Menetlus : 2013/2711(RSP)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : B7-0434/2014

Esitatud tekstid :

B7-0434/2014

Arutelud :

Hääletused :

PV 17/04/2014 - 9.15
CRE 17/04/2014 - 9.15
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :


RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
PDF 123kWORD 62k
15.4.2014
PE534.911v01-00
 
B7-0434/2014

suuliselt vastatava küsimuse B7‑0118/2014 alusel

vastavalt kodukorra artikli 115 lõikele 5


TOP-10 konsultatsioonide ja VKEdele ELi õigusaktidega tekitatud koormuse vähendamise kohta (2013/2711(RSP))


Reinhard Bütikofer fraktsiooni Verts/ALE nimel

Euroopa Parlamendi resolutsioon TOP-10 konsultatsioonide ja VKEdele ELi õigusaktidega tekitatud koormuse vähendamise kohta (2013/2711(RSP))  
B7‑0434/2014

Euroopa Parlament,

–       võttes arvesse Euroopa väikeettevõtluse hartat, mis võeti vastu Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2000. aasta kohtumisel Feiras,

–       võttes arvesse komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitust 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust(1),

–       võttes arvesse komisjoni 23. novembri 2011. aasta aruannet „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine – ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele” (COM(2011)0803),

–       võttes arvesse komisjoni 23. veebruari 2011. aasta teatist „Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act” läbivaatamine” (COM(2011)0078),

–       võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal – aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–       võttes arvesse komisjoni 30. novembri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (2014–2020) (COM(2011)0834),

–       võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 14. ja 15. märtsi 2013. aasta järeldusi ning konkurentsivõime nõukogu 26. ja 27. septembri 2013. aasta järeldusi,

–       võttes arvesse komisjoni 18. juuni 2013. aasta teatist „Komisjoni järelmeetmed, mis on seotud VKEdega ELi õigusaktide teemal toimunud TOP-10 konsultatsioonidega” (COM(2013)0446),

–       võttes arvesse komisjoni 7. märtsi 2013. aasta teatist „Arukas reguleerimine – väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajaduste rahuldamine” (COM(2013)0122) ja sellega kaasnevat komisjoni talituste töödokumenti „VKEde aruka reguleerimise järelevalve ja konsulteerimine” (SWD(2013)0060),

–       võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatist „Õigusloome kvaliteet ja tulemuslikkus (REFIT): saavutused ja järgmised sammud” (COM(2013)0685),

–       võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta(2),

–       võttes arvesse komisjoni talituste 18. aprilli 2012. aasta töödokumenti keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali ärakasutamise kohta (SWD(2012)0092), mis on lisatud dokumendile „Töövõimalusterohke majanduse taastumine” (COM(2012)0173 final),

–       võttes arvesse komisjoni 20. septembri 2011. aasta teatist „Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava” (COM(2011)0571),

–       võttes arvesse komisjoni talituste 10. oktoobri 2012. aasta töödokumenti, milles käsitletakse 2012. aasta Euroopa konkurentsivõime aruannet ja globaliseerumisest saadavat kasu (SWD(2012)0299),

–       võttes arvesse komisjonile TOP-10 konsultatsioonide kohta esitatud küsimust (O-000049/2014 – B7-0118/2014),

–       võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.     arvestades, et VKEde konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja tööhõivepotentsiaali suurem toetamine on Euroopa majanduse taastumiseks äärmiselt oluline ning see on osa horisontaalsetest poliitikavaldkonnaülestest jõupingutustest;

B.     arvestades, et 20,7 miljonit VKEd annavad tööd rohkem kui 65%-le erasektori praegusest tööjõust, ja arvestades, et VKEd kuuluvad kõige uuendusmeelsemate ettevõtjate hulka ning loovad kõige rohkem töökohti ja majanduskasvu;

C.     arvestades, et reguleerimine kujutab endast avalike ja erahuvide tasakaalustamise raamistikku ning see on keskkonna- ja sotsiaalsete normide rakendamisel hädavajalik;

D.     arvestades, et ELi õigusnormide lihtsustamisega tuleks jätkata nii, et seejuures austataks täielikult ELi tööohutuse ja töötervishoiu alaseid nõudeid, ELi töötajate õigusi ja põhimõtteid ning ELi keskkonnaalaste õigusaktide eesmärke;

E.     arvestades, et VKEd ei vaja üksnes haldusalaseid lihtsustusi, vaid ka paremat juurdepääsu rahastamisele ja teabele, oskustele ja teadmistele ning innovatiivsete jõupingutuste toetamist;

F.     arvestades, et tööstuse suurtel osalistel on VKEde ees maksustamise, standardimise, avalike hangete, intellektuaalomandi, teadustöö ja innovatsiooni rahastamise seisukohast sageli konkurentsieelis;

G.     arvestades, et märkimisväärne osa ELi õigusaktide süüks pandud halduskoormusest tuleneb tegelikult nende rakendamisest liikmesriigi tasandil või liikmesriigis kehtestatud lisanõuetest;

H.     arvestades, et komisjoni hinnangul võidakse keskkonnasäästlikule majandusele üleminekut edendavate poliitikameetmetega (näiteks ressursi- ja energiatõhusus ning kliimamuutuste poliitika) luua 2020. aastaks rohkem kui 9 miljonit töökohta ning seda eelkõige VKEde sektoris;

1.      toetab arukat reguleerimist, et tagada õigusaktide põhjendatus, mittediskrimineerimine ja proportsionaalsus ning selline kohaldamine, mis ei tekita VKEdele ülemäärast halduskoormust;

2.      peab kiiduväärseks põhimõtte „kõigepealt mõtle väikestele” kohaldamist ja meetmeid, mille eesmärk on tagada VKEde mõju parem mõistmine kogu reguleerimistsüklis; on veendunud, et see aitab parandada ELi õigusaktide tõhusust, lihtsustada nende rakendamist liikmesriikides ja hõlbustada VKEde konstruktiivset kaasamist tulevastesse konsultatsioonidesse;

3.      võtab teadmiseks komisjoni TOP-10 algatuse, mis kuulub programmi REFIT; usub, et VKE-testid ning toimivus- ja konkurentsivõime kontrollid ei tohiks jääda eraldiseisvateks protsessideks, vaid need peaksid olema sellise tervikliku mõjuhinnangu osad, mille raames käsitletakse tasakaalustatud viisil kõiki tahke (näiteks majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tegureid) ja püütakse hinnata lisaks kuludele ka ühiskonnale toodavat kasu ja uute turgude potentsiaali; on veendunud, et nende protsessidega ei tohiks kahjustada õigusaktide tõhusust ega luua täiendavat bürokraatiat;

4.      rõhutab, et eeskirjade lihtsustamist ei tohi kasutada ettekäändena eesmärkide pehmendamiseks küsimustes, mis on töötajate ohutuse ja heaolu või keskkonnakaitse seisukohast üliolulised; hoiatab, et VKEde koormuse vähendamise ettekäändel ei tohiks edendada reguleerimise täielikku kaotamist; palub, et komisjon ei hoiaks end eesmärkide seadmisel tagasi, ning nõuab keskkonna-, sotsiaalsete, tervishoiu- ja ohutusstandardeid hõlmavate avaliku sektori poliitika eesmärkide säilitamist;

5.      väljendab heameelt nõukogu 2013. aasta märtsi ja oktoobri järeldustes esitatud avalduste üle, milles tunnistatakse, et üleliia koormavate õigusaktide vähendamisel ELi ja liikmesriikide tasandil tuleb võtta alati arvesse kodanike, tarbijate, haavatavate rühmade ja töötajate kaitsmise vajadust;

6.      on veendunud, et mikroettevõtjate automaatne vabastamine õigusaktide kohaldamisest ei ole õige lahendus, ning toetab kohandatud lahenduste väljatöötamist ja kergema korra kehtestamist VKEdele, kui on võimalik tõestada, et sellega ei kahjustata õigusaktide tõhusust ning et kohaldamisest vabastamine või kergem kord ei soodusta killustatust ega kahjusta siseturu juurdepääsetavust;

7.      ergutab liikmesriike tegema riiklikul tasandil jõupingutusi halduskorra lihtsustamiseks VKEde jaoks, võttes Euroopa direktiivid siseriiklikku õigusse nõuetekohaselt üle; rõhutab liikmesriikide õigust võtta vastu siseriiklikke õigusakte, kui EL on kehtestanud vaid miinimumsätted;

8.      peab murettekitavaks õigusaktide lihtsustamise püüete võimalikku mõju töötajate õigustele ELis ning eelkõige võimalust, et töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitleva direktiivi läbivaatamine, kabotaažieeskirjade lihtsustamine, osalist tööaega ja ajutist tööd käsitlevate direktiivide põhjalik läbivaatamine ning kantserogeene käsitleva direktiivi läbivaatamata jätmise otsus avaldavad töötajatele kahjulikku mõju; tuletab meelde komisjoni kohust võtta mõjuhinnangute koostamisel arvesse põhiõigusi;

9.      on veendunud, et VKEsid tuleks õigusloomeprotsessides, näiteks standardimise, intellektuaalomandi, teadustöö ja innovatsiooni rahastamise või avalike hangete valdkondi puudutavates õigusloomeprotsessides rohkem kuulata; peab kahetsusväärseks nõukogu soovimatust võtta õigusaktide vastuvõtmisel rohkem arvesse VKEde vajadusi;

10.    palub komisjonil teha suuremaid jõupingutusi selle tagamiseks, et VKEde ja eelkõige uuenduslike VKEde arengut soodustataks nii sihipäraste mitterahaliste ja rahaliste toetustega kui ka juurdepääsu hõlbustamisega rahastamisele, turgudele, oskustele ja teabele;

11.    on veendunud, et VKEd on maksukorra seisukohast sageli halvemas olukorras kui suuremad ettevõtted ning see pärsib nende kasvupotentsiaali ja võimalikke investeeringuid; pooldab suurettevõtete maksusüsteemide paremat kooskõlastamist ELis, milleks tuleks luua ühtlustatud maksubaas ning võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu; on veendunud, et ebaõiglase maksukonkurentsi lõpetamine nii liikmesriikide vahel kui ka väikeste ja suurte ettevõtete vahel on Euroopa integreeritud tööstuspoliitika jaoks äärmiselt oluline;

12.    peab tervitatavaks COSME ettepaneku artiklis 7 ette nähtud meetmeid, mille eesmärk on edendada ettevõtlust ja ettevõtluskultuuri; eeldab, et ettevõtlust edendavad Euroopa ja riigi tasandi meetmed ja tegevused hõlmavad kõiki ettevõtete liike, sealhulgas ühistuid, käsitööndusettevõtteid, vabasid elukutseid ja sotsiaalseid ettevõtteid;

13.    juhib tähelepanu Euroopa Komisjoni koostatud 2012. aasta konkurentsivõime aruandele, milles tõstetakse esile ökoinnovatsiooni ning ressursi- ja energiatõhususe positiivset mõju ELi konkurentsivõimele, näidates, et ökoinnovatsiooniga tegelevad ettevõtted on üldjoontes tavapärastest innovaatoritest edukamad (eelkõige tootmisega tegelevate ettevõtete puhul); on veendunud, et ressursi- ja energiatõhusus on Euroopa tööstuse ja VKEde konkurentsivõime suurendamise võti; nõuab tungivalt, et nõukogu kehtestaks aastaks 2030 ressursitõhususe eesmärgi (Euroopa ressursitõhususe platvormi ettepanekul 30% aastaks 2030) ning kõrged ja siduvad energia- ja kliimaeesmärgid; nõuab tungivalt, et komisjon toetaks ökoinnovatsiooni abil ELi investeeringute rahastamise eesmärke (eelkõige „Horisont 2020” ja VKEdele mõeldud innovatsioonitoetus);

14.    toonitab keskkonnasäästliku majanduse tööhõivealast potentsiaali, mis eeldab kõrgelennulise kliima-, energia- ja ressursitõhususpoliitika kehtestamist; kutsub liikmesriike üles tagama kõnealustes sektorites piisavad investeeringud, prognoosima tulevast vajadust töötajate oskuste järele ja tagama keskkonnahoidlike töökohtade kvaliteedi; nõuab tungivalt, et komisjon aitaks kaotada lüngad VKEde teadmistes ja oskustes keskkonnasäästliku tehnoloogia, tavade ja ärimudelite vallas ning toetaks VKEdele suunatud haridus- ja kutsealaste koolitusstrateegiate ja -programmide väljatöötamist;

15.    rõhutab ühtse turu potentsiaali VKEde jaoks ning juhib tähelepanu asjaolule, et ELis osaleb piiriüleses kaubanduses üksnes 25% VKEdest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tegema koostööd, et parandada ühtse turu integratsiooni ja teha võimaluse korral rohkem liikmesriikide eeskirjade ühtlustamise alaseid jõupingutusi, et hõlbustada VKEde jaoks piiriülest kaubandust;

16.    peab kiiduväärseks VKEdele mõeldud ja ELi rahastatavate laenu- ja omakapitalivahendite loomist ning ELi riskikapitali ja äriinglite võrgustike ja ettevõtlusinkubaatorite tugevdamist, et võimaldada VKEdel leida investeeringuid ka mujalt kui pankadest; on veendunud, et Euroopa Investeerimisfondil on Euroopa põhiliste huvivaldkondade riskikapitaliturgude arengus täita äärmiselt oluline fondifondi roll, seda eelkõige jätkusuutlike tehnoloogiate kasutuselevõtu küsimuses; on veendunud, et omakapitali ja laenude maksustamise erinevused tuleks kaotada, et suurendada reaalmajandusse investeerimist;

17.    kutsub komisjoni üles uurima, kuidas edendada ühisrahastamist, omakapitalipõhist ühisrahastamist ja eraisikutevahelist laenamist, et aidata mikroettevõtteid ja VKEsid, muu hulgas kultuurisektoris ja mittetulunduslikes tegevusvaldkondades, ning palub, et komisjon töötaks välja ühisrahastamise valdkonna töökindla õigusraamistiku;

18.    on seisukohal, et VKEdega konsulteerimine on äärmiselt kasulik; väljendab muret seoses kümne kõige koormavama õigusakti läbivaatamisega komisjonis ning teeb ettepaneku kiita heaks konstruktiivsem lähenemisviis, mille kohaselt keskendutaks rohkem VKEde vajadustele kui selle hindamisele, mida peetakse koormavaks ja mida mitte; kutsub komisjoni ütles VKEdega konsulteerimist Eurobaromeetri kaudu korrapäraselt jätkama; märgib siiski, et TOP-10 konsultatsioonidele reageerimises on näha märkimisväärset geograafilist tasakaalustamatust; palub komisjonil viia sellise tasakaalustamatuse põhjuste kindlakstegemiseks läbi järelhindamine, et tagada, et kogutud teave ei ole teadmatuse või muude kogutud tagasisidet moonutada võivate tegurite tõttu vildakas;

19.    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 124, 20.5.2003, lk 36.

(2)

ELT C 68 E, 7.3.2014, lk 40.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika