RESOLUTSIOONI ETTEPANEK olukorra kohta Ukrainas
15.7.2014 - (2014/2717(RSP))
vastavalt kodukorra artikli 123 lõikele 2
Knut Fleckenstein, Victor Boştinaru, Richard Howitt, Ana Gomes, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Kati Piri, Marju Lauristin, Boris Zala, Andrejs Mamikins, Liisa Jaakonsaari, Goffredo Maria Bettini, Afzal Khan, Jo Leinen, Francisco Assis, Arne Lietz, Miltiadis Kyrkos fraktsiooni S&D nimel
Vt ka resolutsiooni ühisettepanekut RC-B8-0025/2014
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Ukraina, Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaa välisministrite 2. juuli 2014. aasta ühisavaldust,
– võttes arvesse ELi–Ukraina assotsieerimislepingut, sh 27. juunil 2014 sõlmitud põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduslepingut,
– võttes arvesse ELi väliasjade nõukogu 23. juuni 2014. aasta järeldusi ja Euroopa Ülemkogu 27. juuni 2014. aasta järeldusi Ukraina kohta,
– võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülemvoliniku 15. mai ja 15. juuni 2014. aasta aruandeid inimõigustealase olukorra kohta Ukrainas,
– võttes arvesse liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide 27. mai 2014. aasta avaldust Ukraina kohta,
– võttes arvesse rahvusvahelise vaatlusmissiooni avaldust 25. mai 2014. aasta presidendivalimiste esialgsete tähelepanekute ja järelduste kohta;
– võttes arvesse kodukorra artikli 123 lõiget 2,
A. arvestades, et Ukrainas on endiselt suured julgeoleku-, poliitilised ja sotsiaalmajanduslikud probleemid; arvestades, et konflikt Ida-Ukrainas takistab tõsiselt riigi arengut ja jõukuse saavutamist;
B. arvestades, et Ukraina ametivõimudel õnnestus Ukraina idaosa kriisist hoolimata korraldada presidendivalimised, mis olid üldiselt kooskõlas rahvusvaheliste kohustustega ja mille puhul riigi suuremas osas järgiti põhivabadusi;
C. arvestades, et Ukraina vastvalitud president Petro Porošenko on esitanud kriisi rahumeelse lahendamise kava; arvestades, et Ukraina, Venemaa Föderatsiooni ja OSCE kõrgete esindajate kolmepoolne kontaktrühm otsib võimalusi saavutada konkreetset edu konflikti rahumeelsel lahendamisel, lähtudes pakutud rahukavast ning Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa ja Ukraina välisministrite 2. juuli 2014. aasta ühisavaldusest, milles rõhutati vajadust kestliku relvarahu järele, mille üle peaks järelevalvet tegema OSCE erijärelevalve missioon Ukrainas;
D. arvestades, et assotsieerimisleping ning põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping pakuvad poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integratsiooni, mis rajaneb ühistel väärtustel ja Ukraina ametivõimude kohustusel viia ellu reformid, mis vastavad rahva parema elu ootustele, eelkõige õigusriigi, demokraatia, õiguse, inimõiguste ja korruptsioonivastase võitluse vallas;
1. väljendab suurt heameelt ELi–Ukraina assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu järelejäänud peatükkide ning ELi–Moldova ja ELi–Gruusia assotsieerimislepingute ning põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute allakirjutamise üle – see tähistab nende riikide ja ELi vahelistes poliitilistes ja majandussuhetes uut ajastut; loodab, et lepingute esialgne kohaldamine võib alata 2014. aasta sügisel, ning palub kolmel asjaomasel riigil ja ELi liikmesriikidel ratifitseerimisprotsess kiiresti lõpule viia; nõuab eelnevaga seotud reformide elluviimist ja kinnitab taas, et ELi on võtnud kohustuse assotsieerunud riike nende pingutustes toetada;
2. mõistab hukka Venemaa võetud nn karistuslikud kaubandusmeetmed riikide vastu, kes on sõlminud ELiga assotsieerimislepingu, sest need lepingud ei kujuta endast ohtu Venemaale; märgib rahuloluga, et ELi, Ukraina ja Venemaa ekspertide konsultatsioonid ELi–Ukraina assotsieerimislepingu ja vabakaubanduse rakendamise küsimuses on edenenud ning Brüsselis toimus 11. juulil 2014 kolmepoolne ministrite kohtumine; usub, et see on kasulik protsess, mis võib lõpu teha pikaajalistele arusaamatustele, sest selles selgitatakse assotsieerimislepingutest ning põhjalikest ja laiaulatuslikest vabakaubanduslepingutest saadavat kasu ning võetakse arvesse kõigi poolte õiguspäraseid ootusi;
3. väljendab kahetsust, et Kiievi ühepoolselt pakutud relvarahu ei aidanud saavutada läbirääkimiste abil kokkulepet ning et võitlus on alanud uuesti ja muutunud intensiivsemaks; tunneb sügavat muret Donetski ja Luganski piirkondadesse lõksu jäänud tavaliste inimeste ohutuse pärast; tunneb sügavat kurbust elude kaotuse ja selle pärast, et ohvrite hulgas on ka lapsi; väljendab sügavat kaastunnet nende perekondadele; mõistab hukka igasuguse tsiviilelanike märklauaks võtmise ja nõuab rahvusvahelise humanitaarõiguse ranget järgimist; nõuab tungivalt, et mässulised aktsepteeriksid humanitaarabi ja hõlbustaksid selle kohaletoimetamist ega looks takistusi põgenikele, kes üritavad konfliktipiirkonnast lahkuda;
4. rõhutab Ukraina rahva põhiõigust vabalt määrata oma riigi tulevikku ja kinnitab, et Ukrainal on vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 51 õigus enesekaitsele; on siiski veendunud, et praegusel kriisil ei saa olla sõjalist lahendust, ja nõuab seepärast tungivalt, et kõik osapooled näitaksid üles konservatiivsust, hoiaksid kinni relvarahust ja osaleksid tõsistes läbirääkimistes, mille tulemuseks oleks Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust austav poliitiline kokkulepe;
5. väljendab heameelt president Porošenko pakutud rahukava üle, mis on parim võimalus saavutada olukorra rahunemine Ida-Ukrainas ja tugevdada riigi ühtsust; toetab täielikult kolmepoolse kontaktrühma ja OSCE erijärelevalve missiooni tööd Ukrainas ja kiidab eri ELi liikmesriikide pingutusi tagada kriisi lahendamine läbirääkimiste teel; väljendab siiski kahetsust, et ELil ei ole liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi kaudu selles protsessis väljapaistvat rolli; loodab, et komisjoni uus president teeb tulevase liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendiga täielikku koostööd selle kahetsusväärse olukorra lahendamiseks ja ELi liikmesriigid aitavad kaasa ELi kiire reageerimise ja pikaajaliste kohustuste tugevdamisele;
6. peab tervitatavaks Venemaa Föderatsiooni nõukogu otsust tunnistada kehtetuks oma resolutsioon „Venemaa relvajõudude kasutamise kohta Ukraina territooriumil”, mis lubas kasutada Ukrainas Venemaa relvajõude, ning Venemaa poolt avaldatud valmisolekut anda Ukraina piirivalvuritele luba siseneda Venemaa territooriumile, et kontrollida piiriületust Gukovo ja Donetski piiriületuspunktides, kuni kestab vastastikku kokkulepitud relvarahu;
