RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Venemaa surve kohta idapartnerluse riikidele ja eelkõige Ida-Ukraina destabiliseerimise kohta
15.4.2014 - (2014/2699(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Charles Tannock, Ryszard Antoni Legutko, Tomasz Piotr Poręba, Paweł Robert Kowal, Ryszard Czarnecki, Marek Henryk Migalski, Adam Bielan, Ruža Tomašić, Roberts Zīle, Konrad Szymański, Valdemar Tomaševski fraktsiooni ECR nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0436/2014
B7‑0436/2014
Euroopa Parlamendi resolutsioon Venemaa surve kohta idapartnerluse riikidele ja eelkõige Ida-Ukraina destabiliseerimise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse 28. ja 29. novembril 2013 toimunud Vilniuse tippkohtumise tulemusi,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa naabruspoliitika, idapartnerluse ja Ukraina kohta ning pidades eelkõige silmas 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ukrainas[1] ja 13. veebruari 2014. aasta resolutsiooni Venemaa sissetungi kohta Ukrainasse[2],
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2014. aasta järeldusi Ukraina kohta,
– võttes arvesse, et EL ja Ukraina allkirjastasid 21. märtsil 2014 assotsieerimislepingu poliitilised osad,
– võttes arvesse G7 riigijuhtide 24. märtsil 2014 Haagis tehtud ühisavaldust,
– võttes arvesse NATO Ukraina komisjoni 1. aprilli 2014. aasta avaldust,
– võttes arvesse asjaolu, et Gruusia ja Moldava on kumbki parafeerinud assotsieerimislepingu Euroopa Liiduga ja neil on võimalus see leping sõlmida; võttes eriti arvesse assotsieerimise uut, senisest mitmekülgsemat olemust, mis võimaldab ulatuslikke ja tihedaid suhteid Euroopa partneritega ning seega pelgalt majanduslikest eelistest palju kaugemale ulatuvat arengut tugevate poliitiliste ja ühiskondlike suhete suunas,
– võttes arvesse Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 9. aprilli 2014. aasta resolutsiooni, mis käsitleb viimase aja sündmusi Ukrainas ja ohte demokraatlike institutsioonide toimimisele,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et assotsieerimislepingud ning nendega seotud põhjalikud ja laiaulatuslikud vabakaubanduslepingud annavad hea raamistiku suhete süvendamiseks, soodustades poliitilist lähenemist, sotsiaal-majanduslikku integratsiooni ja seadusandluse ühtlustamist ELiga ning kultuurisuhete arendamist;
B. arvestades, et Venemaa ametivõimud avaldavad poliitilist, majanduslikku ja sõjalist survet riikidele, kelle majandus sõltub suurel määral või täielikult koostööst Venemaa Föderatsiooniga;
C. arvestades, et sedalaadi majanduslik surve näitab selgelt Kremli geopoliitilisi plaane vähendada oma naaberriikide iseseisvust ja suveräänsust ning taastada oma mõjusfäär, millest jäädi ilma pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist;
D. arvestades, et Venemaa sissetung Krimmi ja seejärel Krimmi annekteerimine on Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse ning rahvusvahelise õiguse ilmne rikkumine, millega on muu hulgas rikutud ÜRO põhikirja, vähemalt kolme Ukraina ja Venemaa 1997. aasta kokkulepet kahepoolsete suhete kohta, 1994. aasta Budapesti memorandumit ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) põhidokumente;
E. arvestades, et mitmes Ida-Ukraina linnas on venemeelsed aktivistid kuulutanud, et luuakse rahvavabariigid ja valmistutakse Krimmi eeskujul referendumite korraldamiseks 11. mail 2014, et otsustada Ukraina idapiirkondade enesemääramise üle;
F. arvestades, et venemeelsed aktivistid jätkavad Ida-Ukrainas ametiasutuste hoonete ründamist ja ignoreerivad Ukraina valitsuse määratud tähtaega hõivatud hoonete vabastamiseks;
G. arvestades, et Venemaa propagandasüsteem jätkab vihkamist ja vägivalda õhutavate avalduste levitamist ning sellega tekitatakse Ukrainas ähvardava ohu pettekujutlus, et õigustada riigis ebaseadusliku tegevuse korraldamist;
H. arvestades, et Euroopa Liidu ja USA poolt mitmete Venemaa ametiisikute vastu kehtestatud sanktsioonid ei ole mõjunud;
I. arvestades, et idapartnerluse riikidel on Helsingi kokkulepete kohaselt täielik suveräänne õigus ja vabadus arendada suhted enda valitud partneritega ning tegutseda sealjuures võrdsete partneritena;
J. arvestades, et Venemaa okupeerib jätkuvalt Gruusia Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piirkonda, rikkudes rahvusvahelise õiguse alusnorme ja põhimõtteid; arvestades, et okupatsioonijõudude tegeliku kontrolli all olevates piirkondades on toimunud etniline puhastus ja vägivaldsed demograafilised muutused ning okupatsioonijõud on vastutavad inimõiguste rikkumise eest nendes piirkondades;
K. arvestades, et nn piiriõgvendamise protsess on kiiresti laienenud, kuna okupeeritud territooriumi on Gruusia territooriumi arvelt mitmesaja meetri võrra suurendatud; arvestades, et samal ajal on Venemaa sõjalennukid rikkunud Gruusia õhuruumi;
L. arvestades, et Venemaa avaldab üha tugevamalt survet Moldova poliitikutele ja on väidetavalt püüdnud ära osta mõningaid Moldova parlamendi Euroopa-meelse koalitsiooni liikmeid;
M. arvestades, et pärast Krimmi annekteerimist palus Moldava separatistlik Transnistria piirkond enda ühendamist Venemaaga;
1. väljendab rahulolu selle üle, et EL ja Ukraina allkirjastasid 21. märtsil 2014 assotsieerimislepingu poliitilised osad;
2. peab oluliseks, et veel enne Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni praeguse koosseisu ametiaja lõppu sõlmitaks Gruusia ja Moldovaga assotsieerimislepingud, mis hõlmavad põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid, ning et need lepingud kiiresti rakendataks ja võimalikult kiiresti algaks nende ajutine kohaldamine;
3. mõistab veel kord hukka Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumise Venemaa poolt ning kutsub Venemaad üles viivitamata lõpetama igasuguse Ukraina-vastase vägivalla ja tegevuse ning venemeelsete liikumiste ja jõudude toetamise Ukraina idaosas;
4. kutsub Venemaad üles loobuma selle piirkonna destabiliseerimise kavast ja kaose ärakasutamisest sissetungi õigustusena;
5. kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike üles loobuma äraootavast hoiakust ning rakendama Venemaa vastu kohaseid meetmeid, et vältida rasket rahvusvahelist kriisi;
6. märgib, et idapartnerluse riikidel on õigus kasutada kõik õigusriigi põhimõttele vastavaid vahendeid, et taastada avalik kord ja kaitsta riigi nõuetekohast toimimist;
7. väljendab oma solidaarsust Ukraina riigi ja rahvaga ning tunnustab täielikult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust; rõhutab, et toetab täielikult Ukraina vahevalitsust ning lükkab otsustavalt tagasi Venemaa väited, et see valitsus ei ole seaduslik;
8. kordab, et ELi pakutav assotsieerimisleping on kahe lepinguosalise rangelt kahepoolne küsimus, ning lükkab otsustavalt tagasi igasugused ettepanekud kaasata protsessi kolmas osaline;
9. nõuab ELi viisarežiimi kiiret liberaliseerimist, mis oleks parim võimalus tihendada inimestevahelisi kontakte ning arendada ELi ja idapartnerluse riikide ühiskondlikke suhteid ning mis seetõttu kujuneb oluliseks poliitilist ja majanduslikku integratsiooni soodustavaks teguriks;
10. kutsub ELi institutsioone ja liikmesriike veel kord üles võtma selge seisukoha Gruusia ja Venemaa piiripingete küsimuses; kutsub Venemaa Föderatsiooni üles lõpetama Gruusia õhu- ja mereruumi tungimise ning mõistab teravalt hukka nn piiriõgvendamise protsessi Abhaasias ja Lõuna-Osseetias, mille tulemusena okupeeritud ala on laiendatud Gruusia territooriumi arvelt;
11. toetab täielikult Moldova territoriaalset terviklikkust ning hoiatab Venemaad kordamast Moldovas Krimmi stsenaariumi;
12. peab oluliseks, et idapartnerluse riigid kujundaksid oma energiastrateegiaid kooskõlas Euroopa energiaühenduse kohustustega; nõuab gaasi- ja elektrituru reformide jätkamist;
13. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa välisteenistusele, nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, idapartnerluse riikide valitsustele ja parlamentidele, Venemaa Föderatsiooni valitsusele ja parlamendile, Euroopa Nõukogu parlamentaarsele assambleele ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni parlamentaarsele assambleele.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0170.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0248.