RESOLUTSIOONI ETTEPANEK Venemaa surve kohta idapartnerluse riikidele ja eelkõige Ida-Ukraina destabiliseerimise kohta
15.4.2014 - (2014/2699(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 110 lõikele 2
Rebecca Harms, Mark Demesmaeker, Werner Schulz, Tarja Cronberg, Ulrike Lunacek, Helga Trüpel fraktsiooni Verts/ALE nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B7-0436/2014
B7‑0441/2014
Euroopa Parlamendi resolutsioon Venemaa surve kohta idapartnerluse riikidele ja eelkõige Ida-Ukraina destabiliseerimise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Ukraina kohta, viidates eelkõige oma 27. veebruari 2014. aasta resolutsioonile[1] ja 13. märtsi 2014. aasta resolutsioonile[2],
– võttes arves 3. märtsi 2014. aasta välisasjade nõukogu erakorralise kohtumise järeldusi Ukraina kohta ning 17. märtsi 2014. aasta ja 14. aprilli 2014. aasta välisasjade nõukogu kohtumiste järeldusi,
– võttes arvesse 6. märtsil 2014. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel riigipeade ja valitsusjuhtide tehtud avaldust Ukraina kohta,
– võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2014. aasta järeldusi Ukraina kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 110 lõiget 2,
A. arvestades, et Ida-Ukrainas on viimastel päevadel korraldatud venemeelseid meeleavaldusi; arvestades, et Donetskis, Luganskis ja Harkivis on meeleavaldajad hõivanud piirkondlike riigihaldusasutuste hooned ja muud üldkasutatavad hooned; arvestades, et separatistid on rünnanud ka julgeolekuteenistuse hooneid ja kohalike telejaamade tööruume;
B. arvestades, et venemeelsed meeleavaldajad kuulutasid Donetskis välja nn Donektski vabariigi ja kavatsevad hiljemalt 11. mail 2014. aastal korraldada rahvahääletuse kõnealuse nn suveräänse vabariigi toetamise üle; arvestades, et Harkivi ja Luganski meeleavaldajad kuulutasid Donetski eeskujul välja nn rahvavabariigid;
C. arvestades, et 12. ja 13. aprillil 2014. aastal rünnati Slovjanski, Kramatorski, Krasnõi Lõmani, Mariupoli, Jenakijeve ja muude Donetski piirkonna linnades politseijaoskondi ja valitsushooneid ning hõivati need hästi relvastatud tundmatute ja maskides isikute poolt koordineeritud reidide käigus; arvestades, et kokkupõrgete käigus hukkus vähemalt üks politseiametnik ja vigastatuid oli mitu;
D. arvestades, et viimastel nädalatel on Venemaa koondanud relvajõud Ukraina piirile; arvestades, et on tõeline oht, et Venemaa võib püüda korrata nn Krimmi stsenaariumit Kagu-Ukraina okupeerimise ja annekteerimisega;
E. arvestades, et 1. märtsil 2014. aastal andis Venemaa Föderatsiooni nõukogu president Putinile loa kasutada Ukraina territooriumil Venemaa relvajõudusid presidendi enda taotlusel, kusjuures ettekäändena kasutati seda, et Ukrainas valitsev olukord ohustavat Venemaa kodanike elusid;
F. arvestades, et viimasel ajal ei ole Ukrainas teatatud Venemaa kodanike või vene päritolu isikute ründamisest, hirmutamisest või mis tahes diskrimineerimisest;
G. arvestades, et separatistide tegevuse eesmärk näib olevat riigi destabiliseerimine, valimisprotsessi häirimine ja uue valitsuse nõrgestamine kooskõlas Moskva jõupingutustega suurendada Kiievile majanduslikul, sõjalisel ja poliitilisel tasandil avaldatavat survet, et võtta Ukraina ametivõimudelt legitiimsus ja takistada Ukrainal püüelda edasise ELiga integreerumise poole;
H. arvestades, et sellega seoses tõstis Venemaa 1. aprillist Ukraina jaoks gaasihinda 486 USA dollarile tuhande kuupmeetri kohta, tehes seega ühepoolselt lõpu allahindlusele, mida tehti Ukrainale Harkivi lepingute alusel, ning keelustas viimastel päevadel Ukraina piimatoodete sisseveo Venemaa territooriumile; arvestades, et Venemaa Föderatsioon on omavoliliselt kohaldanud ka ühepoolseid kaubanduspiiranguid Gruusia ja Moldova toodete suhtes;
I. arvestades, et EL võttis vastu Ukraina toetuseks majanduspaketi, mis hõlmab ka makromajanduslikku finantsabi ja autonoomseid kaubandusmeetmeid; arvestades, et Ukraina on viimistlemas Rahvusvahelise Valuutafondiga sõlmitavat abikava käsitlevat lepingut; arvestades, et kõnealuse lepinguga seotud lisatingimusi on siiani hoitud saladuses; arvestades, et riigi sotsiaalne ja majanduslik olukord üha halveneb;
J. arvestades, et 21. märtsil 2014. aastal allkirjastasid EL ja Ukraina assotsieerimislepingu poliitilised sätted kohustusega allkirjastada võimalikult kiiresti ka kogu ülejäänud leping, mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda;
K. arvestades, et 10. aprillil 2014. aastal võttis Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee vastu resolutsiooni, et võtta Venemaa Föderatsiooni esindajatelt assamblees hääleõigus Krimmi annekteerimise tõttu Venemaa poolt pärast poolsaare sõjalist okupeerimist;
L. arvestades, et on vaja jõulist rahvusvahelist diplomaatilist tegevust kõikidel tasanditel, et rahustada olukorda ja hoida ära kriisi väljumine kontrolli alt; arvestades, et EL peab reageerima tulemuslikult, et võimaldada Ukrainal ja muudel idapartnerluse riikidel täiel määral kasutada ja nautida oma suveräänsust ilma välise surveta;
M. arvestades, et sellega seoses otsustas OSCE lähetada Ukrainasse rahvusvahelise missiooni, mille eesmärk on jälgida olukorda ja leevendada kriisi; arvestades, et Euroopa Ülemkogu palus kõrgel esindajal koostada kavad ELi panuse andmiseks OSCE missiooni töö kergendamisse;
1. väljendab sügavat muret jätkuva kriisi pärast ning kriisi potentsiaalsete mõjude ja tagajärgede pärast, mis võivad avalduda kogu piirkonna julgeolekule ning ELi ja Venemaa suhete tulevikule; kutsub sellega seoses kõiki asjaosalisi üles tegutsema konstruktiivselt ja ilmutama vaoshoitust, et rahustada kriisi ja leida püsiv lahendus, mis stabiliseeriks olukorra ja võimaldaks Ukraina ametivõimudel tulla toime praeguste majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega ning võtta nende lahendamiseks kiireloomulisi ja tulemuslikke meetmeid;
2. peab sellega seoses kahetsusväärseks asjaolu, et vastutustundlik lähenemisviis, mida Kiievi ametivõimud on kasutanud, püüdes lahendada kriisi dialoogi ja diplomaatiliste vahenditega, ei ole seni tulemusi andnud, ning nõuab tungivalt, et nad kahekordistaksid oma jõupingutusi tugevdada riigi ühtsust ja jõuda Ukraina ühiskonna kõikide osade vahelise leppimiseni; nõuab sellega seoses kõikide poolsõjaliste rühmituste ja omakaitsevägede viivitamatut desarmeerimist;
3. mõistab kindlalt hukka Krimmi annekteerimise Venemaa Föderatsiooni poolt aktina, mis on vastuolus rahvusvahelise õiguse ja Helsingi lõppaktiga, ning kutsub Moskvat üles vähendama viivitamata oma vägesid Ukraina piiril ja viima need sealt ära ning lõpetama igasuguse tahtliku tegevuse, infiltreerumise, poliitilise sekkumise või Ida-Ukrainas toimuvate meeleavalduste varjatud toetamise, tehes seda esimese sammuna kriisi rahustamise poole;
4. tuletab Venemaale meelde selle õiguslikke kohustusi 1994. aasta Budapesti memorandumi allakirjutajana ning seda, et osapooled leppisid memorandumis kokku, et hoiduvad jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest Ukraina territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu;
5. ootab ELi kõrge esindaja, USA riigisekretäri ning Venemaa ja Ukraina välisministrite vahelist neljapoolset kohtumist ning loodab, et sellega on võimalik anda panus pingete vähendamisse ja tee sillutamisse kriisile tervikliku ja püsiva diplomaatilise lahenduse leidmisele; rõhutab siiski, et Ukraina tulevasi valikuid saab teha vaid Ukraina rahvas ise demokraatliku, kaasava ja läbipaistva protsessi kaudu; nõuab tungivalt, et Kiievi ametivõimud teeksid sellega seoses kõik võimaliku, et tagada 25. maiks 2014 kavandatud presidendivalimiste toimumine täielikus kooskõlas OSCE standarditega, ning tunneb sellega seoses heameelt komisjoni otsuse üle eraldada abina 5 miljonit eurot OSCE valimisvaatlusmissiooni ja valimistega seotud usaldust suurendavate meetmete toetuseks;
6. on veendunud, et ennetähtaegsed parlamendivalimised tuleks kuulutada välja pärast presidendivalimisi ja enne aasta lõppu, et tugevdada Ukraina institutsioonide legitiimsust;
7. toetab välisminister Deštsõtsa esitatud ideed, mis seisneb mitteühinenud Ukrainas (mis sarnaneb Soome mudeliga), kui võimalikku vahendit, millega rahustada pingeid Venemaaga ja selgitada, et Euroopa Liiduga sõlmitav assotsieerimisleping või põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping ei ole seotud NATOga integreerumisega;
8. on ühtlasi arvamusel, et Ukraina põhiseadusreformi üle tuleks pidada laiaulatuslikku ja põhjalikku arutelu, millesse oleksid kaasatud Ukraina ühiskonna kõik osad, ning sellega peaks lõpuks kaasnema rahvahääletus;
9. peab ülimalt kahetsusväärseks asjaolu, et Ukrainale suunatud lühiajaline eriabimeede, mille eesmärk on toetada valimiste vaatlemist ja sellega seotud usaldust suurendavaid meetmeid stabiliseerimis- ja rahutagamisvahendi kontekstis, võib viibida või see võidakse tühistada murettekitavate maksete puudujäägi tõttu ELi välisabi rahastamisel; nõuab tungivalt, et nii komisjon kui ka nõukogu valmistuksid viivitamata rahaliste vahendite ümberpaigutamiseks, et võimaldada stabiliseerimis- ja rahutagamisvahendi tõrgeteta toimimist, kui ELi vahetus naabruses esinevad niisugused tõsised kriisid;
10. nõuab samal ajal niisuguse OSCE missiooni täielikku ja tulemuslikku lähetamist, millele tehakse ülesandeks jälgida pärast Krimmi okupeerimist Ukrainas valitsevat olukorda; nõuab ühtlasi, et kõnealust missiooni laiendataks ka Krimmile, ning tunneb heameelt Euroopa Ülemkogu otsuse üle otsida lahendusi kõnealuse missiooni töö kergendamiseks;
11. juhib tähelepanu asjaolule, et Venemaa delegatsiooni hääleõiguse peatamine Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee poolt ja ÜRO Peaassamblee vastuvõetud resolutsioon, millega mõistetakse hukka Krimmi annekteerimine Venemaa poolt, on ühemõttelised märgid Venemaa Föderatsiooni suurenevast isolatsioonist rahvusvahelisel tasandil, mida kõiki peaksid Venemaa ametivõimud nõuetekohaselt arvesse võtma, kui Venemaa soovib jääda usaldusväärseks rahvusvaheliseks partneriks;
12. nõuab tungivalt, et EL toetaks Ukraina kohtumenetlusi kõikides rahvusvahelistes kohtutes ja vahekohtutes, kui Ukraina peaks otsustama esitada kaebuse seoses Krimmiga või muude Venemaaga seotud kahepoolsete vastuoludega;
13. tunneb heameelt Euroopa Liidu otsuse üle võtta kasutusele sihipärased sanktsioonid, sealhulgas reisimispiirangud ja vara külmutamine, isikute puhul, kes on vastutavad sallimatuse ja vihaga seotud tegevuse, sealhulgas sõjale õhutamise, samuti tegevuse eest, mis võib õõnestada või ohustada Ukraina territoriaalset terviklikkust, suveräänsust ja iseseisvust, kuid peab kahetsusväärseks välisasjade nõukogu 14. aprilli 2014. aasta otsust mitte võtta kasutusele kolmanda etapi sanktsioone kriisi eskaleerumisest hoolimata;
14. juhib tähelepanu asjaolule, et relva- ja sõjatehnoloogia eksport võib ohustada kogu piirkonna stabiilsust ja rahu; mõistab teravalt hukka asjaolu, et ELi liikmesriigid on Venemaale eksportinud suures koguses relvasid ja sõjatehnoloogiat, sealhulgas keskse tähtsusega strateegilisi konventsionaalseid vahendeid; palub Prantsusmaal, Saksamaal ja Itaalial, kes on suurimad relvade Venemaale eksportijad, vaadata põhjalikult läbi oma Venemaa-suunaline ekspordipoliitika ning võtta vastutus ja tagada vastavus ELi relvakontrolli korrale; nõuab tungivalt, et Prantsusmaa valitus ei annaks esimest Mistral-klassi sõjalaeva üle 1. novembril 2014. aastal, nagu see on praegu plaanitud; tunneb heameelt Saksamaa valitsuse otsuse üle peatada viivitamata ettevõtte Rheinmetall ja Venemaa relvajõudude vaheline lahingukoolituskeskuse ehitamise alane koostöö;
15. tunneb heameelt assotsieerimislepingu poliitiliste sätete allkirjastamise üle ja loodab, et ELi vastuvõetud ühepoolsete kaubandussoodustuste kiire rakendamine täidab tühiku ajani, mil allkirjastatakse ülejäänud leping, mis hõlmab põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda;
16. kordab, et Ukrainaga assotsieerimislepingu sõlmimine ei ole ELi ja Ukraina suhete lõppeesmärk; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu lepingu artikli 49 kohaselt on Ukrainal – nagu kõikidel muudel Euroopa riikidel – Euroopa perspektiiv ning ta võib taotleda liidu liikmeks saamist, tingimusel et ta peab kinni demokraatia põhimõtetest, austab põhivabadusi, inimõigusi ja vähemuste õigusi ning tagab õigusriigi põhimõtte järgimise;
17. nõuab, et Euroopa Liit ja Ukraina valitsus töötaksid viivitamata välja ja teostaksid kodanikele suunatud tulemusliku teavituskampaania, viiksid ellu programme, mis näitavad, millist kasu toob Ukraina poliitiline assotsieerumine ja majanduslik integreerumine ELiga, ning kummutaksid igasuguse vale ja kallutatud teabe, eelkõige ida- ja lõunapoolsetes piirkondades, kaasa arvatud kohalikul tasandil;
18. nõuab tungivalt, et Ukraina valitsus käivitaks kõrgete sihtidega läbipaistvad ja terviklikud struktuurireformid, milles peetakse esmatähtsaks õigusriigi põhimõtte tugevdamist, korruptsiooni kaotamist vajalike õigusaktide vastuvõtmise ja jõustamise abil, niisuguse tasakaalustatud ja toimiva valitsemissüsteemi loomist, mis põhineks võimude lahususel ja oleks kooskõlas Euroopa standarditega, kohtusüsteemi ja valimisseaduse põhjaliku reformi läbiviimist ning diskrimineerimisvastaste õigusaktide ELi standarditega vastavusse viimist; on ühtlasi seisukohal, et ülimalt oluline on alustada keskvõimu järkjärgulist detsentraliseerimist piirkondlike ja kohalike omavalitsuste tasandile kooskõlas ELi subsidiaarsuse põhimõttega, seejuures võimude sisetasakaalu ja riigi tulemuslikku toimimist kahjustamata; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni otsuse üle luua Ukraina toetusrühm, mis hakkab tööle nn Euroopa reformikava rakendamise nimel;
19. juhib tähelepanu asjaolule, et põhjuseks, miks EL on Venemaa sissetungi suhtes Ukrainasse võtnud piiratud koguses meetmeid, on ka see, et EL sõltub energiavarustuse osas olulisel määral Venemaa Föderatsioonist; peab sellega seoses ülimalt oluliseks vähendada keskpikas perspektiivis ELi sõltuvust Moskvast ja muudest autoritaarsetest režiimidest ning kaaluda täieliku boikoteerimise võimalust, võttes samal ajal kasutusele konkreetsed alternatiivsed vahendid niisuguste ELi riikide aitamiseks, kellel praegu puuduvad muud energiaallikad peale Venemaa; kutsub sellega seoses komisjoni üles töötama kolmanda energiapaketi täieliku rakendamise nimel ja toetama Lõunakoridori projekte, millega mitmekesistatakse tulemuslikult energiavarustust; nõuab liikmesriikidelt tungivalt, et nende avaliku sektori ettevõtted ei osaleks Venemaa ettevõtetega projektides, mis suurendavad Euroopa haavatavust, ning kutsub sellega seoses ühtlasi Euroopa Ülemkogu üles võtma vastu taastuvaid energiaallikaid ja energiatõhusust käsitlevad siduvad riiklikud eesmärgid 2030. aastaks, mis vähendavad Euroopa sõltuvust fossiilkütuste impordist, nagu on esitatud komisjoni mõjuhinnangus, mis on lisatud 2030. aastaks ette nähtud kliima- ja energiapaketti käsitlevale komisjoni teatisele, mida plaanitakse arutada Euroopa Ülemkogu eelseisval 20.–21. märtsil toimuval kohtumisel;
20. tunneb heameelt esialgsete meetmete üle, mille komisjon võttis vastu eesmärgiga võimaldada Ukrainal tulla toime energiakriisiga, kui Venemaa peaks katkestama gaasitarned sellesse riiki, ning nõuab tungivalt, et nõukogu ja komisjon abistaksid ja toetaksid Kiievit selle jõupingutustes lahendada Moskvaga pikka aega kestnud gaasivaidlus;
21. juhib tähelepanu riigis valitsevale ülimalt raskele sotsiaalsele olukorrale; kutsub Ukraina valitsust üles avalikustama täies ulatuses IMFiga sõlmitava lepinguga seotud lisatingimused ning nõuab kaasnevaid meetmeid, mille eesmärk on praeguse olukorra leevendamine, eelkõige kõige haavatavamaid elanikkonnarühmasid silmas pidades; on arvamusel, et IMFi tingimused võivad suurendada sisepingeid ning tuua kaasa kiire palkade alanemise ja töökohtade vähenemise avaliku halduse valdkonnas, mis võib kõrvalmõjuna põhjustada korruptsiooni suurenemise;
22. nõuab veel kord, et loodaks sõltumatu komisjon Kiievi tulistamiste ja Maidani traagiliste sündmuste uurimiseks ning et see hakkaks kiiresti täies ulatuses tegutsema tugeva rahvusvahelise komponendi kaasamisel ja Euroopa Nõukogu nõuandekomisjoni järelevalve all;
23. toonitab vajadust kehtivate keeltealaste õigusaktide eventuaalse reformimise järele koostöös Veneetsia komisjoniga, et viia need kooskõlla Ukraina kohustustega, mis tulenevad Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte hartast;
24. tunneb heameelt ELi ja Moldova vahelise viisavabaduse kehtestamise üle ning ootab ELi ja Ukraina vahelise viisavabaduse kiiret vormistamist konkreetse reageeringuna Maidani väljakul meelt avaldavate inimeste Euroopa-suunalistele püüdlustele; nõuab, et vahepeal kehtestataks viivitamata ajutised, väga lihtsad ja odavad viisamenetlused;
25. kutsub ühtlasi komisjoni üles tegema Ukraina ametivõimudega koostööd, et leida võimalused, kuidas tasakaalustada niisuguste vastumeetmete mõju, mida Moskva on võtnud assotsieerimislepingu allkirjastamise takistamiseks;
26. tunneb heameelt kavatsuse üle allkirjastada Moldova ja Gruusiaga assotsieerimislepingud hiljemalt 2014. aasta juunis ning nõuab tungivalt, et nõukogu teeks seda sama; on arvamusel, et idapartnerluse riikide huvides on otsida viise niisuguste takistuste vähendamiseks ja ületamiseks, mis põhjustavad kokkusobimatust Euroopa Majanduspiirkonna ja tolliliiduga; nõuab seetõttu otsekohest ja avatud dialoogi Venemaa Föderatsiooniga, et teha kõikvõimalikud jõupingutused niisuguse sünergia arendamiseks, mille eesmärk on tuua kasu idapartnerluse riikidele;
27. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele, Ukraina, Gruusia ja Moldova presidentidele, valitsustele ja parlamentidele, Euroopa Nõukogule, OSCE-le ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.
- [1] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0170.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0248.