Menetlus : 2013/2595(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0230/2014

Esitatud tekstid :

B7-0230/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 12/03/2014 - 8.29
CRE 12/03/2014 - 8.29
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P7_TA(2014)0236

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 124kWORD 61k
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0229/2014
5.3.2014
PE529.617v01-00
 
B7-0230/2014

komisjoni asepresidendi ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja avalduse alusel

vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2


ELi Arktika piirkonna strateegia (2013/2595(RSP))


Anneli Jäätteenmäki, Pat the Cope Gallagher, Graham Watson, Olle Schmidt fraktsiooni ALDE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon ELi Arktika piirkonna strateegia kohta (2013/2595(RSP))  
B7‑0230/2014

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Arktika piirkonna kohta, sealhulgas viimast, 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika kohta(1),

–       võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. juuni 2012. aasta ühisteatist „Euroopa Liidu Arktika-poliitika arendamine: alates 2008. aastast tehtud edusammud ja järgmised meetmed” (JOIN(2012)0019)ja komisjoni 20. novembri 2008. aasta teatist „Euroopa Liit ja Arktika piirkond” (COM(2008)0763),

–       võttes arvesse ettevalmistavat meedet „Arktika piirkonna arengu keskkonnamõju strateegiline hindamine”,

–       võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2013. aastal avaldatud arvamust ELi Arktika piirkonna poliitika kohta,

–       võttes arvesse Soome, Rootsi, Taani ja Gröönimaa, Norra, Venemaa, USA ja Kanada ning ka Ühendkuningriigi ja Saksamaa riiklikke strateegiaid ja poliitikadokumente Arktika piirkonna kohta,

–       võttes arvesse Barentsi Euroarktilise Nõukogu prioriteete aastateks 2013–2015, kui nõukogu eesistujariik on Soome,

–       võttes arvesse Arktika piirkonna parlamendiliikmete alalise komisjoni (SCPAR) 2013. aasta septembris tehtud avaldust ning Arktika piirkonna parlamendiliikmete kümnendat konverentsi, mis toimus 2012. aastal Akureyri linnas,

–       võttes arvesse Arktika Nõukogu programmi aastateks 2013–2015, kui nõukogu eesistujariik on Kanada,

–       võttes arvesse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Arktika piirkonna programmi aastateks 2012–2014,

–       võttes arvesse nn uuendatud põhjamõõtme 2013. aastal Brüsselis toimunud kolmanda ministrite kohtumise ühisavaldust,

–       võttes arvesse 2013. aastal Arhangelskis, 2011. aastal Tromsøs ja 2009. aastal Brüsselis põhjamõõtme parlamentaarsel foorumil vastuvõetud avaldusi,

–       võttes arvesse oma 5. veebruari 2014. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelisi suhteid(2),

–       võttes arvesse Euroopa Majanduspiirkonna parlamentaarse ühiskomitee 28. oktoobri 2013. aasta aruannet Arktika piirkonna poliitika kohta,

–       võttes arvesse ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Horisont 2020”,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.     arvestades, et Arktika piirkond ja eriti selle Euroopa osa on ELi jaoks üha suureneva strateegilise tähtsusega ala ning sama tähtis on Arktika jaoks EL;

B.     arvestades, et Arktika habras keskkond on kliimamuutuse tõttu muutumas, ja arvestades, et EL on ülemaailmses kliimapoliitikas juhtiv osaline;

C.     arvestades, et Arktika on rikas loodusvaradest, võimaldab mitmesugust elatust ja majandustegevust ning on üha soositum turismisihtkohana; arvestades, et EL on Arktika piirkonnast pärit ressursside, kaupade ja teenuste suur tarbija;

D.     arvestades, et ELi liikmesriigid Rootsi, Soome ja Taani on Arktika riigid; arvestades, et ELi ainus pärismaine rahvas – saami rahvas elab Rootsis ja Soomes ning ka Norras ja Venemaal;

E.     arvestades, et Euroopa arktiline ja lähisarktiline osa on mitmepalgeline, sellesse kuulub nii nüüdisaegseid linnu ja arenenud tööstuskeskusi kui ka hõredalt asustatud alasid ja maapiirkondi;

F.     arvestades, et jää sulamine ja uued laevateed hõlbustavad juurdepääsu Arktika ressurssidele, ja arvestades, et sellega suurenevad investeeringud sellesse piirkonda ja areneb sealne infrastruktuur; arvestades, et Arktika vastu tunnevad üha suuremat huvi USA ja Venemaa ning sellised Arktikast väljaspool olevad riigid nagu Hiina, kes nimetab ennast „Arktika-lähedaseks riigiks”;

G.     arvestades, et EL on Arktika piirkonnas pikka aega tegev olnud eelkõige põhjamõõtme poliitika, Barentsi Euroarktilise Nõukogu ja Barentsi koostöö osalisena ning aktiivse ad hoc vaatlejana Arktika Nõukogus;

H.     arvestades, et ELil ja selle liikmesriikidel on oluline osa Arktika uurimises, ja arvestades, et ELi programmidega, sealhulgas uue raamprogrammiga „Horisont 2020” toetatakse Arktikas projekte, mis on kasulikud sealsetele kogukondadele,

1.      nõuab, et ELil oleks Arktika piirkonna suhtes järjepidev ja ühtne poliitika ning strateegia, mille keskmes oleksid eelkõige Euroopa arktilised ja lähisarktilised alad, sealsed inimesed, eri elatusviiside, majandustegevuse ja tööhõive areng ning keskkonnakaitse; on veendunud, et niisugune strateegiline valik on oluline, et tagada ELi Arktikaga seotud tegevuse legitiimsus ja kohapealne toetus sellele tegevusele;

2.      tõstab esile Euroopa arktiliste ja lähisarktiliste piirkondade majanduslikke võimalusi ja mitmekesist majandustegevust, eelkõige turismi, merendust ja laevandust, taastuvenergiat, keskkonnatehnoloogiat ja säästvat tehnoloogiat, gaasi ja naftat, avameretööstust, metsandust ja puidutööstust, kaevandamist, transporditeenuseid ja sidet, infotehnoloogiat ja e-lahendusi, kalandust ja vesiviljelust ning põllumajandust ja traditsioonilisi elatusviise, näiteks põhjapõdrakasvatust; tunnistab, et nendel tegevusaladel on suur mõju ja tähtsus nii oma piirkonnale kui ka kogu Euroopale;

3.      toonitab, et Arktika piirkonna loodusvarade kasutamise suurendamist tuleb korraldada nii pärismaiseid kui ka mittepärismaiseid kohalikke elanikke arvestavalt ja neile kasutoovalt ning täieliku vastutusega Arktika hapra keskkonna eest;

4.      kutsub komisjoni üles teostama jõulist, siduvate eesmärkidega kliimapoliitikat ja aktiivselt toetama Prantsusmaa jõupingutusi korraldada 2015. aastal Pariisis kliimakonverents, võttes arvesse asjaolu, et kliimamuutusega võitlemiseks on vaja langetada globaalseid otsuseid, millesse on kaasatud USA, Hiina, Venemaa ja teised nn BRICS-riigid ning Euroopa Liit;

5.      kutsub komisjoni üles alustama Arktika piirkonna kodanikuühiskonnaga kestvat piirkondlikku dialoogi;

6.      hindab kõrgelt komisjoni kohtumisi polaarpiirkonna pärismaiste elanike kuue ühendusega, keda tunnustatakse alaliste osalejatena Arktika Nõukogus; palub komisjonil uurida võimalust anda nendele ühendustele vahendeid, et need saaksid osaleda ÜRO organite koosolekutel ja teistel rahvusvahelistel kogunemistel, kus nad on juba esindatud, ja poliitiliselt toetada nende püüdeid olla esindatud muudel rahvusvahelistel foorumitel, kus käsitletakse pärismaiste rahvastega seotud küsimusi;

7.      kutsub komisjoni ja liikmesriike üles panema rõhku transpordikoridoridele – maanteedele, raudteedele ja merelaevateedele, eesmärgiga hoida ja edendada piiriüleseid ühendusi Euroopa Arktika piirkonnas ja vedada kaupa Arktikast Euroopa turgudele; on seisukohal, et sedamööda, kuidas EL jätkab oma transpordiinfrastruktuuri arendamist (Euroopa ühendamise rahastu, üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T)), on vaja parandada ühendust Euroopa Arktika-osaga;

8.      rõhutab, et usaldusväärsed kõrgjõudlusega teabevõrgud ja digitaalteenused on olulised Arktika piirkonna majandustegevuse hoogustamiseks ja inimeste heaolu suurendamiseks ning kõikides sektorites tuleb soodustada kõrgetasemelist kommunikatsioonitehnoloogiat edendavate arukate lahenduste omaksvõtmist ja kasutamist;

9.      tunnistab hõreda asustusega põhjaalade pideva ja piisava rahastamise tähtsust, kuna see aitab leevendada püsivaid ebasoodsaid tegureid, nagu hõre asustus, karmid kliimatingimused ja pikad vahemaad;

10.    palub komisjonil ette panna ja eelarvepädevatel institutsioonidel partnerlusinstrumendis sisse seada eraldi eelarverida Arktika-poliitikaga seotud vajadusteks ning palub komisjonil maksimaalselt suurendada arktiliste ja lähisarktiliste piirkondadega seotud ELi sise- ja välisprogrammide ja projektide tegelikku koostoimet;

11.    kinnitab, et toetab ELi Arktika teabekeskuse loomist ja nõuab tungivalt, et komisjon tegeleks selle loomisega – võrgustikuna, mille alaline büroo on Rovaniemis, lähtudes ettevalmistavast meetmest „Arktika piirkonna arengu keskkonnamõju strateegiline hindamine”; komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on seda algatust toetanud oma 2012. aasta ühisteatises ning seda on rakendanud Lapi ülikooli Arktika keskus koos Euroopa Arktika valdkonna tippkeskustega – eesmärgiga tagada hästi toimiv juurdepääs Arktikat puudutavale teabele ning edendada kõikidel tasanditel dialoogi ja suhtlust, et kasutada teavet ja teadmisi jätkusuutlikkuse tagamiseks Arktika piirkonnas;

12.    avaldab toetust Arktika piirkonna valitsusväliste organisatsioonide foorumile, mille eesmärk on anda keskkonnaküsimustega tegelevatele valitsusvälistele organisatsioonidele järjepidev moodus kohtumisteks ning ideede ja perspektiivide arutamiseks;

13.    peab Barentsi Euroarktilist Nõukogu Norra, Rootsi, Soome, Venemaa ja ELi vahelise koostöö oluliseks keskuseks; tunnustab Barentsi Euroarktilise Nõukogu tegevust keskkonna-, tervishoiu- ja sotsiaalküsimuste, hariduse ja teadusuuringute, energeetika, kultuuri ja turismi, pärismaiste rahvaste ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete vallas; peab eriti tunnustusväärseks seda, et Soome eesistumisperioodil, aastatel 2013–2015, on nõukogu tähelepanu keskmes noored;

14.    on seisukohal, et ELi ja Venemaa poliitika üldraamistikus on piirkondlikul koostööl ja pragmaatilistel partnerlussuhetel rajanev põhjamõõtme poliitika hinnatav stabiilisuse, ühisvastutuse ja aktiivse tegevuse eduka eeskujuna; on seisukohal, et põhjamõõtme kontseptsiooni tuleks edasi arendada raampoliitika suunas, eesmärgiga paremini koordineerida Barentsi piirkonna koostöö mitmesuguseid osi;

15.    võtab teadmiseks Arktika Nõukogu 2013. aasta mais Kirunas vastuvõetud deklaratsiooni ja nõukogu otsuse, et ELi taotlus vaatlejaliikme staatuse saamiseks „võetakse jaatavalt vastu”, ning kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja Arktika Nõukogu eesistujariiki Kanadat üles lahendama küsimused, mida veel ei ole lahendatud; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles teavitama sellest protsessist õigeaegselt Euroopa Parlamenti;

16.    kutsub komisjoni, Euroopa välisteenistust ja liikmesriike üles soodustama ja aktiivselt rakendama kõige kõrgemaid norme Arktika vetes keskkonnaohutuse tagamiseks, ning nõuab, et EL ja Euroopa Majanduspiirkond rakendasid kiiresti direktiivi 2013/30/EL avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutuse kohta; väljendab rahulolu selle üle, et Arktika Nõukogu liikmesriigid rakendavad kokkulepet Arktika merekeskkonna naftareostuse, selleks valmisoleku ja sellele reageerimise kohta, ning kutsub Euroopa toimijaid selles aktiivselt osalema;

17.    tunnustab Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni tööd laevanduse kohustusliku polaarkoodeksi koostamise lõpuleviimisel; soovitab tihendada koosööd teadusuuringute ja investeerimise vallas, pidades silmas vajadust arendada Arktika mereteede tarbeks välja tugev ja turvaline infrastruktuur, ning rõhutab, et EL ja selle liikmesriigid peaksid aktiivselt järgima meresõiduvabaduse ja rahumeelse läbisõidu põhimõtet;

18.    võtab teadmiseks Islandi valitsuse algatuse lõpetada ELiga ühinemise läbirääkimised; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust üles säilitama Islandiga häid sidemeid ja tihendama koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu meretranspordi arendamine, kalapüük, geotermiline energia ja keskkond, ning kasutama sealjuures täies ulatuses olemasolevaid vahendeid ja ergutama Arktika piirkonnaga seotud koostööd ELi ja Islandi toimijate vahel;

19.    tõstab esile ELi ja Gröönimaa tugevaid sidemeid ning Gröönimaa geostrateegilist tähtsust; võtab teadmiseks Gröönimaa valitsuse prioriteedid, milles pannakse uuesti rõhku majanduse arendamisele ja toorainete kasutamisele; palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel uurida, kuidas EL saaks omal poolt toetada Gröönimaa säästvat arengut, võttes ühteaegu arvesse nii keskkonnaprobleeme kui ka majanduse arendamise vajadust;

20.    on mures ELi ja mereäärsete riikide vaheliste kalapüügikvootidega seotud erimeelsuste pärast ning loodab, et need leiavad positiivse lahenduse, seda ka tulevaste kalapüügiküsimuste osas, pidades silmas püütavate kalaliikide varude säilimist ning vältides muude liikide kadumist ja merekeskkonna kahjustamist;

21.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Arktika piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele.

 

(1)

ELT C 136, 11.5.2012, lk 71.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0075.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika