RESOLUTSIOONI ETTEPANEK ELi Arktika piirkonna strateegia
5.3.2014 - (2013/2595(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Charles Tannock, Konrad Szymański fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0229/2014
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid raporteid ja resolutsioone Arktika kohta, eelkõige 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika kohta[1] ning EMP parlamentaarse ühiskomitee 28. oktoobri 2013. aasta aruannet Arktika piirkonna poliitika kohta,
– võttes arvesse komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. juuni 2012. aasta ühisteatist pealkirjaga „Euroopa Liidu Arktika-poliitika arendamine: alates 2008. aastast tehtud edusammud ja järgmised meetmed” (JOIN(2012)0019) ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumente pealkirjaga „Euroopa Liidu Arktika-poliitika arendamise raames võetud meetmete ülevaade” (SWD(2012)0182) ning „Kosmos ja Arktika” (SWD(2012)0183),
– võttes arvesse Soome, Rootsi, Taani ja Gröönimaa, Norra, Venemaa, USA, Kanada ja Ühendkuningriigi Arktika küsimusi käsitlevaid uusi ja ajakohastatud riiklikke strateegiaid ning poliitikadokumente,
– võttes arvesse 5.–7. septembrini 2012. aastal Arktika piirkonna parlamendiliikmete 10. konverentsil Akureyris tehtud avaldust,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. juuni 2012. aasta ühisteatis oli samm edasi vastusena parlamendi nõudmisele töötada välja sidus ELi Arktika piirkonna poliitika;
B. arvestades, et parlament on Šveitsi ja Norraga suhtlemiseks moodustatud ning ELi ja Islandi parlamentaarses ühiskomisjonis ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) parlamentaarses ühiskomisjonis osaleva delegatsiooni kaudu aktiivselt osalenud Arktika piirkonna parlamendiliikmete alalise komisjoni töös;
C. arvestades, et Taani, Soome ja Rootsi on Arktika piirkonna riigid ja et põhjapöörijoon läbib nii Soomet kui ka Rootsit; arvestades, et ELi ainuke põlisrahvas saamid elavad Soome ja Rootsi, samuti Norra ja Venemaa polaaraladel;
D. arvestades, et usaldusväärset partnerit Norrat seob ELiga EMP ja Schengeni leping;
E. arvestades, et Arktika Nõukogu Kiruna kohtumise otsust kinnitada ELi taotlus saada vaatleja staatus tõlgendatakse mitmel viisil seoses sellega, millisel määral on ELile Arktika Nõukogus vaatleja staatus antud;
F. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid annavad olulise panuse Arktika piirkonna teadusuuringutesse, ja arvestades, et ELi programmidega toetatakse selles piirkonnas ulatuslikke uurimisprojekte, millest on kasu esmajoones Arktika piirkonna riikide elanikele ja majandusele;
G. arvestades, et Arktika piirkonna väliste osalejate, nt Hiina, Jaapani, India ja muude Aasia riikide üha suurem huvi Arktika piirkonna vastu, nende rahaeraldised polaaruuringuteks ning eelkõige Lõuna-Korea, Hiina, Jaapani, India ja Singapuri kinnitamine Arktika Nõukogu vaatlejateks näitavad Arktika üha suuremat geopoliitilist väärtust ülemaailmsel tasandil;
1. tuletab meelde oma 20. jaanuari 2011. aasta resolutsiooni ELi jätkusuutliku Kaug-Põhja poliitika kohta ning väljendab heameelt komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 26. juuni 2012. aasta ühisteatise üle; kinnitab uuesti oma seisukohta, et kuna kolm ELi liikmesriiki – Taani, Soome ja Rootsi – on Arktika riigid ning Norra ja Island kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda ja Schengeni alasse, on ELil õigustatud huvi seoses tema rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega, keskkonna-, kliima- ja muu poliitikaga seotud kohustustega ning rahastamise, teadusuuringute ja majandushuvidega, muu hulgas mereveo ja loodusvarade kasutamise valdkonnas; tuletab lisaks meelde, et ELil on Soomes ja Rootsis suuri polaaralasid, kus elab ELi ainuke põlisrahvas saamid;
2. võtab teadmiseks Arktika Nõukogu 2013. aasta mai Kiruna kohtumise deklaratsiooni ja otsuse ELi ja teatavate riikide vaatlejastaatuse kohta ning nõuab tungivalt, et komisjon võtaks järelmeetmeid Kanadaga jäänud küsimuste lahendamiseks ja annaks parlamendile sellest protsessist nõuetekohaselt aru;
3. toetab komisjoni tööd Arktika Nõukogus vaatlejastaatuse saamiseks; tuletab meelde, et EL ja tema liikmesriigid ei ole mitte vaatlejad, vaid tegutsevad aktiivselt teistes Arktikaga seonduvates organisatsioonides, näiteks Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO), ning juhib tähelepanu vajadusele keskendada ELi institutsioonide jõupingutused valdkondadele, mis seonduvad ELi ja tema liikmesriikide poliitiliste või majanduslike huvidega, ja pidada Arktika piirkonda mõjutavate või mõjutada võivate ja ühtlasi ka Arktika piirkonnale kasu toovate ELi programmide või poliitika kasutamisel, muutmisel ja väljatöötamisel silmas ELi ja tema liikmesriikide huve;
4. rõhutab seda, kui olulised on liikmesriikide polaar- ja uurimisjaamad Arktika piirkonnas, ning tuletab meelde ELi panust teadus- ja arendustegevusse ning ELi seaduste alusel registreeritud ja tegutsevate ettevõtete tegevust Arktika piirkonnas;
5. toetab kindlalt Arktikas läbiviidavate teadusuuringute vabadust ja ergutab tegema laiapõhjalist koostööd valdkondadevahelistes Arktika-uuringutes osalevate riikide vahel ja teadustöö infrastruktuuride loomisel;
6. eelkõige Euroopa arktilise piirkonna, Barentsi piirkonna ja kaugemategi alade arvukaid teadus-, majandus- ja kodanikuühiskonna projekte silmas pidades palub komisjonil töötada välja tavad, mille eesmärk praeguse ELi rahastamise parem kasutamine ning ELi rahaliste vahendite Arktika piirkonda suunamisel nõuetekohase tasakaalu saavutamine piirkonna kaitsmise ja arendamise vahel;
7. tunneb heameelt otsingu- ja päästeteenistuse kokkuleppe ning naftareostusele reageerimise kokkuleppe rakendamise üle Arktika Nõukogu liikmete poolt ja nõuab Euroopa instituutide ja ettevõtete aktiivset kaasamist rakendamisprotsessi;
8. tunneb heameelt ELi liikmesriikide – nii Arktika nõukogu liikmete, nagu Soome, Taani ja Rootsi, kui ka vaatlejate, nagu Saksamaa ja Ühendkuningriik – hiljuti avaldatud uute Arktika strateegiate üle ning avaldab lootust, et ajakohastatud strateegiad ei too Arktika puhul kaasa mitte ainult realistlikumat suhtumist, vaid ka konkreetsed kohustused, mis rõhutaks vajadust võtta arvesse Arktikat mõjutavaid ELi ühiseid poliitikasuundi ja programme;
9. palub komisjonil arendada tihedamat koostööd Islandiga sellistes ühist huvi pakkuvates valdkondades nagu meretranspordi arendamine ja taastuvenergia, kasutades täielikult ära olemasolevaid vahendeid ning ergutades Euroopa ja Islandi osalejate vahelist teadus- ja ettevõtlusalast koostööd, pidades eriti silmas Hiina osalejate kasvavat tegevust, tagamaks et Euroopa huvid ei jää selles strateegiliselt olulises piirkonnas tahaplaanile;
10. soovitab lisaks olemasolevad programmid ja põhjamõõtme rahastamisse antava toetuse omavahel paremini vastavusse viia, et rahastamist oleks võimalik paremini suunata ja selgelt määratleda prioriteedid Arktika piirkonda investeerimisel; nõua tungivalt komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vahelise platvormi loomist, mille ülesanne oleks tagada sidusus rahaliste vahendite Arktikasse suunamisel;
11. kinnitab oma toetust ELi Arktika teabekeskuse loomisele, mille näol oleks tegemist Arktikas asuva võrgustikuga, mille eesmärk on teavitada ja ühendada Arktika ja ELi osalejaid, ning rõhutab sellega seoses, et nimetatud projekt peab ilmtingimata sisaldama ka ELi institutsioonilistele osalistele mõeldud konkreetset liidest; tunnustab Brüsselis asuva ELi ja Arktika riikide vahelise foorumi (EU Arctic Forum) rolli unikaalse platvormina, millega edendatakse vastastikust mõistmist suure hulga asjaomaste osalejate vahel nii Arktikas kui ka ELis ning ühendatakse omavahel poliitiliste otsuste tegemine, teadus ja äri;
12. palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel eespool nimetatud asjaolusid ja arenguid arvesse võttes koostada ja esitada tulevikku suunatud ja sidus sotsiaal-majanduslik strateegia ELi osalemiseks Arktikas, kindlustades, et ELi ja liikmesriikide huvisid võetakse Arktikat mõjutava poliitika kavandamisel, muutmisel või ajakohastamisel alati arvesse;
13. palub komisjonil ja Euroopa välisteenistusel töötada välja tegevuskava, et määrata kindlaks konkreetsed meetmed sellise strateegia ja olemasolevate Arktikaga seotud poliitikasuundade ja programmide sidusaks rakendamiseks, et tagada Arktika piirkonna kooskõlastatud käsitus;
14. rõhutab Arktika piirkonna muutuste ülemaailmset mõju ja seda, kui oluline on vähendada Arktika piirkonnas tegevuse suurenemisest tingitud reostust; juhib tähelepanu asjaolule, et Arktikas toimuvad kliimamuutused avaldavad suurt mõju Euroopa ja teiste maailmajagude rannikupiirkondadele ning Euroopa kliimast sõltuvatele tegevusvaldkondadele, nagu põllumajandus ja kalandus, energeetika, põhjapõdrakasvatus, jahipidamine, turism ja transport;
15. tunnistab, et jää sulamine ning leebem kliima ei too endaga kaasa mitte üksnes põlisrahvaste ümberasustamise riski, millega satub ohtu nende põline eluviis, kuid see loob ka võimalusi Arktika piirkonna majandusarenguks; võtab teadmiseks Arktika piirkonna elanike ja valitsuste soovi ning nende suveräänse õiguse ja kohustuse taotleda jätkuvalt säästvat majandusarengut, kaitstes samal ajal põlisrahvaste traditsioonilisi elatusallikaid ning Arktika väga tundlikke ökosüsteeme;
16. kinnitab oma avaldusi põlisrahvaste õiguste kohta laiemalt ning eelkõige saamide kui ELi ainsa põlisrahva õiguste kohta, ning nõuab tungivalt, et komisjon uuriks täiendavalt võimalusi, kuidas tagada, et nende hääl ja kogemused oleksid ELi poliitikakujundamises esindatud; soovitab sellega seoses toetada Brüsselisse sõltumatu põlisrahvaste esinduse rajamist;
17. rõhutab läbi Arktika vete kulgevate uute ülemaailmsete transporditeede ohutuse ja turvalisuse suurt tähtsust, eriti ELi ja tema liikmesriikide majandusele, sest need riigid kontrollivad 40% maailma kaubalaevandusest; tunneb heameelt IMOs tehtava töö üle kohustusliku polaarkoodeksi koostamise lõpuleviimisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon säilitaksid tihedad suhted Euroopa uurimisinstituutide ning transpordi- ja kindlustusettevõtjatega, et tagada uute tehnoloogiate ja kogemuste arvessevõtmine; rõhutab, et EL ja liikmesriigid peaksid aktiivselt toetama merede vabadust ja rahvusvaheliste veeteede vaba läbimise õigust; ergutab koostööd nii teadusuuringute kui ka investeeringute vallas, et luua Arktika mereteede jaoks kindel ja ohutu infrastruktuur;
18. kutsub kõnealuse piirkonna liikmesriike üles tagama, et kõik olemasolevad ning tulevikus avatavad transporditeed oleksid rahvusvahelisele laevandusele avatud, ning hoiduma ühepoolse omavolilise finants- või halduskoormuse kehtestamisest, mis võiks takistada merevedu Arktikas, välja arvatud rahvusvaheliselt kokkulepitud meetmed, mille eesmärk on suurendada ohutust või kaitsta keskkonda;
19. tuletab meelde Arktika rahvaste õigust otsustada ise oma elatusallikate üle ja tunnistab nende soovi piirkonna jätkusuutliku arengu järele ning palub komisjonil anda aru, milliseid ELi programme saaks kasutada sellise pikaajalise ja tasakaalustatud arengu toetamiseks, ja valmistada ette meetmed konkreetsema panuse andmiseks selle soovi teostamisse;
20. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Arktika piirkonna riikide valitsustele ja parlamentidele.
- [1] ELT C 136 E, 11.5.2012, lk 71.