7. nõuab Venemaale relvade müügi kollektiivset keelustamist ja selle rakendamist, kuni olukord Ida-Ukrainas on normaliseerunud; tuletab meelde, et nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP (millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad) 4. kriteeriumi kohaselt peaksid liikmesriigid keelduma ekspordilitsentsi väljaandmisest, kui on olemas ilmne oht piirkondliku rahu, julgeoleku ja stabiilsuse säilitamisele või võimalus, et kavandatud adressaat võiks kasutada eksporditavat sõjatehnoloogiat või -varustust agressiooniks teise riigi vastu või jõuga territoriaalsete nõudmiste esitamiseks; väljendab heameelt, et mitu liikmesriiki on seda eeskirja juba rakendanud; taunib siiski asjaolu, et ühist ELi otsust ei ole seni veel tehtud;
8. hoiatab, et Venemaa Föderatsiooni mis tahes järgmised sammud Ukraina destabiliseerimiseks toovad kaasa lisasanktsioone ja kaugeleulatuvaid tagajärgi ELi–Venemaa suhetele;
9. rõhutab vajadust olukorra rahvusvahelise vaatlemise järele kohapeal ning toetab OSCE vaatlusmissiooni laiendamist ja pikendamist, et oleks võimalik jälgida relvarahu rakendamist ja tagada, et kõigi kogukondade õigused on kaitstud;
10. väljendab heameelt Donetskis ja Luganskis viibinud OSCE erijärelevalvemissiooni liikmete vabastamise üle ning nõuab teiste pantvangide viivitamatut vabastamist;
11. kordab oma hukkamõistu Krimmi annekteerimisele ja toetab nõukogu otsust seda mitte tunnustada ning keelustada sellel eesmärgil muu hulgas Ukraina sertifikaadita kaupade import Krimmist ja Sevastoopolist;
12. väljendab muret teadete pärast, et jätkub märkimisväärse surve avaldamine Krimmi tatarlasetele, ja nõuab, et sellele olukorrale pöörataks rahvusvaheliselt viivitamata eritähelepanu; rõhutab, et kohalikel ametivõimudel on kohustus austada Krimmi tatarlaste kultuurilisi õigusi ja nende õigust sõna-, usu- ja veendumuste, rahumeelse kogunemise ja ühinemisvabadusele;
13. tunneb eriti muret sõnavabaduse piiramise, telejaamade keelustamise ja sulgemise ning Ukrainas, eelkõige selle idaosas töötavate ajakirjanike ahistamise ja nendevastaste vägivallajuhtumite pärast;
14. toonitab ühiskonna eri kogukondade vahelise usalduse loomise vajadust ja nõuab jätkusuutlikku lepitusprotsessi; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on luua kaasav rahvuslik dialoog, vältida konflikti veelgi süvendada võivaid vihakõnesid ja retoorikat ning tagada Maidanis 2014. aasta veebruaris snaiprite poolt toimepandud tapmiste ja Odessas 2. mail 2014 toimunud traagiliste sündmuste põhjalik, kõikehõlmav ja läbipaistev uurimine ning süüdlaste kohtu ette viimine;
15. tuletab meelde, et inimõiguste süstemaatilisele ja struktuursele piiramisele, halvale juhtimisele, laialdasele korruptsioonile ja tohutu suurele varimajandusele lõpu tegemine oli Euromaidani liikumise põhinõudmine; rõhutab Ukraina käimasoleva põhiseadusreformi tähtsust ja innustab Ukraina parlamenti ja valitsust mitte käest laskma võimalust luua uus süsteem, mis edendab ja kaitseb inimõigusi, tagab õigluse ja hea valitsemistava kõigile inimestele riigi kõigis piirkondades ning aitab seeläbi kaasa riigi julgeolekule ja stabiilsusele; rõhutab, kui tähtis on toetada kodanikuühiskonna arendamist, et saavutada tõeline osalusdemokraatia;
16. on veendunud, et võimu detsentraliseerimine aitab kaasa kestva rahu säilitamisele Ida-Ukrainas, ja väljendab rahulolu selle üle, et see on üks president Porošenko rahukava peamisi punkte, ning selle üle, et see kava näeb ette varajased kohalikud ja parlamendivalimised; asub seisukohale, et parlamendivalimised Ukrainas tuleks korraldada nii ruttu kui võimalik ja kooskõlas Veneetsia komisjoni soovitustega;
17. rõhutab, et vaja on tugevdada õigusriiki, mis tuleks saavutada ka kohtureformi läbiviimise kaudu, mis aitaks taastada kodanike usu kohtusüsteemi, ning vajadust depolitiseerida ja demilitariseerida õiguskaitseasutuste struktuur; peab tervitatavaks nõukogu otsust luua ÜJKP missioon, et aidata Ukrainat tsiviiljulgeoleku sektori, sh politsei ja õigusriigi reformi alal,
18. nõuab lisapingutusi diskrimineerimise vastase võitluse vallas ning märgib erilise murega negatiivset hoiakut lesbide, geide, biseksuaalide ja transsooliste inimeste suhtes ning seika, at kaks kolmandikku Ukraina parempoolsetest erakondadest peavad võitlust homoseksuaalsusega avalikult üheks oma poliitiliseks ülesandeks;
19. kinnitab taas ELi kohustust toetada Ukrainat assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamise püüdlustes; palub Euroopa Komisjonil lähtuda nn Euroopa reformikavast ning esitada spetsiifilisem ja konkreetsem kava, mis aitaks Ukrainal vajalikke reforme ellu viia, oma majandust stabiliseerida ja oma rahva põhivajadusi täita;
20. peab tervitatavaks Euroopa Komisjoni algatust korraldada Brüsselis 8. juulil 2014 kõrgetasemeline rahastajate koordineerimiskohtumine, kus otsustati luua korralduskomitee selle aasta sügisel toimuva rahastajate konverentsi ettevalmistamiseks; peab tervitatavaks laenu esimese osa väljamaksmist Ukrainale ELi uue makromajandusliku programmi (MFA II) alt ning seda, et Maailmapank kinnitas Ukrainale 3 miljardi USA dollari suuruse laenu andmise riigi sotsiaalabisüsteemi kaasajastamiseks; loodab, et kavandatava rahastajate konverentsi tulemusena suureneb abi andmine märgatavalt;
21. peab kahetsusväärseks asjaolu, et Ukraina, Venemaa ja ELi vahelistes konsultatsioonides energiavarustuse kindluse ja transiidi tagamiseks ei ole veel saavutatud positiivseid tulemusi; rõhutab, et ELil ja kõikidel selle liikmesriikidel on vaja saavutada energiasõltuvuses Venemaast uus tasakaal ja suurendada oma kohustusi seoses ELi algatustega, mille eesmärk on energiavarustuse mitmekesistamine alternatiivsete allikate ja trasside kaudu; väljendab eelnevast lähtudes muret, et South Streami projekt pigem suurendab ELi sõltuvust Venemaast, selle asemel et pakkuda probleemile lahendust; rõhutab, et kõik lahendused ELi energiavarustuse kindluse tagamiseks tuleb välja töötada ja läbi rääkida 28 liikmesriigi vajadusi arvestades, mitte aga üksikute liikmesriikide huvidest lähtudes; väljendab sellega seoses heameelt komisjoni hiljutise teatise „Euroopa energiajulgeoleku strateegia” üle (COM(2014)0330); usub ka, et EL peaks aitama Ukraina valitsusel reformida ja kaasajastada oma energeetikasektorit ning liita Ukraina energiaturg ELi energiaturuga;
22. toonitab vajadust leida selge, õiglane ja stabiilne lahendus Venemaalt Ukrainale tarnitava gaasi varustuskindluse tagamiseks, sest see on Ukraina majandusliku arengu ja stabiilsuse vajalik eeltingimus; usub, et EL peaks jätkama oma rolli lepingu sõlmimisele kaasaaitajana;
23. väljendab heameelt, et Ukraina on viisanõude kaotamise protsessis jõudnud teise etappi, ja loodab viisanõude kaotamise rakendamist, et Ukraina kodanikud saaksid viisavabalt reisida;
24. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile, ELi liikmesriikidele, Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile ning Venemaa Föderatsiooni presidendile, valitsusele ja parlamendile.