propageerida rangeid piiranguid raskete kütteõlide kasutamisele ja vedamisele Arktikas, järgides sarnaseid piiranguid Antarktikat ümbritsevates vetes;

    29.    palub komisjonil asjakohaste rahvusvaheliste vahendite puudumisel esitada ettepanekud eeskirjade kehtestamiseks enne või pärast Arktika vete läbimist ELi sadamatesse sisenevate laevade kohta, et keelustada raske kütteõli kasutamine ja vedu;

    30.    kutsub kõnealuse piirkonna liikmesriike üles tagama, et kõik olemasolevad ning tulevikus avatavad transporditeed oleksid rahvusvahelisele laevandusele avatud, ning hoiduma ühepoolsete omavoliliste finants- või haldustõkete kehtestamisest, mis võiks takistada merevedu Arktikas, välja arvatud meetmed, mille eesmärk on suurendada ohutust või kaitsta keskkonda;

    31.    rõhutab, et Euroopa Meresõiduohutuse Ametil (EMSA) peavad olema vajalikud vahendid, et jälgida ja ennetada reostuse teket merelaevandusest ning Arktika nafta- ja gaasitaristutest; rõhutab, et selles valdkonnas tuleb järgida IMO ning ELi keskkonna- ja ohutuseeskirju;

    32.    tunneb sügavat muret võidujooksu pärast nafta leidmiseks ja puurimiseks Arktikas, ilma et oleks jõustatud asjakohased standardid (nt Gazpromi Prirazlomnaja platvorm Venemaa majandusvööndis), ning Gröönimaa ümbruse ja Põhja-Atlandi muude osade veealade litsentseerimise pärast;

    33.    palub ELil propageerida rahvusvaheliselt rangeid ettevaatusel põhinevaid regulatiivseid standardeid nafta otsimise, geoloogilise luure ja tootmisega seotud keskkonnakaitse ja ohutuse valdkonnas; nõuab, et keelustataks nafta puurimine ELi ja EMP jäistes Arktika vetes ning et EL edendaks sarnaseid ettevaatusstandardeid Arktika Nõukogus ja Arktika rannikuriikide jaoks;

    34.    toetab viie Arktika rannikuriigi algatust leppida kokku ajutistes ettevaatusabinõudes, et vältida tulevast kaubanduslikku kalapüüki Põhja-Jäämere keskosas, kuni on loodud asjakohased reguleerivad ja kaitsemehhanismid;

    35.    rõhutab ELi energia- ja transpordisüsteemide suurt kokkuhoiupotentsiaali ning võimalusi vähendada ELi majanduse CO2-heitmeid ning vähendada sõltuvust imporditud fossiilkütustest, muu hulgas Arktikast pärit naftast;

    36.    tuletab meelde Arktika rahvaste õigust otsustada ise oma elatusallikate üle ja tunnistab nende soovi piirkonna säästva arengu järele ning palub komisjonil anda aru, milliseid ELi programme saaks kasutada sellise pikaajalise ja tasakaalustatud arengu toetamiseks, ja valmistada ette meetmed konkreetsema panuse andmiseks selle soovi teostamisse;

    37.    võtab teadmiseks Gröönimaa uue valitsuse prioriteedi edendada riigi arengut ning palub komisjonil uurida, kuidas ELi programmid võiksid anda panuse Gröönimaa säästvasse arengusse ning kuidas tagada, et suhted Taani ja kogu Euroopaga võiksid edendada säästvat arengut, mis on nii Gröönimaa inimeste kui ka ELi osalejate huvides, eriti seoses Euroopa-väliste osalejate tegevuse märkimisväärse intensiivistumisega Gröönimaal; nõuab, et nii komisjon kui ka liikmesriigid läheneksid strateegiliselt Gröönimaa tulevikule ning selle varade säästvale ja keskkonnaalaselt ohutule kasutamisele, tagades samal ajal, et Euroopa osalemine annab asjakohase panuse Gröönimaa säästvasse arengusse;

    38.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Arktika piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele.