RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Venemaa surve kohta idapartnerluse riikidele ja eelkõige Ida-Ukraina destabiliseerimise kohta
15.4.2014 - (2014/2699(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Hannes Swoboda, Ana Gomes, Marek Siwiec, Maria Eleni Koppa, Tonino Picula, Liisa Jaakonsaari, Ioan Mircea Paşcu, Jo Leinen, Richard Howitt, Victor Boştinaru, Marusya Lyubcheva, Pier Antonio Panzeri, Katrin Saks, Emine Bozkurt, Libor Rouček, Boris Zala fraktsiooni S&D nimel
B7‑0435/2014/REV
Euroopa Parlamendi resolutsioon Venemaa surve kohta idapartnerluse riikidele ja eelkõige Ida-Ukraina destabiliseerimise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu 14. aprilli 2014. aasta järeldusi Ukraina kohta,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 27. märtsi 2014. aasta resolutsiooni A/RES/68/262 Ukraina territoriaalse terviklikkuse kohta,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. ja 21. märtsi 2014. aasta järeldusi,
– võttes arvesse ELi ja USA 16. märtsi 2014. aasta tippkohtumise ühisavaldust,
– võttes arvesse liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide 6. märtsi 2014. aasta avaldust Ukraina kohta,
– võttes arvesse 1994. aasta detsembris Ukraina, Venemaa, Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi poolt allkirjastatud Budapesti memorandumit julgeolekutagatiste kohta,
– võttes arvesse 1975. aasta Helsingi lõppakti,
– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Sevastoopoli linnas korraldati 16. märtsil 2014 ebaseaduslik referendum, mis viidi läbi Venemaa vägede kontrolli all; arvestades, et ehkki referendum pälvis rahvusvahelise hukkamõistu, järgnes sellele Ukraina poolsaare kiire annekteerimine Venemaa ametivõimude ja seadusandjate poolt;
B. arvestades, et vastuseks otsustas EL täiendada oma sanktsioonide nimekirja, lisades sellesse 12 isikut, kes on vastutavad Ukraina territoriaalse terviklikkuse rikkumise eest, samuti tühistada 2014. aasta juunis toimuma pidanud ELi ja Venemaa tippkohtumise ning toetada Venemaa ühinemiseks OECD ja Rahvusvahelise Energiaagentuuriga peetavate kõneluste peatamist; arvestades, et konkreetse solidaarsusavaldusena Ukrainale otsustas EL allkirjastada assotsieerimislepingu poliitilised sätted, suurendada Ukrainale antavat makromajanduslikku finantsabi 610 miljonilt eurolt 1,610 miljardile ning avada ühepoolselt ELi turu Ukraina kaupadele;
C. arvestades, et Moskva on tugevdanud kontrolli Krimmi üle, rünnates ja hõivates Ukraina õhu- ja mereväebaase ning saates välja seal teeninud sõjaväelasi; arvestades, et Venemaa on viinud Ukraina idapiiri lähedusse suuri väekontingente; arvestades, et usutavasti on sõjaline kohalolek mõeldud surve avaldamiseks Ukraina tulevikku puudutavate kõneluste raames ja arvestades 25. mail 2014 toimuvaid presidendivalimisi; arvestades, et Venemaa, USA ja NATO sõjaline kohalolek võib põhjustada olukorra teravnemist, sh kogu Musta mere piirkonnas tervikuna;
D. arvestades üha kasvavat muret, et Krimmi stsenaariumit võidakse Ukraina teistes osades korrata; arvestades, et venemeelsed separatistid on rünnanud kohalikke administratiivhooneid Harkivis, Luganskis ja Donetskis; arvestades, et „Vene sektori” nimelise rühmituse juhtimisel vallutas see element Donetskis linnavalitsuse hoone, kuulutas välja Kiievist sõltumatu „Donetski Rahvavabariigi” ja teatas, et referendum piirkonna eraldumise üle toimub hiljemalt 11. mail 2014; arvestades, et ülestõuse ja valitsushoonete hõivamisi on toimunud ka teistes Ukraina idaosa linnades, sh Slovjanskis, Kramatorskis ja Družkivkas;
E. arvestades, et vahetult pärast Krimmi annekteerimist saatis Moldova separatistliku Transnistria piirkonna Ülemnõukogu Venemaa Föderatsioonile ametliku palve kaaluda Transnistria annekteerimist;
F. arvestades, et Krimmi poolsaare ülevõtmine Venemaa poolt on ilma mingi kahtluseta rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine, mis õõnestab usaldust rahvusvaheliste lepingute vastu, sh desarmeerimise ja tuumarelva leviku tõkestamise lepingute vastu; arvestades, et uus võidurelvastumine võib tuua kaasa olukorra edasise pingestumise; arvestades, et on hädavajalik hoida ära niisuguse ohtliku olukorra teke, mis võib kergesti kontrolli alt väljuda;
1. mõistab kõige karmimalt hukka Krimmi ja Sevastoopoli annekteerimise Venemaa Föderatsiooni poolt ning on seisukohal, et EL ja selle liikmesriigid ei tohiks kunagi tunnustada agressiooni teel saadud tulemust;
2. kordab oma tugevat toetust Ukraina ja kõikide idapartnerluse riikide suveräänsusele, territoriaalsele terviklikkusele ning poliitilisele sõltumatusele;
3. on ülimalt mures kiiresti teravneva olukorra pärast ja verevalamise pärast Ukraina idaosas; nõuab tungivalt, et Venemaa lõpetaks vägivaldsete separatistide ja relvastatud võitlejate toetamise, kes on hõivanud valitsushooneid Slovjanskis, Donetskis ja teistes linnades, lõpetaks igasuguse provokatiivse tegevuse, mille eesmärk on külvata rahutusi ja olukorda veelgi destabiliseerida, viiks ära oma väeosad Ukraina idapiirilt ning püüaks leida kriisile poliitiliste ja diplomaatiliste vahenditega rahumeelse lahenduse; avaldab täielikku toetust ja solidaarsust Ukraina valitsusele, kes püüab taastada oma võimu okupeeritud linnades, ning hoiatab Venemaad, et Ukraina seaduslikku õigust kaitsta oma territoriaalset terviklikkust ei tohi kasutada ettekäändena täieliku sõjalise sissetungi alustamiseks;
4. on veendunud, et Venemaa väidetav õigus kasutada Vene vähemuse kaitseks kolmandates riikides mis tahes vaheneid, nagu president Putin oma kõnes 18. märtsil 2014 kuulutas, ei ole kooskõlas rahvusvahelise õigusega ning on vastuolus 21. sajandi rahvusvahelise käitumise peamiste põhimõtetega, lisaks ähvardab see õõnestada sõjajärgset korda Euroopas; kutsub Venemaa Riigiduumat üles tühistama viivitamata volitused kasutada Ukraina territooriumil jõudu;
5. rõhutab, et Venemaa peaks alustama kiiresti konstruktiivset dialoogi Ukraina seadusliku valitsusega ning toetab ELi diplomaatiliste jõupingutuste kaasamist kriisi lahendamisse; tervitab selles kontekstis neljapoolsete kõneluste väljakuulutamist USA, Venemaa, Ukraina ja ELi vahel, et arutada Ukraina teravnevat olukorda, ning ootab edukaid tulemusi, mis stabiliseeriksid olukorda Ukrainas ja selle ümbruses ning taastaksid koostöö kõikide osapoolte vahel; on seisukohal, et selles raamistikus tuleks selgitada, et nii Ukraina kui ka Moldova ja Gruusia Euroopa integratsioon on ühildatav heade suhetega Venemaaga;
6. hoiatab, et Venemaa Föderatsiooni edasised sammud Ukraina stabiliseerimiseks või teiste idapartnerluse riikide ähvardamiseks toovad kaasa täiendavaid sanktsioone ning tõsiseid tagajärgi ELi ja Venemaa suhetele; toetab täiendavate sanktsioonide kehtestamist, kui eelseisvad kõnelused ei anna mõistliku aja jooksul positiivseid tulemusi; kutsub liikmesriike üles niisugusteks arenguteks valmistuma ja omavahel tihedalt kooskõlastama, et võimalikeks Venemaa vastusanktsioonideks solidaarselt valmis olla;
7. mõistab hukka asjaolu, et Venemaa kasutab energiat Ukraina kriisis surve avaldamiseks, ning leiab, et president Putini 10. aprillil 2014 Euroopa juhtidele saadetud kiri on lubamatu ähvardus Euroopa enda energiajulgeolekule; arvestades riigi kontrollitava Gazpromi otsust peaaegu kahekordistada maagaasi hinda ja küsida Ukrainalt edasiste tarnete eest ettemaksu, peab ebasiiraks samas kirjas esitatud pakkumist töötada välja kooskõlastatud meetmed Ukraina majanduse stabiliseerimiseks; on veendunud, et aidates riigil rajada jätkusuutlikku majandust, kaitseb Venemaa oma huve; kutsub Moskvat üles oma sõnu konkreetsete tegudega kinnitama;
8. rõhutab, et EL ja kõik liikmesriigid peaksid tasakaalustama oma praegust energiasõltuvust Venemaast, tegeledes tõsisemalt energiavarustuse mitmekesistamisega nii gaasi- kui ka tuumaenergia osas ning arendades ühtset, kogu ELi hõlmavat energiapoliitikat; on lisaks seisukohal, et kui Venemaa peaks gaasitarned Ukrainale täielikult või osaliselt katkestama, peaksid liikmesriigid toetama Ukrainat vastassuunalise gaasivooga, ning palub, et komisjon toetaks liikmesriike nendes projektides nii palju kui võimalik;
9. peab kiiduväärseks ja toetab NATO valmidust tagada kõikide riikide julgeolek, kes piirnevad Venemaaga ja kes tunnevad, et praegune olukord Ukrainas on otsene oht nende suveräänsusele; nõuab siiski tungivalt, et Venemaa valitsus aitaks pingelist olukorda leevendada ja rõhutab, et külma sõja laadset relvastumist tuleks vältida; nõuab tungivalt, et kõik osapooled peaksid kinni relvastuskontrolli kohustustest, arendaksid usalduse kindlustamise meetmeid ning teeksid kõik võimaliku, et hoida ära kulukat ja ohtlikku võidurelvastumist;
10. väljendab heameelt OSCE erivaatlusmissiooni üle, millele on tehtud ülesandeks koguda teavet ebahariliku sõjalise tegevuse ja provokatiivsete meetmete kohta, mille eesmärk on olukorda destabiliseerida, samuti jälgida inim- ja vähemuste õigusi Ukrainas; peab siiski kahetsusväärseks, et missioon ei ole pääsenud Krimmi, kus on toimunud mitmed inimõiguste rikkumised, muu hulgas on kasutatud vägivalda ajakirjanike ja nende perede vastu; peab kahetsusväärseks asjaolu, et nüüd saabuvad ka Ida-Ukrainast teated ajakirjanike ründamise kohta;
11. väljendab veel kord muret Krimmi tatarlaste kogukonna saatuse pärast, samuti ukrainakeelse kogukonna liikmete ohutuse ja õigustele juurdepääsu pärast; rõhutab, et neljanda Genfi konventsiooni kohaselt on Venemaa Föderatsioonil kohustus kaitsta kõiki okupeeritud alade tsiviilelanikke; nõuab, et viidaks läbi sõltumatu rahvusvaheline uurimine, et selgitada välja väidetavad aktivistide piinamise, röövimise, meelevaldse kinnipidamise ja väärkohtlemise juhud ja Berkuti ohvitseride väidetav osalemine nendes inimõiguste rikkumistes;
12. mõistab hukka propaganda massilise kasutamise Venemaa ametivõimude ja meedia poolt seoses venekeelse vähemuse õiguste väidetava rikkumisega, mis ei ole faktidega kinnitust leidnud, samuti Kiievi võimude alusetu süüdistamise „fašismis”; väljendab veel kord sügavat muret sõnavabaduse olukorra üle Venemaal ning juhib tähelepanu hiljutisele juhtumile Andrei Zuboviga, kes kaotas töö Moskva riiklik rahvusvaheliste suhete instituudis, pärast seda kui ta kritiseeris Venemaa presidenti Krimmi ülevõtmise pärast;
13. kordab, et Ukraina valitsus peab võtma kiiresti meetmeid, tehes tihedat koostööd OSCE ja Euroopa Nõukoguga, et tagada vene keelt kõneleva kogukonna ning muude kultuuri-, rahvus- ja keelevähemuste seaduspäraste õiguste austamine kooskõlas Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta ning rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni sätetega;
14. kutsub Ukraina ametivõime üles olema kindlalt ekstremistlike ja äärmusorganisatsioonide või -rühmituste vastu, kes kutsuvad üles vägivallale inimõiguste vastu või selliseid tegusid toime panevad; kordab nõudmist, et viidaks läbi alates 2013. aasta novembri lõpust toime pandud inimõiguste rikkumiste sõltumatu uurimine ning tervitab kolmanda osapoole määramist Euroopa Nõukogu rahvusvahelisse nõuandekomisjoni ning selle esimest koosolekut 9. aprillil 2014; on seisukohal, et rahu ja vastastikuse mõistmise ning lugupidamise tagamine Ukraina ühiskonnas on riigi stabiilsuse ja edasiliikumise jaoks otsustava tähtsusega;
15. kiidab heaks Ukraina Verhovna Rada poolt 1. aprillil 2014 vastu võetud resolutsiooni kõikide ebaseaduslike poolsõjaliste rühmituste viivitamatu desarmeerimise kohta; hoiatab siiski liigse jõu kasutamise eest okupeeritud hoonete vabastamisel Ukraina idaosa linnades; väljendab tõsist muret hiljutiste rünnakute pärast politseijaoskondadele idapoolsetes linnades Donetskis ja Slovjanskis ning relvade haaramise pärast ründajate poolt; kutsub kõiki pooli üles ilmutama mõõdukust ja otsima lahendusi rahumeelsete vahenditega;
16. rõhutab, kui oluline on taastada Ukrainas usk õigusriiki ja õiguskaitseorganitesse ning toetab ideed saata Ukrainasse ÜJKP raames õigusriigi tsiviilmissioon, et aidata võimudel politsei- ja kohtusüsteemi ümber korraldada;
17. kordab Ukraina vahevalitsusele esitatud nõudmist tegutseda kaasavalt ja demokraatlikult, et minimeerida uue vägivalla ja riigi lagunemise oht; on seisukohal, et põhiseaduse reform on selles osas otsustava tähtsusega, ning julgustab kaaluma mõistlikke meetmeid detsentraliseerimise ja omavalitsuste suunas; tervitab Ukraina ajutise peaministri kinnitusi, et piirkondadele antakse rohkem võimu; rõhutab siiski, et kõik otsused territoriaalsete haldusreformide kohta peavad tegema Ukraina inimesed ise ja nende valitud esindajad;
18. kiidab põhimõtteliselt heaks idee korraldada üleriigiline referendum Ukraina tulevase staatuse ja territoriaalse ülesehituse kohta, nagu soovitas presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov 14. aprilli 2014. aasta telepöördumises;
19. on seisukohal, et presidendivalimised 25. mail 2014 on hea võimalus poliitilise stabiilsuse taastamiseks Ukrainas; julgustab seepärast kõiki Ukraina kodanikke valimistel osalema ja aitama riiki sellel raskel hetkel; teeb teatavaks otsuse saata neile valimistele valimisvaatlusmissioon ning nõuab tungivalt, et kõik osapooled teeksid oma parima tagamaks, et valimised oleksid vabad ja õiglased; on veendunud, et parlamendivalimised peaksid toimuma varsti pärast presidendivalimisi ja enne aasta lõppu; kordab oma üleskutset Ukraina ametivõimudele viia need valimised läbi kooskõlas Veneetsia komisjoni soovitustega ning toetab proportsionaalse hääletussüsteemi kasutamist, mis soodustaks riigi kohalike olude nõuetekohast esindatust;
20. on seisukohal, et poliitilise lahenduse raames peaks Ukraina valitsus kohustuma tasuma oma võlad Venemaale ning Venemaa pankadele ja ettevõtetele ning kasutama osa ELilt ja teistelt rahvusvahelistelt finantseerimisasutustelt saadavast rahalisest toetusest Kagu-Ukraina vaeste piirkondade majanduse ja sotsiaalsfääri arendamiseks;
21. väljendab heameelt Ukrainaga sõlmitava assotsieerimislepingu poliitiliste peatükkide allkirjastamise üle, mis on oluline samm edasi ning annab tunnistust pühendumisest ühistele väärtustele; peab kiiduväärseks ka ELi turu ühepoolset avamist Ukraina toodetele, mis on tõeline ja kiire toetus Ukrainale; ootab assotsieerimislepingute ülejäänud osade ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu kiiret sõlmimist ja rakendamist, mis ei ole kindlasti ELi ja Ukraina koostöö lõppeesmärk;
22. toetab ELi kehtestatud tingimuslikkust seoses hädavajalike struktuurireformidega, mis aitaksid luua soodsamaid tingimusi säästvaks majanduskasvuks, parandades riigi rahanduse juhtimist, arendades sotsiaalkindlustuse võrgustikku ja võideldes korruptsiooni vastu; nõuab läbipaistvust ELi vahendite kasutamisel ja komisjoni poolset tõhusat järelevalvet;
23. võtab teadmiseks komisjoni otsuse moodustada Ukraina toetusrühm, mis määrab Ukraina ametivõimude koordineerimisel ja liikmesriikide poolse panusega kindlaks, missugust tehnilist abi on vaja, et stabiliseerida Ukraina ebakindlat finantsilist, majanduslikku ja poliitilist olukorda; on seisukohal, et sama valemit tuleks kasutada ka Moldova ja Gruusia puhul;
24. on veendunud, et Ukraina sündmused näitavad, et EL peab kahekordistama oma toetust ja pühendumust Moldova ja Gruusia Euroopa-orientatsioonile ja territoriaalsele terviklikkusele ajal, mil nad valmistuvad sõlmima ELiga assotsieerimislepingut ning põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut; nõuab, et need assotsieerimislepingud, sh nende põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud allkirjastataks hiljemalt juuliks ning ootab nende kiiret jõustumist ja rakendamist;
25. väljendab erilist muret uue ebastabiilsuse pärast Moldova separatistlikus Transnistria piirkonnas; leiab, et Tiraspoli isehakanud ametivõimude 18. märtsil 2014 esitatud palve saada Venemaa osaks on ohtlik ja vastutustundetu samm; kordab oma täielikku toetust Moldova territoriaalsele terviklikkusele ja kutsub kõiki osapooli üles jätkama kiiremas korras dialoogi 5+2 raamistikus, et saavutada sellele probleemile rahumeelne ja jätkusuutlik lahendus;
26. nõuab, et EL teeks veelgi selgemaks, et idapartnerlus ei ole Venemaa vastu suunatud poliitika, ning väldiks erinevaid tõlgendusi ja arusaamatusi selle kohta, mida selle poliitikaga püütakse saavutada; usub, et idapartnerlus on täiesti ühildatav kehtivate kaubanduslepingutega ning et see austab täielikult Venemaa traditsioonilisi suhteid oma partnerite ja naabritega; on seisukohal, et idapartnerlus ei nõua ühinemist NATOga ja ei ole mõeldud vastukaaluks Euraasia tolliliidule; leiab, et see annab siiski garantii ELi toetuseks partnerriikidele, kes on diplomaatilise ja majandusliku surve all nende suveräänsuse õõnestamise eesmärgil;
27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikidele, Ukraina presidendi kohusetäitjale, valitsusele ja parlamendile, idapartnerluse riikide valitsustele ja parlamentidele ning Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile.