Resolutsiooni ettepanek - B7-0264/2014Resolutsiooni ettepanek
B7-0264/2014

RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Venemaa sissetung Ukrainasse

11.3.2014 - (2014/2627(RSP))

nõukogu ja komisjoni avalduste alusel
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2

José Ignacio Salafranca Sánchez-Neyra, Elmar Brok, Mairead McGuinness, Jacek Saryusz-Wolski, Laima Liucija Andrikienė, Roberta Angelilli, Sophie Auconie, Elena Băsescu, Ivo Belet, Jerzy Buzek, Arnaud Danjean, Mário David, Anne Delvaux, Michael Gahler, Andrzej Grzyb, Gunnar Hökmark, Anna Ibrisagic, Tunne Kelam, Andrey Kovatchev, Jan Kozłowski, Eduard Kukan, Krzysztof Lisek, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska, Monica Luisa Macovei, Ria Oomen-Ruijten, Alojz Peterle, Andrej Plenković, Bernd Posselt, Cristian Dan Preda, György Schöpflin, Davor Ivo Stier, Dubravka Šuica, Inese Vaidere, Philippe Juvin fraktsiooni PPE nimel

Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0263/2014

Menetlus : 2014/2627(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
B7-0264/2014

B7‑0264/2014

Euroopa Parlamendi resolutsioon Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse

(2014/2627(RSP))

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa naabruspoliitika, idapartnerluse ja Ukraina kohta, pidades eelkõige silmas 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ukrainas[1],

–       võttes arvesse oma 12. detsembri 2013. aasta resolutsiooni Vilniuse tippkohtumise tulemuste ja idapartnerluse tuleviku kohta, eelkõige seoses Ukrainaga[2],

–       võttes arvesse oma 6. veebruari 2014. aasta resolutsiooni ELi ja Venemaa tippkohtumise kohta[3],

–       võttes arvesse välisasjade nõukogu 3. märtsil 2014. aastal toimunud erakorralise kohtumise järeldusi,

–       võttes arvesse Põhja-Atlandi Nõukogu 4. märtsi 2014. aasta avaldust,

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu erakorralisele Ukraina-teemalisele kohtumisele järgnenud riigipeade ja valitsusjuhtide 6. märtsi 2014. aasta avaldust Ukraina kohta,

–       võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,

A.     arvestades, et Venemaa relvajõud on rikkunud Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust;

B.     arvestades, et Krimmi ebaseaduslikud ametivõimud otsustasid 6. märtsil 2014 Venemaa Föderatsiooniga ühinemise kasuks ning kuulutasid 16. märtsiks 2014 välja rahvahääletuse Krimmi iseseisvuse üle, rikkudes sellega Ukraina põhiseadust, mis võimaldab Krimmil ametivõimudel korraldada rahvahääletusi üksnes kohalikes küsimustes;

C.     arvestades, et Venemaa kuulub koos Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikidega Ukraina julgeolekutagatisi käsitleva Budapesti memorandumi (1994) osaliste hulka ning peab seega tagama Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse austamise;

D.     arvestades, et Venemaa föderaalnõukogu andis 1. märtsil 2014 loa kasutada Venemaa relvajõude Ukrainas;

E.     arvestades, et ÜRO Julgeolekunõukogu on pidanud kolme päeva jooksul kaht kohtumist Ukraina teemal; arvestades, et ÜRO asepeasekretär Jan Eliasson läks 2. märtsil 2014 Kiievisse, et anda peasekretärile teavet selle kohta, milliseid samme võiks ÜRO veel astuda, et olukorda rahustada;

1.      mõistab väga teravalt hukka Venemaa Föderatsiooni sissetungi Ukrainasse ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse provotseerimata rikkumise; nõuab, et Venemaa viiks oma relvajõud Ukrainast viivitamata välja nende alalisse asukohta; tuletab meelde, et Venemaa tegevus on selges vastuolus ÜRO põhikirjaga, OSCE Helsingi lõppaktiga, 1994. aasta Budapesti memorandumiga julgeolekutagatiste kohta, 1997. aasta kahepoolse sõprus-, koostöö- ja partnerluslepinguga, 1997. aasta kokkuleppega, mis käsitleb Venemaa Musta mere laevastiku Ukraina territooriumil viibimise õigust ja tingimusi, ning Venemaa rahvusvaheliste kohustustega; on seisukohal, et Venemaa sammud kujutavad endast ohtu ELi julgeolekule;

2.      avaldab täielikku toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele, ühtsusele ja suveräänsusele; väljendab heameelt, et Ukraina parlament (Ülemraada) on võtnud vastutustundliku rolli, asudes täitma oma põhiseadusejärgseid ülesandeid ning poliitilist ja institutsioonilist vaakumit, mille tekitas valitsuse tagasiastumine ja presidendi ametist vabastamine, kes lisaks ametist lahkumisele lahkus hiljem ka riigist; kiidab Kiievi valitsust, kes on käsitlenud vastutustundlikult, vaoshoitult ja tasakaalukalt seda rasket kriisi, kus on kaalul riigi territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus; palub rahvusvahelisel üldsusel võtta ühtne jõuline seisukoht ning toetada kindlalt Ukrainat;

3.      on seisukohal, et Krimmi ebaseaduslike ametivõimude otsus korraldada rahvahääletus territooriumi tulevase staatuse üle on vastuolus Ukraina põhiseadusega ning järelikult ebaseaduslik; mõistab teravalt hukka Krimmi Autonoomse Vabariigi ülemnõukogu otsuse ühineda Venemaa Föderatsiooniga;

4.      nõuab kriisi rahumeelset lahendamist ning rahvusvahelise õiguse põhimõtete ja selles sätestatud kohustuse täielikku järgimist; on seisukohal, et olukord tuleb saada kontrolli alla ja pinged maha võtta, et vältida relvastatud konflikti; rõhutab, et rahvusvaheline vaatlemine ja vahendamine on äärmiselt tähtsad; palub ELi institutsioonidel ja liikmesriikidel olla valmis kasutama kõiki võimalikke diplomaatilisi ja poliitilisi vahendeid ning tegutsema väsimatult kõikides asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu, et tagada rahumeelne lahendus, mis peab põhinema Ukraina suveräänsusel ja territoriaalsel terviklikkusel; toonitab, et selline vägivald, millega puutusid Krimmis venemeelsete rühmade käe läbi kokku ÜRO eriesindaja Robert Serry ja OSCE vaatlejad, ei aita konflikti rahumeelselt lahendada; nõuab, et Venemaa ametivõimud astuksid Ukraina uue valitsusega dialoogi, et käsitleda Venemaa muresid ning poliitilisi ja majanduslikke suhteid;

5.      väljendab heameelt, et Ukraina valitsus on otsustanud ellu viia mahuka reformikava, mis hõlmab poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid muudatusi; väljendab seetõttu heameelt komisoni otsuse üle anda Ukrainale lühikese ja keskmise tähtajaga abipakett kogusummas 11 miljardit eurot, et aidata stabiliseerida riigi majanduslikku ja finantsolukorda, nõuab Euroopa juhtimisel rahvusvahelisi jõupingutusi, et pikaajaliselt stabiliseerida Ukraina olukord, leevendada riigi halvenevat majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, pakkuda makromajanduslikku stabiilsust ning käivitada vajaminevad põhjalikud ja terviklikud majandusreformid; toetab kindlalt rahvusvaheliste abiandjate koordineerimismehhanismi, mille algataja ja koordineerija oleks komisjon ning mis tooks kokku ELi liikmesriigid, Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ning Euroopa Investeerimispanga, samuti muud riigid, et panna kokku rahvusvaheline finantspakett; palub komisjonil ja liikmesriikidel koos Euroopa Nõukogu ja Veneetsia komisjoniga pakkuda lisaks finantsabile tehnilist abi seoses põhiseadusreformi, õigusriigi põhimõtete tugevdamise ja korruptsioonivastase võitlusega Ukrainas;

6.      ergutab Ukraina ametivõime tagama vabasid ja õiglasi valimisi, mis vastaksid täielikult rahvusvahelistele standarditele, minema edasi põhiseadus- ja kohtureformiga, astuma otsustavaid samme korruptsiooni kaotamise suunas ning uurima kõiki vägivallaakte, mis toimusid kolm kuud kestnud Euromaidani meeleavalduste jooksul; kordab, kui oluline on ajada kaasavat poliitikat, et jõuda kõikide Ukraina piirkondade ja vähemusteni ning tagada rahvusvähemustesse kuuluvate isikute õiguste täielik kaitse rahvusvaheliste standardite kohaselt; palub Ukraina ametivõimudel võtta kooskõlas Ukraina kohustustega Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta alusel vastu uued õigusaktid, mis tagaksid kodanike õiguste austamise riigis ning vene keele ja teiste vähemuskeelte kasutamise austamise;

7.      väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu otsuse üle allkirjastada enne Ukraina presidendivalimisi assotsieerimislepingu poliitilised peatükid; väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu otsuse üle tagada, et EL võtab ühepoolselt vastu meetmed, mis võimaldavad Ukrainal saada märkimisväärset kasu põhjaliku ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkonna pakutavatest eelistest, nt sätete kohaldamine, mis on seotud kaupade impordiga, vähendades tollimakse ja avades tariifikvoodid; kordab, et assotsieerimislepingu ja vabakaubanduslepingu ülejäänud osad tuleks allkirjastada esimesel võimalusel; rõhutab vajadust selgete signaalide järele, mis näitaksid Venemaale, et miski selles lepingus ei ohusta ja ega kahjusta Ukraina ja Venemaa vahelisi tulevasi kahepoolseid poliitilisi ja majandussuhteid; väljendab heameelt nõukogu hiljutise kinnituse üle, et assotsieerimisleping ning põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping ei kujuta endast ELi ja Ukraina koostöö lõppeesmärki; rõhutab lisaks, et ELi lepingu artikkel 49 kehtib kõikide Euroopa riikide, sh Ukraina suhtes, kellel on Euroopa perspektiiv ning kes võib taotleda liidu liikmestaatust, tingimusel, et ta peab kinni demokraatia põhimõtetest, austab põhivabadusi, inimõigusi ja vähemuste õigusi ning tagab õigusriigi põhimõtete järgimise;

8.      väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2014. aasta otsuse üle, mis käsitleb esimesi suunatud meetmeid, nagu viisaküsimusi ja uut kokkulepet käsitlevate kahepoolsete kõneluste peatamine, samuti liikmesriikide ja ELi institutsioonide otsuse üle peatada ettevalmistused G8 tippkohtumiseks Sotšis; toonitab, et juhul kui olukord piisaval määral ei rahune, peaks EL olema valmis võtma uusi meetmeid ja sanktsioone, nt algatama menetluse Venemaa eemaldamiseks G8st, Euroopa Nõukogust ja OSCEst, peatama Venemaa taotluse OECDga ühinemiseks, kehtestama reisikeelud, külmutama Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust rikkuvate otsuste tegemisel ja elluviimisel osalenud Venemaa juhtpoliitikute varad ning kohaldama nende suhtes rahapesu käsitlevaid õigusakte, võtma meetmeid Venemaa äriühingute ja nende tütarettevõtjate vastu, järgides täielikult siseturu õigusakte ja ELi konkurentsiõigust, eelkõige energiasektoris, ning keelustama kauplemise relvade ja kahesuguse kasutusega tehnoloogiaga;

9.      väljendab heameelt nõukogu otsuse üle võtta vastu sanktsioonid seadusevastaselt omandatud Ukraina rahaliste vahendite külmutamiseks ja tagastamiseks, mis on suunatud 18 isiku vastu;

10.    rõhutab, kui tähtis on Ukraina jaoks kindel, mitmekesine ja taskukohane energiavarustus; rõhutab sellega seoses strateegilist rolli, mis on energiaühendusel (mille eesistuja Ukraina 2014. aastal on) ning Ukraina vastupanuvõime suurendamisel Venemaa energiaähvarduste suhtes; tuletab meelde vajadust suurendada ELi säilitusvõimsust ning suutlikkust tagada vastassuunaline gaasivoog ELi liikmesriikidest Ukrainasse; väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle ajakohastada Ukraina gaasitransiidisüsteem ning aidata sel tasuda võlad Gazpromile;

11.    palub nõukogul anda komisjonile viivitamata luba kiirendada viisadialoogi Ukrainaga, et liikuda edasi viisavabaduse kehtestamise suunas, järgides Moldova eeskuju; nõuab, et kuni lepingu sõlmimiseni kehtestataks viivitamata ajutised, väga lihtsad ja soodsa hinnaga viisamenetlused ELi ja liikmesriikide tasandil;

12.    rõhutab, et EL peab praegusel pöördelisel ajal aktiivselt osalema jõupingutustes Ukraina ja eelkõige Krimmi rahva „mõistuse ja südame võitmiseks”, et seista vastu Venemaa valepropagandale; lükkab kindlalt tagasi väited vene keelt kõnelevate Ukraina kodanike diskrimineerimise kohta ning mõistab hukka rahumeelsete meeleavaldajate fašistideks nimetamise;

13.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Ukraina presidendi kohusetäitjale, valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogule ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.